Koidik. Varsti tõuseb päike. Onni põmmaigi kirsid õitsevad. Kuid väljas on vilu puhti, aia kar. No kui palju see rong siis need hilines? Kaks tundi vähemalt. Olen mina kõlks. Näe, niukse lolli tüki mängisid. Sõitsin nimme selleks siia Ljubov Andrejevna jaamas vastu võtta. Ja nüüd magasin maha, istusin, lugesin ja jäin tukkuma. Kuuleksid ometi sinagi mu äratanud, pagan võtaks. Aga mina arvasin, et te olete ära sõitnud hemalaialgseits. Kui sõidavadki. Ei ole neil seal pagas välja võtta ühtteist toimet. Ja. Ljubov Andrejevna on elanud välismaal viis aastat. Ei tea, kuidas ta nüüd välja näeb. Ta on hea inimene, lihtne inimene, võtab kõige kergelt. Mäletan, kui olin poisike. Nii aastat 15, siis mu kadunud isa ta pidas, külastasin sel ajal poodi. Lõi mulle rusikaga näkku, ninast vere välja. Me olime siis millegipärast teie õuele tulnud ja isa oli vintis. Mäletan nagu praegu Ljubov Andrejevna, alles nooruke, kõhn siuke nisu käepesuanuma juurde. Vaat siinsamas kambris lastetoas ja ütles. Ära nuta, külamees, külv pulmadeks kasvab kinni. Jaa. Külamees. Minu isa oli tõepoolest mat? Aga näe, mina kannan juba valget vesti, kollaseid kingi. Kärsakaudse sakste saali. Ja kõik ainult selle pärast, et olen rikas. Aga kui mõtelda ja arutada, siis mats, mis mats. Lugesin raamatut ja mitte midagi ei saanud aru. Aga kohe Rodima käinud, terve, tunnevad, et tere tuled, või, või noh, mis sinuga on tund ja ai, mu käed värisevad. Võime, minister. Pooled juba liiga õrnake tuiasha ise toatüdruk, aga rõivastatud nagu preili ja soeng kasul niuke. Nii ei lähe tarvis aru pähe. Kõik, kes elasid, see olen mina. Kuhu sa nende lilledega aednik näete, saatis? Hea küll, andke madinat söögituppa. Too mulle sealt kalja ja praegu on väljas puhte kaotus. Kolm kraadi külma, aga kirsid aina. Lubage tähendada, ostsin endale õlile saapad, näide, aga nemad julgen kinnitada, kriuksuvad nii, et midagi pole peale hakata. Ei tea, millega neid küll määrida. Voodop. Iga päev juhtub mulle mingi õnnetus. Aga ma ei nurise, ma olen harjunud, ma isegi naeratan. Siin on kali, Jermale Aleksid duubli tunni. Ma siis nüüd lähen. Näe, näe, tooli tõukasin ümber. No näete, nige, vabandage väljendust, nihuke asjaolu, muuseas see on lihtsalt juba tähelepanuväärne. Ta palus minu kätt epivoolu ja luu ja mulle ta nagu meeldikski. Ei tea nüüd, mis teha. Ta on mõistlik inimene, ainult kui hakkab rääkima, siis millestki ei saa aru. Hästi, tundlikult räägib küll. Ainult et pole arusaadav. Ta armastab mind meeletult. Tal õnnetu inimene, iga päev juhtub talle midagi. Ja nii teda meie juurest Tegataksegi 22. Nüüd vist sõidavad? Kas ta tunneb mu veel ära? Viis aastat pole näinud. Vallaaluse last ja vaskkaablis lastetuba. Siin ma magasin, kui ma olin väike. Õeke müüb. Joob joob. Lähen aitan pakki sisse vehkima, järvelaid solge keema. Vannakene Teie toad, valge ja lilla on jäetud samasugusteks, nagu olid seal. Jah, ma olen jälle kodus kodus. Homme hommikul tõusen, jooksen aeda. Ma pole teel juba neli ööd magada saanud ele, eile sõitsid siia üliõpilane Trofimov Pjotr Sergejevitš, kui mäletate apeedia, kus ta on magavat saunas. Michal ei lubanud äratada. Ja ma ei jää kohe. Jumal tänatud, jõudsite pärale. Andjakeneminud Dovikin duelli varierkeneri sain alles talvine? Ei küll ütlen, ma sõitsin siit välja vaiksel nädalal, kui oli käri külm. Šarlotaga lobiseb, kogu tee teeb oma kunsti. Milleks on mul küljes šarlotta, kaelamäe sai võinud ometi ilma Kuvernandita sõita. Andjakene seitsmeteistkümne aastasena. Jõuan epa, riisi, seal on samuti külm lumi. Ma kõnelen prantsuse keelt kohutavalt. Manna elad viiendal korrusel, tulen tema juurde, seal on mingisugused prantslased, daamid, vanad paator, palve raamatuga. Ja toatäissuitsetatud. Ebamugav. Mul hakkas äkki mammast hale. Nii hale. Kaisutasin teda, surusin käte vahel, ei suuda enam lahti lasta ja mamma aine nuttis, nuttis varal. Räägi ära. Ka muidugi oma suvila mentooli lähedal olid juba maha müünud. Tal ei olnud enam midagi järel mitte midagi. Ja minul polnud kaine kopikatki, vaevalt pärale sain. Ja mamma ei saa aru, istume vaksalist lõunatama, aga tema tellib kõige kallimaid roogi ja kelneritel annab jootrahaks igavesele rubla. Zolota ka. Ja nõuab endale kaportsoni. Lihtsalt õudne. No ma olen ju teeneriaalseme, tõime ta ka. Nägin lurjust. Noh, see kui ta siin on, kas protsendid saite kokku? A, kus seda? Jumal küll. Augustis läheb mõis oksjonile. Kes see oli? Lupachin, laialik seid ja talle näituksid. Ütle, kas ta juba tegi selle abieluettepaneku? Ta ju armastab sind. Miks ta oma vahekord ei selgita, mida te ootate? Meeli ei tule sellest midagi väljaoks. Hirmulaieneks seltsil on palju tegemist. Tal pole minu jaoks aega. Nii, pane tähelegi. Jumal temaga. Ainult et raske. Kõik räägivad meie pulmadest, kõik õnnitlevad. Tõeliselt, aga pole midagi. Siin on kohver, vääram, häälne, hästi. Käsite siia kätta siiasamasse Jägule. Tarvitan kogu päeva majapidamises ise aga unistada. Saaksin Anjakese ometi rikkale mehele panna, siis oleks süda rahul. Siis läheksin, käiksin mööda pühapaiku, käiksin, käiksid. Õndsuse linnud alias siristavad. Sten on juba hakkab kolm saama. Sul on aeg magama heita. Kui ainult saaksin oinad tulema, saadan su sinu tuppa. Saada väärnikenek, saada peavikene, minu