Tere, head kodanikud, ülekuulamine alustab. Ülekuulamise kambri uks on sulgunud ja me uurime täna välispoliitikat, Eesti välispoliitikat ehk veel täpsemalt, me uurime seda välispoliitikat, mida viimaste aastate jooksul on aetud Reformierakonna juhtimisel. Ülekuulamise kambris on kaks opositsionääri. Kas too välispoliitika on olnud sinise orava käbitu keks kuskil liivakasti ääre peal või on see olnud siiski kõrgpilotaaž, mida me ei ole osanud märgata? Ülekuulamise toimik number 122. Eesti välispoliitika jõuetus. Ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Ülekuulatav number üks eesmaa n amet riigikogu liige, väliskomisjoni aseesimees ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liige, erakondlik kuuluvus, Keskerakond üle kuulata number kaks saks Katrin amet endine Euroopa Parlamendi liige, erakondlik kuuluvus Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Ülekuulatavad ees maja saks, mis on teie seisukoht, kas see, et too nord Stream tuleb vaatajaid kahtlusteta, on Eesti välispoliitika viimase aja sellise jõuetuse kindel märk? See, et ta tuleb see, et me praktiliselt mitte midagi kaasa rääkida ei saa, meist sõna otseses mõttes vaadatakse üle või, või kui päris ausalt öeldes meile lihtsalt sülitatakse. Pääselega muidugi võib süüdistada teatavas loiduses ja, ja, ja kindlasti oleks võinud ja ka rohkem teha, aga ma nüüd ei usu, et sellel oleks väga palju resultaat, ehk mõju sellele, kas gaasitoru tuleb või tegelikult ei tule. Me oleme ju ise ka natukene loobunud aktiivsest tegutsemisest või kaasarääkimisest sellel suunal, eks ju, midagi oleme ise käest ära andnud, aga, aga teisalt võib-olla on see ka niisugune reaalsuse adekvaatne tajumine, et noh, ega ei tasu nüüd ikka täägiga tanki vastu alati minna. Me oleme teinud seal, kus on võimalik olnud teha. Et kogu selle projekti juures on ainukene aspekt tegelikult olnud see keskkonna aspekt millega on seda olnud võimalik mõjutada. Ja, ja kui ma nüüd mõtlen kas tagasi sellele tegevusele, mida eelkõige Andres Tarand eelmises Euroopa Parlamendis tegi, siis oli see küll väga aktiivne võitlus selle eest, et vähemalt inimesed teaksid, millised ohud on olemas. Wall Street Journal, kui ma ei eksi, sellel nädalal, ilmutas artikli, kus ta nimetas seda uueks Molotovi-Ribbentropi pakti. Eks Wall Street Journal, lugupeetud ajakirjandus kindlasti, aga magas maha selle fakti selle juures, et Eestil pakuti selles pakis justkui aktiivne osa ja pakuti võimalus selles faktis nii-öelda kaasa rääkida. Kas sellest faktist kaasa rääkimisest loobumine, Enn Eesmaa, teie arvates oli viga? Üheselt on raske öelda, sellepärast et tegelikult ju alguses oli ta Eesti jaoks ikkagi ennekõike poliitiline probleeme. Küsimus Soome võttis hoopis teise seisukoha, lähtus sellest, et ainsad probleemid on seotud keskkonnaga. Eesti on lõpuks umbes samadele tulemustele jõudnud. Ma arvan, et ei olnud kõige targem, võib-olla see, et anti käest võimalus, et me oleks saanud vene ja saksa rahaga väga korralik, kui pildi sellest, milline on Soome laht. Et kui põhjast vaadata. Siiamaani on räägitud, et kui Nord Stream on teinud viie-kuue sentimeetri uurimisi, et seda on liiga vähe, et peaks olema palju rohkem. Meil ei ole ju elu seeski selliseid võimalusi seda korraldada, see on umbes nii, nagu oli kunagise Estonia teatri ehitamine. Hõlmikpuu oli ees. Kui seda ei oleks olnud, oleks saanud nii-öelda vene rahadega ilusa Estonia teatri juba siis ehitada, ma ei räägi, oleks ta olnud ilus või halb hoone. Pisut on see kogu protsess meie jaoks selline tüüpiline eestlaslik alguses ei saa minema, pärast ei saa pidama. Ehk see oli ikkagi välispoliitiline, mõnes mõttes viga läbimõtlematus, et me jätsime ennast tegelikult kogu sellest protsessist kõrvale ainult kaasa jooksjaks ja kaasaklassi jaoks piltlikult öeldes. Tõenäoliselt ei saa seda lugeda säravate võitude hulka ennekõike sellepärast, et kuigi meil on väga head kontaktid ju Soome, Rootsi Taaniga ei suutnud, ütleme Eesti esindajad nendele selgeks teha algusest peale, et selles projektis on väga palju probleeme. Mul on kogu aeg olnud imelik rääkida Taani kolleegidega, eriti nendega, kes on Bornholmi saarelt ja bornholmi saare ümbruses on tohutult palju lõhkemata pomm, seal on keemiarelva. Ma olen alati küsinud, et kas te ei karda, et kui see tuleb see gaasitrass, et seal võib midagi toimuda, Nad ütlevad, et vahet küll nad siis seda asja uurivad ja nii edasi. Eesti ei ole ainus, kes on teinud möödalaskmisega ka Soome, Rootsi ja Taani publikut, pole kõikidest nendest ohtudest kaugeltki informeeritud. Meie oleme riigikogus saanud üsna korralikke uurimistulemusi, nüüd ka Eesti teadlastelt koostöös teiste põhjamaade teadlastega. Ja tõepoolest see see pilt on suhteliselt õõvastav. Paljudel on kindlasti uudiseks see, et näiteks Soomes on peaaegu keelatud haugi söömine. Lõhe on väga saastatud ja kogu see nii-öelda saaste suurim nii-öelda kogus tuleb ikkagi Peterburi poolt. Nii et see, et Venemaa ei ole olnud sellega nõus, et Balti meri oleks eriti sensitiivne ja, ja nii-öelda tasakaalu kaotamise ohtlik veekogu, see on väga suur probleem ja problemaatika, kõik teised riigid on sellega päri. Kahjuks Venemaa mitte kõige suuremas osas. On väidetud ka seda, et Soomele on lubatud selle gaasitoru vastu puhastusseadmeid ja põhjalikku puhastust, et seda peterburi poolt justkui ei tuleks. Kahtlemata, ja kui, kui niimoodi võtta, siis võib-olla oleks Eestil natukene paremad suhted Venemaaga ja toimiksid mitme kõrge tasandi kontaktid nii presidendi kui peaministri tasemel Venemaaga, siis võib-olla oleks ka saanud Eesti mitte nii-öelda kaubelda, vaid rääkida need asjad läbi, noh, nii nagu nad tegelikult on, Soome seda mõneti tegi. Ja kahtlemata ta võib-olla saab ka mõned mõned hüved selle eest, kas see on piisav ja kas selle eest on mõtet seda teha, mida nüüd Põhjamaad teevad? See on hoopis teine küsimus. Eesti on ja selles mõttes me oleme loosis, meil on hea