Tere päevast, head kodanikud. Ülekuulamise kambri uks on sulgunud, järjekordne toimik on avatud. Tänase toimiku sisuks on ringlev idee, mis puudutab meie tervishoiusüsteemi rahastamist. See idee ütleb, et lisaks haigekassasüsteemile peaks olema Eestis ka kohustuslik ravikindlustus, mille kodanikud ostaksid, soetaksid endale mõnelt erakindlustusseltsid. Kas see tegelikult ideena tähendab seda, et me maksame kinni kindlustusfirma omaniku parema põlve või lubaks meil nautida paremat ja täiuslikumat meditsiini? Sellest tänane ülekuulamine räägibki. Ülekuulamine. Toimik number 123. Tervishoiusüsteemi rahastamismeetodite ümberlõikamisest Eesti vabariigis. Ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Ülekuulatav number üks Niinemaa Kristjan kindlustusfirmade liidu esimees. Kristjan Niinemaa, kindlustusfirmade liidu juht, mismoodi peaks olema korraldatud süsteem, nii et teie nägemuses oleksid Eesti inimesed meditsiini teenusega hästi kaitstud? Inimesed peaksid olema ka kaitsta telge selle kaudu, et kõik terviseriskid, mis inimesega kaasas käivad, oleksid selles nii-öelda kohustuslikus kindlustuskattes sees. Et see nad finantseeriksid seda riski kogu oma elu jooksul, mitte ainult siis, kui nad juhtumisi palka saavad. Ja siis seal palgaga seoses ka, et ütleme see mitte ainult kümnis palgast, vaid ikkagi nii-öelda siis see, see raha, mis, mis sinna Vaja lihtsalt on väga raske teha kuskile mingisuguseid sissemakseid, kui inimesel raha või teenistust ei ole, nii-öelda kus need rahad siis tulema peaksid? Aga on inimestel ju igasuguseid muud sissetuleku allikat näiteks, ostab, müüb, vahetab, saab sotsiaaltoetust, teenib autoriõigustest või noh, need sissetuleku allikaid on nagu on nagu teisigi, eks ole, et ütleme, proportsioon on selline viimasel ajal statistika järgi näiteks ma nüüd mäletan, et ütleme kui Eesti riigis inimesed teenivad siin tsirka 99 miljardit kroonini palgaraha, eks ole, et siis nagu kõikidest muudest allikatest teenitakse veel tsirka nagu viis miljardit juurde, eks ole, vähemalt need, mis siis maksuametis deklareeruvat Ühesõnaga, teie tahate võtta ära maksu veel ka selle viie miljardi pealt, mida inimesed mujalt juurde inimese? No ütleme niimoodi, et mitte. Mina tahan maksu võtta, aga ma innustan inimesi, ütleme, säästma oma nii-öelda tervise tervise kaitseks. Kuule, aga mitte kui nüüd rääkida väga konkreetselt lahtiste kaartidega, mis teie arvates praeguse süsteemi juures on valesti selleks, et tuleb hakata seda süsteemi ümber vaatama. Hakkame sellest pihta, et praeguse süsteemi juures on väga palju äss asju väga hästi, et häda vast nagu selles, et, et ikkagi need süsteemi poolt kindlustatud isikud, eks ole, see 1,3 miljonit inimest, me kõik siin, eks ole, et on siis see nii-öelda kindlustushüvitise kättesaamise või, või tema väljanõudmise koht, et siis me nagu väga ei tunneta seda, et me tegelikult võtame seda raha oma oma oma teisest taskust nii-öelda, et, et me nagu ütleme seal kuidas öelda, kindlustushüvitist nii-öelda kunstlikult suuremana, näidates tegelikult nagu iseendale teeme nagu selle karuteene, eks ole, et, et see on nagu teemat ja teine lugu on, mida siis meil on hästi palju kurdetakse, eks ole, et et Eesti