Seni. Tere päevast, head kodanikud, ülekuulamise toimik on jälle avatud. Hetkel veel, ma ei tea, kas selle ülekuulamise toimiku vahelt leiame me ees elujõulise tõutäku või asume me uurima tegelikult väljasurevat punasesse raamatusse kantud loomaliiki. Ehk nagu te aru saate, on täna meie luubi all Rahvaliit. Ülekuulamine. Ülekuulamise toimik number 121 kellele on rahvaliitu tarvis ülekuulajad, on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino ülekuulamine. Alusta. Ülekuulatav number üks männik Jaanus amet Eestimaa rahvaliidu juhatus aseesimees, erakonna liige alates 1994.-st aastast. Lisaks on männik Jaanus kulunud ka riigikogu kaheksandasse üheksandasse 10.-sse koosseisu. Haridus- 1965.-le Ta lõpetas Männik tapal muusikakooli viiuli erialal. 1969. aastal lõpetas ta Tapa esimese keskkooli ning 1974. aastal lõpetas EPA agronoom ökonomistina. Männik Jaanus on pälvinud Karl Robert Jakobsoni medali Pärnumaa popule, paar siin põllumees 1994. Ülekuulatav Jaanus Männik vahetult saabus reedel meile teada, et Jüri Pihl on teinud sotsiaaldemokraatliku erakonna esimehena ettepaneku rahvaliidule liitumiseks teiega praegu, laupäeval siin räägime, milline olukord on, kas me saame veel rääkida rahvaliidust? See on kindlasti värske ettepanek, aga küsimuse teine pool on juba nii huvitav, et sellest sellest võiks kindlasti alustada. Rahvaliit on suuruselt teine erakond Eestis ja, ja väga staaž on liikmete arv. Kas erakond? Me oleme Eestis olnud kahes riigikogu koosseisus kaheksandas ja kümnendas valitsuskoalitsioonides ja ja teinud päris paljusid asju, mida, mida nagu. Ma arvan, et pole nii palju märgatud, kui neid võiks märgata, sellepärast et eks paraku see poliitika ja valitsemise analüüs, see ei ole just eriti eriti sisukas ega, ega headel jalgadel. Aga selles mõttes te olete jagate sedasama rida, mida kunagi tegi Andrus Öövel siis, kui ta teatas, et et Koonderakond on ühtsem kui kunagi varem ja läks aega kaks nädalat ja sulanud see kevadine, aga ületalve seisnud lumi ju, valige. Ei, nii ma ei ütle, ega tulemused ja me oleme muuhulgas ka küllalt realistlikult ja, ja enesekriitiliselt suhtuma asjadesse nii-öelda kõrgendatud enesehinnang pole meile iseloomulik ja seetõttu seetõttu me teame, et positsioon ei ole, ei ole kiita ja positsioon võiks olla võiks olla parem, aga küllap ta nii ongi, et üle ühe riigikogu on kõik erakonnad kukkunud ja tõusnud, välja arvatud nüüd siis praeguseks juhtivad Kehtiva reitinguga Reformierakond ja Keskerakond, aga aga Isamaa, sotsid, meie ja teised mõned, kes ka kadunud on, on ikka nii, et ükskord nii-öelda paadist, teinekord paadi kõrval Kuulge ta üle kullata männike, seletage nüüd lahti, kas see praegu räägitakse üleüldiselt väga palju siis erinevat poliitjõudude liites, olgu selleks siis rahvaliit, sotsid, rohelised, kes iganes sinna veel juurde, kas see on praeguse majandusliku olukord, tuleb, kus oleks vaja lihtsalt kokku hoida annetusi, väga palju ei laeku ja nii-öelda erakonna kontoris oleks vaja ühte lüüa või on siin hetkel ikkagi taga midagi maailmavaatelist. Praegu on käes see aeg, kus tuleks üle vaadata oma maailmavaade ja aru saada, kas jätkata eraldi või kellegiga kokku minna. See, et kaaluda ja analüüsida, kas koos oleks mõjukam. See aeg on tegelikult pikka aega kestnud ja praegusesse, kas see on nii-öelda kahele vastanditele kogu see poliitiline võitlus on üles ehitatud, meedia annab siin pidevalt kõvasti hoogu juurde ja paneb tuld alla ja, ja noh, niisugune niisugune kemplemine ja hilja trumpamine ja. Ja see on meedia, jätame selle välise poole kõrvale. Lihtsalt kaks võimsat nii-öelda erakonda, üks on nii-öelda väga tugeva juhi erakond ja, ja teine on rikaste ilusate erakond need siis nagu iga kord vastandumise teed, võtavate Äiti, suuri punkte ja loomulikult ülejäänutel ja noh, ma ei häbene öelda niisugusel tasakaalukama ja tasasem olla, aga, aga demokraatliku pal seltskonnale Eesti ühiskonnas tasuks selle üle sügavalt järele mõelda ja, ja meie erakonna sealhulgas. Jaanus Männik ennem kui me teid nii-öelda ülejäänud meedia kombe kohaselt põlvini maas, lihtsalt tambime, räägime natukene üldteoreetiliselt ka, mille poolest teie arvates see halb on, et Eestil ongi kaks tugevat parteid ja siis käib selline Vestmanni ja Piibelehe lugu, kes peal, kes, miks see tegelikult Albon, seletage. Vaata asi on selles, et, et kui me oleksime väga rahul nende kõrgeerakonnaga ja kõrge reitinguga erakondadega, siis me võiksime ju tõesti sinna astuda, üle astuda või liituda või nii nagu Keskerakond on praegu nii-öelda valimisjärgses eufoorias ja tõsi, väga tugeva positsiooni juures õikamas. Aga noh, häda selles ongi, et see on küllalt nagu teist tüüpi erakond, kui rahvaliit ja, ja. Ei, no kuigi ei ole, vabandust, ma segan ilma, samas ei ole keegi, inimesed lähevad siit ilmast, me kõik lähevad. Ühel hetkel erakonnad muutuvad vastavalt inimestele ja ühel hetkel võivad needsamad erakonnad olla ka sobivad nii-öelda teiste vastuvõtmiseks. Ma küsin seda. Miks on halb Eestile, kui meil on kaks juhtivat parteid parempoolne ja vasakpoolne? Et põhimõtteliselt see ei ole väga halb, no kaks on liiga vähe. No. Tulevad eks juurde. Aga oleks need olemasolevad erakonnad ja eriti Keskerakond niukene hästi demokraatlik ja, ja neegri tõsine enamus demokraatia või esindusdemokraatia esindaja, siis ei oleks häda kedagi, aga, aga noh, meie arvates on, on neil teistsugune nii-öelda ilma ja silmavaade, nad on nii-öelda väga juhi kesksete põhimõtteline erinevus, võib olla Rahvaliidul, selles ongi, et, et me oleme märksa nii-öelda rahvuslikum ja märksa demokraatia. Kuna põhivahe ei ole mitte selles põhivahe, on selles, et teie juht