Gambiter. Tohib siit läbi minna? Oi nihukeseks olete välismaal näinud? Ma ei tunne teid äragi. Tunniajase hea tõlke sai ETV tütar. Ei me ette. Jah, see, kui teesi tere, sõitsite, siis ma olin alles põlvepikkune. Näete, niisugune ei mäleta. Aga ma näen, et sa oled ilus plika. Kallistanud. Paatrid, mis sa tegid, issand Barbara Mihhaiuna tuleb. Mis siin juhtus? Alustassi pillasin puruks, killud toovad õnne. Kas prouad joovad siin lastetoas, siin aga Tunjaaž kus on koor, sa heldus kaare, unustasin, ma kohe toon. Siin käpard. Sõitsid barriviisist ka käis korra Pariisis vapusteka käitis. Mille üle sa rõõmustad? Mida käsite? Et mille üle sa rõõmustad? Kallis aga kuidas? Nüüd oligi, ma tuletan meelde, kollane nurka. On ja sa ei läinudki magama? Lähen tulin ainult head ööd ütlema. Head ööd, mamma, kallist. Rõõmustad, et tulid jälle kodu väga. Varsti juba täna hommikul kell viis Harkumise sõitma. Mul on tõesti kahju, oleksin nii väga tahtnud teiega vestelda. Ljubov Andrejevna. Coop näädee Vend Leonid Andrejev ich räägib, et mina olevat lontrus kulak. Kuid see on mulle täiesti ükspuha, las räägib. Tahaksin ainult, et teie mind endiselt usuksite. Et teie imelised liigutavad silmad vaataksid mind nagu valedki. Halastaja jumal. Minu isa oli ju teie vanaisa ja isa juures pärisori. Kuid teie, just teie tegite kord minu jaoks niipalju, et unustasin kõik ja armastan teid nagu oma lihast. Enam kui lihast. Terv paigal istuda, ma tean tõusma, ringi kõndima, muidu ma ei talu seda rõõmu. Naerge. Ma tean süvenema suudlema kaklikest meeniookaati, geneka hällis. Ma siis ainult kahe, kolme sõnaga. Teil on juba teada, et teie kirsiaed läheb võlgade pärast müügile ja oksjon on määratud 22. augustil. Kuid teie, ärge ärrituge, mu kallis magage täiesti rahulikult. Väljapääs on olemas. Kas tõesti, mismoodi? Minu plaan on järgmine? Teie mõis asetseb kõigest 20 versta kaugusel linnast. Raudtee ehitati siia lähedale ja kui kirsiaed ja jõeäärne maa jaotata suvituskruntideks ja suvilate alla välja üürida siis on teil aastas kõige vähemalt 25000 sissetulekut. Pange siis hästi tähele. Te võtate suvitajatelt kõige vähem 25 rubla diilult ja kui nüüd kohe panete kuulutuse välja, siis mina vastutan, et teil ei jää sügiseks ainsatki vaba krunti. Ühesõnaga, õnnitlen, Te, olete päästetud. Ainult muidugi tuleb siin mõningaid ümberkorraldusi, kõik vanad hooned tulevad lammutada, see maja ka, kuidas ta ei kõlba enam kusagile. Vana kirsiaed tuleb maha raiuda ja et maha raiuda. Andestage, aga te ei tea, mis te räägite. Kui terves meie kubermangus üldse on midagi tähelepanu väärset, siis on see meie kirsiaed. Tähelepanuväärsed on temas ainult nii palju, et on suur kirss kala pelga ainult korra kahe aasta kohta ja sedagi pole siis kuhugi panna. Keegi ei osta. Isegi entsüklopeedia sõnaraamatus mainitakse megi aeda, kui meie midagi välja ei mõtle, siis müüakse kirsiaed ja kogu mõis 22. augustil oksjonil map. Otsustage. Teist väljapääsu pole, ma vannun, ei ole ega saagi olla, mis Pariisis ka kuulda. Käskonni sõitja Ljubov Andrejevna rokkadele sein. Nüüd siiani olid maal ainult härrad ja talupojad aga nüüd siginevad veel suvitajad, kõik linnad, isegi kõige väiksemad on nüüd suvilaid ümbritsetud. Ja võib ütelda, et aastakümne 20 pärast sigineb suvitajat arvutul hulgal. Praegu ta joob ainult Balkanil teed kuid võib juhtuda, et oma ühel tiinul hakkab ta ka majapidamist arendama. Ja siis muutub tee kirsiaed õnnelikuks, rikkaks ja lokkavaks. Milline, milline loba minuga võttel Glasgowikalt tänanud. Tuli meelde Mannakene, teile on ju kaks telegrammi, aga kuhu mäletani vissi hakati? Ja siin ongi. Palun tänan. Nüüd see kasvõi juubelid. Elutu asi kyll, aga ikkagi nii või teisiti raamatut Cap. Tervitan sinu olemasolu, mis juba üle 100 aasta on olnud suunatud ainuüksi hea ja õigluse, helgete ideaalide poole. Huvides meie suhu panna põlvkondades erksust Cuzcupareemias tulevikku, kasvatades meis headuse ning ühiskondliku eneseteadvuse all. Sa oled ikka sammas, kuni ikas sugu. Oma pandagi. Pallist paremale nurka lõikan keskmesse. Noh, minul on viimane aeg rongile rutata. Kolme nädala pärast näeme, kui olete suvilate asjus järele mõtelnud ja otsusele jõudnud, siis teatage mulle, ma saan hankida tuhanded 50 laen. Aga kaaluge tõsiselt. Seniks jumalaga. Onuke paik, mis siis naer, ja ma olen väga rõõmus lapachinaniseerini. Pole, ma mul ei ole raha, tõepoolest, ei ole. Mitte sugugi küllap leidub. Ega mina ei kaota kunagi lootust. Mõtlesin juba, et nüüd on kõik läbi matkas okei. Kohv on joodud, nüüd puhkame, päike on juba tõusnud, sinna Nundnedervisak nädalaga. Jumaldasin mehe õhkkond, välje, kuldnokad laulavad. Enam ei olegi külm. Vaadake, mamma, kui toredad puud. Tõlge tõi massid taeva kohal. Kui ma saaksin võtta oma õlgadelt raske saaksin unustada mineviku. Lääts minut. Ja nüüd müüakse ta maha. Võlgade katteks müüakse. Valges kleidis TEMA jumal teiega omamake. Pole kedagi, mulle paistis nii. Paremal näete, on kummagil üks valge puuki just nagu naisterahvas ja. Ma ainult tervitan teid ja lähen jälle. Varvara Mihhailova käskis oodata, aga mul ei jätkunud kannatust. Te, olete teie Griša endine õpetaja? Pjotr Sergejevitš Trofimov ei tunne ära. Kas tõesti nii muutunud? Hea. Minu poisike uppus, kui oli