koht jälgimaks, kuidas asi käib, aga me ei saa mitte midagi teha selle vastaga poolt. Kõigi eestlaste kaitseks tuleks öelda seda, et, et Soome, kellel on palju suuremad võimalused, ega soomlased ei ei rõhutanud ka seda keskkonnaaspekti väga aktiivselt, et tegelikult, kui nüüd vaadata, siis, siis teine meie need ohud enne esile ja, ja Soome rohelised olid veel suhteliselt vaid siis ma olin ise Soomes ühel rahvusvahelisel konverentsil ja rääkisin, rääkisin Soome rohelistega ja kuulsin ja see oli aastal 2006 sügisel, siis kui ma läksin Euroopa parlamenti. Et, et seal ei olnud seal üldse teemaks tõusnud, kellel kui meie juba aktiivselt noh, mõnes mõttes, et, et see teema ikkagi üldse tõusis, on seda võika võiduks pidada. Et iseasi on see, et, et noh, mida me, mida me saame sellega saavutada. Võit praeguses olukorras tähendab seda, et Läänemeres peaks midagi juhtuma sellist, et me kõik tajuksime seda õnnetusena ja siis saaks Eesti öelda, aga palun, aga me ei taha. Ei, ma arvan, et võit tähendab ka seda, et neid ohtus reaalselt teadvustatakse ja ma mäletan ise, kui suur sensatsioon oli Euroopa Parlamendis näiteks see, kui Andres Tarand tõi kaardid nende uppunud laev matk eks ju, kui kui inimesed esimest korda hakkasid teadvustama, mis seal merepõhjas on ja milline oht sellest võib tuleneda. Et noh, need on need teemad, millega ikkagi tegeletakse, ilma selleta ma arvan, oleks, oleks ka see keskkonna aspekt vähem tähtsustatud ja tehtaks. Aga see tähendab siis seda, et põhimõtteliselt ükskõik, kui palju meie räägiksime, ükskõik millise koha peal me paneme selle nii-öelda teravuspunkti, on see keskkond, on seal midagi muud see gaasitoru tuleb või oleks tulnud nii või teisiti. Paraku on see niimoodi ja, ja lõppkokkuvõttes see roll ei ole mitte kunagi olnud ajaloos eriti kadestamisväärne, kus meil on võimalik näiteks mõne aasta pärast öelda, mis me ütlesime. Ka mina olen rääkinud üsna paljude kolleegidega Skandinaavia riikidest ja nende parlamendi inimestega ennekõike ja väga sageli nad ütlevad, et mis te pabistate Norra rannikule tuleb 20 toru igasugust ja kas on midagi kunagi juhtunud. Nii et loomulikult ka see olukord ei ole mustvalge. Aga see, et noh, nii-öelda kogu Euroopa väga suuresti ikkagi orienteerub meeldib see meile või mitte Vene energiale ja toormele. Ma tulin kaks päeva tagasi Madridist, kus ma kohtusin Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmena nii nende Parlamendi, nende välisministeeriumiga kui väga olulise mõttekoja inimestega ja nad andsid üsna selge signaali, et isegi Hispaania kaalub praegu tõsiselt orienteerumist vene energiale. Kui siis arvestada, kus nad on ja, ja kus nad asuvad siis tegelikult see vene võimalus, noh, nii või teisiti, kas nüüd mõjutada või vähemalt suunata nende poliitilisi eelistusi, noh, Hispaania üldse erijuhus on suhteliselt suur, kas siin ei ole see taaskord jälle märk sellest, et lihtsalt eestlased ei ole suutnud oma nii-öelda vene ekspertiisi, mida kangesti lubati, kui Euroopa liitu ju millise oli üks selline loosungi staatust just, et me viime sinna oma teadmised, sest me elame Venemaa kõrval, me tunneme Venemaad, et me ei ole seda eksperdi staatust suutnud kehtestada või me ei ole oma teadmisi osanud rakendada piisavalt selgitada, mistõttu Euroopa nagu see näide siin oli Hispaania puhul järjest rohkem mõtlema selle peale, kuidas vene energiat kahtlema. Ta meil on inimesi, kes teavad vene asju päris hästi ja statistika on selge, kuid võtame kasvõi üks, suhteliselt hiljutine näide, see oli konflikt Gruusias. Ja me vaatame, võrdleme ennast näiteks soomlastega. See oli väga tore, et Eesti president käist pilisse istuda võeti hästi vastu, seal oli ka Leedu president, Poola president, aga Moskvasse neil ei olnud kõige vähematki pääsu. Selleks, et selliseid pingeid lahendada, on rohkem tarvis selliseid poliitikud ja diplomaadid, nii nagu on Soome välisminister Stubb võime kooli prantsuse välisminister, kes võeti vastu mõlemal pool. Et pinged ei saa lahendada see, kellel endal on pinged nende riikidega, kellest parasjagu jutt käib ja see arvamus, et meie siin õudsalt hästi teame noh kõigepealt kas ikka väga hästi teame, et kui, kui tihedad need suhted siis on. Ma olin ka natuke naiivne, kui ma 2006 Brüsselisse läksin, mulle tundus ka, et, et noh, meie siin teame ja nemad seal ei tea, eks ju. Et õige pea sai mulle selgeks, et küsimus ei ole mitte selles, et Lääne-Euroopas või Brüsselis ei teataks täpselt, mis Venemaa on. Kuigi noh, Venemaalt täpselt tunda ei olegi võimalik, eks ju, aga ja, ja veel vähem prognoosida, aga et küsimus ei ole teadmise puudumises. Küsimus on selles, mis selle teadmisega pihta hakata, et ta selline on. Kuidas temaga käituda. Et seda retsepti ei ole nagu olemas. No ma saan aru, et just seesama, mida te praegu ütlesite üle kuulata saks tõiga Riigikokku ja Eesti avalikkuse ette enne kohalike omavalitsuse valimisi selle kõige mahlasema skandaali kahe siis Reformierakonna ministri aadressil, ma räägin siis sellest viisanimekirjade skandaalist, kus nii-öelda kogu avalikkuse ette toodi lugu, mille avalikkuse ette toomist tegelikult mõistlikuks ühes hea kultuuriga poliitilise kultuuriga riigis oleks väga raske pidada. No ma arvan, et mõistlik on selle koha peal isegi liiga leebe sõna, et sellised asjad lihtsalt ei tohiks tulla avalikkuse. No teie enda parteikaaslased olid selle juures aktiivselt nii-öelda mängus heidate neile ette, seda. Mina ei arva, et siin olid mängus minu parteikaaslased või nende huvid. See ei olnud sotside poolt nii-öelda aetud lugu, et Paet ja justiitsministri probleemidest. Päris kindlasti mitte ja väga naiivne on arvata, et selliseid asju otsustab üksi siseminister. Nagu välja käidud. No Kuke kellelegi tagasi oli, et räägime selle välispoliitilise nii-öelda olukorra siis Eesti sisepoliitika kontekstis lahti, see on väga suur küsimus. Eestil siiamaani on mustades nimekirjades noh, võib-olla mitte kõige kõrgemal