lihtsalt õnnestus maha võtta. No see on nüüd nüüd üks asi, millest võiks võiks muidugi natuke vestelda, et, et ühesõnaga kohtuprotsessid nii-öelda, mitte kuhugi jõudvat kohtuprotsessid. Kolm aastat käivad ja me räägime sellest ja, ja anna, annate teie kogu aeg agu, nii, kuidas jaksate, küllap teil on omaette ka õigus, aga, aga võib-olla, et pingutate vahel ka üle. Absoluutselt Jaanus Männik. Ma saan õigesti aru, kui ei oleks Edgar Savisaart ja tema poliitilist juhtimisstiilis keskerakonnas kui seda parteid juhiks. Nääpsuke, aga erakordselt energiline ja jõuline tütarlaps Kadri Simson näiteks. Oleks rahvaliit ja teie juhtimisel näiteks esimene, kes alustaks selle parteiga. No ma ütleks, et, et siis ei oleks keskerakonda sellisel kujul, kui, kui ei oleks savisaart, see on täiesti kindel, Savisaar on äärmiselt jõuline, äärmiselt atraktiivne nii-öelda autokraat juht ja, ja noh, niisuguste niisuguste noh ma võib-olla teen natuke liigaga, aga niisuguste niisuguste endise riigitüüpi juhte, kelle taga on taga, on praegu siis ka vene valijaskond poolt hea, et see nii on, vastasel korral vene vene valijaskond oleks kusagil võib-olla võib-olla kehvemasse olukorras Eesti riigi suhtesse, aga nool sinna erakond on, ma arvan, et praegu koondunud kõik see mees ja naine Eestis, kes kellele selline erakond meeldib. Juhi erakond. Te tahate siis öelda, et juhul kui juhtub midagi Edgar savisaarega, andku talle taevast ikka iga siis erakond laguneb koost. Kas laguneb koost või radikaalselt muutunud kindlasti ja, ja siis siis on kindlasti võimalik ka teistel temaga palju kergemini koostööd teha. Sellepärast et no mis seal salata, Edgar Savisaar ei ole kunagi kellelegi poolt peale iseenda, eeskätt. Kuulge, aga tehke see selgeks, mina olen väga lihtne inimene, mina ei tea asjadest praktiliselt midagi, vaatan lihtsalt eemalt ja kuulame, linnukene oksa peal laulab ja maitse nõunarisse, kui magus on. Mismoodi on see tehnilises mõttes võimalik, et kui te ütlete, et kõik ülejäänud ja siis on Edgar Savi seal, kuidas ta seda parteid oma ohjates hoiab? Tee lihtsalt on Eestis see protsent praegu siis ütleme ligi kolmandik või veerand kuni kolmandik ja sealhulgas muidugi valdav osa vene valijaskonda, kellele see stiil sobib. Sellepärast et kui me vaatame paberriiki, siis, siis naaberriigis sobib see stiil nii paljudele, et oi, oi, oi ja, ja teised ei mahugi üldse kuhugi pildile. Ja noh, sellepärast ma ütlen, et Eesti Eestis on ilmselt liitunud selle erakonnaga praegu maksimum seda kontingenti, kes selliste tüüpi stiili Pooldavad nii, et põhimõtteliselt ei oleks vahet ka maailmavaates, ükskõik oleks kasvõi tegemist tõesti nii-öelda rohelise erakonnaga, aga kui juht on tugev, sesse seltskonda Sedasama. Ei oska selle kohta öelda ja ma ei taha taha siin teistpidi võttes alustada kõige kõrgema reitinguga erakonda ka aga noh, meile tundub, et need iseloomulikud jooned on nisu meile, meile ei sobi, nii et ühesõnaga suht suhtumine rahvusprobleemidesse üldse ja, ja siis nii-öelda demokraatia Vaatamata sellele, et tegemist on ka nii nagu teiegi, eks ole, rahvaliiduna olete natukene vasakpoolsem erakond siis ikkagi juht on see, mis takistab nii-öelda head koostööd ja läbisaamist. Ei, no mitte juht ei takista, vaid, vaid see erakond see resultaat, mis, mis mis, mis selles erakonnas on või, või, või kes erakond praegu on? Arusaadav Jaanus Männik seda Jüri Pihli kirja, mida me tsiteerisime, kas see on nüüd tõsine jutt, kas sellisel kombel tehakse teisele parteile kolmandale parteile liitumisettepanekuid, eriti kui on. Kas ma nüüd ei eksi, eks ju, teie enda käe läbi tehtud ka ettepanek ühendada teatud kolm erakonda. No olgem täpsed meie ja kui veel kaugemalt hakata, siis siis see võimalik konsulteerimine kuni ühinemine nii-öelda sotsiaalselt mõtlevate erakondade puhul see on kõneks olnud pikki aastaid 2005.-st aastast sel ajal, kui, kui Keskerakonnast eraldusid kaheksa ministrit ja, ja eeskätt eraldasidki just sellel niuksed demokraatia vähesuse tõttu seal erakonnas ja, ja siis Osad eraldajad tahavad tagasi. Aga ja siis liituma sotsidega kõnelused ja nende kaheksa eraldatud veistega kõnelused käisid meil sel ajal, aga asjast ei saanud asja ja nii, et nii et protsess, protsess on nagunii-öelda vahelduva eduga mingil määral väldanud, aga noh, praegu oleks nagu mõte oma erakonnale eeskätt selles, et et analüüsime, kas kõigepealt sellist regionaal erakonda nagu me oleme üle Eesti hästi ühtlaselt paigutatud ja, ja neid maaelu, põllumajanduse, regionaalarengu ja Eesti üldise tasakaalu asju ajavaid ajavat erakond on vaja. Kui erakonnad liikmeskond arvab volikogudel ja kongressil, et on vaja, siis, siis on vaja ja, ja jätkame kui teine, teine variant, kui erakond arvab, et võiks konsulteerida lähedaste vaadetega teiste erakondadega märgitud on siin sotsiaaldemokraate ja rohelisi. Kui nendega arvatakse, et võiks konsulteerida, siis, siis annab ilmselt või selle otsuse teeb erakonna volikogu ja esitab selle ettepanekuga kongressile ja siis asutakse neid konsultatsioone pidama. Kuulatav männik ma segan vahele ja väga olulise küsimusega, mis on see objektiivne kriteerium, mille alusel te saate analüüsida ja hinnata lõpuks ja öelda, et sellist erakonda regionaalselt nii nagu te nimetasite, regionaalset erakonda on Eestile vaja ja Eesti inimesed tahavad. No meie maakonnakonverentsid ja siis kongress ise see liikmeskond kes iga päev on ju Eesti inimeste seas ja tegeleb, eks ta näeb ja tunnetab ja meie reitinguid ei positsiooni ja üldtausta arvestades. Igaüks. Kuna see on selge äärmus välja, veri on paksem kui vesi ja kui me nii-öelda ühiskondliku loomulik kume ühiskondlikult hindame, kas on olemas