Tere, minu nimi on Henno kelp ja te kuulate uusikumist. Põhimõtte järgi võimalikult lahedalt elada siin ilmas toimetav Henno kelp on Sõmerpalu poiss, ent krossisõidu asemel, mida kõik ülejäänud, selle kandi mehed fännavad valistama basskitarri Henno kelp on kõige muhedam naeratusega eesti basskitarrist, kelle sõrmed teevad tööd terminaatori ja Pantokraator, siis muidugi on projekte ja provojektikesi, kus Henno abiks olnud, palju teisigi. Siin ja praegu tema muusikalisest kasvamisest ja lemmiklauludest. Ei, ma arvan, et see selline muusikamaitse kujunemine ja kindlasti ma arvan, et selline etapiti muusika, et kuulanud lapsepõlvest, mis on sind ümbritsenud, see kindlasti mõjutab sealt kuskilt noorukieast olev muusika, samamoodi jääb see puberteet ja see kõik need esimesed peod ja olengud ja mis iganes esimesed pruudid ja et noh, kindel lugu võib tuua kõik selle nagu mälestuse situatsiooni sulle täiesti silmade ette. Ma ei tea, kas või isegi kasvõi lõhnad võib tuua meelde sellistel lugudel on olemas väga tugev tugev mõju. Aga noh, et nüüd ongi, et nagu konkreetselt nüüd ühte lugu välja luua mis on mulle liivased mind niimoodi mõjutanud ja mis iganes, et noh, tõesti sellist ei ole noh, ütleme oli nelja looga ma umbes saaks hakkama. Ehk siis näiteks ongi, et nii kui ma mõtlen nagu tagasi lapsepõlvele, siis ma juba nagu kuulasin muusikat raadiost niimoodi, et ma, Ma juba ikka nagu kuulasin. Et ma laulsin kaasa ja, ja nii kui ma mingeid lugu, kuusi, mis mulle meelde jäi, siis ma tahtsin seda nagu kogu aeg kaasa laulma. Et noh, näiteks sellest perioodist kindlasti tuleb mulle meelde apelsiniraamid, raamid, raamid või seitsmeaastaselt kaheksa aastaselt, ma ei osanud ju analüüsida, et miks ta mulle meeldib see lihtsalt see oli üks lugu, mis mulle meeletult meeldis, kui ma seda kuulsin, ma laulsin kaasa kindlasti ja vot see on nüüd niisugune lugu, et, et kui on nagu kõik, sõltub hästi palju ka sellisest meeleolust seda kuurenest kogemata haadiast seda kuuleb kahjuks väga harva, aga muideks kaheksakümnendatel kuulis raadiost ikka päris tihti, et aga siis on ka niimoodi, et no nostalgialaks tuleb mul nagu ikka täielik noh, et vaata, et kui meil on hoolsem, töölishakkab ikka väike pisar ka kuskilt teadmata põhjusel, miks aga kuidagi see niimodi mõjuga võimalik ja 17 onju. 17 18 siis kui juba ikka olid niukseid esimesed ametlikud peod ja siis tuli nagu taustaks muusika seltskond oli selline, kus kuulati eitzee tissid ja noh, kui nagu panna lugu näiteks hernes Bells no siis on ka niimoodi, et. Olete te õllepudelid, sellest tulenev selline hais või, ütleme selline pahnott, lahedad niuksed asjad meenuvad kohena. Kogu see plaat on mul pähekulunud ja elu ei oleks niimoodi, et kui tulin kooli, ma hakkasin kuulama džässi, mida ma polnud varem kuulanud, siis oli muidugi džässivaimustus. Ma õppisin seda musa tundma, aga kusjuures seda juba peaaegu 25 aastaselt alles. Autos ja, ja seda ma olen jälle viimased, ma ei tea, poolteist kuud, kui autosse istub, mul läheb see plaadimängija käima ja sealt tuleb siis umbes samast perioodist, mis on nüüd juba nähtavasti puhtalt ikkagi niisugust muusikalist maitset ka kuidagi mõjutanud oli näiteks Ruja põhi, lõuna, ida lääs, et see oli mul vennal plaadi peal. Ma pidin ostma muidugi nüüd kogumikku, et seda lugu kuulata saadi lugu enam ei lasta lihtsalt üle kuue minuti pikk ja, ja kui ma nüüd olen teda ikka vahepeal kuulanud, et noh, siis ma saan aru, et see on ju täielik niukene proge-rocki parimaid lugusid Eestist, mis on tehtud siis hiljem ma hakkasin täiesti alateadlikult muidugi kuulama näiteks nooruki aastal Jessi ja siis alles noh, kui ma juba kuulasin muusikat, niimoodi teadlikkus, mis toimub ja kuidas siis ma alles leidsin ühendused mao, et see on ju, see on ju väga sarnane sellele tolleaegsele Hujale ehk siis ka näiteks sellele loolena põhi, lõuna, ida, lääs, see on nagu see, mis just see lapsepõlveteemana. Et ju ikka see on see lugu, mis on mulle kuskilt andnud selle mõjutuse ja see on üks supersugune Ruja on läbivalt üks ja sama protsess, vahetades vaid välist külge vormi. Ta on alati eelkõige rokkmuusika olnud. On Jaanus Nõgisto öelnud ja veel kunagise Ruja kitarristi mõtteid. Selge, et 1980.-te aastate alguse niinimetatud pop-Ruja periood leidis kõige suurema vastukaja publikumi poolt. Aga see ei tähenda, et seda saaks protsessist eraldi välja tirida ja öelda, et kõik muu oli häda ja viletsus. Tegelikult see, mis toimus enne 1900 kaheksakümnendat aastat, on põhjus, miks praegu üldse mõtet sellest ansamblist rääkida. Ruja laul, põhi, lõuna ida pääs valmiski enne 80.-te perioodi 1978. aastal, kuid ilmus järgmise aastanumbri sees Albumi Ruja avaloona. Muusika kirjutas loole kitarrist Jaanus Nõgisto. Sõnad on Juhan Viidingut.