Reisipalavik anymore nakkusraadioeetris. Saade läheb taas sooja kohta ühte sellisesse natukene müstilist riiki ma nimetan müstilisi riikideks neid riike, kus vähemalt minu teada selle, me saame teada, et kas mul on õigus, on selliseid kohti, mis on meil päris nagu ütleme, avastamata mingil määral. Seal on minu lemmikud, ütleme, maastikualad vähemalt nii palju, kui ma tean, sügavad metsad, kus on veel palju sellist, võib-olla mida veel ei ole nii-öelda laiema rahva ette toodud, aga sellest me saame teada. Meil on täna külas Igor, tere, tere ja Igor. Sina oled pärit sellisest kohast nagu Kongo, mis Aafrika riik täpselt nii. Segadust tekitab see, et tegelikult on Aafrika kaardil kaks Kongot, räägi, miks on kakskonnad kummast, sina oled ja mis erinevused nendel on? Mina olen. Wabariigi Kongo ja teine on demokraatia vabariigi Kongo ehk Wanasaia. Teiste sõnadega võib öelda, et ma olen Prantsusmaa Kongo ja see suurem kondoom, mis on demokraatia vabariiki. Kongo on Belgia oma. Minus ei, Kongo avastas prantslane ja teine avastas belglane, vahet on peale, see on suuruse vahe. Me oleme ütleme Eestis, me oleme kaks korda suurem kui Eesti pindalas. Ja ütleme, meie riik mahub teise kongos, ma ei tea, kas, kuni kolm, viis korra maod seal sees, et see teine konkond ikka päris suurverele mee, Kongoga. Üks Kongo on teada-tuntud selliste suurte kodusõdade pärast, et kas see on see nüüd see endine saia. Täpselt nii, see on, selline sai, see on siis Belgia, Belgia, Kongo ja kui võtame aafrika kaardid, kuskohast nagu asub seal kanga asub täpselt ekvaatori peal ja täpselt Kongo keskel ja Oceani pool Atlandi ookeani kõrval, täpselt sa oled sealt pärit, sa oled seal oma lapsepõlve veetnud ja mingi aeg sa sattusid Eestisse, seitse sattusid Eestis ma sattusin, kuna me Me kongos, kus ma olin, siis sattus ka, et õe hetkel elus sattus kodusõda ja siis perekond ütles, et lastele huvides oleks targem lihtsalt ära kolima ja ema juurde tulla Eestisse. Siis me tulimegi kõik perega koos 98 aastal tulime Eestisse elama. Need teie maal teie kongos, siis oli ka ikkagi see kodusõda ja kahjuks kahjuks no et iga riigis, mis on Aafrika, Kesk-Aafrika ja Lõuna-Aafrika Moby nõela praegu, et minu kongos praegu hetkega mu isa elab seal praegu kodusõda on lõppenud, sellega ma eeldan, et meie. Ta kuulaja on ikkagi nooremapoolne, mitte et meil oleks ka vanemaid, kuule, noorempoolne, kes tegelikult ei sõjast mitte midagi, et sina oled näinud seda. Eks ta jube on aga kuidagi ylesse kodusõda nagu üldse tekkis või miks, miks see kodusõda oli? Ka kodusõda on ikka see, et nagu igas riigis on üks inimene, kellel on võim ja siis ja teine inimene tahab ka see võim endale ja siis lähebki niimoodi, et kui ta ütleme selline nagu demokraatiaga, see võim endale ei saagi, rahvas ei vali teda. Lihtsas, mis ta teeb, panna, võtab oma need sõdureid ja annab relva kätte ja hakkabki niimoodi sõdima. Alguses on see võimu pärast, aga mingil hetkel noh, kaua sa ikka kestab, see kestab võib-olla mingi kaks kuu, kolm kuu maksimum peale seda, mis juhtub, kuna need noored, kel on relvadki ette ja ülejoonud ennast aia narkoasjad alla ja mis nad teevad, siis hakkavad need vaiksed kätemaksud hakkavad kunagi selline inimene tegi mulle selline asi, Lähme, maksa, Mceta seda seal ees. Ja nii vaikselt hakkabki muutuma, see võimu võtmine muutub kodusõjaks ära, kuna siis hakatakse millegipärast lihtsalt tavalised kodanikud ara tappa, siis käidakse linna, vaela pekstakse kõike sassi, varastatakse ja. Noh jah, et meil siin paar saadet tagasi oli külas Margit, kes käis Hondurases ja Guatemalas, et seal oli sama teema, et oli kodusõda relvadega, inimeste käte tekkisid nii-öelda gängid ja ja nii edasi ja nii edasi. Samamoodi oli meil ka kongos, aga jumal tänatud, et mingi piiri pealt saadeti, saadeti niimoodi teha, et need, kes tahavad relvad endale hoida, lähevad sõjaväkke nagu palgasõdurina tööle või kui ei taha, annab relvad ära ja hakkab otsima endale teine töölitsas ja. Ma olen nagu väga hea meel, et suudeti mingi, ma ei hakka ütlema, et kõikidele võeti relvad ära ka mingi piirvadi suurema osa võeti relvad ära ja ütleme, kui politsejevi sõdurid avastasid, et kellelgi oli relv kodus, ei andnud seda. Praegu olukord on, millal sa ise viimati seal käisid, viimati käisin, kui ma tulin Eestisse elama hakese. Aga kuidas praegu olukord seal on? Praegu olukorda ma olen suhelnud nagu suhtlen ning nagu iga päev oma isaga koos ja ta ütleb, et no täitsa normaalsed on muutunud asjad vaikselt just nüüd oli, valemised olid jälle ja kõike nagu kaardid jälle, et hakkab, läheb jälle sama teed pidi, mis oli esimese korraga haka vaiksed intsident, sellised olid, aga suureks midagi mölluks ei läinud ja ma ise siin jälgisin nagu läbi internetiportaalides need uudised ja vaatasin ja kui mu isa sina kutsus mind, ütles, millal sa tuled, et tule külla mulle, et ma arvan, et seaks oma poja elu niimoodi ohtu, ta tehaksegi koloniaal vaid noh, praegu on täitsa nagu normaalseks ara muutma, teanud. Reisipalavik siis täna kongos kuidas kõige lihtsam on nimetada, siis ta on mitte prantsuse kangaga Kongo vabariik, Kongo vabariik, Kongo vabariigi ja, ja tal on veel vist mingeid nimetusi, kuidas seda nimetatakse. Ei, ta ongi tavapärane Kongo vabariiki on, kus mina elasin ja teine on demokraatlik vabariik ja täpselt nii demokraatiat on ilmselt teil tegelikult rohkem võtta, nii jah, kui võtta lapsed. Tasub täiesti Aafrika südames ütleme ekvaatoripealne, kui sa ütlesid, et Aafrika on suur ja lai ja neid, ütleme neid maastikuvorme on erinevaid, milline pilt avaneb, kui sa vaatad niimoodi kaardi pealt, seda Kongot mis seal on, seal mäed, metsad, suured linnad või ei olegi linnasid väiks küla hoopis. Et ma võin öelda, et seal on tõesti linnad olemas autosid, poed, supermarketid ja kinod ja ööklubid, baarid, restoranid, kõik sellised asjad on olemas, aga samas on pilditud õelaski tulla lennukiga lennukiga ju ta näiteks kus mina elasin Bat Norris. Mis tähendab eesti keeles otsetõlge must nael juude seal siis on ikka lähen lennujaama autos, kõik taksod ootavad, väljabussid, sõidavad asjad, aga suur linn ikkagi suurlinn, ikkagi ikooneume pealinn ikkagi ja kuna seal nagu toodetakse kongos kõige rohkem nafta üldse, mis on meie kongos, territooriumi peal, on toa, toodetakse ikka pantnarist. Ja siis noh ka täitsa nagu linn, nagu linn, Akeer, noh, seal on ogeen, asfaltteed on, mõnikord ei ole kõige parem on, meil ka ei ole siin nagu Eestis on ka sellised kohad, ütleme, tänava peal, kõik lapsed on paljajalu, sest nad on harjunud olla paljajalu. Aga samas on see, et viib niimoodi kaasu silmad kinni panna ja sõita mingi paar tundi ja sule silmad lahti teha ja vaadata. Voo nüüd ma olen tõesti kuskile lid. Tõesti paksud metsad, hästi palju loomi, mäestikud, mida ma iga kord, kui ma isegi kaardile peale vaatan, ma iga kord imestan ja vaatan, alati on ilusad ja. Selle Kongo territooriumil kahe kanga peale kokku ja naabermaade peale, mis pärast Amazonase vihmametsi ühed suuremad metsad ja vanemad metsad üldse džunglit õige džunglit üldse, mis maailmas olemas on. Täpselt nii et ma lugesin veel sellise fakti ka, et alles eelmine aasta kuskilt metsadest leiti üks, 100000 pealine näiteks mitte need mägigorillad, vaid teiste gorillade, nagu ütleme siis kogukond, see tähendab, see eelmine aasta, see tähendab ikkagi need metsad on niivõrd suured ja massiivsed, et sinna ikkagi nii naljalt nagu ei lähe. Matkama meil metsa. Ei tea täpselt nii, et nad on nii massiivne, nagu sa ütled, samas nad on nii paksud, et