mingi objektiivne kriteerium, mille järgi te saate öelda, et rahvaliitu regionaalset erakonda on vaja? Me ise arvame Mina arvan ja, ja ma tean, et paljud mõte käest me ega erakonna muidu ei oleks, kui mõni ei arvaks siiamaani ja me oleme seda asja asja ajada. Ja erakonnad enam ei olegi. Ei, see ei vasta kaugeltki tõele. Vastasel korral 18 maakonda ei peaks praegu maakondlike konverentse üle üle poolte neist on peetud ja, ja muuseas enamus arvabki praegu tuleb iseseisvalt jätkata ja siis või tegelikult on nii, et, et kõik arvavad, et loomulikult päeva pealt ei saa sa midagi toimuda. Jätkata tuleb nagunii iseseisvalt, sealt lõpetamise poolt ei ole keegi, aga pooled arvavad, et võiks asuda, tähendab konsultant konsulteerima kuni läbi rääkima lähedaste vaadetega erakondade kondadega selles küsimuses, kas ja kuidas ühineda. Aga kui ühineda, siis mitte mingil juhul muusugusel, kui nii-öelda pariteetsetel alustel. Mulle väga meeldib see oskus vastata konkreetsele küsimusele, mitte millegiga ei ole läinud rooste, see, te olete riigikogus praegu ära ei maksa mitte midagi, te olete endiselt väga heas vormis, ma küsisin, kas see, et Jüri Pihl saatis selle kirja, tähendab, et nüüd Jüri Pihl püüab teha kõik, et see liitumisläbirääkimine kraavi ajada. Nüüd jõudsimegi selleni, Jüri Pihl kõigepealt tuli maakonnalehtedest, ma ei teagi, kui paljudes tuli tuli küllalt mürgine, noh niisugune Keskerakonna taoline, tulge üle keri alles paar päeva tagasi ja noh see niisuguses stiilis kivi muidugi muidugi ei kõlba mitte kuskile, aga nähtavasti. Sellega me saame ka aru, miks see nii on. Miks sa seda teed, me saame. Tallinnas koalitsioonilepingu allakirjutamist ilmselt ilmselt on nagu positiivsemas võtmes võtmes ka oma tuleviku üle hakatud mõtlema. Jüri Pihliga on lihtsalt see probleem, et ta näeb väga hästi, et nendest kolmest liitujast kahel parteil hetkel sisuliselt erakonna ütleme selline särav paljudega aktsepteeritud juht puudub. Tema ennast kahtlemata selliseks partei juhiks peab ja kuigi need kolm parteid omavahel kusagil nurmel ilusal haljal kevadisel päeval olen kokku saavad, siis ei saa see olla ju sotside vana juht, kes uuesti pukki pääseb. Ehkki Jüri Pihlilt lihtsalt sõna otseses mõttes särk seljas põleb. Vaat see selle kohta ma ütleks nii et ilmselgelt noh, meedial on vaja kangelasi ja, ja tähti ja antikangelased ja antikangelased niisamuti, eks ole. Samuti on meil vaja ka erakonnal kestad hääli kogunud, nagu te ise rääkisite. Sarja on keda keda kiita, ägeda kiitma ei kipu, aga nükeldama küll kipute ja noh, selles mõttes selles mõttes me, meie erakonna omapära on ka nii, et ega me eriti seda neid, neid Lenineid ja parteisid ei taha samastuda ja see ongi see viga Gambiks meile, miks meile Keskerakonnal on nagu probleemi tekitab, et, et erakonnas Ometigi te olete üks väheseid Eesti pooleteistkümnele olemas oma auesimees, nii et selles mõttes oma Lenin ja, ja partei on, teil ei ole? Meil ei ole kaugeltki Lenin, meil on Arnold Rüütel, eks ole. Ja tema on, tema on väga tõsine auesimees ega ega ekspresidenti auesimeheks omada seda teistel teistel. Aga nii-öelda maskoti staatus laias laastus, tal on ju olemas. Minu arust ei ole, noh ta on auesimees ja meil meil on selle rõõm. Jaanus Männik seal täiesti valesti aru minust praegu Karel Rüütli on minul lemmik. Karel Rüütli on Eesti tipp-poliitikas ainukene mees, kes on kinkinud mulle sõna otseses mõttes lati vorsti. Teda ma nii-öelda laimama, aga on selge, et rahvaliit ehkki on õnnelikum kui kunagi varem, aga kaua see õnn kesta ei või see partei lihtsalt laguneb, koostav vajab natukene teistsugust juhtimist. Ei selge on see, et, et erakond peab ennast näitama ja aktiivne olema ideedega esinema nii palju, kui jaksab ja, ja selles suhtes meil mõtlemisruumi on, sellepärast et eks, eks see nii-öelda nende kohtuasjade pärast nii-öelda pressi all olek, eks see on võtnud meil ikka ninad norgu. Siin ei ole midagi salata. Aga eks see natuke oma süü ka, et olete kontole saanud. Eks see noh, eks see, eks see selgub, aga mure ongi selles, et me ei saa aru, miks see selgitus nii kaua aega Jaanus räägime selle asja selgeks. Me jõuame teist korda selle sama punktini, kus kohas. Rahvaliidu strateegilised planeerijad tegid vea. Et seal Villu Reiljani lugu on saanud sündida, kui te ütlete, et see on tegelikult ainult meedia poolt üles keelatud lugu. Ei no päris nii ma ei ütle, sellepärast ma ütlen, et ninad on norgus, et see asi olemas on ja aga et ühesõnaga me sellepärast niisuguse trumpi all oleme, vaatamata sellele, et tegemist on üle-eelmise esimehega ja, ja tähendab vahepeal on ju vastu võetud uus programm rahvaliidul, mida minu teada mitte keegi ei ole alustanud, see on, ei ole seda lihtsalt lugeja. No ma arvan, et politoloogid on ja nende käest me oleme ka positiivset vastukaja saanud. See on umbes 20 inimest, kes nimetavad ennast politoloog. Selle programmi nimi on hooliv Eesti ja see baseerub säästev Eesti 20 strateegiale, mida, mida väga tagab Eesti teadlased siin mõned aastad tagasi tegid ja Erik Terk nimetab seda nii-öelda metastrateegiaks ja, ja kõik nii-öelda intellektuaalid ja elu, diilid ja ja asjatundjad, demokraadid on, on sellest vaimustuses ja ka kõik erakonnad ignoreerivad seda millegipärast. Tihtilugu geeniused ei ole kuulsad omal maal või on alles pärast surma kuulsad. Ja aga te nii, et nede strateegia ja programm ja muuseas kiideti isegi meie europarlamendi valimiste debatte ja Anto Liivat, aga väga osavalt, noh, Anto Liivat on kindlasti noormees, kes on võimeline nii Mart Laari kui ükskõik kellega väitama musta väitesse ka Aaviksoo ja pildiga ja ja pigem eksomineeris neid, kui, kui oli kuulaja