seitsme aastane. Ma ei talunud seda hookia, läksin siit ära. Läksin tagasi vaatamata. Nüüd meenub mulle Mida ma kartsin? Ma ju ütlesin sulle, peetiaid suudleksid homse. Pojake. Meil läks hookus, minu poeg Es läks. Loomakene. Madin kär. Head seitse. Kuidas te küll nii inetuks olete läinud, nii vanaks, juuksed juba hõredad prillid? Kas tõesti olete ikka veel üliõpilane? Rist, jään igaveseks üliõpilaseks. Minge tagasi mägeva. Tsunfti maksta mul ei ole raha, päikene ei ole. Sumooniud. Küljonid, anna, anna talle joonia või veel, see hoiab kullaga, mis seal siis ikka teha, anna, tal on vaja. Ta maksab tagasi, jah, sa Jaagure. Koristaja laudjasse, kuulen, madal. Pärit oli siis teile on magamisase tehtud söögidu. Jäse sinu ema tuli külast, istub peretoas juba eilsest saadik, ootab, tahab sinuga kokku saada. Temaga istu, sa häbematu. Väga vaja oleks võinud ka homme. Männake on ikka samasugune nagu oli, pole põrmugi muutunud. Kui talle voli anda, siis kingiks kõik ära. Ja kui mõne haiguse vastu õige mitu rohtus soovitatakse, siis tähendab see, et haigus on ravimatu. Ma mõtlen, ma pingutan ajusid, mul on palju vahendeid, raha saamas, väga pall. Ja see tähendab õieti mitte ühtegi. Oleks hea, kui saad kelleltki päevandus. Äkki on väga rikas väegarlik? Ärad tädi on väga rikas, kuid meita ei salli. Esiteks luupa, minu õde läks mehele vandeadvokaadile, mitte aadlikule ja käitus sinu ei või öelda, et just väga pooslikud. Ta on tubli ja kena inimene. Ma armastan teda väga. Kuid mõtleb välja ükskõik missuguseid pehmendavaid asjaolusid. Ikkagi tuleb tunnistada, et ta on paheline. Seda võib tajuda tema vähimatki liigutusest, seda, keda Anya seisab uksel. Ma imelik, mul on midagi paremasse silma sattunud. Ma hakkame halvasti nägema. Neljapäeval, kui olin, kuna kohtu, miks sa ei maga, on ja ei saa. Uni ei tule. Sind onu, ainult sa peaksid vaikima. Mis sa praegu kõnelesid minu mammast. Milleks sa seda rääkisid? Tõepoolest, see on hirmus. Kui rumal, see tõesti onukene, te peaksite vait kima. Vaikigi ainult ja muud midagi. Sul endal rahulikum kui vait. Vaikne, kalliks, vaikiv, väikest ainult nüüd veel asjast. Olime neljapäeval ringkonnakohtus nuh, saime kamba kokku, laps jutuks ühest ja teisest vist on luuta, saab veksli peale laenud. Protsendid palgast tasuda aitaks ainult jumal. Teisipäeval teisipäeval sõidan, ma kõnelen pilkord läbi. Wyotod, Öönemine, vaaria, Messina sammuki, aania, Aron nutati. Summa kõneleb Lopaaginiga muidugi Talley keel. Sina oled välja puhanud, sõidad Jaroslavli krahvinna juurde oma vanaema juurde ja nii me hakkamegi tegutsema, kolmest otsast jäädi nõdi protsendi PM maaks. Ma olen veendunud soovide klaaskonkregiaaliace. Ei, tänan. Peale, mina vannun, sära on ju. Võtame käsi. Nimetamine nõeluseks, alatuks inimeseks, kui mina, lasen mõis oksjonile. Kogu oma olemusega, vannun, ei, lase saalid, onu, kui tark. Ma olen rahulik. Ma olen jälle õnnelik. Te ei karda. Millal siis magama, otse kaefies, otsekohe. Aga pealegi heidan puhkama, vallake. Täna võtan riidest lahti. No lapsed nüüd tuttu. Mina olen 80.-te aastate inimene. Tundma tärvis teadlemmell. Lähen kahest koordist keskele panin puhta. Tule pealegi first, aitan. Lähme lülitati reid, lähme. Nüüd olen rahulik. Jaroslavli tahaks küll sõita, ma ei armasta vanaema. Kuid olen siiski rahul. Äitäh Anule. Tanja siin sinu äraoleku ajal oli pahandus. Vanas peretoas, nagu sa tead, elavad ainult vanad teenijad. Viimuska pool jäi hästi, nii. Karp hakkasid endi juurde mingisuguseid hulguseid öömajale laskma. Ma vaikisin sellest. Aga siis kuulen jutt lahti, nagu toidaksid ma neid hernestega, ainus tihtsusest. Hea küll, mõtlen. Uin. Annie. Ärkaania. Tule, lähme voodisse, mu tuvike. Väsinud. Väsinud ma toetan sind. Mis kellukesed, need on? On möödunud mõni kuu kirsipuud on juba ammu õitsenud. Kevadest on saanud suur ja sügav suvi. Laivooga vilja veel selle keskel vana viltu vajunud, ammu hüljatud väike kabel, kabeli kõrval vana kaev, suured kivid, mis kunagi on olnud vist hauaplaadid. Vana pink. Põldude vahelt viib looklev jalgrada Ljubov Andrejevna mõisa eemal üle viljaväljade. Seal, kus kerkivad tumedad paplid, algab kirsiaed. Päike on loojumas, šarlotab Jaša ja tunni assa istuvad pingil. Epihodov seisab kõrval ja mängib kitarri. Šarlotta on võtnud jahipüssi õlalt, seab selle rihma ja jätkab oma jutustust. Mul pole õiget tassi. Ma ei tea, kui vanaemale. Ja mulle paistab aina, nagu oleksin man, noor. Siis, kui ma olin väike plika sõitsid papa ja mamma mööda Laatu ja andsid etendusi vaid väga häid. Mina tegin salto Martaalit ja muitrit. Aga kui papa ja mamma surid võttis mu enda juurde keegi saksa proua ja hakkas mind õpetama. Naesti Macirgusin suureks ja läksin kuvernandiks. Aga kust ja kes ma olen ehitaja kes olid mu vanemad. Vahest nad ei olnudki laulatatud. Heitja midagi eitja. Tahaksin nii kangesti rääkida. Aga kellega sa räägid? Muld pole kedagi. Turuhinna. Palju töötuohust? See on kitarrid, nihodo, mitte mandoliin müületule, kes armunud on, see ükskõik? Kui hirmsasti need inimesed laulavad, fuin nagu Saakali. Eks ole suur õnn viibida välismaal. Teadagi arusaadav asi. Välismaal on juba ammu kõik täiskomplekt selge. Olen arenenud inimene, loeb mitmesuguseid märkimisväärseid raamatuid. Ainult