noh, lihtsalt inimene, et kui sa üritad ikka läbi minna, seal, ütleme sa võid minna, nagu ma arvan. Ma olen kuulnud ka palju inimesel müürida minna, seal on inimesi, kes ei ole tagasi tulnud seal. Nii jah, et no lihtsalt on nii, et sa lähed, sa eksid ära lihtsalt seal sa ei leia oma tee tagasi, saad sa võid küll lõigata oma teed, kui sa oled leidnud, aga piisab paar päeva, päevad mööda. Teeb oma töö uuesti ära, et seal on ikka jah, seal ma lugenud natukene, seal on ikka veel avastamata asjad on seal hästi palju, aga noh, siin nüüd ilma naljata, noh, inimesed ei taha niisama minna seal. Otse loomulikult, et see ei ole naljas jatel. Palju seda metsa veel järel on, et selles mõttes, et Kongo vabariik on kaks-kolm korda suurem kui Eesti, et palju seda metsa selle järgi on. No siin paljud mured olnud neid inimesi, kes lähevad, lõikavad, ise seisavad nivood ja sealt kõik, aga praegu jälle nagu ma ütlen, see uus kuberner maandumison seal üritab ikka veel nagu hoida seda ja inimestele nagu südamele panna, et ikkagi, et see, sa lõikad, Puur sul jõle raske puu all igatahes oli raske panna selle asemele mingi 10 vaikset puud, et et siin ikka nagu. Ma tahtsin need külarahvaga ikkagi suhelda ja rääkida, et ikka. Aga no ütleme, see külarahvas on selline pigem, et nemad ei tee, nad teevad vähem, sest nad on ise saavad aru sellest, et nad tahavad elada, tasakaal loodusega. Aga Jussonen, suured firmasid, kes on, ütleme, raha peal välja ja laevade ja massiivsed nagu lõikavad asjad. Aga noh, palju on jäänud praeguse med. Reisipalavik on täna siis reisimas otse Aafrika südames, kõige sügavamates džunglites, kust ei puudu ka, ütleme meile tuntud tänapäeva tsivilisatsioon, suured linnad, autod ja meil on külas Igor, kes meile sellest maast natukene tutvustab, sest seal ta on üles kasvanud. Räägiks natukene nendest inimestest, kes seal elavad, et kas seal on üks mingi kindel ütleme, etniline grupp või on seal palju, ütleme, erinevaid rahvusi. Kuna nemad avastasid manud, nemad tulid Euroopast ja esimesena, siis on venelased hästi palju. Ja mis venelased tahavad seal perekonnad, kes on nagu minu isa, kes on sattunud noorena õppima ülikooli Venemaal mõned vene naine, aga mul vedas mul isa võttis Eesti naine. Et niimoodi nad on kõik sattunud seal ja noh. Ehk nad on ainult Venemaale õppima ja tulnud tagasi. Jah, on õppinud ja siis on tagasi tulnud ja oma naistega ja seal on läinud niimoodi, aga praegu ma olen kuulnud jutu järgi pidi olema nüüd hästi palju hiinlased. No neid on vist igal pool. Nojah, et ma küsisin tegelikult, kus me elasime, meie sektor, kus me elasime, võõra rahvusolid, mu ema, kes oli eestlane ja prantslased ja kõik, aga nüüd ise on öelnud, et nüüd seal, kus me, me elasime seal, nüüd on hästi palju hiinlased, siis mõtlesin, mis nad teevad seal kala süüa. Kala käivad püüdma selle mere Okine ookeanis ja kõik ja siis on ikka üks läheb ees, siis kutsub ema, ema kutsub tütar ja niimoodi ja kõik nad seal teevad tööd. Aga jah, et seal on jah, ütleme, sõrmerahvas on ikka prantslased võõrad, kes on hantslased, siis ma arvan, tulevad ja ülejäänud venelased, hiinlased nüüd ja. Aga kes need kohalikud, kes sina oled seal? Erinevad grupeeringud ja seal on eriline grupeering, on, kes on lõunas, põhjast, idast ja niimoodi ja mina ise olen nagu lõunast neid. Tegelikult nad ennast ei pane kuskile. No nagu Eestis, et ma olen eestlane, aga ma olen saarlane. Palju see erinevus tegelikult on seal mingid keelelised erinevused, on seal mingi kultuurilised erinevad ka põhja-lõuna ajal. Kunnase esimene keel, mis seal räägitakse, on prantsuskeeles ja riigikeelse riigikeele tulevad kaks suuremad elekti, üks on munud, kui tuba on see, mis räägivad Kongolased, mis on pigem sellist lõuna pool. Ja on, on teine see vaba demokraatia vabariigi Kongo, nende see esimene keel, mis nemad räägivad, räägivad, meie Kongo räägivad seal põhjas, noh, rohkem seda. Okei, aga sa nagu kaks suurem dialektid, nii et alustame, siis on keel prantsuse keel, mis kõik peaksid oskama riigikeelt siis tulevad neikaks surema dialektid ja siis peale see on iga Õim peaaegu iga hõim on omad dialektid veel, kus mu vanaisa näiteks elab oma see väike maakoht, mis tal on, piisab sellest, et sa lähed mingi viis kilomeeter eemale, sellest juba räägitakse, üks teine keel, üks teine dialekti. Aga kas nad on siis täiesti erinevad, ikka saab aru? See on täiesti erinev, mõni on täiesti erinevad, aga sele parase nele tulevad appi see oma esimene mis nad peavad, nagu siis nad suhtlevad, sellega ka muud on ja et seal on ikka, kui ma ei eksi, on kaks korda suurem kui Eesti, nagu ma ütlesin, aga kui ma ei eksi, seal oli, kas. Mingi kas ma võin julgelt õele mingi 250 elekti, räägiti et seal on ikka meeletu, meeletu, eriti nagu vanastigi vanastigi oline hõimude ase ikka, ma ütlen, et sa kujuta ette, sa oled siin ja viis kilomeeter eemale laetis juba räägitakse midagi muud. Mõned meriväljale räägitakse Seda ei saa nagu vaga samaka nagu põnev, sama ajas on väga põnev. Aga kas kultuuriline erinevus on ka selles mõttes, et? Ikka nagu kultuurierinevused, mõned teevad selliseid asja, mõned teevad teid ja seal on muidugi see kultuur on ikka kõik need hõimud kõik satuvad ühes kohas elada. Oskad sa näiteks tuua mingisuguseid ütleme mingisuguseid näiteid mida näiteks Kongalane teistmoodi kui näiteks eestlane. Eestlane, no meil on sellised asjad, näiteks kui ma maal sul on oma maatüki ja ütleme, siin põllu peal on, nagu on Alpsa kui mingi selline asi alati öeldakse, mitte ei hakka süüdistama keegi, see tähendab, et sina kellel on oma maatüki, oma põld kööki ja saaki ei tule midagi, see tähendab, et sa oled oma vanavanemad kuidagi solvanud. Ja nad võivad isegi surnud olla. Jah, nad on kas surnud või öeldakse kogu aeg, et see, kes on teisel pool, peab alati, isegi kui ta on läinud, peab alati teda meelde meelde jätta. Kui tal on sünnipäev, siis aladiit tähistatakse, tema sünnipäev, isegi küüti, ta ei ole enam okei. Et siis tehakse ohvrendid ja sellised asjad tema peale, kuna need kõik, kes on teisel pool läinud, kaitsevad need, kes on maa peal. Ja selliseid kultuurid on, ütleme jah, et äkki on tõesti ennemgi, saake pannakse maha, siis tehakse Ufarnat, antakse kama. Vii lehma sõltub noh, sellist asja, aga noh, ütleme siin, et nagu mingi, ma olen kuulnud nagu oma suvenevi kuskile, ma olen kuulnud mingi riikides, kus hakatakse mingi inimene anda, see on üks asi, mis kunagi tehta, inimene, inimene, elu on, ei ole seda väärt ohverdada, seda ohverdatakse loomad, antakse puuviljad, söögid, asjad antakse. Jah. Et niisugune vanavanemate kummardamine sises ja traditsiooniline, on veel mingisuguseid huvitavaid asju. Kindlasti on aga minu minu puhul, et kus mina olen nagu noh, et seal on, ma oskaksin, Janno Seeder. Ja kas ütleme erinevate hõimude erinevate siis rahvust nende vahel, nagu on ka mingisugust väikest siukest kana kitkuda, selles mõttes saavad nad omavahel hästi läbi ja ütlevad, et me oleme ungarlased Me hoiame ühte või on ikkagi. Ei kurat, see ei ole õige vend, mingit jama. Ja et noh, sellised asjad on jah, kindlasti on, et noh, ütlemegi siin tagasi tulla nagu sõda, mis toimus, oli samamoodi, et president, kes oli ennem oli, võimud oli, lõunast oli ja see teine, kes tuli, kes võitis, pigem see võim Timoli põhjast ja see oli väga lihtne, et seal inimesed, kes ütlesid, et te olite tema pool ja hakatigi põhja ja lõunasõda nagu tegema oma, nagu ütlesin, jälle see preenov praeguse president nagu tegi asjad selgeks, ütles täpselt, et asi mis oli, oli ja jääb, kui seal nüüd