tasemel vene poliitikuid, aga, aga neid poliitikuid on mismoodi, kelle, kelle aetud skandaalne, kelle keerutades skandaal tegelikult oli? Ma arvan, et seda peab ikkagi rääkima asjaosalistega siin kõrvalt öelda, mis ja täpselt kuidas oli, meil on seda väga raske. Jüri Pihli käest tuleks küsida, ma arvan küll. Arusaadav, kuidas Enn Eesmaa, teie arvates see lugu tegelikult ma küsin teie käest hetke pärast sedasama, tegelikult mõjus, et me arutasime nii delikaatset küsimust kui noh, nii-öelda rahvusvaheliste rahvusvaheliste liikumisõiguste andmist või mitteandmist sellisel kujul, nagu me seda Eesti vabariigis tegime. Kogu selles loos on muidugi väga palju aspekte, mitte sugugi kõige vähema tähtsusega aspekt ja probleem on see, et sellised asjad üldse nii-öelda välja tulid ja välja tilkusid, sest et tegemist ei ole mitte ametialaseks kasutuseks mõeldud asjadega, vaid lausa riigisaladusega. Väliskomisjon, mille liige ma olen, võttis seda teemat väga tõsiselt uurida ja meil käis küsimustele vastamas ja kommenteerimas Jüri Pihl kui ka teised ministrid ja me saime tutvuda ka nende materjalidega, mis on selle selle nii-öelda kõige taga. Nii et see ei olnud hea lugu ja see ei, ei tulnud meile loomulikult kasuks. Ainuke õnn selle juures oli see, et need nimed kui me räägime nendest vene inimestest ei ole nüüd Euroopas, rääkimata maailmast, väga suured tegelased oleks, ütleme, selle Markovi asemel olnud näiteks linovski, siis oleks see tuututamine olnud kahtlemata palju suurem. Aga, aga igal juhul noh, Eesti riik peaks kõigis oma tasandites tegema võimalikult palju selleks, et, et selliseid lugusid ei tuleks otse välja öeldes nii-öelda välja. Mis puudutab aga musti nimekirju, siis neid on ju vähemalt sama palju ja kindlasti palju rohkem näiteks Venemaal Eesti poliitikutele, muuhulgas on ära öeldud viisad ja, ja mõni ei saa mitte kuidagi sellesse riiki minna ja siseneda. Need on asjad, mis, mis tuletavad meelde jah, mingisuguseid ammumöödunud aegu ja eriti, kui me nüüd elame Euroopa liidus ja õues on juba 21. sajand mitu-mitu aastat, siis, siis need on suhteliselt niuksed. Noh, totrad ja, ja suhteliselt vastikud asjad, kes siin nii-öelda möödalaskmisi tegijaid üleüldse. Siis need isikud näiteks sai nii-öelda musta nimekirja, mida on juba Eestile ette jäetud, vaatamata sellele, et me oleme nüüd avalikuks teinud, et meil on isikud neile need muuseas nimekirjas ja me oleme avalikult riigi sandus asju arutavad, kes siin nii-öelda põhimõttelise mööndusega, kes on teinud pisut kõik pisut kõik tasandid ja, ja kindlasti ka seda, et kuna ka ütleme noh, Eestis on ikkagi mitmeparteiline süsteem, ka koalitsioonis on mitmed-mitmed, erakonnad, ka nende vahel on teatud sellised noh, informatsiooni, mitte täiuslik edasiandmine, mõnikord tehakse mõningaid asju, võib-olla isegi pisut nagu meelega. Ma ei taha seda viidata, et sellisel juhul võib see asi nii olla. Järeldus on üks loll lugu ja jumal tänatud, et ta selles mõttes möödas. Tahate kommenteerida katmiseks? Ei, ma tahtsin lihtsalt öelda, et kõige enne ütles, et noh, tegu ei olnud niimoodi kõige kõrgema kaliibriga venelaste või vene poliitikute ka siis sellele vaatamata see fakt, et, et sellised inimesed on mustas nimekirjas kerkis iga kord kohtumistel venelastega esile. Ma olen ise olnud mitme kohtumise juures või, või suurema rahvusvahelise ürituse juures, kus nad, kus nad seda näitena eestivastase näitena või, või noh, iseloomustamaks balti riikide halba käitumist korduvalt. Järelikult tegelikult Paet ja Lang kõik õigesti nimetatud venelased. Ma arvan, et, et kõigepealt ilmselt oleks tulnud hoolega kaaluda nende nimede nimekirja lisamisel et see on esimene koht ja, ja siin ei saa kindlasti süüdistada mitte ühte inimest. Teine asi on see viis, kuidas seda sammu korrigeerima fakt. Tikrid kui vana hea kombe kohaselt otsida praegu süüdlasi, et kes on süüdi, siis Eesti sisejulgeolekuteenistus ja Eesti välisteenistus on siin teinud väga suured. No vähemalt jah, ei ole nii-öelda kõiki asju suutnud ette näha ja ka see on juba viga. Pealegi neid kahte inimest ei saa omavahel võrrelda, kui nüüd nendest venelastest rääkida, eks üks oli otseselt seotud aprillirahutustega, teine mitte. Kas ja kui tõsiseltvõetav see, et Markov ühes telesaates nii-öelda rääkis bravuurselt, mida ta kõik teeksamis moodi käituks? No kui, kui, kui selles mõttes vaadata, siis seal on palju hullemat retoorikat, et Eesti suhtes ja tõele au andes ka Eesti teatud poliitikute teinekord Venemaa suhtes kasutavat retoorikat, mis ei ole päris võib-olla Euroopa tasandil. Nii et kõige tähtsam on see, et sellised asjad ei korduks, et nendest asjadest tehakse väga tõsised järeldused ja vähemalt mis puudutab riigikogu ja ka väliskomisjoni, siis meie andsime selleks kindlasti oma panus. See tähendab seda, et sellised nii-öelda pehmelt öeldes rumalad otsused, olgu selleks siis see nimekirjade juhtum või olgu selleks nii-öelda kasvõi Gruusia sõjas väga selgelt poole valimine ja meie presidendi visiit sinna ongi need põhjused, miks me aeg-ajalt üha uuesti uuesti keerame nii-öelda, aga meie ja Venemaa vahelises ukses veel luku peale, vaadake ka Gruusia juhus või Gruusia relvakonflikt ei ole samuti mustvalge. Loomulikult mitmetel põhjustel on, on eestlastel ja grusiinidel juba aastakümneid noh, väga head suhted, nemad saavad väga hästi meist aru, nad vaatavad noh, mingil määral isegi kadedusega, et kuidas Eestil õnnestus nii kiiresti üles mäkke minna, kuidas te saite Nõukogude Liidust välja ja nii edasi ja nii edasi. Siin on üks väga-väga konkreetne nii-öelda lugu, mis puudutab jällegi konkreetselt riigikogu, kui oli see relvakonflikt nii-öelda täies hoos ja inimesed said surma, pommitati siis riigikogu, valmistas ette avalduse, mis on üldiselt riigikogu töös suhteliselt haruldane lugu. Me lugesime selle läbi, meile, tundus, et ta on pisut ühekülgne, kunagi juba sellel ajal räägiti, et tegelikult seda sõda alustas Gruusia