kuidagi ei saa kätte suunduda, mida ma õieti tahan. Kas pean elama või enda maha laskma, õieti töölt? Kuid sellest hoolimata ma kannan alati revolvrit kaasas. Viskan püssi õlale ja longin veidi. Sina pühadow, olete väga tark mees ja kohut tav. Sind peaksid naised hullupööra, armastame. Need tarkpead on kõik, nii rumalad, pole mul kellegagi kõnelda. Ikka üks, üks, kedagi mul pole ja kes ma olen? Milleks ma ela? Täitja. Õieti öelda muid asju liivamata. Pean enda kohta väljendama muuseas et saatus suhtub minusse ilma kaastundeta nagu torm väikesesse laevukesesse. Ma pean teid tülitama autotja Fjodorovna paariks sõnaks. Rääkige. Mul oleks soovi. Hea küll ainult ainult enne lipake koju jää ja tooge mulle mu tal maailma ja see on vist kuskil seal kapi kõrval, aga ma jääb, päike läheb looja ja mul hakkab jahe. Oma revolvriga pean. Omavahel öeldud, rumal inimene. Ma olen nõus, on värske õhu käes, sigarit suitsetada. Kui ma olin nii erutatud aine närvitseda mind võeti juba plikake sinna sakste juurde ja ma olen nüüd lihtsast elust võõrdunud. Näe, käed on valged, valged nagu preilil ja maaline õrnaks läinud sihukeseks telik käedseks, suursuguseks, kõike kardan. Nii kole on. Ja kui teie mind peaksite petma, siis ma lihtsalt ei tea kohe, mis saab mu närvidest. Iga tüdruk teadku, mis talle lubatud on. Kõige rohkem ma ei salli, kui tüdruk on halbade elukommetega. Ma armusin teisse hullupööra jäässe. Te olete haritud. Võite iga asja kohta mõtteid avaldada. Siia tullakse. Kas härrased ja tulevad nähtavasti jaamast Ljubov Andrejevna jäljeni tandreidž. Nendega on kaasas too kaupmees mingi mingi sealt testirada mööda, muidu näevad ja mõtlevad, nagu oleks mul olnud teiega kohtumine salli niisuguseid asju. Mul hakkas teavalt nist sigaris mingi ja ma lähen. Siis otsustage ükskord ometi küsimus on täiesti tuline. Kas olete nõus andma maad suvilate alla või ei ja või ei, vastake mulle üksainus sõna ja, või ei ainult üks sona oo isegi istuda ja jalgu puhata. Ah kui mõnus? Jälgi sigarit tee jäse mina ning esid sellega eemale. Minge eemale. Ehitati raudtee ja kohe muutus mõnusaks. Käisime linnas lõunat söömas. Neid aga vaja minna koju ja mängida üks partyypilli järgit, kollane keskele jõuad, istu siia minu kõrvale. Oh, ainult üks sõna, härrased, vastake mulle ometi ja, või ei kelle aru, milleks üldse Leenetama sõitsin. Restoran muusikaga rämpslaudlinad lehkavat seebi järgi. Teie mõisa kavatseb osta rahanesterigano sõitvad oksjonid isiklikult siia. Jaroslavli tädi lubas saata 15000. Andestage härrased. Aga sihukesi kergemeelseid inimesi nagu teie nii vähe asjalikke, nii veidraid pole ma seni veel kohanud. Kõneldakse selget keelt, teie mõis läheb oksjonile, saate aru, oksjonile, äge, aga teie teete nagu taipaksid üldse midagi. Armas jumal, ma õpetan teid iga päev, iga päev räägin üht ja sama nii kirsiaed kui ka kogu krunt tuleb anda rendile suvilate alla ja otsekohe nii ruttu kui võimalik. Oksjon onukookil, saage ometi aru, inimesed 15-st 1000-st jakku on vaja 200 300000. Otsest rekord lõplikult. Et suvilate alla ja raha antakse teile nii palju kui tarvis ja teie olete päästetud. Suvilad ja suvitajad. Vabandage, kas see on nii labane? Täiesti sinuga. Ühel teate, magas, hakkan ulguma kargama või kukun märkusetult maha. Ei suuda enam, lihtsalt ei suuda. Käib kajev, pole mees, vaid memm, keda? Memm olete? Head õhtut. Ärge minge, pakene Alundeid, vahest mõtleme midagi välja ja no mida siin veel mõtelda, aga ärge minge, palun tee. Kas keegi soovib, võib olla klaaskompvekke? Ko Winugatusid. Alati oleme pidanud hoolimatult nagu hullumeelne. Õnnetuseks naerma sünteesesse, sidusin end teisega ja just siis esimeseks karistuseks. Näete seal jõe uppus mu poisike ja ma sõitsin samale, sõitsin päris, et mitte kunagi enam tagasi tuletama, mitte kunagi enam näha jõge. Ma põgenesin nagu pead. Ja see mees tuli mul veel Pariisist koorest paljaks halastamatult toorelt. Siis hülgas mu ja hakkas elama, teisega. Ma tegin katset ennast mürgitada. Nii Fuma alanda. Siis äkki hakkas mind peenema kodumaale tagasi Motüüdrukese, minu. Ta palub andestust, vannutab, et ma tuleksin tagasi. Rebisin selle Telegrami puruks. Kusagilt kostab nagu muusikat. Meie kuulus juudiorkester, mäletad Mäelet? Kui kutsuksite korreks meele korraldaks väikeselt palli Niisugust töökimailadiaatris räägib naerakas või surnud üks. Kindlasti polnud seal midagi naljakat. Te peaksite tükke vaatama vaid sagedamini ennast. Hallilt, kõike elate kui palju tarbetut kõnelete. Tõsi ta on, ütleme otsekui sealt välja elame lolli elu. Minu papa oli mats, ogar ei saanud ise millestki arvuga õpetanud ka mind ainult peksis purjus peaga alati Molgaga. Õieti olen minagi samasugune tolvan ja idioot. Midagi ma pole õppinud, käekiri on mull jäle kirjutanud, nii et inimeste ees häbi nagu siga, teaksite näe seletamisele. Ja seal on teil õigus, never, ja ta on tore tüdruk, on küll tal lihtsate sääst töötab kogu päeva pääsiaga, armastab teed. Ja teile ka meeldib ma tea. Tubli tüdruk. Ma tõin teile Kalitveeerrzeni Unitedi Hommikul sõitsite ilma teatama, Täär, vanaks oled jäänud, Sers, mida käsite Sulle öeldakse, et vanaks oled jäänud? Taheti naist võtta siis, kui teie papakest vilu olemaski polnud. Aga kui tuli priius, siis olin juba Vuani