on ühe ühine Kongo, me peame nagu koos nagu töötada, et selleks saada on meie riiki kõige paremad riigides Aafrikas. Kerafay toodaksid tillabee. Kuidas tänapäeva ütleme, lääne kultuur on tulnud nagu kongos, oskad sa seda kuidagi kommenteerida on, et tüübid käivad ringi, kuulavad mussi, noored käivad pidudel tuunivad autosid või noh? Ja nii edasi aja täpselt kultuur ei, laanekultuur on ikka päris kõvasti läinud seal, et ja et siin on ikka tekkinud selline, et ütleme, kunagi oli muusika, isegi muusika, mis tehti, oli alati selliseid traditsiooniline muusika, mis tehti ümber natukene paremaks, et neid inimesi oleks tantsida selle peale kõik see, aga nüüd on ikka tulnud sellised nagu konkreetne Kongo impopi muusiga ja täpse sellega tasustatakse, mis neil meeldib hästi palju teha, on kasutada prantsuskeel ja omad. Ja kokku segada seda ja muidugi noorte tänavakeel, jah, noorte tänavakeel on see inimese kevad, suured pükskoid püksi rega, auto tuunivad, oma out ostsid ja noh ikka kõik tahavad üritada olla nagu parem kui teine, mis on väga hea. Et aga noh, väga hea selles mõttes, et inimese muidugi näeb, oh ei, paneb niimoodi riide, ma hakkan ka niimoodi, aga nad liidavad omasi eksootilise asjad selle sees, see, mis mul nagu meeldib, et nad ei võta lapsel nagu sõnasõnad, seegi, mis ta telekas vaatas, nüüd keedetakse niimoodi ta vaatab talt, tuli, mõte ütleb, aga ma hoopis pidin, midagi on niimoodi. Et jah, et see Lääne kultuur tuleb, aga mis mulle ei meeldi pidiga eesti palu, noored noored hoiavad oma, see kultuur ka alles, et ütleme, kottpüksid ja kõik see, mis nad teevad, nad võtavad oma ütleme, vanavanemad ei neid traditsioonilise reede, mis tal oli, aga ta ei tee seda nii väike noh, ümber keha, ta lihtsalt teeb suuremaks, seda aga moodsa moodsa rahvariide, täpselt nii et sõjanagu, mis ma olen kuulnud ja vaadanud ka, mis on väga nagu aga tipp, mis mulle meeldib, et olla keegi teine, aga mitte kaotada ennast. Palju Kongo prantsuse keelt Prantsusmaal räägitavast prantsuse keelest erineb. Et on mingid teistsugused jälle, ma ütlen, alati asendavad sõnasid, aga muidu ei erinenud heerina, ütleme isegi, pigem mul on isegi mõni mõni Pontlased, mul on raskem aru saadagi. Ütleme sedasama moodi sa võtad mingi Nigeerias või kuskile, need, kes räägivad inglise keel seal samamoodi teevad kastavad oma mingid sõnad seal ja ikkagi ta hakkab tulistama sulle järsku niimoodi sa vaatad, oot, oot, rahu pida sa ütle, mis sõna see tähendab, aga jah ei erine palju, mitte midagi. Mis kaubalasteaia nagu korda läheb, unna nagu uhked oma maa üle, et me oleme Kongalased ja, ja, ja mis, mis, mis neil on nagu selline, mille üle nad on uhked on või on nad üldse on, annad patriootlikud inimesed? Nad on jah, nad patriaalsete inimesed, aga nagu ma ütlen, siin on ikka, neid on alt vedanud ja seal ikka see võim ja kõik see inimesel on hästi palju nagu oma lootust kaotanud, et see oli ikka muul nagu jumala vedas muliga mu Isonales emana elas seal ränne on alles, aga kui sa ikka siin valimise ajal oli niimoodi, et Kristi just üks interkooliõe tüdrukule küsiti, taleid, keda sa valid? Täitsa ma valin sama president, kes oli, aga äkki sa ei taha nagu võimumuutus, asjad, kõik see, ta ütles juba ühe sõjakama, kaotasin jumalad pool pere endale, miks ma peaksin veel nagu teine pool ära kaotadaid? Et jah, muidugi nad on hästi sellisena ning haavad on v lahtise nagu väga lahtised, aga noh, ütleme kibestunud ei ole. Nad üritavad oma elu nagu tagasi panna tee peal ja on nii-öelda maha rahunenud. Tööle teeb oma töö ja läheb koju ja ma magab, et siin on jälle see, et Kongo või Aafrika riigid on sellised, kus turistid käivad ja on see see koht, kus turistide nagu ei luba tal lihtsalt minna nende kas turvalisuse parajasti või on lihtsalt iga riik on sellised pildid, mis ta ei taha näidata oma turistidele, umbes samamoodi kui turistid tulevad Eestisse, neid ei näidata millegipärast ma ei näe kunagine bussi turistibussi kuskil Koplis Lasnamäel või kuskile sellise kohtades on, samamoodi, on kongos ka omani miinuse kohad, kus ei taheta näidata, ta näidata ja kõik see aga tegelikult, et see seal ongi see, nagu reaalsus on. Aga ma ütlen, et aga ütleme, et siin ei ole vaja nagu, kas kaasa tunda või no kuidas ma võin aidata, lihtsalt on vaja nagu moraaledüheks olla, ma ütlen samamoodi, noh, ma olen Eesti küünlaid, öeldakse äkki muula lihtsama rääkida, siin ma olen Eesti, et ma ei ole seal. Aga samas ma olen eesti siin asjad siin olen hästi palju õppinud siin, kes, kes diabagi ma kuu aja pärast, ma lähen tagasi, nüüd hakkan seal nagu see, mis ma olen õppinud siin, ma viin neile nende elu nagu paremaks teha. Et aga ma ütlen, ei, nad ei ole see, noh, kiibist on, et nad ei ole kindlasti, aga väsinud kindlasti on. Aga noh, ma alati loodame sellega, et peaks asi parema poolega. Absoluutselt, kuidas Kungla sadama naabritega läbi saavad? Kas on, on tunnevad ka, et noh, me oleme kõik siin Aafrikas ajame asja või on ikkagi, et umbes nagu meil tead, meil on eestlasena kõik lätlane, loll soomlane, loll venelane veel, kuidas. Ei, nad muidugi, noh, siin on ikka natukene ikkagi noh, ütleme siin see suurem Kongo sa iial nende peale natukene jah, viha ta Kunnani samagi, ta iiris tulevad kummase ja teevad tööd odava hinnaga ühiseid ungarlane ise teeks, ungarlane ütleb sulle, ma tulen, ma teen 100 krooniga see, kes on, seal, tuleb, ütle, ma teen sulle 20 krooniga seda. Siis inimene selle pea nagu mõtlen, et nad tulevad, Eva toodavad meie töö ära. Samakas nano nüüd mingi ütleme pahasti räägivad oma naabririikides. Ei, nad ei ole jah, pigem nad on sellised, noh, aafriklased ja aitame teine idee, seal saame nagu viia aafriga, kuskile ei hakata siin näpuga näidata, kes on parem ja kes on nagu lollim, kui. Kuidas üks kangelane lõõgastab, kas ta käib pidudel ka, kas ta on ta on ta sihuke pidutseja tantsija rahvas? Hommikuni käivad peod ja võetakse kõvasti napsu. Ütleme napsude peal, nad on vähe vähe, napsumehed, aga hästi kõva tantsud, lõvid on. Tantsida hommikuni ja koju minna napsuga napsuga, mis mina vähemalt mäletan sellest, mis ma mäletan, mina nooremana ma mäletan, kui ma isaga koos leksin mingi laupäeviti kell viis, mil võtsin kaasaid kuskile ostma midagi ja siis vastas oli baaris, ma vaatasin kaugelt, siis oli ikkagi jah, nad on kõva tantsulõvid, on pigem nagu sellised tantsivad ja ütleme, kena, joovad, pilluvad ennast mõnikkodanu õlledega ja ütleme, konjaki sellise kanget alkoholi joovad, siiski on nagu ärasaatmine, keegi anda, enda tuttav on nagu a'la läinud nagu teise maailma siis nagu mingi konjak, sellise konge joogina. Aga muidugi ütleme klubides asjades meil on pigem sellised jah, velje vennad ja. Reisipalavikusaade täna Kongo vabariigis, Aafrika südames, Meil on külas Igor kelles sellel Falmaal, mis natukene küll kodusõdadest räsitud, aga nüüd stabiliseeruma jõudsalt pärit on, räägiks natukene, kus kongos, kui ma sinna läheks, et kus soovitaksid mul minna ja mida, mida ma seal üldse teha saab, et ütleme, kui ma maandun lennukiga pealinnas siis või kuskohast saab maanduda? Seal maandutakse ja üks on pealinna lennujaamas, mis on lennujaama teine on point noarm lennujaama ja maanduda seal, mis teha, noh, näiteks minu arust oleks parema rääkida pordinaaris, kus ma, mina isana parid ja kus ma elasin ookeaniäärses ookeani ääres saab seal, et mis meil on ikka väga peene liivaga rannad, mitt, kividega peenliivaga. Olete te olete käinud ka sügavas metsas? Jah, ma olen käinud, ma olen käinud oma isaga ja ma olen käinud näiteks kühvliga ja minu