nemad läksid sellele nii-öelda provokatsioonile, lootsid, et nad saavad kiiret edu ja nii edasi ja nii edasi. Saakašvili tegi vigu, üldine nii-öelda arvamus selle suhtes oli muidugi täpselt vastupidine. Mina ise kirjutasin Keskerakonna poolt sellise avalduse teise variandi mille peale Kiri oli relvakonfliktist Vene Föderatsiooni ja gruusia vabariigi vahel. Kusjuures kõik need põhipostulaadid, et Eesti tunnustab loomulikult ainult ühtset Gruusiat, see oli täpselt sama, mis oli siis selles nii-öelda selles teiste poliitiliste jõudude poolt ette valmistatud avalduses. Ja kui me läksime debatti, siis me kaotasime üsna suurelt selle selle hääletuse ja ma võtsin ka sõna suures saalis ja ütlesin, et, et pange nüüd ennast kremli mingisuguse tegelase seisukorda. Kui ta võtab Eesti Parlamendi avalduse, mis algab Venemaa agressioonist Gruusia vastu, siis tõenäoliselt ta ei loe enam rohkem, ta viskab selle kohe prügikasti, aga tegelikult oleks väga vajalik, et nad selle dokumendi läbi loeksid. Ja siis noh, mõtleksid, et võib-olla on seal ka mingisugune alge. Ehk lühidalt öeldes, see oli katse sellises konfliktisituatsioonis, kus kordan, sõjategevus käis ja inimesed surid ja said kogu aeg surma käituda umbes nii, nagu Soome tavaliselt käitub, meil mõnigi ütleb teinekord jah. Eesti peaks sageli käituma rohkem nagu Soome. Vaat see oli konkreetne kord, kus oleks võimalik olnud käituda pisut nagu Soome ehk et see, et me oleme Soomest natuke lõuna pool, tähendab, me oleme natuke rohkem emotsionaalsemat temperamentsemad, tõsi küll, ainult milligrammi võrra, aga piisavalt, et aeg-ajalt jälle oma suhteid Venemaaga uuesti uuesti. Ma arvan, et rahvusvaheliselt on see milligramm päris suur. Nii et, et see, ütleme selline, kuidas öelda kainus või suurem erapooletus mis on Soome puhul need konflikte ja neid teemasid on teisigi. Ühesõnaga, mulle tundub, et Eesti poliitikutest ei saa veel kaua aega ükski inimene Nobeli rahupreemiat, kui Martti Ahtisaari on selle juba saanud ja mitu inimest on juba järjekorras. Tähendab, see on niisugune nagu põhimõtteline valik. Ega Eesti ei teinud mingisuguseid erilisi vigu, loomulikult Venemaa see jõukasutus oli, oli täiesti noh, üle üle üleliia suur, eks ole, ja, ja nii edasi, nii edasi. Nad hoiavad gruusia territooriumit oma käes ja tõenäoliselt tükil ajal ei anna seda tagasi. Et küsimus on selles, kas me käitume ainult noh, nii nagu meile ütleb meie südametunnistus või me oleme natukene ka mõtlema sellele, et seda konflikti kõigepealt lahendada ja siis oleks aega rahvusvahelistel delegatsioonidele arutada ja juua kohvi, kes alustas ja, ja kes on süüdi. Meie arvamus oli see, et kõigepealt peaks lõppema relvade tärin. Arvan ka jah, et isegi oma oma sümpaatiate puhul oleks vaja natuke rohkem kriitilist meelt ja seda ma võin ka täiesti enesekriitiliselt öelda, sest Euroopa Parlamendi väliskomisjon kogunes veel oma istungite algust üsna kohe, kui see Gruusia Vene konflikte alguse saia. Ja mina olin siis nende hulgas, kes väga tuliselt kaitsest Gruusiat ja minu käsutuses oleva info põhjal, mida ma sain nii Gruusiast kui Eestist, eks ju, püüdsime kolleegidele selgeks teha, et noh, et seda ei alustanud Gruusias alustas Venemaa. Kui ma nüüd takkajärgi mõtlen, et kui ma oleks olnud võib-olla pisut tagasihoidlikum ja mitte nii kirglikult sõdinud Gruusia poole pealt ja tegelikult ju eksinud eks ju tänaseks on, on, on selgunud ma muuseas ka siis me rääkisime sellest, et on vaja rahvusvahelist uuringut või analüüsi, et välja selgitada, kes kes siis, kes siis tegelikult alustasin, mis tegelikult juhtus. Et ma arvan, et hiljem oleks mind võetud palju tõsisemalt. Selles on see niisuguse noh, väga kiire ja emotsionaalse reageerimise ja reageerimise oht, mis mis võib-olla takistab jah, nihukest pragmaatilist. Ma küsin hetkeks vahepeal natukene üldisem küsimus, et tulla konkreetsete probleemide või konkreetsete küsimuste juurde Eesti välispoliitikast tagasi, kas see juba, et me oleme osanud kolme näite puhul rääkida sellest, et, et me ei ole Eesti riik, ei ole osanud adekvaatselt ajada välispoliitikat, millest sa kõige rohkem võiks rääkida, kas meil on puudus ressursis, on meil puudus ajudes või on meil puudus nii-öelda maailmatajus on liiga kitsas, liiga ühepoolne, liiga? Campbelli põhjus on kindlasti. Kolmes kui, kui niimoodi alustada, sellepärast et noh, võtame kasvõi nüüd natukene kaugema näite, milline on Eesti ekspertiis näiteks Aasia riikide suhtes. Võtame kasvõi isegi Afganistani konflikt, Iraagi Iraani probleemid, ega Eestis ei ole väga palju selle regiooni asjatundjaid, need tuleb aeg-ajalt juurde, sellepärast et inimesed on ju seal, ma olen ise Afganistanis käinud ja, ja näinud, kui palju seal eestlasi töötab, noh, suhteliselt vähe ja nii edasi, nii et Ma arvan, et ega see nii-öelda lõppjäreldus ei saa olla selline, et Eesti välispoliitika on kõigis nendes kolmes mainitud asjas käitunud väga valesti. Siin on selliseid asju, mille, mida oleks pidanud võib-olla võinud veel arutada ja, ja siis võtta selline ühine otsus, väga sageli on muidugi ka sellised välispoliitilised olukorrad, tekivad tohutu kiiresti nõutakse vastust meedia peale, et mis te arvate, milline on see või teine, teine variant. Aga, aga üldiselt on jah selline asi, et kui ütleme, kaks naaberriiki antud juhul on Eesti ja, ja Venemaa ja suhted on sellised, et noh, suhteid peaaegu et ei ole siis ka mulle tundub praegu, et, et sellest nii-öelda mõõnast üle saada. Tegelikult oleks pidanud juba mõnda aega tagasi saama kokku Eesti ja Venemaa president, sellepärast et kõik teised tasandid, kaasa arvatud riigikogu, on praktiliselt juba kõik teinud, kui me meenutame kas või ainult eesti ja vene puuduvad piirilepet. No vot siin on see häda, et mõlemad pooled saavad kokku Eesti vabariigi president ja Vene Föderatsiooni president tulevad kaela panna Eesti vabariigi presidendi ametiraha. Jah, see on, see on kahtlemata suur suur probleem, aga, aga