rollis eurovalimiste debattides. Nii et tegelikult potentsiaali on ja eriti noorte ärksate ärksate inimeste seas nii. Teie jutust saan ma aru siis, et kõik need nii-öelda vanad tegijad, need, kes on seotud siis muuhulgas ka näiteks selle kohtulooga need peaksid astuma erakonna juhtimise juurest avalikust pildist eemale, siis saaks erakonnast asjadest noored ärksad. Teie teie enda sõnade kohaselt on need, kes erakonna võiks päästa. Ei, mina pole nii öelnud, aga minuvanused niikuinii juba aeg on täis, kaheksa 12 aastat on saanud olla ja ja, ja ma arvan, et ei ole häbeneda seda 2003 kuni seitse valitsuskoalitsioonides tehtud mingil juhul. Pigem soovitaks. Aga ajakirjanik tagasi küsimuse juurde tagasi küsimuse juurde, kas peaksid vanad ära minema selleks, et noored saaks? Vanad lähevad oma loomulikku rada niikuinii, kes, kes varem, kes hiljem ja noored tulevad, aga, aga mind rõõmustab see, et noored on juba tulnud väga, väga agaralt ja kiiresti peale ja, ja niisugusi, noori on rõõm üritada. Aga noh, nagu te isegi, näete ja kuulete, ega see, see seltskond, kes oli 2003 kuni seitse riigikogu, kus 15 fraktsiooni liiget, neli ministrit ega, ega me oleme ka natuke kõrvale kõrvale jäänud noh, minuvanused ja noh, eks, eks see on olnud ka, aga see, et keegi lausa visatakse kõrvale või peaks kõrvale astuma, seda, seda nagu, nagu ei ole küll küll aga on muidugi võib-olla mõistlik, et nende protsesside mõttes mõttesse võiks ajakirjandus siin natukene natukene inimlikum olla ja oodata seda, seda tulemit, aga, aga noh, võib-olla, et võib-olla, et Reiljan võiks nagu ise ka natukene vahepeal eemal. Seda plaani ei ole kunagi olnud, et Reiljan astus parteist välja, oleks küll, riigikogus oleks nii-öelda kõrval lihtsalt, et ei oleks ballastina kõikidel sellel peaaegu 10-l 1000-l inimesel, kes on partei liikmed ja ja kindlasti mitte asjata teevad siiralt ja tõsiselt oma tööd kannavad ideed. Aga, aga üks mees või ühe mehe maine veab lihtsalt seda laevu. No ütleme nii, et eks ta ole ka sisuliselt kõrval, aga ega ajakirjanikele meeldib ju seda, seda tuld ja tõrva anda ja siis siis ükskõik, kes, kes aru peavad. Kui kuskil on, on näha Reiljan, siis, siis pööratakse kaamerat tema poole ja nii, et see on see, see niisugune konflikti otsimine igas olukorras, mis, mis, mis teile nii-öelda toitu annab. Kuulge, meile annab toitu ka teie enda Erakonna üks liige Lauri Läänemets, kes on Rahvaliidu Tallinna linnaühenduse vastne esimees, kui ma väga ei eksi, kes oma blogi sissekandes ütleb nõndamoodi sissekanne kannab pealkirja, kuidas rahvaliit siis jätkab ja tema sõnad on need, kes kohtuasjadega seotud, ei taha enda süüd tunnistada ja nimetavad seda teistele erakondade salapaneks rahvaliit hävitada. Teised ei suuda aga välja murda Reiljani varjus ega julge öelda, mida mõtlevad, need sõnad lähevad vastuolud äsjase jutuga, et Reiljan on sisuliselt kõrvale astunud ja enam ei sekku nii teravalt ja selgelt erakonna asjadesse, sest selgub sellest blogisissekandest, et siiski on inimesed, kes veel tema varjus peavad tagama. No läänemets on väga tubli noor Tallinna juht, aga tal see sõnastus on väga ebaõnnestunud seal, sellepärast et eks süüdi mõistab kohus. Aga noh, eks see, eks häda ole selles, et see asi nii palju venib, ütleme, et kui ma nüüd vanu erakondade juhtide protsess 10 miljoni dollari protsessi meelde tuletame ja ja, ja teisi siis, ega siis siis Kallas ei astunud ka kuhugi välja ega, ega ära. Ja ootas, ootas otsuse otsus ära ja asi asi lahenes. Nii et siin võib paralleele tuua tuua küll, nii et aga probleem muidugi see on, kui kohtuasi käib siis siis sisse. Tal on antud noh, tal tal on igati raskusi, neid olukordi on olnud palju ja teiste poliitikute puhul ka, aga aga päris päris kaugele pole keegi keegi läinud. Aga seda te tunnistate, et praegusel hetkel parteis siiski on selline selge rindejoon, mis ei jookse alati mitte mööda vanust, ma olen täiesti selgelt aru saanud, et ka suuremaks kogemusega teiste hulgas ka teie olete nii-öelda ikkagi pigem selle uuendusmeelsusele noorema tiiva poolt või vanema Teidelt asjata nende noorte ja tuliste praegu kontoris aktiivselt rapsetav sekka. Ei ole meil piiri noorte ja vanade vahel ja see on meie õnn. Tähendab, arutatakse ja kaalutakse, tehakse seatakse sihte, nii et seda piiri kindlasti ei ole. See piir jookseb seda mööda, kes ütleb, et jah, liitume keskerakonnale, kinniku teevad Tarmo Mänd, nii nagu annab märku Mai Treial ja mõned partei liikmed veel ja siis need, kes on nii-öelda teie ja, ja praeguse parteijuhtide taga, kes ütleb, et, et seda seda liitu tulla ei saa. No mina olen täiesti kindel, et Keskerakonnaga nii-öelda liita, et või noh, nii nagu Keskerakond on soovinud tulla üle, neid on hästi vähe, kui neid, kui need nohu võib-olla võib-olla ütleme, nii-öelda tipu tipus, olijatest neid praktiliselt polegi. No nagu ma mainisin, ära ka ikkagi no ei ole kindel, kas, kas see, nende nende ütelus, et veel päris seda tähendavat, mis nagu välja on kukkunud? Kas auesimees Arnold Rüütel, endine vabariigi president on ka selles küsimuses sõna võtnud ja märku andnud? Sisejuhatusega äkki tegema käest nõu just? President oli eelmise juhatuse ajal oli oli Eestist ära ja nii et mul ma pean, siinkohal jään ma vastuse võlgu, mina pole rüütlikese viimase paari nädalaga vestelnud. Räägime natukene parteiseisus ka, selles mõttes on rahvaliidul endiselt alles. Palju need liikmed on ligi 10000 eks, null üheksa 9000 samas ma ja ma ei tea, kui palju on aastas liikmemaks, kui, kui paljude korjate liikmetelt maksu Noh, meil on nii, et pensionieas inimesed ja tudengi ja see ei maksa üldse ja siis siis teistel on see nii-öelda kuidas, kuidas