vanaisamaale siis me sõitsime autoga, kas oli ikka jah, ja ma olin väike laps küll, aga praegu, kui ma mõtlen, sellepärast päris ekstreemseid olukorrad ikka sellised üldised olid ekstreemsel tasemel. No ütleme, selline silmis oli metallis. Metallsild oli, aga põhi põhimets ei olnud. Ise pidi noh, auto sõitis, ise oli pidine puuliti maha panna, auto sõitis, mingi koht jälle pani, rattad on sellised asjad, et noh, ma praegu mõtlen selle peale. Et, et sellised asjad olid Yaleid, noh, ütleme, küsi sina näiteks läheksi ja tahaksid teha seal midagi, on ta targem alati minna ja lennujaamas kas lennujaamast või hotellis, kus sa oled. Alati, nii on see, et kui lennuisegi lähed lennujaamas alati ei ole vaja minna selliseid inimeste peal, kes kogu aeg kutsuvad, tule siia, ei tule minu, ma tõin sulle paremini. Tule minu juures aleti, vaata natukene ringi. Teie vaike e-modern, vägijoogi pausatud vuttel, väitiood alati seal seltskonnas, sa näed kõige rahulikum pälvi selline nagu litsas, istub seal oma autos või litad. Ja tavaliselt mina sooviks nagu inimesele minna alati selliseid inimesi juurde. Tema juures ütled jah, et mul on vaja selle hotelli juurde minna ja lähed, istu temaga, Taksoseb ajagatki, sa sõidad oma. Esmamulje aru temast, milleni inimene ees on ja kuidas ta kui ta jätab sulle selline nagu väga meeldiv mulje, kõik see, ma arvan, sa võid julgelt nagu temaga suhelda, ei öelda, kuuled või mina tahaks selliseid selliseid asja teha, povi, mul oleks vaja autojuht ja et iga päev või selline selline asi. Ja lõpus isegi kokkuleppe in teha niimoodi, et sa maksad talle see reisi või omase reisi lõppu. Alguses ei pea mitte kunagi üle poolesuma. Et maksad pool ära? Mitte kunagi üle poole, sa oled oma kokku in öelnud salati anna talle kõige poolest isegi poolsuma veerand veerand, et anna talle ja ütle talle, seda saab oma taadiks. Ja no nad on hästi jõusaldav inimesed, nad osalevad Eesti inimesed ja ütleme näiteks, kui sina näeksid. Ma ütlen seda, sa ei saaks rahu, sest sa isegi oma kott ei saa tassida, kõik tahavad sinu Eeess asja teha, sinu ees kõik tehakse. Valitakse takso mõnikord, aga alati ma ütlen, et vaata, Kügisungi, seal lõbusam pälvi, senine vaatad, alati jälgin lihtsalt need inimesed ja sa saad aru, mis tegu ka inimene on. Ja kui sa lähed, siis räägid kokkuleppeind temaga ja tüüpongiga, sa ütle talle, et iga pääski üheksa hommikul hotelli ees on iga päev kell üheksa hotellides. Ja ta viib siin, kui sa tahad ta minna, vaadata, alati on targem nagu võtta endale inimene, kes on kohalik. Tavalise tema oskab nagu minna ja ta diakus minna, kust mitte minna, ja ta oskab soovitada. See on kõige targem siin praegu, ma ütlen sulle, jah, mine seal seal autorenti. Jah, on võimalik, sa võid autorenti võtta, aga usu mind, nende liikluskultuur, mina sinu asemel ei võtaks, autorenti? Ei võta, öö võtaks, autorendis on nagu ikkagi ei tekigi, sa võid autorenti võtta, sa võtad auto ja sa võid, taksojuht nagu temalt läheb nagu taksotöö, nagu selleks ajaks nagu paneb kõrvale, ta sõidab sinuga koos ja saalide makra ta jälle nagu vähendada lihtsalt selle ees, ta oli sinu auto, jub et selliseid variant on ka seal, et noh, igasuguseid sugemeid variant on olemas. Aga alati on targem nagu võtta endale kohalik. Ja kes jätab sulle hea mulje, usalduse mulje, suhtled temaga koos? Nad hoolitsevad oma turistide ees ja see umbes hakkame nüüd lüpsma mingi turisti, neil on nagu neil sai, nagu mõte ei ole, neil on pigem see, et nad pigem mõtlevad kui mina viimati tulin ära seal, neil on selline mõte peast vaid pigem turist tuleb tagasi või saadab sõbrad ja soovitab minna täpselt nii, et miks jah, et neil sellise montile teega inimesed. Aga jah, et seal on ikka kohad vaadata, on ikka ma ütlen, et Jakobson Ütleme, seal linnas ka nagu midagi vaadata on või ei ole seal selliseid ajaloolisi mingisuguseid. Ikka ikka, iga seal on muuseumid ja sellised asjad ikkagi on meerida. Et kujud lina peal, noh seal on, ütleme point noarys, kui sa lähed, üks koht, kus sa peaks keema nagu turul Meti turul on, seal ma ütlen ma elu sees isegi Eestis isegi Prantsusmaal ei ole olemas selline turg, mis, mis seal turul siis on kõik. Tõesti kõik müüakse seal ja alati jällegi kongos sellisele lõunariiki minna, alati kui inimene ütleb sulle osta sellise hinnaga pakku pool juba pool, sa võid julgelt juba ära võtta veerand pakku, aga alati on see, et kui sa lähed, tahad osta midagi, vaidle, vaidle, vaidle, vaidle, Nemad taha vaidlemist. Ja ma olen isegi näinud inimene, kes ei müü, inimene tuli, ütles osta riisi, dollar ja turistid vaatasid e-mine edasi. Ma ei tasu õelasenu, nemad vaidlemist, nad avad suhele. Meil on see, mis sa nägid, see ei olnud kongos. Eino, kolmandast, seitsmenda kolmas Ma olen näinud selliseid asja, jah, okei, ja nemad vaidlust tahad, sõelasin, on see asi, nad ei vaidle nagu Paabaras, aga just see, et nad suhtlevad sinuga koos nende jaoks, ei, tähendab et sul on aeg tema jooks ja nemad on väga suured annusele ees, küljest hindavad, hindavad aeg ja tema peal nagu anda, ja kõik see, see ongi see asi, mis, nagu nemad tahavad. Aga kas see oleks lihtsam lihtsalt kuidagi ütleme siis eesti nimeks lihtsalt räägiks niisama juttu ja lõpuks ostaks selle asja ära. Need, kes tahavad suhelda inimesega, kus nad tahavad, istud maha, sa räägid juttu temaga, tema tahab teada, kuidas sinu riigis läheb ja ja ütleme, senine kongos on tüüpiline selline asi, öeldakse tere, Öeldakse alati. Tere. Küsitakse, kuidas naine elab, kuidas laps elab. Kõik võõras ja see on jälle see, et linna peal, kui hästi palju inimesele tšauhh, tšauhh, kes jalutavad mööda, siis ongi see inimesed, ei ole aeg teise teise jooks, aga see, sa ütle tere, sa pead ikka peatuma selle jooksist hakatakse küsima, kuidas lapsed elavad, kuidas need, kuidas see, see ongi, kohe hindavad see aeg, et mida sa saad olla kauem temaga, suhtled temaga koos nagu väga-väga hea meel selles. Mis need kõige imelikum on asjad, mis sa mäletad, mis seal turul müüdi? Meeli rusikaid ja igasugused asjad, müüdi, noh igasugused asjad müüdi seal krokodillid ja ahvid ja elus. No kes oli surmaahv? Elu, safiad, kõik seal on ikka jah, mis teavad, et neil on selline kultuur, on endale ja paljusi Euroopas inimesi, saarlased, kuidas läbi Vah süüa, kõik see. Aga samamoodi on inimene, tuleb kongos Eestis või ütle talle kongos, inimesed käivad saunas sauna noh, mingi koht selline, kus on jumala palavam. Noh, Dima kavataks, jumal küll, mis tal on tõesti, muud ei ole teha seal või no mis, mis asi igal inimesel on oma kultuurid ja et pea ei tohi nagu selles mõttes ei tohi vaadata mingi kes sa juba lähed, teise kohatasu ei saa nagu omase kinnise vaadega vaadata seda, sa pead laiema vaatama seda, sest nad elavad nii nagu kogu aeg nii elanud ja sellega umbes inimesed hakkavad arvavi, kuulajad hakkavad, arvavad, et malevad metsas ja nagu massiivsele tapavad need ahvid. Ei, nad ei ole ikkagi, nagu jälle ma ütlen, on hooaeg, millal. Kui lubatud seda teha ja millal te te ei ole lubatud seda teha? Esmaabi reisipalaviku puhul igal pühapäeval kella kahest neljani. Raadio kahes. Reisipalavik on täna siis meie egiidi Igori, meie saatekäelisega koos kongos tema sünnimaal Kongo pealinn Brazavil pasaril. Kas see on niisugune suur metropol, milline linn seal? Ta on ikkagi suu metropoli ad, kõiki ma käiksin tasandil, ma mäletan, see, et mõni väga noot, ainuke, mis ma nagu kohe meelde ja oli minu esimene nunnapark ehk tivoli, see on ainuke asi, mis mul nagu pilline, nagu jäänud mul nagu meelde, seal aga seal elas ja üks