see on nii-öelda, mis koloreerib seda meie suhete minevikku, kui me, meie ütleme, meie agendas, kui saavad Eesti ja Vene, ütleme esindajad kokku ja iga kord on meil see presidendi ametiraha ja siis ma usun, et ausalt öeldes venelased nad ammu enam ei mäleta ega tea, et selline ametiraha on üldse kunagi olemas olnud. Ehk teisisõnu, üks asi on see, kas me oleme tohutult väärtustepõhine või teine võimalus, on see, et me eesmärgiks on see näiteks sedasama piirileppe puhul, et eesmärgiks on saada see piirilepe sellepärast et tegelikult on see ikkagi ju tehniline leping, piir peab olema maas, piiriga täna kaitstakse, ma olen Eesti piiril käinud väga paljudes punktides. Sisuliselt Eesti ja Vene piiri kaitseb Venemaa. Meil on kaks-kolm meest, jalutavad seda vana metsarada pidi, mis ilmselt oli juba pätsi aja samasugune, kõik need piire ehitused, okastraadid ja muu värk on, on kõik Venemaa poolt. Katrin Saks, kuidas teile tundub, kas Islandi väljakul olev kõrghoone vajaks natukene värskemat tuult? Kuulge, kui me nüüd vaatame natuke kaugemalt ja mingi ajalise distantsiga, siis on meie välispoliitika olnud ikka erakordselt edukas. Me oleme ratas, me oleme Euroopa liidus. Mis väikese riigi välispoliitika eesmärk on ikkagi kaasa aidata, et see, see väike riik ja rahvas püsiks, see on, see on esmatähtis üles. Ja, ja me oleme kõvasti ennast selles mõttes kindlustanud. Nüüd edasi olles sellises suures või suurtes kooslustes, mängime me ikkagi koos teistega. Ja rääkida nüüd meie välispoliitikas, tähendab loomulikult on väärtused väga tähtsad, aga ka väikese riigil on oma huvid, mitte ainult suurtel riikidel ei ole huvid ja meie välispoliitilised huvid täna on eelkõige seotud majandusega sellega, et leida uusi turge. Ma arvan, et meie välispoliitika edukust ei peaks eelkõige mõõtma selle järg. No kui meie kaubandus Venemaaga ongi ainult hõlmal ühele ja teisele poole veetavad sigaretiplokid, siis ei saagi olla nagu muul tasemel kaubanduspoliitika, seda lihtsalt ei lase sündida. Jah, aga Venemaa ei ole ainukene võimalik partner et maailm on ikka hoopistükkis suurem ja, ja vaatame edasi, vaatame neid riike, kellega me ühes liidus olime minu lemmikteema Kesk-Aasia ma sellega nüüd olen mitu aastat tegelenud, eks ju, me räägime tegelikult ju väga, ainult suurtest turgudest, vaid me räägime ka väga ressursirikastest riikidest. Et, et see peaks kindlasti olema üks meie meie välispoliitilisi prioriteete ja need on riigid, kus meisse suhtutakse erakordselt sõbralik. No mulle tundub, et te oma vastusesse panite praegu kokku ülekuulatav saaks kaks poolt, ühest küljest te ütlesite, et tõepoolest üle kuulajal sildujal on õigused, seda Islandi tänava maja praktiliselt vaja ei ole, sellepärast et olles olles liitude liikmed, ajame poliitikat koos teistega, järelikult on vaja lihtsalt kabinetti, kus piltlikult öeldes on faksimasin, mis võtab vastu faktsia meile korraldustega, eks ju. Ja teisest küljest noh, ütlete te, et meil on siiski olemas omad huvid ja kuidagi nende eest tuleb seista. Seda, et jah, sõbrad, eestlased, saage palun rikkamaks kui meie ja tulge viie rikkama meie hulka, ei tee nüüd küll neist keegi meest ära. Ja ka see, et me oleme nende klubide liikmed, tähendab seda, et meil on nendes klubides istekoht seal laua taga. Meil on võimalus kaasa rääkida, seda kohta tuleb täita, seda kohta tuleb täita võimalikult professionaalselt, mitte käia ja istuda ja kuulata ainult vaid tõepoolest kaasa rääkida. Ja see on meie võimalus mõjutada. Meil ei ole kogumeid. Ajaloo jooksul ei ole meil tegelikult ju kunagi olnud nii palju võimalust mõjutada ka ka maailmapoliitik. Tahtmata olla nagu Keskerakonna välispoliitika nii-öelda takka kiitma Enn Eesmaa, nagu praegu nii-öelda hoogu juurde anda, aga ma pean ikkagi küsima. Võib-olla on viga olnud lihtsalt selles, et meie välispoliitika eesmärk ongi olnud millegi liikmeks saamine mitte aga nii-öelda suurem eesmärk selle taga või kui see eesmärk selle taga on olnud, siis on see sõnastatud erakordselt primitiivselt nii-öelda Eesti riigi säilimine, mis kujul säilimine, mismoodi säilimine ei ole selle juures kõik sõnastatud. Ma ei arva, et Eesti riigi säilimine või eesti rahva säilimine on primitiivne eesmärk. Ma arvan, et see on üks ülimaid eesmärk. See on ülim eesmärk, aga see sõnastus lihtsalt et ainult säilimine ja, ja nii-öelda seleta täpsemalt kirjeldamata jätmine on lihtsalt primitiivne sõnastus. Mõte ise. Ehk et me oleme olnud justkui lapsed, kes ootavad jõuluks väga palju erinevaid kinke, kui nad lõpuks need kuuse alt kätte saavad, siis seal on midagi peale hakata või juba nõutakse uusi asju, aga nende mängudega ei mängitav. Ma arvan, et siin on ka mingisugune kohanemisaeg vajalik, ma ei ütle, et me peame veel ootama mitu aastat. Kui me võtame, kuidas see kõik algas, siis Lennart Meri seadis erakordselt täpsed. Noh, nii-öelda suunised, mis suunas peaks Eesti riik minema ja siis oli see eesmärgi selgus erakordselt kindel. Praegu on väga paljudele inimestele, kes teevad järeldusi, et kas see on olnud edukas või mitte, ütleme viimased ajad on natukene raskem, sellepärast et sellist väga konkreetset eesmärki ei ole. Me oleme NATO-s, me oleme Euroopa liidus, minu isiklik arvamus on see, et meeldib see meile või mitte, aga tänapäeva maailmas tegelik nii-öelda ise seisu kõbus ongi riigi jaoks see, kui sul on koht selle laua taga, kus otsustatakse kontinendi või kogu planeedi olulisi küsimusi. Kui sa seal selle laua taga ei istu, ehk kui oleks läinud täide nende illusioon, et siis oleks Eestil parem, kui poleks liituda Euroopa Liidu ja NATOga siis me oleks olnud selles mõttes mustas augus ja hoopis teistsuguses mustas augus, kui on senimaani olnud näiteks Island või, või norra näeme, kes on maailma, ütleme, ühed rikkamad riigid olnud siiamaani ei saanud, enam ei ole. Ma rääkisin just täna meie välisministriga ja küsisin, et, et kuidas läks sul see Hispaania visiit, kus ta kohtus väga