inimene niikuinii nagu jube palju nagu omast taskust nagu paneb tervishoidu, aga see on kuidagi sellisel viisil nagu korraldatud, et me oleme nagu sundviskes, et ootamatult tuleb meile see situatsioon, kus, kus sa pead nii-öelda tõesti mingisuguse hambahambahaiguse nii-öelda finantseerimiseks nagu 10000 krooni nagu ootamatult, nagu välja käima, siis noh, see on nagu päris raske ikkagi. See on tore hammastes praegu räägite, miks kindlustusfirmad ei võta üle seda nišši, mis on võimalik ja ei paku kindlustust populaarsete aktiivset hammaste ravimise kulude katteks. Noh, ütleme niimoodi, et selle kohta on kindlustusandjatel on niisugune keeruline sõna nagu antiselektsioon, et mis siis lihtsustatult tähendab nagu seda, et, et kui on sihukeste teenuste puhul nii-öelda vabatahtlik võimalus, siis on ilmselt see, et inimesed, kellel hambad korras Need sinna kindlustusse oma sissemakseid ei tee ja need, kellel on need siis veidi noh, ütleme riskid nii-öelda, et siis küll nemad seda kindlustuskatet siis siis ostavad, eks ole, mis siis tähendab seda, et tegelikult see nii-öelda kindlustusjuhtumi tõenäosus on väga kõrge ja selle võrra ka teenuse hind väga kõrgeks. Üle kulutama minema, aga kas see teie nii-öelda välja pakutud süsteem, kus inimene ise siis kindlustusfirmade vahendusel ja abil kogub endale seda ravikindlustusraha muudaks selle süsteemiga efektiivsemaks, ehk et inimene saaks nii-öelda mingisuguse säästu sealt või tekiks juurde rohkem raha, efektiivselt raha? Ma mõtlen, sellist raha, mis ei kulu ainult administreerimise peale, vaid ikka ravimise peale meie ravikindlustussüsteemi. Kõik kõik on nagu, nagu ühendatud anumad ikkagi, eks ole. Me tahame nii-öelda haiguspäevade eest nagu saada nagu mingisugust kompensatsiooni. Me tahame nii-öelda arsti juures käia, arst peab olema nagu selleks seal olemas, eks ole, kulud on ikka, eks ole, et nüüd see, kas kuidagi pika aja jooksul saavutame mingisuguse efektiivsuse, sõltub sellest, kuidas nad 1,3 miljonit inimest käituvad, eks ole, teistpidi noh, on siukseid üksikuid nagu koht, eks ole, näiteks seesama nii-öelda haiguspäevadega seotud saamata jäänud tulu, eks ole. Et noh, Eesti sotsiaalkindlustussfäär on noh, üks helde, eks ole, et kes seal opereerib nii-öelda, et 80 protsenti hüvitame 60 protsenti hüvitame noh vanas Euroopas 60 on Kaana hell helde helde näitaja, et noh, miks mitte 40 näiteks eks ole, et, et noh, kui me istume nagu vaikselt nagu rahulikult kodus eriti kulusid ideed miks siis miks siis nii-öelda sellest sotsiaalsüsteemist peaks, peaks nagu meile nagu päris suurt suurt rahagi peale antama, eks ole. Teistpidi, see, et mis seal nüüd kõlas, et erakindlustus, et kus siis missis juurde tuleb või midagi, et noh, erakindlustus, see, mida ta nagu täna siin pakkuda saab, eitama noh, ongi tegelikult ainult nagu muskel, eks, et puhtalt me saame nagu tuua süsteemi juurde mingisugust riskikapitali, et noh, kui mingi jama on, mingi masu jälle tuleb, eks ole, et siis ikkagi nii-öelda jooksvate väljaminekute katteks on nagu mingisugune puhver olemas. Teisest küljest me näeme pensionisammaste puhul, et masu aeg tähendab seda, et paljud inimesed tunnevad justkui, et nad on juba pangale võlgu. Pensionikonto