maakonnaühendus endale sätib niisugust üldkehtivate kohustusliku maksu ei ole. Me siin kolleeg ülekuulaja Silvega, vaatasime üle teie finantsseisu selles osas, mis puudutab annetusi ja sealt on nüüd väljas võib-olla siis valimiste jaoks tehtud kulutused ja valimisannetused spetsiaalselt, ehkki mulle tundub, nad võivad olla ka tegelikult ikkagi kõikide nende asjade sees summa, mis ma siit kokku sain, teeks rõõmu küll siis, kui see oleks nii-öelda minu aastasissetulek või, ja, või ka meie kahesissetulek kodanik, sild õega kahe peale, aga kui siia peaksite Jaanus juba teie kolmandana inimesena juurde tulema, et pood on, siis mulle tundub, et saia peale vorsti enam väga ei ostaks, vähemalt aasta lõpuni mitte 355000 ei ole see rahasumma aasta jooksul kogutuna, mis ühe partei edukust ja jõukust. Te räägite annetustest, Raimond ja ega Eesti nii-öelda erakondade põhihäda on, ongi see rahastamise nurjatus ja reguleerimatus ja noh, ütleme, et kui seda seda kõike üdini uurida, siis siis kõik erakonnad peaksid kohtulaua taga istuma, selles pole vähimatki kahtlust, muuhulgas rahvaliit noh, ütleme, et praegu on sisuliselt rahvaliidul nagu üks asi asi praegu on susisemasse, aga see, kas ja mis see on, seda ei tea, aga ma tahan põhimõtteliselt öelda seda, et et see nõnda annetuste süsteem, annetuste süsteem ja annetamine ise erakondadele on, on tohutuks probleemiks. Võtame ju praegused, need reformierakondlaste asjad, mis on üles kerkinud ja millele nüüd lõpuks ometi siis siis ka siis ka Äripäev kellest poleks seda iialgi uskunud, et ta selle asja seal nüüd nii-öelda päris päris ikka vaatluse alla võtab, et ta seda teeb seal siiamaani pole ju kunagi päris tõsiseks asi läinud, on, on korraks nägutatud ja Kraksatatud ja siis on asi vaibunud. Aga, aga noh, need asjad on, asjad on kõlvatud hävitud. Sellepärast et, et kindlasti ei anta ühelegi erakonnale miljonite nii-öelda ilusate silmade eest ja, ja ütleme, et eks see, eks see Eesti poliitika, Eesti poliitika sellepärast niisugune on. Ja Eesti maksusüsteem selline on, et, et ikka ikka hästi-hästi suured miljonid on selle eest kantud. Aga rahvaliidu siis järelikult ilusaid silmi ei ole, et võiks anda miljoneid. No see asi vajab reguleerimist, annetuste süsteem sellepärast, et, et on seda vaadanud ja tekkinud õiguskantslerid mitu tükki juba ja mitmetes instantsides, et asi ei ole korras, samal ajal midagi pole juhtunud, ammu oleks pidanud juhtuma, oleks, oleks peaks olema valimiskulutustele ülempiir pandud. See on nii-öelda demokraatlikus maailmas üksi ja tava, et selle kaudu on suhteliselt kõige lihtsam kontrollida valimisrahastamist üldse. Ja ütleme siis reklaamipiirangute sisse seada, nendest pole jagu saadud, sellepärast pole seda tahetud, eelnõusid on mitmesuguseid olnud ju aja jooksul menetluses, aga aga tahtmist pole. Suurtel nii-öelda enamushääli oma omavatel erakondadel pole tahtmist olnud ja midagi pole sündinud ja kõlvatu erakondade rahastamine käib ja erakondade rahastamine on, on üks põhiprobleemiks üldse Eesti Eesti erakondade puhul ja see see vajab, vajab reguleerimist. Kuulge, seda nimekirja vaadates, kes siis on annetanud, jääb silma Juhan Särgavanimi, kes on saida farmiga seotud, mis huvi temal on annetada rahvaliidule pidevalt seal kuskil umbes nii 50000 krooni aeg-ajalt jälle uuesti ja uuesti, mis, mis huvid temal endal konkreetset mängus on? Juhan Särgava on üks Eesti mahetootjate üks lipulaevu ja tal on päris niisugune tuntud majapidamine ja ta on üks hästi-hästi aktiivne ja niisugune missioonitundega rahvaliitlane ka olnud ja küllap ta sellepärast siis sellepärast siis annetab. Kuulge, kui te ütlete, et süsteem on mäda, kas te viitate sellele, et tõepoolest Eesti seadused johtuvadki kuidagi sellest, kes kui palju annetab, et meil reguleeritaksegi meie riiki vastavalt mingitele suurematele annetustele viimastel aastatel on saanud seda siis teha suuremad erakonnad ehk siis reformierakond riigi tasandil ja Tallinna tasandil näiteks Keskerakond. No kindlasti on see, et Eesti tulumaksusüsteem on praegu niisugune, see on suuresti nii-öelda nii-öelda tellitud poliitika olnud ka, kuigi siin võib ju öelda, et et viimastel aastatel on niisugused päris päris trominentsete ärimehed hakanud ütlema, et tuleb see jama lõpetada ja ettevõtte tulumaks tuleb taastada mõõdukal mõõduka protsendiga, mida me oleme alati rääkinud sellest praegu lihtsalt jookseb Eestis teenitav kasum Rootsi pankadele miljardeid jooksevad välja, Eesti eelarve ei jätku raha. Nii et see kõlvatu süsteem on kindlasti niisugune Reformierakonna poliitika üks üks kõige kõige suurem suurem läbikukkumine või, või noh, see oleks ammu pidanud. Tahate öelda, nad lõikavad kasu sellest, et pankade kasum ründab harra Skandinaaviasse. Noh, ma arvan, et, et seda, et see poliitika jätkuks, seda kindlasti toetatakse, rahastatakse sellepärast, et loomulikult on Eesti ettevõtjatele ka see soodne, kui, kui ettevõtte tulumaksu ei ole selge iga iga ettevõte on, on selle poole Jürgen Ligi siin istuks ja ütlen kohe selle peale nii palju raha sisse tulnud, vaadake, kui palju on iseküsimus. Kas see, kas see tähendab riigikogu ja valitsus selle sooviga kaasa peavad minema, seepärast see ei ole tasakaalustatud soov ühisühiskonnale, seda, seda pole vaja, et Eestis teenitud kasum välisriikidesse jookseb ja sealt maksustatakse. Ma tulen tagasi selle küsimuse juurde, mida ma esitasin ülekuulamise algupoole, et mis on see objektiivne mootor, mis peaks näitama siis, et kas sellist erakonda selliste vaadetega erakonda nagu rahvaliit hetkel on, on Eestisse vaja või mitte. Kas napp toetus mitte ei ole üks indikaator, mis ütleb, et neid, kes teistelt tõeliselt