paljude välisministritega ja, ja kui palju sa said rääkida ja noh, konkreetselt ma küsisin, et milline on võimalus ütleme lähikandidaatide jaoks Euroopa presidendi, Euroopa välisministri koha suhtes, siis ta ütles, et, et ta rääkis väga paljude inimestega ja väga paljude välisministritega. See ongi see töö, mida tegelikult tehakse. Aga mis välja ei paista, paista kuidagi välja. Täpselt samuti see Euroopa Liidu asjade komisjoni delegatsioon, kes samuti oli Hispaanias. Me rääkisime kolmel tasandil inimestega ja ma võin teile kinnitada, et näiteks välisministeeriumi üks ametnik teadis suurepäraselt Eesti olukorda, ta vaatas ilma paberita selliseid detaile Eesti, Läti ja ka Leedu nii-öelda elust ja nendest, mis pani lausa imestama, et ka see on mingil määral juba edu või saavutus, et meid võetakse kui mitte päris võrdsetena suuruse järgi, siis vähemalt ametlikult absoluutselt täiesti võrdsetena. Seda asja saab teha paremini. No euro välispoliitika Euroopa Liitu kuulumise kahtlejate hulgas oli Keskerakond kunagi päris aktiivne ja seda tuleb ka tunnistada. Noh, ma usun niimoodi, et, et meil tegelikult oli umbes üks kolmandik oli kas vastu või olid väga skeptilised ja tegelikult, kui me meenutame, siis, kui lõppkokkuvõttes korraldati Eestis küsitlus, siis kogu Eesti tulemus oli sama, umbes üks kolmandik oli kas vastu või skeptiline, ehk minu küsimus on see, kui Keskerakond oli ainukene see Euroopa Liidu tõrjuja, mis tegelikult ju loomulikult nii ei olnud. Väga paljud inimesed, nende hulgas ka mina, ütlesime kohe algusest peale, et see on õige samm, Euroopa liituv, tuleb minna siis paljud parteid tõenäoliselt otsustasid oma kõige kõrgemates sfäärides, et jah, see on korras, meie oma inimestega eriti ei suhtle ega küsi nende arvamust, muidu oleks praegune Eesti keskerakonnas 12000 inimest. Selgelt parteisele diskussioon, see on kõik väga tore, ma tahan lihtsalt oma küsimustega välja jõuda selleni, kas Eestil nii nagu enda nimetasite, et oli kunagi olemas Lennart Meri poolt väga täpselt sõnastatud välispoliitilised eesmärgid, täna neid tegelikult ei ole. Kas need on üldse võimalik sõnastada enam selles olukorras, kus nii-öelda väga see saavutatav ei olegi enam nii selge ja konkreetne? Ma palun vabandust tõesti selle võib-olla primitiivse sõna kasutamise ees. Nii ülla ja õilsa ja ilusa eesmärgi justkui Eesti rahva säilimine juures, eks ju. Aga põhimõtteliselt, kas meil on üldse võimalik midagi sellist konkreetselt sõnastada enam, mida püüda ja mille poole püüdleme siis kuidagi reaalselt hinnata. No eks me saame seda ikkagi vaatata selles üldisemas kontekstis, mis on veel ütleme, üllamalt üldisemalt, eks ju, rahus stabiilsuse tagamine sõnastatud. Ei need kõlavad juba nagu NLKP kongressi juhtmõtted. Tegelikult on see ikkagi ikkagi väga konkreetne asi, kui me vaatame seda, mis maailmas toimub. See on üks probleem, me oleme hakanud võtma seda, et meil on stabiilsus ja rahu kuidagi väga iseenesestmõistetavalt. Samas noh, on, on üsna mitu väga tõsist pingekollet ja, ja lahendust ei paista mitte kuskil. Ja naiivne arvata, et noh, et, et see kõik jääbki nii, et see kõik meid kuidagi ei puuduta, et et ma arvan, et seda, seda rahu ja stabiilsuse küsimus tasuks ikka ikka ikka väga tõsiselt võtta. Ja pingeid maailmas päris kindlasti ei jää, ei ole jäänud vähemaks, ei jää vähemaks, vaid, vaid need ikka suurenenud. Selliseid väga suuri, selgelt formuleeritud vaid ülesanded võib-olla praegu on tõepoolest suhteliselt raske ja seada eriti tänase masu tingimustes me teame, et igalt poolt võetakse raha vähemaks. Ega välisministeerium ei ole selles suhtes mingi erand, aga niipea, kui sa ühe diplomaadi saadad välja, see on umbes miljon, läheb sellega aastas ja need asjad võtavad kõik, et nii-öelda üsna palju raha. Aga kui me oleme nendes tubades sees ehk nendes kooslustes sees, siis ega see eesmärk ei ole sellega veel täidetud. On tarvis oma koht nii-öelda välja mängida, et sinuga arvestatakse ette, et sul on küllaltki palju mõttekaaslasi, aga segan nüüd vahele, see on konkreetset näidet saada, et mis on siis need küsimused? Eesti peaks nii-öelda välja oma rolli mängima nõndamoodi, et meie seisukohaga alati ja kahtlusteta arvestada. No kas arvestatakse või mitte, aga Eesti peaks päris kindlasti töötama selle nimel, et Euroopa liidus tekiks ühine energiapoliitika, ühine või hakkame teistpidi, ühine välis- ja julgeolekupoliitika ja ühine energiapoliitika. See on ääretult suur tööpõld, sellest räägivad kõik, aga selle selle suunas liigutakse noh, tegelikult väga väikeste sammudega. Ja, ja see arusaamine peab hakkama meist endist. Ma kunagi kirjutasin ühe artikli, et ühine energiapoliitika algab, peab algama pealinnadest ja, ja siin me oleme ise väga heaks näiteks aastal 2005 istusin mina veel Riigikogu Euroopa asjade komisjonis. See oli üks esimesi koordiku, arutati ühist energiapoliitikat ja kui meie tollane ja praegune peaminister Ansip ütles, et ja ühine energiapoliitika Euroopa liidus on üks hea asi küll, aga gaasi hinnamäe lepiks ikka ise kokku. Eks. Kuid püsib Euroopa pealinnades arusaamine, et oma riigi huvides on kasulikum teha kahepoolseid lepinguid, saada mingeid kasulikke tehinguid. Nii kaua ei sünni seda ühist energiapoliitikat, ei ühist julgeolekupoliitikatega välispoliitikat ja see on asi, mis üleöö ei tule. Selle selle poole tõepoolest liigutakse väga väikeste sammudega ja see algab tegelikult pealinnas. Pilt. Kindlasti, ja ütleme, seesama äsjane Madriidi kogemus ütleb seda. Kuigi suhteliselt vähe on antud veel nii-öelda ametlikku materjali, millised on Hispaania poolaasta eesistumise prioriteedid siis need inimesed, kellega meie kohtusime, seda siiski suhteliselt palju rääkisid ja meie tõime selle informatsiooni tagasi koju. Loomulikult on nende põhieesmärkide hulgas majandusseisu parandamine, töötuse vähendamine, kuid üks asi ja, ja seda on meil hea kõigil teada, mida Hispaania kavatseb erakordselt tugevasti