kammerteener. Siis ma riiust ei nõud, jäin hääl rästi juurde. Mäletan kõik olid rõõmsad aga rõõmsad. Veidi jäi seegi. Varem oli jaa, vähemalt peksti. Talupojad Äärlast juures härrased, talupoegade juurseks. Aga nüüd on kõik laiali. Ei sa milliskeemia marru. Sellest ei tule teil midagi välja, ei saju protsentigi makstud, olge päris kindel, ainult soni pole tal mingisuguseid kindraleid. Tulge. Aegsete kuidas teid mõlemaid armastan. Istun siin ja, ja. Vaat nii, Meie, igavene üliõpilane ei muud, kui jalutab preilidega pole teie asi. Ise saab varsti 50 aastat vanaks, aga ikka veel üliõpilane 50 aastat. Peadki oma rumalat nalja. No mis sa siis vihastad, trikk, aga sina? Ära nori alati. Lubage teilt küsida, härra üliõpilane, meeste minust õieti arvad, et mina naeran seda? Tee Jerma, lai Aleksejevi. Olete rikas inimene. Varsti saate miljonäriks. Nii nagu ainevahetuse mõttes on vaja röövlooma, kes kõik, mis teele satub, ära õgib. Nii, oled vajalik ka sina. Jutustage Phare planeeti. Jätkame parem eilset jutuajamist, aga millest see oli uhkes inimesest? Meile rääkisime kaua, kuid ei jõudnud kusagile välja. Uhkes inimeses on teie käsitluse järgi midagi müstilist. Võib-olla on teil omamoodi õigus. Kui aga arutada lihtsalt ilma konksudeta, siis Nis uhkus seal ikka võib olla. On sellel mõtet, kui inimene füsioloogiliselt on viletsast ehitatud kui oma tohutus enamikus ta on toores, rumal sügavasti õnneta. Tarvis on n taimetlusest lahti saada. Tarvis on ainult töötada. Sureme niikuinii. Kes teab. Ja mis tähendab sureme. Võib-olla on inimesel 100 meelt ja surmaga hävinevad neist ainult viis meile tuntud. Aga ülejäänud 95 jäävad ellu. Kui tark te olete? Peetia hirmus tark. Inimkond läheb edasi arendades oma jõude. Kõik, mis talle praegu on kättesaamatu saad kunagi lähedaseks. Arusaadavaks tarvis on ainult näe, töötada kõigest jõust, aidata neid, kes otsivad tõde. Meil Venemaal töötavad seni väga vähesed määratu enamik sellest intelligentsist, keda mina tunnen, ei otsi midagi, ei tee midagi egole, seniks veel tööks. Võimelinegi. Nimetavad endid intelligentsiks. Aga teenijatele ütlevad sina, talumehi kohtlevad nagu elajaid. Õpivad halvasti, ei loe midagi, tõsiselt. Ei tee absoluutselt midagi. Teadustes ainult kõnelevad. Kunstis taipavad vähe. Kõik on vääga tõsised. Kõigil on ees ranged näod. Kõik kõnelevad ainult tähtsatest asjadest, filosofeerivad samal ajal aga kõigi silmal töölised söövad hirmus vaeselt, magavad ilma patjadeta 30 40 inimest ühes toas igal pool lutikad, hais, rõskus, kõlbeline kasimatus. Ja nähtavasti kõik kaunid kõned on ainult selleks, et endile ja teistele puru silma puistata. Näidake mulle, kus on meil lastesõimed, millised nii tihti ja palju räägitakse, kus lugemislauad mis kirjutatakse ainult romaanidest. Tegelikult polegi ainult pori labasus, jaatus. Ma kardan ega salli neid ülitõsiseid nägusid. Kardan tõsiseid kõnelusi. Parim vaikne. Mina tõusen kell viis hommikul töötajal hommikust hilisõhtuni. Mul on alati omad ja võõrad rahad käes ja ma näen, missugused on inimesed ümberringi. Tarvis on ainult hakata midagi tegema, et mõista, kui vähe on ausaid, korralikke inimesi. Teinekord, kui uni peale ei tule, ma mõtlen. Issand, oled andnud meile määratu suured metsad, lõpmatult väljad, kõige avaramat silmapiirid ja elades siin me peaksime ise olema tõelised hiiglased. Muidugi päris hiiglaslik teile vähemalt ei jätku. Hiidlased on aga kenad ainult muinasjuttudes, tõeliselt oleksid nad hirmuäratavad. Kui loodusimeilus sa hiilgad igaveses sääras, kaunis ja osavõtmatu, siis keda veel kutsume, emad kätkeb endas olemist ja surm. Ja päevi toonu vanuse järgi ütelge parem kollane, kes kelle dubleega. Mis see oli? Ei tea kusagil kaugel kaevandustes, kukkus vist pangma kusagil õige kaugel. Aga vahest mõni lind nagu haigur, oi kull millegipärast on ebamugav. Enne õnnetust oli arvuti kui Hoikas ja samovar undas valu. Enne missugust õnnetust n priijuust. Teate, sõbrad, hakkame koju minema, pimedaks läheb. Akene, sulanud pisarad silmi, sulanud mu tüdruk, nii midagi. Niisama ka. Aken Nõmme ei ole, mida Kema. Väljakene kallis. Needingisse praegu ära soovin õnne. Niisuguste asjadega ei tehta nalja, mamma. Meeli. Mine kloos turis. Hakkame minema. Mul juba käed kibelevad, tükk aega pole saanud piljardit mängida. Tulge nüüd ometi, härrased, õhtusöögiks koju jõuda. Sellest väiklasest ja viirastuslikust ei astuda. List takistab meid olemast fada ja õnnelik. Selles on meie elus siht. Edasi läheme takistamatult selle heleda tähe poole, mis särab sealt kaugelt. Edasi. Kuuleti tulek. Täna on siin nii imeilus. No mis te olete teinud minuga piits? Miks ei armastama kirsiaeda enam nii nagu varem. Ma armastasin teda nii hellalt, mulle neisid maadel pole paremat paika, kui meie. Tema peal on palju imeilusaid paiku. Modergaania tee vanaisa, vanavanaisa, kõik esivanemad olid orjapidajad, kelle omanduses olid elavad hinged Jukas, mitte igalt Kirsilt aias. Igast lehekest igast puutüvest ei vaata teile vastu inimolend. Olla elavate hingedeomanik, see ongi rikum teid kõiki, kes te varem elasid ja praegu elate. Mammadi isa Jaanus Jaani märkasid, et te lähete võlgu, elati võõraste arvel, elati nende inimeste arvel, keda te oma isikust kaugemale ei lase. Oleme maha jäänud