teine pere, kes elab ka Eestist, nüüd elavad Paldiskis ja me käisime nagu neil külas ja siis vanematega koos ja siis viidi mind lunapark ja sama suur linn ja kõik see aga sõjaga ikkagi, seal oli ikka vist hästi palju ase lõhutud, see tegelikult see kodusõda oli, nii et tuli toimus pealinnas. Seal oli ikkagi seal kasvavad ikka päris raskerelvastatud ja asjad ja Baltimaades, kus ma olin, seal oli, ikka lõhuti paar maja, aga asi oligi, oleks kodusõda üle läinud minu linnas pantnaris, tegelikult oleks võinud sama ja kustuda tervise kogu kaardi peal, sest muidu ei jääks mitte midagi enam alles jäänud. Ehk siis Brazavil ja Montaar ongi kaks suuremat linna ja kui Kongo kaks korda või isegi rohkem suurema Eestist tegelikult inimesi elab ka kaks korda rohkem ja Eestis tegelikult selle maa-ala kohta suhteliselt vähe inimesed tegelikult päris väheasustatud. Riik nagu elavad seal suurtes kolmes linnas Et ikkagi on see lõuna pool, on ikkagi sellised, kus on hästi suured piaaliinikonoomia, Econoomek, pealinna ja siis on see teine tuli siis on kolmas, kolmas linn aga ülemini nagu ütleme, selle põhja pool ja laane on ikka, on ka, kas seal on pigem sellised kaasongi, seal on siin metsad ja asjad on, see on pigem selline vähem vähem linnades linnades nagu ma olen kuulnud, et siin on president, on jälle öelnud, et ja et ta siin niimoodi teha ka, et viida nagu see turismi Assad vii nagu tehakse seal nagu lõunakokku osta ja laene, no ikkagi turistide jooksis nagu mõelnud, nagu tellid, saaksid ööseks jääda ja siis käida päeval nagu safari asjad, et praegu juba hakatakse tegema ja. Kongo tegelikult kõige suurem vaatamisväärsus või elamus on ikkagi loodus. Ja loodus on ikka metsik, loodus on ja ma usun, iga inimene, kes peaks nagu näha seda oma silmadega külmaks, ei jätaks teda lapse pärast puutusid kokku ka mingisuguste hullude loomadega, kes seal elavad kes seal elavad? No ikka igasuguse loomad elavad seal, aga noh, ütleme mina minu kõige selline ekstreemne asi, mis mulle on nagu Neinuis oma silmadega näinud, kuidas moa mingi koera sööb oma silma alla sihukeses linnas. See juhatas minu maja ees ütleb, et minu maja ees, kuna minu maja ees oli selline suur ala, mis oli, vihmahooge ei olnud, siis oli põlu tomatit, kurki ja olin niimoodi, et ütleme, ema tuli, lõuna, tahtis süüa teha, tuli kodus rahakoti, läks üle tänava. Kuid seal oli kloostri moodi asi, et neid munki ja inimesi, kes elada, elasid seal, tegid endale nagu see tomatid ja asjad. Aga me saime nagu hästi läbi nendega kursis ja kogu aeg ema ikka ütleme viidata sotsrahaga kaasa, et pakkuda, aga nemad nagu hästi palju keeldusid sellest. Ja andsid, oligi väiksema, võttis oma neid tomatit, kurki, mis kohe silmad ees väiti tuli koju, tegi süüa, Aki oli vihma vihmaperiood oli, kuna tuli nagu mäe peal ja see oli üks selline koht, kus oli hästi palju vesideks, hästi palju vesi oli seal seal nagu päikeseline järv moodi asi ja see oli üks lõuna Maleda, sõime, sõime ja siis ma kuulsin, kuidas üks koer ulub mu naaber, ta tuli just tänavatel vaatama, mis, miks niimoodi koerad uluvad, kuna oli kaks ulgukoer oli meile ja siis oli emane koer ja isane koer ja siis oli isane vist jah, ulus ja emane augus kogu aeg, siis me läksime lähedal, et vaatame, kuna seal oli senine nagu i tehtud surev puudega. Siis me ronisime selle peale, siis me vaatasime, kuidas Voa oli juba võtnud ümber selles koera oli juba ribid katki teinud ja selle peale ma läksin, jooksin ja kutsusin isa appi. Aga kuna meil oli isa vend oli ka külas ja siis nägi seda, saatis mind, mine võta isa püssi, mis seal oli, jahipüssi. Läksime, võtsime püssi ja tahtsime maha lasta teda. Aga kahjuks ei saanu selles nagu vastu selles mõttes, et me ei saanud pihta temast tema pani minema. Ja siis kaks nädalat hiljem seesama puha tuli, aga siis saidi kette ja tapeti ära ja siis. Koera ta ikkagi tappis ära. Üks koer tappis ära surra. Ütleme kõige suurem ja kõige väiksem ei ole, on see keskmine, on kohe ikka keskmine selle ta oleks vist alla neelanud, oleks ära neela, ei ole probleeme, isegi ütleme siin ikka isegi inimene ta sööks ära, ei ole mingi probleem, eks näe, mingi loom kuskil või mingi uss kuskil, las ta olla seal rahulikult, sina jalutad oma tee siis sinuga, mitte midagi tegelikult ei juhtu, ei tohi minna, hakata näppima teda või mingi selline asi. Aga noh, ekstreemi, mingi asja, mis ma olen veel näinud, ekstreemse oli mere ääres, mingi periood oli. Ma ei tea, miks tuli vaikselt krabid, sellised, nii suured krabin, need ei ole vist eriti väiksed eino. Tõenäoliselt teed asi jah, jah, jah, jah. Ja see oli ka, et mere ääres jalutades on, kas me läksime mereääresõbraga koos midagi nii. Aga oli niimoodi, et tuli kaksti suurema teega minna, mulle võttis mingi, ütleme tsirka kiiresti, mingi 45 minuti. Jah, 45 minutit amedas me kogu aeg lõigatud läbi metsa võttis mingi 10 15 minutit ja siis ma tahtsin, ma tahtsin ka kaugel vaatan, liiv ei ole valgega punane, mis toimub? Siin? Jalutasime, läheme, läheme, laama ja kujutajates on ran tuhandeid krabidega. Ning heidetud jah, kaetud võtsid kivi, viskasid seal järsku kõik kadunud leviaugud kohe kõrval ja ronisin oma aukude sees tagasi. Et see on ka selline nagu paaris lahe, nagu loodusasi, mis ma olen näinud, mis on nagu meelest ära elamul. Kas meri, kuidas seal on, et on, seal on niisugune koht kagus näiteks sukeldujad saavad sukelduja vaadata mingid toredaid kalasid või ei ole päris see koht. Ütleme seale kongos meri ei ole Milano kehaniga ookean. Et ütleme ikka näitleja sukeldada ikka saad, lihtsalt süüakse nagu natukene kaugemalt lainetest kaugemale, et ikka saab sukelduma ja kõik see aga ütleme, neegri surfivad, Täiuslik laineid saab, seal on üks asi, ennem kui ma hakkasin tulema, hakkasin õppima ja armusin nagu surfist. Nagu kõige lähem asi, mis mulle nagu näinud ja üritanud on teinud oma elus täitsa nagu lained on ikka sellised, ütleme et. Kui tulid ära 15, aga kas praegu on ka, ütleme niisugune ööelu, sa oled sa suurt diskoteegid, saad ikka tantsida ja pubi. Jaekäib, et ütleme, jahtsin, eetika möll käib ja ikka ütleme siinse ika laane ikka see kultuurikannu peal tulnud, siin on ikka ööklubid ja ma juba ise tulin, ma olin 15 ikkagi, ma juba kuulsin juba, oli ka ööklubid olemas ja baarid ja no seisnes leki kohad ja kui sa kohale lähed, isegi juba öeldakse sulle kõige Peole minna ta sööma minna, seal on üks selline kõva šašlõkibaar on seal, mina mäletan ka. Söötsaslekki. Skaalal olme oma mingeid selliseid rahvustoidud või mis seal inimesed tavaliselt söövad huvitavaid asju. Et oma ikkagi oma needa rahvustoidud on, seal on ikka meeletult, kui palju neid on, jälle tuleb selle peale tagasi, kuna need grupilised inimese, kes elavatele Aafrikas on nii palju ja ütleme, siin on, sa võid saada üks toitmis, tehakse teda mingi ütleme 25 erinevat moodi, et seal on ikkagi meeletult toidud ja asjad, mis seal on nagu kohale on selline asi, nagu Eestis süüakse leiva. See on selline juurt, mis maa alla võetakse, teda siis lõigatakse tükkideks, teadsid nagu blenderit, paned läbi pulbriks, tehakse teda, siis pannakse vees, tehakse selline nagu valge lima, selline. Tal ei ole mingi mingi probleem, et see on jah, muidugi alguses on senine ehmatab küünlaga alati võtavaikitüük, proovi ei meeldi, ei saa mitte midagi teha, aga teine asi on kongos on hästi vürdilise toidud hästi võrdsed, et näiteks mingi kuulaja läheb, hakkab minema, see jätta ka meile endale seda toitu, midagi küsi. Küsi, kui vürtsi need on ikka, et seal on ikka selliseid Kümeel kasutatakse kongressi