selle poole aasta jooksul rõhutada on sotsiaalse euroga koopa tagamine, sellepärast et nende inimeste ja Hispaania kolleegide sõnul Maastrichti lepe ei ole kaugeltki taganud seda nii-öelda Euroopat, mida nemad on tahtnud. Seda teades on kindlasti võimalik nüüd sedasama teha, millest me rääkisime. Et, et kui on inimene, kes lausa ootab selle teema edasiarendajaid ja siis tasuks seda teha, sest et ega sotsiaalküsimustes on Eesti ju Euroopa mitte keskmist, vaid ikka tagumise osariikide No see sotsiaalne dimensioon on Euroopas sotsiaaldemokraatidele eriti eriti armas ja tähtis olnud ja ja eks ta nüüd selle kriisi ajal omandab kindlasti täiesti uued dimensioonid, aga aga, ja tänaseks on ka selge see, et, et üks väga tugev vastuolu on Euroopa liitu sisse programmeeritud seesama ühisturg ühest küljest. Ja teiseks kõik need sotsiaalsed skeemid, eelkõige tööturuskeemid, mis on aastakümnete jooksul, eks ju Põhjamaades vaat et 100 aastat vana välja kujunenud, et tegelikult on need praegu väga teravalt üksteisega põrkunud ja ega siin head lahendust ei ole, et kui kui Põhjamaad liitusid, siis neile lubati, et nad ei pea oma seadusi muutma hakata, et nad võivad samamoodi jätkata. Noh, keegi ei ole taganenud ühisturu ideest, vastupidi, seda püütakse veelgi tugevdada. Ja siin on väga tõsine, väga tõsine vastuolukoht ja väga tõsised debatid, mis, mis algasid juba tükk aega tagasi, aga tegelikult on eriti teravaks läinud nüüd tänu mõningatele Euroopa kohtu lahenditele, mis eelkõige on toetanud ikkagi seda ühisturg. Ja siin noh, ma ise mäletan väga, väga või ise osalesin väga tulistest debattides ja, ja, ja need need kindlasti kestavad edasi. No Euroopa liberaalid kindlasti arvavad natukene sotsiaaldemokraatidest teistmoodi Euroopa mitte väga palju. Luther ei muuseas, see on küsimus, kus ei, ei, ei lähe vastuolud, fraktsioonitiivaid, uued ja vanad riigid. See on väga tore, kui me kerime natukene meie krõbisevat ülekuulamise linti tagasi, siis on võimelised leida ülekuulatava eesmaa sõnad, et ükski Eesti poliitik lähiajal ei saa, siis rahvusvaheliste rahupreemiad, kas ühelgi Eesti poliitikul reaalselt on tänasel päeval võimalus saada mõni siis hetkel Vokancis olev Euroopa Liidu tippametnikud. No vaat küsimus lähtub nagu sellest, et võin, ma tunnen sellist alatoon, et kas meil on nii silmapaistvat rahvusvahelist poliitikat, meil on tõepoolest väga silmapaistev president, aga ma pean küll nüüd ilmselt kuulajad mitmed pettuvad, aga ma pean ütlema, et et see, kes saab juhtiva koha, see kindlasti sõltub väga palju ka tema isikuomadustest, aga, aga väga palju sõltub ka muudest teguritest alates sellest, et tegelikult nüüd lähiajal on jagatud viis kõrgete ametikoht, alates NATO peasekretäri ametikohast mille SAISis taanlane Rasmussen, Euroopa Parlamendi president, poolakas Pozek ja, ja nüüd on siis president, Euroopa Komisjoni president, välispoliitika eriesindaja, on lahtine komisjoni presidendiks SAISis portugallane Barroso. Nii et seda mängu tuleb vaadata kõigepealt kõiki neid kohti nagu korraga seda, kes ja mis kohad on juba täidetud. Et siin üritatakse saavutada tasakaalu nii erinevate regioonide vahel suurte ja väikeste vahel vana ja uue Euroopa vahel. Ja, ja kindlasti mis on väga oluline aspekt on veel erinevate poliitiliste jõudude vahel. Praeguse seisuga noh, on on konservatiivid saanud ühe koha liberid saanud ühe koha, eks ju. Noh, nüüd peaks Euroopa suurtest oleme järk nagu sotside käes. Ehk lühidalt öeldes, selles mõttes ma olen nõus Vaira Vike-Freiberg, aga kes ütles, et see süsteem, kuidas praegu Euroopa liidus neid ametiposte täidetakse, on üsna nõukogudele. Oleks tarvis ikkagi lähtuda isikuomadustest ja mitte vaadata see, kas sa oled musta nahavärvi ja valget, kas mehed ja naised on võrdväärselt esindatud või proportsionaalselt õigesti? Ma arvan, et see ei ole. Ei ole hea lähenemine, kui nüüd jälle tulla tagasi selle Madriidi visiidi suhtes, sellepärast et see toimus nii äsja ja Madriid ja Hispaania on ikka suur tegija Euroopa liidus siis ka meie arutasime neid samu asju ja isegi viisakusest nad ei rääkinud nendest nimedest, kes on siin meie lähedal, ei meie presidendist, ei soomlastest, ei lätlastest, ei rootslastest ega, ega teistest. Nad näeksid hea meelega, et näiteks Euroopa Liidu välisminister võiks olla Itaaliast konkreetselt üks sotsialist massi madalaima. Juhul, kui me nüüd läheme seda natukene vanaaegset nii-öelda mallinud edasi siiski Itaalia on suur riik, siis tõenäoliselt president võiks olla see, keda väga palju pakutakse, praegune Belgia peaminister ehk suhteliselt väikesest riigist ja kahju, et me ei räägi meeste ja naiste nii-öelda professionaalsest tasemest, vaid me räägime nii, et need oleks rahul ja need oleks rahul, keda meil on siis rohkem Travis, kas sellist presidenti, kes kedagi ei sega või suuri suurt isiksust ja siin ma tooks veel veel ühe dimensiooni juurde suhted Ameerika Ühendriikidega seepärast, et väga paljud inimesed arvavad, kes välispoliitikat jälgivad, et USA presidendi huvi Euroopa liidu vastu suhteliselt varsti hakkab kahanema? Räägitakse, need ei ole võimatu, et Joseph Biden, asepresident hakkab Euroopa Liidu, ütleme, riigipeadega suhtlema, aga see on tegelikult üldsegi mitte hea trend, sellepärast et kõigepealt Obama. Tal ei ole mingisuguseid erilisi seoseid Euroopa Liiduga. Ta on väga noor, tema taust on aafrika oma Aasias elanud Filipiinidel ja nii edasi Euroopaga, tal on suhteliselt vähe tegemist ja tal on alati Ameerika presidendina tarvis tuua tagasi häid uudiseid, mis, mis klorifitseerivad Ameerika Ühendriikide presidenti. Ma hästi ei tahaks ka uskuda seda olukorda, et Obama tuleb Euroopa Liidu ülemkogule ja suhtleb 27 riigi riigipeaga. Palju lihtsam on see, et ta suhtleb ühe inimesega, ükskõik kes ta siis ei ole ja kui me seda aspekti võtame tõsiselt, siis oleks kahtlemata parem, et see Euroopa Liidu president oleks särav ja tugev isiksus ja loomulikult ja räägiks