usuvad, neid, on kuule vähesest, kui sirvida seda nimekirja, kes on annetanud, siis seal paistavad silma ja need inimesed, kes on erakonnaga noh, kas tööalaselt või nii-öelda organisatoorselt seotud, on põhilised annetajad? Ei öelda hariliku inimeste tänavalt ei ole, kes astuks sisse kontorisse, ulataks oma 100 krooni. Ja veel laiendaksime, oleks veel raskem ja valusam vastata. Kui rahvaliit saab Europarlamendi valimistel ikkagi 6000 kopikatega häält siis on selge, et ligi pooled on häbenenud oma parteipiletit lauasahtlis. Ei noh, nagu te ise väga hästi teate, Europarlamendi valimistel anti kõik hääled ühele nii-öelda protesti tähele Indrek Tarandile. Ta peaks olema rahvaliidu esimehe. Olete rääkinud? Ei, ei ole ta, ta ei ole sedasorti ja seda tüüpi inimene, kes ühte erakonda võiks juhtida, ta on niuke soolomees ja äärmiselt võimas soolomees. Ei ole olnud õige. Aga aga eks erakonna mainest räägib muidugi reiting ja selles osas on, on meile numbrilised, näitajad on kehvad, siin pole midagi salata, aga aga praegust seisu vaadates, et, et tegelikult noh, meid ühelt poolt nagu, nagu näidatakse seda ette, et me valimisliitudesse oleme nii-öelda asunud, aga, aga kui seda tulemust analüüsida, siis enam-vähem samad inimesed on valdadesse ametisse juhtimas, kes olid enne needsamad rahvaliitlased ega seal selle plussid-miinused kokku liita, siis siis natukene. See tähendab seda, et neid usaldati vaid siis, kui nad ei esinenud rahvaliidu nime. Ühesõnaga. Aga inimestele ja missiooni täitjatena on nad. Ühesõnaga rahvas neid usaldab ja nad täidavad seda. Seda aga muidugi kurb on see, et, et rahvaliit ei ole oma nimekirjadega väljas olnud, aga, aga ega valdadesse sisuliselt ju said koosa kõik erakonnad. Meid säästeti kõige kõige rohkem, kui keegi hakkab praegu siin näitajaid päris analüüsima, välja tooma Eesti kõigi valdade summaarselt tulemus, siis siis kiita ei olnud, seal kellelgi mõnes üksikus vallas sai, sai Keskerakond võidu ja ja mõnesse pani teine Isamaa võidu. Reformil läks väga, väga kehvasti ja nii et ei ole kiita kellelgi, meie meie olime küll suuremas osas valimisliitudest, kuid kuid need, need, need said sa selle tulemuse, mis enne oli ja valdavalt ja erakonna nimekirjad said ka kõike tugeva tulemuse. Ma ei tea, kui palju te erakonna aseesimehena konkreetselt erakonna rahastamisega tegelete, aga kas neil päevil erakonna kontorist tehakse ikka kõnesid ettevõtjatele muidu jõukatele isikutele Öeldakse, et tere, me oleme rahvaliidus, kas ei tahaks maid toetada või, või jääb see sõnas, et rahvaliit eest ära ja lihtsalt, et me oleme toredad inimesed, aidake meid. Ei, ei, see ei ole nii, et iga päev käid, käiakse kuskil, käsi käsi pikal ja, ja tõenäoliselt on selles, et eriti polegi käidud, sellepärast see summa on ka niisugune, nagu ta nagu ta on. Ega siis ometi ei häbeneta? Noh, ma ei tea, küsimus on ju selles, et, et üldiselt majandusel läheb kehvasti ja ega ega ei kiputa kiputa kalaga annetama praegu. No mõnda erakonda annetavad rikkad ärimehed välismaalt. Kesk-Euroopast ja sealt, ega eks, eks see ole ka tõsi, mida ei peaks olema? Kui me räägime madalast reitingust veel üks asi, mis, mis võiks olla mõelda ja kirstu sees, inimesed ise, ma ei taha siin kuidagi kasutada konteksti nagu rotid uppuvalt laevalt, sest see oleks ilusast, ma räägin naisterahvast, Manuela Pihlap, keda on ka väga hinnatud, noh, andis ka selgelt märku, et see partei ei ole suuteline talle noh, pikas perspektiivis tööd pakkuma. Endine pressi juhtis soulis noole kuulamist. Daam, aga, aga noh, see oli oli üks, üks inetu lugu aja jooksul on mõned näited niisuguseid näiteid meil erakonnas olnud, kus on, kus on mindud nii-öelda suurte lootustega ja ja Keskerakond on suurte lubadustega vastu võtnud ja siis siis siis silmapilkselt need minejate taha pinki suunanud, mis on ka nende õiglane koht. Kuulge, rääkige inetu lugu ära, mis seal ikkagi toimus, sellepärast et muidu inimesed arvavadki, et näed, lähevad põgenevad, te peate olema isegi avatumad natukene. Ei no ega Yinetus ongi selles, et, et sellelt postilt nii-öelda minnakse ja pärast selgub, et juba plaan on mõnda aega olnud, selline plaan Jaa, aga mis siis ei sobinud teie erakonna ta pidi vahetama, seda tuleb tema käest küsida, oleksime kindlasti küsima, aga te olete ise tema käest küsinud, seda ka ei ole. Ei, pole väga analüüsinud, sellepärast et niisugune niisugune tegu ka analüüsida, inimene on läinud ja, ja ja noh nagu peale Arusaadav, aga proovime nüüd leida teiega koos, Jaanus Männik on mingi selle retsepti või selle rohu või selle ravimi, ma kujutan ette, mismoodi olete heade võitluskaaslastega nendega, kes tõesti teie šefti kuuluvad pikkadel reede õhtutel peale väsitavat nädalat ma ei kahtle hetkekski, et ainult kalja juues saunalaval arutanud, mida paganat me selle rahvaliiduga peame tegema? Järgmisel riigikogu valimistel oleks nii teil kui ka paljudel teistel tublidel inimestel võimalik uuesti oma riiki ja rahvast teenida seal, kus on nende koht, ehk siis Toommäel. No mis puutub intensiivsetesse nii-öelda vaidlustesse ja ööpäevi kestvat, siis ega neid pole olnud, sellepärast et mis seal salata, see amet, mida ma pean ja ilmselt hästi palju kolleege ka, ma näeksin siin 100. 