näpid ja tabas kood ja sellise noh, ütleme on ta vastu, aga noh, mingi viis korda hullemgi tabas koera nimi on nagu selline asi nagu Pimo antudki punane tšilli, aga küpsetad tšilli don tavalise natuke suur minimoodi äti, väiksem mini minivariant on see, aga usu mind, üks ära sööd. Mina olen vana, mitte vürtsika toidusööja, et minul on küll natukene vürtsikas, siis mul juba hakkab higi jooksma ja täitsa süüa, et nii, et seal peab ütlema mingi pange mulle kõige mitte vürtsi. Et küsida ja alati saab ju edasi, seal on tavaliselt teevad seda kohapeal valmi siis lisaks sa ütled ei temaid taha, vürtsikad, neil ei ole sellised asjad nagu oleks valmis juba umbes time soojaks ja Svime, ei, nad ikka teevad sulle seda ja kõik seerias alati sa võid küsida vürstiga nagu eemale jätta, aga jälle ma ütlen, et see on asi on see, et mingi toit, mis peab, vürtsin olema, küüsi vürtsikas ära jätta. Sest toit ei ole see, mis ta, ta peaks nagu olema, aga et igaks juhuks jätke meelde, et alati küsige ütlege julgelt või küsige julgelt, mis seal on, neid tõesti pole mõtet võtta mingi asi, võta ampsu ja suu põleb kõik võlad ja siis on see, et oh elu sees, enam ei söö toitu. Kas kas Eestis sedamann joki on ka kuskilt saada? Eestis ei ole ka Soomes, Soome on kõigel ligimene kohta, kus ma olen ise leidnud ja ma olen ise ostnud. Lõikad tükkideks blenderisse vee sisse ja. Jaa, aga ütleme see, noh, see ei ole nagunii lihtne, sa teed tükkides teda, siis on vaja kuivatada teda täiesti kuiv oleksist, teeb pulbriks teda ja see on selline protsess, mis võtab ikka niimoodi, et siis seal on nagu tegelikult on vaja palmilehed, kus teda Panakse ja hoitakse, ta saaks nagu. No see on ikka selline teadus ja saan ikka teada, said, ütleme noh, tegelikult võima niuke on siin küll minna, aga Soomes on, müüakse ka, müüakse nii nagu see, see juur, kui juba valmis tehtud mõnjoki. Et siin on ikka noh, Soome on kõige ligidal kohtagi minna seal ja seal on sellise kohad. Soomes on nagu aafrika selline tänav, kus on mingi paar aafriga restoran, juuksurid ja sellised asjad. Hülged, milline sisse küsida, see on Soomes on kõige lähemal, kus ma võin öelda, on see, et kes lähevad Pariisid, küsige kellegi käes, kus on Aafrika turg, Delade, seal seal sama tüübile lõhnad, käitumine, kõik oleks nagu mina lähen, mina läksin ütleme sinna. Kaheksa aasta tagasi oli üheksa aastat tagasi käis siin Prantsusmaal mingi ekskursioon ja isaga isa tegi mu selline üllatus viis mind mina fänne ja mu parim sõbra viis meedias, ma mäletan, esimene asi, tulime metrooaugust välja, siis mina vennaga kosida, seisime. Endale täiuslik Aafrika tõi nagu tüüpiline Kongule toit saab endale taha juba seal ka minna, osta ja tuua. Kas Kongo laste jaoks on, söök on selline ütleme, elutähtis osa, et tehakse seda nagu suured ettevalmistusega ja süüakse tükk aega või on selline, et lihtsalt tõmmatakse midagi kätte, saadakse, süüakse ära ja läheb edasi. Kongos on ikka päeva toit on lõuna, kus ikka perekonnal kõik peavad laua taga istuma ja seal on ka see tegemist, kuidas tehakse toitikat, tehakse, võtaks, võtab aega, ütleme siin inimene hakkab juba pool 11 või üks tees hakkab valmistama ja siis pool üks perekonnal on tagasi jõudnud kas töölt või koolist istuvad maha, söövad rahulikult, seal ei ole kiire kunagi kuskil s on selline aeg, kus lihtsas me istume maha ja see ongi meie meie jooksuaeg ja see ongi meie jaoks ja lõpeb siis alati lõpeb sellega, et peab magama minna, on sest aeg lõunasöökla peab magama minemisega ja siis kell kaks, kaks Vi pool kolm saadakse tagasi tööle asja teha, seal on väga tähtis lõuna, kuna see on see aeg, kus öeldakse, et inimene kaotab oma vari lihtsalt sul ei ole enam vari, kuna päike on kõige otseme Zeniidist otsa tapsa alla, et see on neid, mitte sellised asjad tekitada, siis on igapoolse poodid, panevad kinni, noh enamus asjad panevad kinni inimese, sa lähed järsku vaatad, iga puu alla istub inimene magab, siis on kõik lähvad varju ja see, mis on nagu kongos, mis mulle nagu meeldinud sojamaades seal palav olla, aga iga kohaks palav, mine kuskil mingi puu alla, ütleme see kohe jahutab sind maha. Mitte Eestis, ma Eestis on ka olnud, ju on aeg on ikka palav olnud, isegi kuskile varjus kohas ikka nagu puudu mingi ühki asi, aga seal oli see, et nii palav on, tõmbab kuskile varju, istud seal, kõht on täis vett joonud. Magan natuke, mingi pooltunnis ongi, see kestab pool 45, minti, ärkavad, ütlevad tööle asja tagasi. See on üks asi, mis mulle veel ka just kõikides lõunamaades alates kas või Itaaliast on see, et on see siesta aeg. Et inimene ikkagi siukse biootis libi päeva ajal ja siis läheb jälle uue hooga peale. Täpselt jah, peale hakanud uuesti niimoodi tööle, lähed tööle, seal niimoodi energiat on, kõik see toit ongi ära seedinud ilusti ennas, muidu on nii, et inimese siin nagu ma olen vaadanud eestikiirega, kõikidel on kuva kiire, kiire kuskil, aga tavaliselt istun siin, kui ma isegi täna peal istun, vaatan kõik on kiire, kuskile, aga see tunne, kas te ise ka teate, kus te latava? Küll ei ostaks ringi, pidin midagi tegema, pidin midagi tegema, ei mäletagi kuskile minema. Täpselt, ja et just see, et ma ütlen, ongi see jälle, et kõik ongi seda väärt, et anda aeg inimesele ja võtta aeg endale. See ongi see hästi nagu, mis on, et sa võtad ta endale aed maha, seda maha, aeg sa võtab selle pool tundi poole tunniga, kus sa saad ilusti kõht täis, poole tunniga magan. Sa ei kaota mitte midagi poole tunniga mitte midagi kaotada. Seal on hästi usklikud inimesed, ka kristlased, kristlased ja et neil on pühapäev, on pühapäev, et nad peavad kirikusse minema, siis on telekirikus lõpeb alati mingi lõuna paiku jälle. Ja see on öeldakse nädala kõige tähtsama lõuna, kui nad, me ütleme selle pea, kui nad on viimane ja esimene lõuna. Viimane, esimene lõunapühapäev ei ole viimane päev ega ka esimene või vahepeal, jah, ta ongi just see Et ongi, et see pühapäevane lõuna on ka, et mina, maraton, seed alati mina tahtsin mängima minna vennaga koos sõpradega ei saanud, loom istusid seal ja siis sõime ära, kas me võime minna nüüd? Ei, magama minna ka sellised asjad, mis muidugi augustuse lähed, sa vaatad ka nagu miks see niimoodi on, aga tegelikult on vaja seda absoluutselt, mina ise, ma just nagu ütlen, ma tulin just. Jah, nädal tagasi tulin Türgis ja samamoodi lõunasõin, aga no mida sa teed, lõuna ma ütleksin, nii, valab olime, läksime hotelli, magasime pool tundi ja ärkasid nagu uus mees ja pani edasi, et jaa. Et selliseid, see sedamoodi joon nagu võimalik moe, nagu soojalt soovitan inimestele teha. Aga ise Eestis praegu teed ka? Ütlemegi mul on seda võimalust teha, siis ma teen, ütlen, et ma olen kodus, siis ma teen seda, ma olen isegi mingi paar korda töö juurde teinud, seda ma söön ja siis ma olen üleval ja jõudsin endale väike. Natukene magan, kas 15 minutit lihtsalt ei liigutada ennast Bukarlitas ja päeva paratsed, järg nagu teine poole päev on, tundub nagu ilusam ja parem. Reisipalavik on täna siis meie giidi Igori, meie saatekäelisega koos kongos tema sünnimaal Kongo vabariigis, sellel ajal siis endise Saiiriga, mis on siis Kongo Demokraatlik Vabariik ja nagu ma jutust olen aru saanud, siis prantslase pangad, vabariik on demokraatlikum kui endine Saire. Räägiks natukene ka, mis ettevalmistusi peaks tegema, et ütles, et kui nüüd mul tekib siin idee, et nüüd ma lähen nüüd kongos, vaatan neid, mis seal toimub, et millised ettevalmistus peaks tegema. Ettevalmistused oleks sellised et siis reisifirma, kes läheb seal kindlasti oma arsti poole, pöörduda mingi