hästi inglise keelt, nii nagu Toomas Hendrik Ilves muuhulgas muuhulgas ka seda ilvesel on väga palju häid omadusi selleks, et neid kohti täita. Võib-olla meie nii-öelda taktika ei ole päris õige selles mõttes et me oleme teinud ettepaneku, et Toomas Hendrik Ilves võiks olla nii president kui ka välisminister. Kui nüüd natuke nalja teha, siis seal on veel ühe suure kontrolli koja president ka, et siis võiks olla nagu kolmes kohas järjekord. Ühesõnaga, see on olnud järjekordne öelda Eesti välispoliitiline nii-öelda nõrk samm pakkuda välja kingid nime. Tähendab see, see ei ole, see ei ole tegelikult väga erandlik. Siin siin väga mitme mehe puhul räägitakse nii ühest kui kui teises presidendi kui, kui välispoliitika aga aga n, ma lihtsalt kardan, et sa tegid need natuke liiga Belgia peaministrile. Siit jäi nagu kõlama, et tegu on väga halli kuju. Ei, ei, jumala eest mitte. Ma lihtsalt ütlesin, et kui Itaaliast tuleks välisminister, siis ühest väiksemast riigist nagu näiteks belgia võiks tulla? Ei, ma olen kaugel sellest poid pidada mingisuguseks selliseks halliks. Tegu on selles mõttes üsna silmapaistva kujuga, et mäletatavasti Belgias väga pikalt oli sisepoliitiline kriis ja ta on üks väheseid belgia poliitikuid, kes on suutnud mõlemaid pooli nagu kokku viia ja lehvitada, nii et tegu on ilmselt ikkagi üsna tähelepanuväärse poliitik. Ma teie hinnangut ikkagi tahaksin teada, kas see, et eesti pakubki välja Toomas Hendrik Ilvese näitab seekord jällegi seda, et me hoiame nii-öelda suurest mängust eemale, meil tegelikult ei ole kedagi toetada ja, ja pakkudes oma nime, mis ei lähe kuskile läbi, on täiesti selge, siis siis me annamegi märku, et katsuge omavahel kokku leppida küll meie lõpuks templialadena. Ma arvan, et kui, kui me oleks seda väga tõsiselt mõelnud, siis me oleks selle nimega pidanud ilmselt juba palju varem välja tulema, sest enamus teisi nimesi on lauas juba tükk aega tagasi. Ma enne siia tulekut vaatasin lihtsalt ühte artiklit, mille ma kirjutasin selle aasta alguses, eks ju, ja, ja tegelikult need põhikandidaadid olid kõik seal juba reas jälle reisi kohta. Ma ei oska öelda, tahan, ma pigem arvan seda, et, et peaminister on selle nime välja käinud ja siin on võib-olla pigem niuksed sisepoliitilised põhjused kui, kuid, kui tõsine tahtmine? Ja teine asi on see, et sellistes protsessi sidesse tuleks pigem hoida pikamaajooksja taktikat kui sprinteri taktikat. See, et Toomas Hendrik Ilvese nimi on välja käidud noh, tõenäoliselt oleme realistid, ei saa me neid kohti seekord, aga tema nimi on läinud euroopalisse ringlusse. Euroopas väga paljudes kohtades räägitakse taha selline mees. Et kui eestlastelt küsitakse eestlase püsti, ütleb alati komisjonides Toomas Hendrik Ilves selle peale Ja teine asi on see, et, et üldse see tõsiseltvõetav kandidaat võib tulla ka Eestist isegi siis, kui selle mehe või naise nimi ei ole see, keda me praegu siin mõtleme on ta igal juhul nii-öelda investeering tulevikku, sellepärast et need protsessid ei käi niiväga kiiresti ja kahtlemata see on ka signaali saatmine nii sisepoliitikas. Ehk teisisõnu presidendi ja valitsuse vahel ei ole suuri lahkhelisid, vaid peaminister hea meelega esitab Eesti presidendi nendele ametikohtadele ja veel rohkem on seal siiski signaalid, saatmine nii-öelda maailma või vähemalt Euroopasse. Et meil on siin selline inimene olemas, kes nende kohtade täitmisega saaks kenasti hakkama ja selles ma ei kahtle, et ta seda saaks. Kuid jälle olles realist, peab tunnistama, et selle kaliibriga poliitikuid on väga paljudes riikides suhteliselt palju. Katrin Saks, Enn Eesmaa ülekuulamise lõpetuseks viimased aastad, kõik need, kus Reformierakonda on olnud valitsuses, on nemad juhtinud Eesti välispoliitikat. Millise hinde saaks teie käest välispoliitika meile hästi koduses ja armsas viie palli süsteemis katsensaks teie nägu praegu noh, on nii valus, et ma, et mul on juba häbi ja piinlik, et ma sellise küsimuse teie käest küsisin, aga küsija suu pihta ei lööda, seda hinnad siiski palun rahuldada. Kolm. Ma ütleksin kolm pluss neli miinus sellepärast et me ei tohi kunagi unustada siiski neid võimalusi, mis meil on seda inimressurssi, mis meil on võtta. Meil on olnud siin lähiminevikus üks välisministri, kes saigi välisministrit, kes ütles, et näiteks suhetes Venemaaga pööratakse täiesti uus ja teine lehekülg, no seda lehekülge Ootame siiamaani. Keeratud nii, et välispoliitika on üks neid inimtegevuse sfääre, KUS kiireid progress ja väga head ja kiiret edu on raske oodata, see on jälle pikamaajooksja strateegiaga, seda peab tegema pidevalt seda tööd ja väliskomisjoni liikmena ja ka Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmena Riigikogus. Ma võin öelda, et seda tööd siiski tehakse suhteliselt suure koostööga ka riigikogus, kuigi põhiline muidugi tegija on välisministeeriumi välisminister, aga ma ei olegi väga kriitiline selles suhtes, et meie riigikogus ei tea mitte midagi, mis Eesti välispoliitikas tehakse, milliseid otsuseid võetakse. Teinekord võiks olla, see võib olla tagasiside veel kiirem, aga üldiselt ma nii väga ei kurda. Ma usun, et kui kui tuleb kunagi aeg, et või kui tuleks päev, et keskerakondlane on Eesti välisminister, siis ma, ma arvan, et kannapööret ei Enamus osakonnajuhatajaid jätaksite teie Enn ametisse. Jah, ministrina seda enam, et ma usun, et nendest on kui on keegi keskerakondliku taustaga, siis ma imestaks vaja. Pigem on nagu asi selles, et sise- ja välispoliitikat ei tohi segamini ajada ja meie efektiivsus või mitte efektiivsuse eriti teatud suundadel on pigem rippunud ära sellest sisepoliitikast, kui on, kui on hakatud seda segama oma portfelli kontoris või või, või, või tehtud, tehtud tõepoolest selliseid samme, mis on meie välispoliitikale väga tõsise hoobi andnud. Ma pean eelkõige silmas ponksud. Ülekuulamise toimik number 122. Eesti välispoliitika jõuetus, toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.