vähemalt aastat, 200. Pole veel mitte midagi kindlat suhtumist minevikus me ainult filosofeerima kaebame igavesele joome viina jaja kui jutt täiesti selge. Selleks, et õigesti elama hakata, on tarvis enne lunastada minevik, teha sellele lõpp. Kuid lunastada saated ainult kannatustega, ainult lakkamatu tööga. Saage sellest aru. Ma saan sellest aru, peetiasse. Maja, milles me elame, pole juba ammu enam meie maja. Sealt ära minu sõna selle peale on teie käes majapidamise võtmed siis visake, kaeva svingi, olge vabandage, tuul, vabane kultuur. Kui hästi te seda, uskuge mind, uskuge Ma pole veel 30 aastatki vana, olen noor, olen alles üliõpilane, kui tore, on juba nii palju kogenud. Näljaseid, haisid, erutatud oled vaene nagu sant. Ja kuhu mind saatus ka pole pildunud, kus ma kõik pole olnud. Ikkagi ikkagi mul hinge alati, iga hetk, nii päeval kui ööl, täis seletamatuid, ahimusi. Põldude kohale kerkib. Vaadake, ta tuleb ikka lähemale ja lähemale kuulen juba temast samme. Ja kuigi me teda ei näeks, ära ei tunneks, siis pole ka sellest veel häda. Küllap siis näevad teda teised. 22. august hiline õhtu aias põliste kirsipuude all on nüüd juba täiesti pime. Mõisa saalis ja võõrastega Toas aga põlevad suured laelühtrid. Siin on täna pall. Palkasid juudi orkestri, aga millega need kinni maksta? Kõneles meie päritolus nagu põlveneks Meie Semjonov, pisikute põline suguvõsa sellest hobusest, kelle mule olevat sõnatlasemal Ähva isoleeri üks häda siis raha ei ole. Näljane koer usub ainult konti. Nii minagi. Võin ainult aast. Vanu teekujus on tõesti midagi hobusliku. Hobune on tubli loom, hobus võib maha müüa. Kui kõik see energia, mis kogu oma elu jooksul olete raha otsimisele kulutanud oleks läinud millelegi muule siis te oleksite ehk juba maakera ümber pööranud. Kõige suurem, kõige kuulsam tohutu mõistusega inimene räägib oma teostes, nagu tohiks ka valeraha. Tea, kas teie olete siis lugenud niisked? Ei ole. Tähtsakene rääkiks. Vabanen praegu niisuguses seisukohast tõesti tee kasvõi vale ära. Ülehomme tuleb tasuda kontsa 10 rubla. Otsige veel, otsige rahulikult kõik taskud läbi, mida ei ole, seda nad näete, kus ta voodri vahel päris võttis, kahe nüüd on, kas mõis müüdud, oksjonit ei toimunud. Kõik on juba ammu otsustatud, lõpetatud, aga seal ei tule. Kuhu ta ometi jää? Milleks peate meid nii kaua teadmata, olge rahulikuma, Mackeni onu ostis mõisa tagasi, olen selles kindel. Issand küll. Täna otsustati mus saatus, kas lähme tantsima? Madaam, Lopa, sina jätke pihkamine. Igavene üliõpilased. Aga miks sa ei vääri? Juba kaks aastat kõnelevad mulle kõik klopaakhimis. Oleks mul raha, kasvõi natuke neid 100 rubla, siis ma jätaksin kõik, läheksin kusagile kaugemale, läheksid. TPS, ärge muretsege, paariak, te näete, tal on niigi raske, ta on läinud juba liiga teraseks, topib oma nina sinna, kuhu tal suurde pole vaja. Näiteks kogu suve ei andnud rahu mulle Egaaniale. Kartus, et meil võib tekkida roma. Aga mis see tema mure on? Pealegi ei anna mingit põhjust. Mina olen labasusest kauge ja meie seisame armastusest kõrgemal. Mine. Mis küll armastusest madalam. Miks pole Leonid ikka vees? Kui ainult teaks, kas mõis õieti või kas see pole üks sama mõisaga on kõik nagunii läbi juba ammu. Tagasipöördumist pole teerada umbe kasse. Rahustage, kallis tainas, peta tarvis ükski kord elus tõele otse silma vaadata, mis seal ikka veel. Teie näete, kus tõde, kus vale. Aga mina olen nagu pimedusega löödud, mine midagi. Teie otsustate julgelt kõik tähtsamad küsimused. Kuid ütelge, kullake, kas mitte sellepärast, et te olete noored ja teie pole jõudnud veel ühtki oma küsimust läbi valutada? Te, olete julge, aus on sügavam kui meie. Kui mõtelge asja üle järele, olge suurmeelne, kas või küünevõrdki haavastagi minu peal. Ma sündisin sihi, siin elasid minu isa ja ema. Siis mögega mind koos aiaga. Minu poeg hukussi, jobu fondri. Luba. Tead, ma tunnen teile kaasa kohu hingest. Ma armastan teid nagu oma lihast poega. Ma läksin meelelgi teele, palun seda ainult poekene tarvis ometi õppida, tarvis lõpetada ülikooli, kas pole tõsijääja ja tarvis siiski midagi teha? Habemega jätab kuidagimoodi kaasamaks. Olete geensak, mingi iludus, mai tahagi olla. Kukkus taskuräti seest mingit paber-papp. See on telegramm Pariisist. Tennist saame neid iga päev. See metsik mees palub andestust. Aluget sõidaksin siin. Ja õigust ütelda peaksingi korraks Pariisi sõitma, et tema juures viibida. Te teete kurjanõudeid ja professist teha. Tahan seal haig, üksik ja õnnetu. Õieti, mis seal ikka varjata võis alata. Armastan teda, selg, armasta, armasta onukivi kaelas. Ma lähen temaga põhja, kui ma armastan teda kividega või ilma temata elada. Argematelgi minust halba? Ei ei. Tanu koorstik paliloks? Ei, ei, ei ole tarvis nuhikalile täht kaotata küll oma kõrvad kinni, aga tema on ikkagi hullus ja teie jaoks ei taha seda teada. Ta on väiklane madal inimene, peetia. Te olete juba 26 isegi 27 aastat vana. Teie aastates peaks juba mõistma need, kes armastavad Teil oleks aeg juba ka endal armastada, oleks aeg. Ja ka teis endas, pole puhtust. Olete ainult enda ja naeruväärselt väidad. Olete ära, mis? Mina seisan armastusest kõrgemal, et pole temast kõrgemal, vaid lihtsalt nagu ütleb Sirs. Äpa ja teie aastates ilma Annukeseta