100 sadakond omavalitsusjuhti või siiani rohkemgi veel on olnud 130 140, omavalitsusjuhti on olnud meie ridades, et ega üldiselt seda tööd on päris kõvasti olnud ei jätkunud ja eriti selles nii-öelda masu tingimustes. Nii et ega kindlasti on see ka üks põhjusi, miks, miks seda erakonna tööd võib-olla sedavõrd vähe on tehtud ja, ja see tulemus ka nii nii kehvapoolne on olnud. No te olete lapsevanemad, kellel on palju lapsi, on noored lapsed jäänud koju, ema isa on lahkunud ja siis on lastel pidu, Brassivad noored ja pärast on organisatsioonis järel ainult ribad. Või te olete lapsed jätnud ainult teleka? Kindlasti kindlasti ei ole sellepärast, et on, on büroo ja siis riigikogu fraktsioon ja juhatus käib ikka perioodist koos ja siis arutaks ikka ikka. Tagasi te ütlesite, et ei ole arutanud. Noh, ma ütlesin, et ööpäevi kestvaid pole olnud, aga, aga niisugune niisugune võib olla viga ongi selles on et oleks pidanud intensiivsemalt seda tööd tegema ja siis oleks ka tulemust paremad olnud. Aga, aga noh, eks see, eks see peaks peaks rohkem tegema. Miks ei läinud muide sellesama juures sellesama aasta sündmustest rääkides kevadel siis, kui võimalus oli, miks ei läinud rahvaliit valitsusse? No ma arvan, teie jälgisite seda protsessi põnevus ja, ja ega Me pole mingisugust võimuhullud kunagi olnud, et igal juhul kõigil tingimustel. Me oleme siis läinud, kui, kui koalitsioonileping on saanud meie arvates paras ja optimaalne see, mis võtta annab ja, ja muuseas, kõigil kordadel, kui me oleme läinud, siis ta ongi nii saanud ja, ja me oleme oma asja hästi saanud ajada eriti 2003 kuni 2007, kui mäletate, siis, siis me olime seal neli aastat ja ja Res Publica hääbus ja kadus, Keskerakond tuli poole pealt juurde ja, ja see asi, mis meil see neli aastat ajasime, oli oluline asi ja eesti riik edenes väga kiiresti. Reservi moodustati ja regionaalarengu tasakaalustatud ja omavalitsuse tulubaas kasvas lausa hüppeliselt ja kiiresti ja sai umbes selleväärsem, mida te Eesti riigis väärt olnud, eks ole, praegu on jälle vastupidi, et keskvalitsus tahab, tahab nii-öelda elada, elada kohalike kohaliku võimu arvel ja siis näitab näpuga ka veel peale, et miks ta nii viletsad olete ja, ja miks te pankrotti Mart Laar ja, ja Andrus Ansip paljud puhta lollakad, lihtsalt, et ta teid ei võtnud, ei märganud nende voorustega leppida. Mida teil pakkuda? Oleks küllap neil olid teised seisukohad ja, ja ega me ei kadesta neid praegust, seda vähemust valitsust. Nii et praegu see ainus eesmärk maksku mis maksab saada kätte euro, omamata seejuures vähimatki nii-öelda arengustrateegiat ja majanduse turgutamise, Nende strateegiat, see nii-öelda hoidmise ja, ja pidurdamise lõikamisel strateegia. Noh, võimalik, et saame selle euroga riigi majandusse jääb täiesti seisma, et mis siis saab ja, ja sellele Teie seda ideed ei toeta. Me toetame ideede, et euro on vahend eesmärkide saavutamiseks, aga aga. Kuid piisab sellest ka, kui me saame selle 2028. Ma ütlen, et, et praegu on olukord juba juba sinnamaani viidud, et noh, kui nüüd veel see nurja läheb, siis on, siis on täielik täielik No siis ei jää Reformierakonnast alles ka midagi, see peaks teile sobima, siis see võiks olla need rahvaliidu tagasitoomise üks võimalikke nii öelda ühesele. Ei, me ei arva, et ükski erakond kaduma peaks, aga, aga tasakaalu peaks, peaks taastuma natuke rohkem, aga aga ütleme, et lihtsalt selle euro kui eesmärgi kõrval pidanuks olema kogu aeg mingisugune positiivne arengustrateegia ja ja, ja. See ei ole negatiivne arengustrateegia, kui me saame euro. Tegelikult see ei olegi mingi strateegia, see on, see on vahendi taotlemine, aga et mis selle vahendiga peale hakata, kui majandus seisab, seda päris ei tea ja noh, kogu see aur sellele, et, et Eesti õnn peitub ainult välisinvesteeringutes, samal ajal kui, kui oma suurärimehed teevad siin ja valmis, see võetakse üle üle ja siis siis paljud oma ärimehed ei oska oma rahaga midagi muud peale hakata. Kui Hispaania lõunarannikule suvilatesse panna. Aga sinna vastu vaielda ei saa, see on maailma rahaloogika, et ta tuleb ja võtab selle, mis seal määr. Ei noh, ma räägin seda, et see välisinvesteeringute võib-olla nii-öelda jumaldamine ja ületähtsustamine ja sulase seisuse ees oma rahva viimine, see ei ole meile eriti meeltmööda kunagi olnud. Me tulemegi ära ja teeme oma äri uuesti, seda on ju näidanud. Kust me tuleme sealt Marbeias lõigu kuskilt sealt no kõik, nad ei ole seal ka kõik kaugeltki ei ole, aga, aga aga väga väga palju. Ühesõnaga Eesti ärimeeste, need, kes on oma oma nii-öelda suurinvesteeringud maha meenute, nende nende raha nii-öelda kasutus ilmselt noh, seda oleks mõistlik analüüsida uurival. 60 miljardit on täiesti pangakontodel märkimisväärselt palju Eestis seisab, see on arusaadav, kuidas seda kasutada. Jaanus Männik. Ma tänan teid selle suurepärase väikse ekskursi eest korraks kõrvale rajalt, mis viis meid Eesti siis majanduspoliitika analüüsini. Tuleme tagasi korra sinnamaale, et te olete kalja ju siiski ma kujutan ette, mõne hea kolleegiga arutanud, et mis oleks see, mis siis rahvaliidu taas tuhast tõstaks. Seda me praegu analüüsime ja arutame läbi ja. Aga kuidas teil olemas, kui me jätame siia kohta praegu juttu, et kui me seda arutame ja, ja räägime omavahel, siis see tegelikult tähendab, et ühtegi ideed ei ole. Ei idee idee on, meil on hea programme ja potentsiaal, noorteorganisatsioon on öelnud, et tuleb tegutseda edasi ja aktiivsemaks muutuda, nüüd on valimistulemused teada, meil on, meil on omavalitsustesse peaaegu endine positsioon nüüd on küsimus selles rahvale uuesti meelde, mida kõik ei noh, sõltub ka sellest nendest samadest omavalitsusjuhtidest, kas nad, kas nad ise ka aktiviseeruvad, sellepärast et on ju nemad see erakond, mitte ei ole üks või kaks juhtise erakond, see, millest me alustasime, et juhi erakondade pole kunagi olnud ja, ja juhi erakondi Eestis üle ühe ei mahu õnneks. Nii et eks see meie erakonna liikmeskond peaks aktiviseerunud ja loomulikult ka kaalutakse läbi see, see nii-öelda sotsiaalselt mõtlevate erakondade nii-öelda konsolideerumise plaan ja, ja