vaktsiinid ja asjadega ja siis viisa teha endale. Lihtne on minna nii, et ostan siin piletile on Egiptuses, Egiptuses lähen siis kõmose. Aga mina olen alati soovitanud inimesed, targem on ikka minna Euroopast kombose, et sa tuled Euroopas kuskile, et alati said ja kõik ütleme sa lähed, sa võid küll vilet osta, seal öeldakse hea kombo, pilet läheb, läheb see aga samas on see, et lihtsalt tehti tüngi sulle ja asjad ja usumin seal mingi nagu kindlused asjad ja kõik see on. Kõik on feik nagu. Brüsseli aga Rootsi vist ka tabeleid ja, aga jah, lihtne arsti juurde nii vaktsiini, mis peab tegema viisa taotlema endale, aga ütleme viisad, asjad on väga lihtne eurooplastele, kes lähevad seal eriti nüüd, kui me oleme Euroopa Liidu, need asjad on alati lihtsam saada kätega. Okei räägiks natukene rahastamisraha seal üldse praegu on, kas on, on, on see kallis maa? See ei ole üldse üldse Tallinnas, ma ei ole üldse. Ja raha on Sifa Sihva jah, seega aa seisva ja paljud lapsed on. Ma ei tea nüüd kuna neurosid ja asjad on tunnumine manada, aga kunagi ta vastas niimoodi. Kas oli, üks frank oli 50 senti või midagi nii, sel ajal kui mina olin seal ühe Franktiga, ütleme say, no mingid kummid ja asjad osta sõnu, tood faili kommide aastaid osta, aga ma ütlen, ma kunagi lugesin ja vaatasin ka, mul ei tule üldse meelde, palju oli, aga ta ei ole üldse üldse kallis, ta ei ole. Et Vibe vabalt nagu läbi internet, vaata ja samas ma soovitangi nimetab, nagu need ette kujutada, sellised pildid panna kirja, Google otsida Need kaua netis või kuskile ja vaadata need pildid, mis neil on seal kõik see roosa pilvi kong, uppuvalt noar või lihtsalt vabariigi Kongo Kongo vabariigi. Et vaadata need pildid ja asjad seal, info on nii palju nüüd tänapäeva neti, et praegu on hea rääkida, niimoodi proovima minna, seal tahab minna, ma soovitan suhelda, et minge ja et ei ole mingi, te ei kahetse seda. Aga kuidas on riigi prantsuskeeles näiteks inimene prantsuse keelt üldse ei oskanud, kuidas tallanduste inglise keeles? Inglise keeles ja inglise keele on. Nüüd on nakatunud niimoodi, isegi koolides on igal pool, räägitakse, õpetatakse inglise keele ja inglise keele, on, saab ilusti hakkama ja ei ole mingeid probleeme seal. Aga millised on ohud, millega võituma Kongo reisil võrkude kokku? Niimoodi ohud ei oska öelda, kui sa oled seal ja see kodusõda ei peaks hakkama uuesti. Kõige ilusam ohud ma ei oska öelda, aga noh, seal on kindlasti oma ja ebameeldivad asjad on ka näiteks sa lähed ja noh, ütleme Maaris kuskile, jood oma ellu sõbraga koos ja järsku lihtsalt pimedaks läheb. See nagu täitsa tavaline asi nende jaoks, aga näiteks hotellidest, neil on oma need ärataja ginaatoreid, midagi juhtub neil avamaginaatori, kes hakkavad kohe tööle. Siin ei ole mingi pugeja modellides, aga isegi suur restoranike klubides noname isegi meeldibki, ma elasin seal, meil oli oma generaator, oli ka. Aga no sellised asjad toimuvad öösel lihtsalt lambist lihtsalt elekter, labara, noh ütleme, kes on Valga olnud see tüüp, kes valvab õhtul, et kui mingi asi juhtub, võtab ehk tagasi pandmas elekter. Pigem juba küll minna ja võtad seda positiivsega ja nagu natuke naljaga seda võtabki hakata siin hakata närvitsema, mis nüüd, okas, tujukas müünov. Ei, et see on täitsa tavaline asi, mingi järsku mingi elektrikatkestus, elektrikatkestus on jaa, aga ma ütlen hotellides ja suurerestoran klubides, et see ei ole nagu ei ole näha. Samamoodi sa lähed. Sa lähed klubis kuskile, järsku umbes sülitan, nüüd lähme koju, et kui hakkad välja minema, vaata, terve linn on pime, anun, mingid seatud osad põlevad nagu Need osa, mis kõlavad, ongi inimesed, kel on oma generaatorid ja newaldavad elektriga hotellides igaveses kohtades. Nelonomaginaatorid siin. Mingi mure ja liikluses ikka ei ole ka soovitav oma autoga ise juhtida. Mis pidi liiklasele. Täpselt nagu Eestis aken, et liiklus, liiklus on seal ikka niimoodi, et noh märgid, mis peaaegu puuduvad, suurem auto, seal on õigus ja ütleme, et jah, et noh, pigem selline, vaata, kas sa lähed seal, ei hakka ta oma autoga rentida auto, kõik see asi on teed võib-olla sa sattunud niimoodi, et sa hakkad närvitsema ja kõik see vaatesse jälle puhkus ei ole kõlase kohal närvitseda 101 asja peal. Et alati ma olen öelnud ka, et kui puhkusele minna, kuskiltki on variandi on see variant, et saada endale autojuht lubada ja kõik see alati bet autojuht ja sul on vähemalt istu taga ja sul on niimoodi, et nüüd laeva mere ääres vio kehane juures lähed kehani juures, võtab paike õhtul kuule mul seal minna, et inimene ise nagu teeb sinu ees sina andnud istu kõrval pildistada teed asju ja kõik et ja et sealt see liiklus on, mina mäletan küll see liiklus, mis oli seal, oli küll vahepeal nagu ütleme sellised asja nägid, eks. Kunagi, kui mina olin seal, need, no oli näha, näha, no ükskord kuuski kuule kuu alguses oli, oli vaja plaan täita ja kui oli vaja plaan täita, või oli vaja, naine ütles, et on vaja uus pliit joosta ja siis oli Akkadi lülitas, aga noh jah, et seal ma mäletan ka, et näe, näha oli neid politsei tõrje ja kõik need oli näha ainult siis, kui oli kogu vabariigi aasta aastapäeval kõik oma uhke auto tegema. Rätadega seal oli, näitasid ennast ja kõik. Aga noh, tavaliselt ei ole näha neid, aga no ma ütlen seal tegelikult seal kord on, et tegelikult seal on hästi, palju süsteem on jäänud, neli on andnud, politsei ei ole, neil on Jon tarnid ja ta on ka sõjasõdureid, kes on tänava peal, kes teatud kohtadel seisavad ja vaatavad, et ja et tegelikult selline valge inimesena minna seal ja on ohutu. Mina, vähemalt mina olin seal, ma ütlen, et kõik, mis ma nägin, ikka valgeinimese läks. Mu ema läks Turus oli vahepeal ikka, see oli väga ebameeldiv turule käia, temaga tuli kütta. Tuli siis tahtlik, Koit ärav, ütleme hoiame seda, küsime 100 inimese hakkas vaidlema tema ees, et saada odavam mingi asja, sellised, et nojah, et mõnikord ta läheduses on kõik sellised tähelepanu, kõik nagu minek tahavad aidata. See, see kõik on heatahtlik, nad heatahtlik kunagi oli, sama oli see, et ma küsisin ka tüübi, kes mu ema ise töötas lennujaamas 10 elasime seal siis, kui ma kunagi küsisin või keegi küsis talle ka, et aga miks te niimoodi kogu aeg teedee nagu kriimegi valge inimene tuli, kunagi oli ka orjad siin valge inimese viisid. Tüüp ütles kunagi kõva lause ütles. Iga ajal on olnud mingi asi, aga tänu tänu eurooplastele, et meil on kodud nagu sellised firmad, kena. Jah, kõike ta on vea teinud, aga miks, miks elada see vea peal? Need inimesed, kes tulevad, nad tahavad meid aidata, nad tahavad mees gonoomia kuna kuidagi üles tõsta, turistid tulevad, raiskavad oma raha, siis miks ma peaksin teda ära ajama? Ongi, nii et tõesti inimene, valge inimene läheb seast, on nagu ma ütlen, nagu kuningas oled sa tuled? Ütleme kohe, ma mäletan, see, et esimesed inimesed seal ma nägin, kes tuli lennujaamas, tuli välja koha, võeti kotid ära, kutsuti taksofondi taga. Casanti tipiv ei annud, oli asi, aga samas jah, et see on jälle see, et tipi seal ei ole mingi, nüüd on need üks dollar nagu miinimum peab andma inimesele ei, seal õlektaad alati pisi taha, mis ikka. Aga tema sellepärast nagu nägusi sul ei hakka tähema, järgmine koksa tulede ära hääletatud, samamoodi võtab su asjad viib, see ongi, et noh, heatahtlikud inimesed. Ehk siis turist, kes sinna lähevad, peab nagu, kes ei ole harjunud sellise asjaga talle tundub, et teda rünnata. Tahetakse, et ta peab olema valmis ja valmis ülimaks külalisi. Seal jah, peab, peab olema valmis külalislahkuse vastu ja et seal on ikka