lihtsalt kaart, midagigi. Kuule, ma ei suuda seda kuulata. Seolutseeno. Tervis pole ja aga mul on iga varremm. Kui meil olid pallid, siis tantsisid siin ikka kliendrallid, paroolid ja admirali. Nüüd hüppavad siin jaamaülem ja postiametnik. Ja needki tulid vastuta. Olen kuidagi nõrgaks. Kadunud härra valaisa ravis kõike kirjalakiga igatõbe. Mina võtan kirja laki siis ei ka päev juba aastat 20 või isegi ela. Vahest sellest olengi. Elus pole samuti tüütavaks, vana, sul oleks aeg juba kärpima hakata. No hea küll, ma lähen. Viin kääpa. Ja nüüd on kriips, läks jälle kerged mantlid ja kindlasti saab nohu. Oh seda rohelist nooruste oi-oi. Kui sul halb Peaksid voodisse heitma või v meelale n voodisse. Aga kes pakuksin jooki, kes korraldab kõike? Ainuke terves majas olend. Lubage teid tantsule paluda? Paarid kõrid. Avalikkuse pärast olete viinud niisugusesse seisundisse. Ja andsite mulle sõna- ja kuigi ma palun räägime sellepärast. Nüüd aga jätke mind rahule, tootjaks kodurovna kassigi, minule ei meeldi, ma kuulen muusikat. Unis. Mul juhtub iga päev mingi õnnetus. Aga mina? Lubage nii paljugi tähendada. Juba solid siin siin. Miks sa ära ei läinud, kui ma sind käskisin? Miks saab tööd? Ei tee, mis sa kolad ringi siin saalis, võõrastetoas, mängid piljardit, nagu oleks mõni külaline. Kas me selleks peame endilt kontoriametniku, mis? Kas ma töötan või kolan ringi, sööd või mängin piljardit. Selle üle võivad otsustada ainult vanemad ja targemad inimesed, mida sa endale lubad? Varbara Mihhailov, kuidas sa julged, Parmilaja vilkumine väljas, palun teid, Varvara Michaeluna, väljendage ennast likatsemalt, kuidas ütelda, käis välja parvarmi haiglasse ja lähen. Lava läheb lõhki, last siin enam ei oleks, 22 õnnetuks. Issand kohe otsa ette. Tänan alandlikult teie hirmuleeriks, siis ma arvasin, et vabandage polevilio muuk tuleb nüüd küll murakas, paras. Leonid ümbrits sõitis minuga ühes, ta tuleb kohe. Noh. Kuidas on. Kas oksjon toimus? Rääkige siis. Oksjon lõppes alles kell neli. Me jäime rongile hiljaks, tuli oodata kuni poole 10-ni. Tere õhtust seal ja noh, kuidas on Jaanias. Ometi jumala pärast. Paaki. Tule, lähme minu tuppa, aita mul ümber lähtuda, kuulen Jonny. InterLudki sina Hirmo vajaksid. Ütle siis vähemalt sinagi. Kuidas sul oksuliga Vacci on? Oli koi. Kas kirsiaed on viidud? Müüdud? Kes ostis? Mina? Mõise võtmed. Võtke. Mina ei, oodake ära, sõdurg. Kuulge, kallid, mul lõi järsku pea söömiseks. Ei suuda rääkida. Noh, tulin oksjonile. Teri karv oli juba seal Leonid olnud, reedel oli ainult 15000 erikaalu, aga pani kohe 30000 üle võla. Lohh. Hakkasin temaga jõudu katsuma. Mina 55, tema tähendab, lisab viie mina 10 kaupa. Tõuseksid nüüd mu isa ja vanaisa hauast ja näeksid, kuidas Lemberi armulai pekstud harimatud jälle Molai, kes talvel jooksis, paljud on, kuidas seesama järmulai ostis mõis A. Ostsin mõisa, kus minu isa ja vanaisa olid pärisorjad. Mina ostsin, ei saa neid isegi, köök elab. Ei saanud midagi muud. Mitte midagi. Tule ära. Hirmalaieneks. Lähme saali. Jätame ta üksi. Las ta nutab natuke. Vaata püstik, vaata, see astub uus mõisnik, astub kirsiaia. Ära nuta, minu kallis, minu valla kõige armastan sind. Me istutame kuue ai sellisti veel toredama neid mõista ja rõõm vaikides, sügav rõõm heidab su hingele väga päike õhtusele ja. Naeratan. Augustist on saanud september, septembrist oktoober ja nüüd hiljuti algas juba november. Aed on tühi ja kirsipuud seisavad raagus ning maa jäituna. Ilmad püsivad küll selged, päikesepaistelised aga juba külmad. Jällegi tuba, mida nimetatakse lastetoaks. Nüüd on akende eest ära võetud kardinad, põrandalt tol võitud vaibad. Ainsa mööblitükina on toanurka jäetud vana koitanud sohva. Niiviisi tühjana paistab see suur ja madal ruum, eriti vana, eriti armetu ja luitunud välisukse lähedal põrandal on hunnikus kohvrid ja reisipambud. Kirsiaia endised omanikud valmistuvad siit lahkuma. Vaata Jaska külarahvas on tulnud isegi jumalaga ja vanarahvas on hea, kuid taipab väär. Mida sa naerad, hea meel, et saan siit minema. Sulle ei meeldi siin harimata jääle elu ja pealegi igav. Aga praeguste ilmadega on hea ehitada. Juuba Salzi kirju koguma rahakotid. Noh, ma ei võinud täitiliaaja mäss. Ärge unustage, et rongi leiab kõigest 46 minutit. Tähendab, varsti hakkame sõitma, mida varsti vaid kohe siis hüvasti Cervalaialeks ees, ma sõidan sama rongiga ja tulen teiega kaas-haa, kaugele Arkowisse kauaks kogu talveks vaja tööle hakata, mina ei saa elada ilma tööta, jõlkusin siin teiega maa kogu suve asja eest teist taga. Päris haigeks tegid? Neid ka ei ole, siin neid ka loss ei ole. Tead, hirmu laiemaks ees, nii, vahest seda Mihke näegi teineteist, seepärast luba jumalagajätuks sulle nõu anda. Ära vehi kätega, mismoodi ainult endast ära see komme, kätega vehkimine, samuti suvilate ehitamine, arvestamine, kuidas huvitavatest aega, mida iseseisvad peremehed saavad, seal oled arvestamine, kätega vehkimine, see samane. Pjotr kõik kokku, no no no olgu, mis on. Aga ikkagi ma armastan sind. Sul on teeneid õrnad sõrmed, nägu kunstnikul, kes trumpi, õrn hing. Pjotr, lasema süleni sild, kui sul on raha vaja võtta, minu käest pole vaja. Paaria, kosmo, kalossi toon. Aga teil pole raha, ma tea, on tõlkes sai. Ja valvaja minuga looži. Ometi