võimalik, et, et sellest saab ka pikapeale asja. No riigi tasandil loomulikult ju valimisliite moodustada ei saa, aga järgmised valimised on just nimelt riigi tasandil. Riigikogu valimised tähendab seda, et selleks ajaks tehakse otsus kindlasti olemas olema ja mis saab kindlasti, kas te olete enda jaoks erakonna sees ka mingisuguse tähtaja daatumi paika pannud, et selleks ajaks peame otsusele jõudma, mis meist saab, sest et muidu me jäämegi lõputult lõputult nagu Villu Reiljani kohtusaaga muudkui arutama, vestma jututama. Ei no kui kongress teeb mõne otsuse. Ega erakond päevapealt ei kao mitte kuskile ja kui kongress otsustab, et asuda konsultatsioonidele või, või läbirääkimistele kuni liitumiseni siis asutakse selle protsessi kallale ja nii suurte erakondade nii-öelda pariteetsetel alustel ühendamine võtab juba juba kuskil ligi aasta või kolmveerand aastat ise see protsess. Me oleme ju rahvaliit on seda teinud, me 2000. aastal suurel kolm erakonda ühinesid. Nii, aga, aga see igakordne otsusega erakond ei kao mitte kuhugi enne kui erakonna kongresside otsust vastavalt. Sellise Jaanus veelgi, aga seletage mulle ära, mis on nende, ütleme, sajakonnaomavalitsusjuhi motivatsioon rahvaliidu jaoks rohkem aktiivsemalt paremini tööd teha, samas kui siis praegused kohalikud valimised, mis äsja olid, tõestasid, et nad saavad tagasi oma kohtadele ka, nii et nad ei pea kandideerima. Rahvaliidu nimega. Ma ei taha soolamune lammutada, aga seda enam, et näiteks Saaremaalt on juba näide olemas, kus kohalik rakuke flirdib rahulikult keset päeva keskel. Au ja tegema selle selle näitajaga kohe Keskerakond selles mõttes ei ole väga soliidne demokraatlike ja ta teab väga hästi, kuidas erakondade ühendamine ja läbirääkimiste protsess käib ja vaevalt et Keskerakonna programmis on sellist sätet maakonnaüksuste kaupa. Räägitakse see on ikka erakonna keskeorganite probleem ja erakonna põhikiri ütleb, kuidas, kuidas niisugune asi. Jah, aga seda Keskerakond igal juhul raiub teie ühte konkreetsetest paarikümnest jalast, mis on mille peal partei seisab? Küll, aga eks see, küllap ka see on üks põhjus, miks, miks see Keskerakonnaga probleeme kui ta, kui ta räägib mingist üle tulemast? Aga tuleme nüüd tagasi sinepit, nendega konkreetsete vallajuhtide motivatsiooni juurde rohkem tööd teha, kui valimised tõestasid, et tegelikult saavad nad tagasi soojale kohale tagasi ka siis, kui nad ei esine. Rahvaliidu nime all. Vaat kõigi valdade nii-öelda elu korraldamise probleemid on just niisugused, mida, mida nagu meie erakond on soovinud alati lahe lahendada ja, ja sellepärast me ennast regionaalerakonnaks nagu nimetame. Nii et niisugune koostöö, koostöö ja ütleme oma niisuguse arvamuse viimine parlamenti, see on omavalitsusi omavalitsuste ühishuvides kõige rohkem ja, ja kindlasti aja jooksul. Vallad, valdu oleme meie esindanud paremini kui teised ja see nähtavasti võiks olla see motiiv ka, miks, eks. Torpedeerima tav plaan ka selles mõttes, et Keskerakond on alati rääkinud, mismoodi kohalikud omavalitsused on raskustes ja kõike ja nii edasi. Te isiklikult, mida te arvate nüüd, ärge rääkige nüüd meie, püüdke hetkeks rääkida, mina, Jaanus Männik, kas see juhtkond, kes parteil praegu on päris tipust peale selle juhatusega, nende tegijatega, seal kontoris suudavad selle partei välja vedada või mitte? Juhatuse valib järgmine volikogu ja kongress moodustab uue volikogu ja, ja iga. Kongressi ees seistes minule kui rahvaliitlasele, kes ma kahjuks ei ole, seda ei ole märganud parteisse astuda õigel hetkel. Mida te soovitate hääletada selle praeguse juhatuse ja nende juhtide poolt või mitte? Noortejuhtide poolt kindlasti, aga minusuguste vanade puhul tuleb loomulikult muudatusi teha, nii et küllap kongresse ja järgmine volikogu seda hästi otsustavad ja, ja uuendavad, aga meie praegused juhid on nii vähe saanud olla. Karel Rüütli ja Kajar Lember, noored jõulised mehed ja siis Anto Liivat, kes kandideeris ja niisugused mehed peavad kindlasti olema juhtimise juures. Atlandi Malia. Kindel, et et kongressi volikogu uniga otsusest Tahad ma loen siit välja, et te ise lähete siis pensionini, ära teid enam rahvaliidu juhtkonnas kui erakond sellisena peaks jätkama, hine. Pensionile ei lähe, aga, aga eks ma erakonnas oli ikka ja eks eks aeg näitab, aga, aga noh, tervis ka kehvavõitu ja eks vaheaeg nii kogu veel ka juba, et nooremad, nooremad vahetavad välja. Jaanus, ma kavatsen käituda meie ülekuulamise lõpuks nagu tõeline lurjus, nagu täpselt sellise meedia esindaja, keda te siin alguses rääkisite. Ma pakun teile kihlvedu, kolme seatemp, ekse kolme latti. Suitsuvorsti peale kasvatatud 1011. aastal riigikogu valimistel. Olete valmis kihla vedama, et rahvaliidu esindajad pääsevad parlamenti? Mina pean kahjuks siinkohal kaotama oma koguja erapooletuse ja tunnistama, et ei jätkuusku. Olete valmis kihlvedu vastu võtma? Ma arvan, et mis me siin ikka kihla veame, aga küllap saadakse see positsioon, mida, mida ollakse väärt ja see erakond, milline ta ja selleks ajaks on ja erakond tegutseb kindlasti, et omada niisugust head ja soliidset positsiooni. Te saate ju aru, millisesse olukordade panete. Ma pean saate nüüd lõpetama sõnadega, et Jaanus Männik ei usu sellesse, et mina küll peame siiski. Mille peal? Kolm latti suitsuvorsti mina ütlen, et ei saa, teie ütlete, et saab, aga kui me fikseerime fiks? Praegu salvestas tunnistaja Reimo Sildvee on siin olemas. 2011. aasta parlamendivalimiste järel kohtume teiega uuesti. Ja kõik on kirjas ülekuulamise toimikus. Paarsada 21 ja teeme nii. Ülekuulamise toimik number 121 kellele on rahvaliitu tarvis toimik avatud uurimine, jätkub. Ülekuulamine. Seni on olnud kakk.