ja ja teine asi on see, et ikkagi sama jäljele, no siin turule lähed ja teed jooma, teen sulle yin, madin, lõunade maades on hästi palju seda, aga ütleme, see on see, mis vead seal on see hea. Seal on hästi palju sellise poodi nagu meil siin on aadida Adidase pood ja sellised firmad on, sa lähed poodi, aga inimesele paras, ei tule sinu juures, ma teen sulle väga hea end tossu sees, see on ikka, sa lähed, seal, sa vaatad, meeldi, lähed uksest välja, tal osta, sest inimene tuleb aita. Ah see see ja et see on ikka on, et sellised asjad, kus oli nagu öeldi, taheti nagu alla viia, kui inimene tuli Püts käest kinni, tule vaata minu poodi, need asjad toimusid nagu ammu turul. See oli see, mis mulle väga meeldis, oli üks osa, osa linnast, aga ülejäänu kohas, kus Aleksei randa kõik ja rannas on inimesi, kes müüvad asju, lihtsalt neil on see, et nad ütlevad oma keeles kaks keeles, kas nad ütlevad o või vett müüb ja ta karjub mingi sõna. Aga tema tuleb alles siis, kui keegi nagu tõstab käsi v karjub vastu tale, milleks ta tuleb. Keegi ei pane tähele, temast tema jalutab mööda, ei tule kuule nüüd, osta Mojaadis. Et ei ole see, et annab sulle mingi tüki kätte, neid aasa puutusid. Täpselt sellise ase ei ole nagu rannas on ikka see, et nagu aru saan, inimene tuleb rannas ikoovad oma paike võtma, puhada ja nad ei tule niimoodi tülitama, et osta ära nüüd, et leida ikka elutabki, sa tahad veepudel seda, pead ise nagu vaadata, tõsta käävi, ta tähelepanu saavutada, seda tuleb nagu su silu juurde ja ütle vahavesi jah, vesi nii palju ja nii palju läheb. Mis on Kongost mingisugune niukene, traditsionaalne komba asi, et mida ma peaks nagu sealt endale kaasa ostma, kui ma ema ära tulen, mingisugune spets asi. Seal peab hästi küsima, hoog saatkonna käes või kes seda asja, mis viib ära tuua seal riigis, seal on hästi palju keelatud asemel ei tohi üle viia näiteks nagu no mingi maskid ja sellised asjad on jah, on seatud maskid, mis nagu ei luba ära viia sellest territooriumist. Ja jah, et see nagu ai, see on ainuke minut seadusi ja reegleid üks reegel, mis on hästi nagu karmid seal sõjamise kodusõda, mis oli, on hästi palju kogu vara, mis on kaduma läinud ja paljud ei tea, kus on teileid tänapäev, mingi tüüp, aga kes natukenegi teab sellest Aafrika kunsti ja asjades ta võib minna seal mingi tavaline mask, umbes ostab, tuleb roopas mask, saba, mask maksab võla, mingi, ma ei tea. Et ja ka Kongo riigi aasta siis on üks asi, kust nagu peatäit eesti teadma peab nagu hästi põrgi viisa tehakse võõrduma, mis asjad on keelatud tuua. No näiteks sellise riide ise, see ei ole nii hull, aga Juzlil maskid, seal on hästi palju, maskid. Hästi nagu küsida täpsemalt, mina tean seda, et on hästi raske tuua, seda ma mäletan ja ma olen nii, me ise tahtsime, me tõime mingi kunagi mu isal oli enda enda maskide asemist, on isa ostnud ja ei, see on tehtud asju. Ja ma mäletan, kui me tõime Eestist neid oli ikkagi need ei toonud niisama mee tulime ennem siis ikka mingi kaks aastav siin mingi niimoodi lekk nagu isa käis iga päev nagu saatsin kirja ta kaks aastat umbes nii et ega need asjad ei tulnud niisama meile ning siin oli ka vaja saatkoniga tõestanud, et see on meie oma ja siis see Kongo kultuuri see vaatas selle üle, et kas need on, need ei ole mingid nagu sõjast varastatud asi. Et siin ma ütlen, kõik mingi esed viinud sellised maskid asjad, et pöörduge käed rohkem, küsige neid. Kas, mis asjad on nagu lubatud tuua, mis on, mis ei ole aus olla, neil on nagu konkreetse kirjutatud, mis on lubatud ja mis ei ole lubatud. Millisele inimesele sa soovitad minna kongos selle maaga tutvuma? Millised inimesena no ütleme, need, kes tahab, no seiklus ja tahavad nagu. Või midagi, kaks päev siis on juba enamus kõik naise kestvad puhkusepäevad, siis need on juba ka teise päevaga juba sellise, kes kannavad nende rahvariided ja sellised nagu ja linna moodi asemel pannakse lihtsalt ümber ja ütleme jah, et julged inimesed, kes nagu tahab nagu. Integreeritakse jahe kohaliku kultuuri. Kiiresti nagu integreeritakse, võtaks kiiresti, võetakse omasid endale kes seal tõesti ei karda, nagu inimesi võtab, nii, võetakse nii omaks ja tahetakse Ama kõige paremat Sulle. Ma soovitan hästi palju inimesega, kes on julged, kes, kes ei karda midagi, kes inimene, kes on natuke tagasihoidlik ja kõik see, ta ma soovinud ka tal minna, aga lihtsalt ma ütlen, et ta võib-olla alguses ta ehmatab küünla. Teine asi on see, et neil on sellised asjad, et seal on Aegi alati. See ongi see, neil on aeg, aga on asjad, kus nad teavad, et näiteks lõuna. Meil on aeg, et seda süüa, neil on aeg suhelda inimesele. Naer, teeme see, see, ära muretse, võtame tassi tee. Räägime sellest homme, Songi lõuna, tüüpiline lõunainimene. Saame koguge seitse tüüp tulebki üheksa. Saad sa vaata olla vihane tema peale. Kas ma tegin midagi valesti? Tema jaoks on nii loomulikud olla hiljaks soni loomulikud, et nagu peab arvestama selliseid asjadega koos ja kõik see, aga no tõesti, aga no tõesti ma soovitan inimese, kes tahab minna vaatama ja ei, ma võin öelda see ka, et näiteks reis pole kõige odavam minna seal. Kuna siin on, ütleme, need otsereisid, kes lähevad, seal on ikka see hinnaniga. Kirves on vaevu ikka päris valus, on ikka sein, ma ise. Ma tahan minna, aga ma ei ole palju, umbes on. No ütleme, siin ikkagi, no ütleme, muulsin vend läks mingi, kas oli 15 või midagi nii 15 tonni. Jah. Ja 15 15 oli, aga no ütleme siin sa võid ühendust võtta Prantsusmaa Eesti saatkonnaga, Prantsusmaa, Eesti oma, kes võtavad ise ühenduse kongos saatkonniga, nemad lihtsalt suhtlevad omavahel. Tegelikult saatkonna peavad, aitavad kaasa, ma arvan vähemalt, sest ma pean saatma, ma peaksin nagu aitama. Soovitavad nummi, mis reisid, kõik seen, aga siin on need lennufirmad, kes teevad seda ka lihtsalt, see on, isegi planeerib ma arvangi planeeri kõvasse eta ära seda, seal tuleb natukene odavamaks sulle. Ütleme seal kohapeal ma ütlengi, see on see asi, see raha, mis seal kohapeal raiskas, sa nagu on isegi pile. Tinn, sa ei kujuta ette, ei, peaaegu ei raiskadki mitte midagi seal. Milline kõige nagu parem aeg sinna minna on, kindlasti on seal mingisuguseid tapmad, kuumuslaineid, mis siin Euroopa inimesed ikka pikali maha panevad ja ja kas seal on mingid vihmaperioodid? Ja seal meil on kombason anno kaks periood, on see kuiv periood, nagu öeldakse, siis ongi, päike on vihmaperiood. Vihmaperiood on jälle, see on selline asi, kui sa. Kui meil vist on suvi, neelava vihmaperioodi peaks olema, see peab vastupidi olema. Nojah, siis on mõtet kuskile praegusel ajal minna. Praegusajal minna jah, kuumaperiood lisas, on kuumad, aga neil on oma reeglimis vahelises arvestada küll 11 kella kaheni mitte soovida lihtsalt väljas olla. Vastik aeg ja palju inimese, noh, siin tütar, lapsedki, ma tean, kes on muidugi kõige parem olla päikese käes ja usu mind. Uskuge mind ei taha seda endale, et isegi öeldakse päikesekreemide asjad, kõik see, aga isegi kohaliku Ida väljend nagu selle olla päikese käes siis Need, kes on Euroopas paleti, võiks nagu sama võtet, ei ole see riske, seda väärt, seda aga muidu on paiku, on kogu aeg, seal on soojas, ongi see, et aga samas ma tahan öelda seda, et kas seal konditsioneere asjade hotellides on. On, teil on täpselt samasugused nagu meil, siin on konditsioneerid, kõik asjad on täpse, nagu meil on. Aga suur tänu Sulle, Igor, et jagasid meie raadiokuulajatega minuga teadmisi ja kogemusi Kongo Vabariigist. Ja suur tänu sellelt tulid. Tänud, et te kutsute palun. Minu nimi on Henry Kõrvits ja kohtume.