lugu, ma külvasin kevadel 1000 immuunia sain nende pealt 40000 puhast aga kui Mumoonide õitsesid nukil, see oli vast pil. Nii, nii et ma siis nagu ütlen, teenisin 40000, tähendab, pakun sulle laen, sest lõksin nina püsti ajada, peetia olen Madsjadel lihtsalt võtta, raha pani. No me lihtsalt laseme mulle kasvõi 200000, ei võta. Olen vaba inimene ja kõigel sellel, mida te kõik, rikkad ja kerjused nii kõrged ja kallilt hindate, pole minule vähimatki võimu. See on mulle nagu udusulg, mis lendleb õhus. Ma saan läbi ilma teieta hundist mööda kõndida. Ma olen tuge ja uhke. Inimkond läheb kõrgeima tõe kõrgema õnne poole, mis maa peal üldse võimalik on. Ja mina näen selle esimestes ridades, kas jõuad siin, jõuan, jõuan, võisin, näitan teistele teed, kuidas jõuda. No hea küll, sõbrake. Meie kergitamise teineteise ees nina, aga elu see muudkui läheb. Tead sa kuule, kaua väsimatult töötanud olen. Siis on mul mõtet kergemad ja paistab nagu teaksin minagi, mille jaoks olemas olema. Aga kui palju vennas on Venemaal inimesi, kes elavad teadmata milleks ja ükskõik asja tuum teisese selles. Muide, Leonid Andrejev olevat nagu räägitakse, võtnud vastu koha pangas hakkab saama 6000 aastas. Aga ega ta seal ei püüsi. Liiga lai. Kirsipuid seni raiutakse, kui te neil siin on, tõesti, kuidas küll, jätku taktitunnet, kohe lähen Keila ära. No need aga tõepoolest matsid. Kas Kerstiga saadeti haiglasse? Ma hommikul rääkisin, võib arvata, et saadeti, küsige siiski järele hommikul ma ju rääkisin koorile seal ikka 10 korda küsida. Ja sina tüniase, mine. Kas olete üksinda üksinda? Seda vaataksite kordki minu pooli jäässe. Sõideti nüüd ära. Jätate Ma härra ribu kaelas ja jätta kuue päeva pärast jällegi Pariisis. Kirjutage mulle sealt. Ma ju armastasin teid jäässe. Nii sage äärmastest. Olen õrn olend ja olge vait, siia tullakse. Ja see töö teiega tüli ta pojaga jumalaga jätta ootab köögis. Neik kannatuse panevad proovile. Jah, jahjah. 10 minuti pärast tuleb istuda sõidukisse ja Jumalaga last, tuba. Jumalad, aga vana maja. Vanad Udike, möödub, talv, saabub kevad. Ja sind ei ole enam. Lammutatakse ära. Gene. Aafre sina särasilmad, mängivad nagu kaks kalliskivi. Oled sa rahul, Anya? Väga. Nüüd algab uus elu mamma. Neil on kõik kirsiaia müümise nimegi närvitasime, kannatasime pärast, aga küsimus oli lõplikult tagasivõtmatult otsustatud. Olgu, mis on need hoopis parem. Mu närvid on paranenud suhtes. Ma sõidan Pariisi hakkan seal elama neist rahadest, mis sinu Jaroslavli vanaema mõisa päästmiseks tähtis. Elagu sinu vanaema. Aga neist rahadest ei jätku kauaks. Sa, mamma, tuled üsna varsti tagasi? Eksule Ma õpin, teen ära gümnaasiumi lõpueksami ja hakkan siis töötama sind aitama, mamma. Pikkadel sügisõhtutel loeme siis üheskoos mitmesuguseid raamatuid. Soremam jajaa. Kui ilus mamma. Otsige mulle uus koht, keda te juurde Maie, miks linnas pole ma kuskil olla. Aga saato, Salloto läks. Realis praegu vagunis üks noormees jutustas. Tundub mulle küll, et kuule, leidub, muide vis inglased netis olid Marends neile oma krundist saviga 24-ks aastaks. Vabandage, mul pole aega tarvis edasi juhtuda. Sõidab Novikovi kaldavoolu juurde. Me kolime. Minema sõidan homme koguni välismaale. Kuidas, kuidas? Seda maad, mööbel, kõik välja viidud, küllap treppis, kohvrid, summad olid Õpolegiga kuradiga pole viga, pole viga. Saada õnnelikuks, jumala aitab teid ega kedagi kõigile maailmas tuleb kordobs. Elage hästi, juba fanud rihma. Nüüd on ka meil aeg minna. Lahkun siit kahe maraiga, esiteks haiged haiglasse ja sa tahad juba hommikul minu teine kõrvast. Ta on harjunud vara tõusma ja töötama, aga nüüd ilma tööta nagu kala kuival, don kõhnaks kahvatuks jäänud ja kui nutab vaesekene Jerva laiali ja te teate ju, et ma unistasin, et panen ta teile mehele märja, armastate heid ja ta meeldib teile. Tõtt tunnistada, ma ise ka ei mõista seda. Nagu imelik see kõik. Kui oleks aega, siis ma kas või teeksime lõpu, pealegi asi suurepärane. Ainult ühe minuti. Ja. Viidi haiglasse. Siidi jah, sa saatis juba hommikul, aga miksid kirje tohtrile kaasa ei võetud, siis näete, siin tähendab unustati. Anna minu kätte, ma lasen järele saata. Kuhu te siis nüüd lööte vormiga elule? Hakkan nende majapidamisest vaatama. Lõppeski elu selles majas. Mullu sel ajal oli lumi juba maas, kui mäletate aga praegu praegu vaikne, päike paistab, õldud külm, istuma kraadi kolm alla nulli. Tähendab. Olen kae. Näe, kutsu. Kui rongile hiline jõuan juba täna õhtuks kuulsingite juht. Vaeneb härja. Lähtudes sellest majas jäädavalt, kas suudan ma maha vaikida, suudan hoiduda avaldamast hüvastijätuks neid tundeid, mis tähendavat praegu kogu minu olemus, aga põleb vähem. Joonia. Ma siiski veel istun ühe minuti. Kui imelik. Kiinseid seinu, seda laagi. Tusega tuleb meelde, kui olin kuueaastane. Istusin suvist esimesel pühal siin sellel samal aknal ja vaatasin, kuidas mu isa kirikus selle noh, hea küll. Jah, seal kuulen käske kaasa võetud. Kõik, kas teie siia nüüd enam ainsatki hinge? Ja ma leidsin teiega lossi tänava kuid porised ja vanad nad teil on. Ran ja. Ja maja endine elu ole tervitatud ees elu. Ja nüüd seaaias muudkui raiuvad. Kõik kirsipuud, raiuvad. Niita intriigid ei pannud kasukat selga. Jällegi sõitiski err, keskpalitus. Rokk, noorus.