on üsna miinuses, kuidas kindlustusseltsid tagavad selle, et see raha, mis ma sisse maksan, alati olemas oleks, ei tekiks olukorda, kus minu konto seisu näidatakse virtuaalselt mulle, et ma justkui oleksin miinust. Ja võlgu juba seetõttu, et ma lihtsalt olen maksnud, ei maksnud, maksnud. Selles mõttes sihuksed traditsioonilise kindlustustoote puhul sa ses mõttes ikkagi ei saa nagu võlgu jääda, et, et selles mõttes seal noh, meie pakutud süsteemis ma olen ikkagi joonistanud sisse sisse selle asja, et kindlustuskate on nagu pidev ütleme, et kui inimesel on nagu need riskid realiseerunud, eks ole, nii-öelda tema konto on nagu nullis või piimajumal täpp kuskil defitsiidis nii-öelda arvestuslikult, et siis ikkagi see kindlustuskate on nagu peal järgmine juhtum saab, saab ka nagu igal juhul hüvitatud, et et noh, selles suhtes nagu sihukesed tootedisaini või, või mõte nagu iseloom, eks ole, et ütleme, see puhtalt see pensionikindlustuse teema, eks seal on ikkagi küsimus nagu selles, et nii palju kui me jõuame koguda nii palju sa siis lõpuks saad kätte, kui jõuad vähem koguda, saab vähem kätte. Dahlak. Nii et ikkagi põhimõtteliselt peaks tekkima, kui ma valin endale ühe kindlustusfirma nimega x ja valima sealt endale tervisekindlustuse, samast firmast on veel valinud 10 või 100 inimest või, või 100000 inimest endale kindlustuse siis kindlustusfirma sees jagama seda potti solidaarselt. Absoluutselt, ja isegi sellest tervisekindlustuse süsteemis, mis me siin oleme välja mõelnud, seal on nagu tuleks jagamine ikkagi nii-öelda ka turuüleselt, et noh, sisuliselt tänase haigekassa kaudu jutumärkides puulimine, eks ole, et, et kus siis nii-öelda sisuliselt need riskide erinevused kindlustusfirmade vahel jaotatakse ära. Et ei teki seda momenti, kus ühes kindlustusfirmas on nagu kuidagi noh, väga justkui väga head kliendid on, nendel on nagu väga odavad hinnad, teises on justkui nagu väga halvad kliendid ja, ja ainult väga kõrged hinnad, eks ole. Tähendab need siis kogu selle erakindlus süsteemi peale tuleks haigekassa vol2, mis kataks ära kõik need kulud, juhul kui see samane firma näiteks x, millest enne juttu oli, tema saab raha otsa, siis võetakse nii-öelda veel suuremast ühissolidaarsust. Kas arst, Madis, siinsel räägid juba siis nii-öelda garantiifondi või garand garantiiskeemist, eks ole, mis näiteks noh, täna on liikluskindlustuses olemas, et olemas mingisugune garantiifond, et juhul kui pins firmas on maksujõuetu, võtad siis mustade päevade kassast võetakse raha, eks ole, et, et see, mis mis oli nagu mul, see esialgne mõte, mida ma üritasin siin müüa, on see, et ikkagi nii-öelda jooksvalt toimub nii-öelda see nii-öelda kahju, kahjustatistika ühtlustame jutt jutumärkides, eks ole, et, et mis just väldib sedasama antiselektsiooni riski, eks ole, et ikkagi ütleme, et kui seal selles süsteemis on vaja nagu väga tugevat mängu regulatsiooni hinnad seal ei ole vabad, eks ole, aga teistpidi, et siis kompenseerida nii-öelda teenusepakkujale seda riski, eks ole, et see hinna hinnaregulatsioon jätab ta nii-öelda niukses tegutsemisvabadusest ilma, siis võetakse tal see kulubaas ka nagu kontrollima. Mul on natukene kadunud, mis on see kõige suurem boonus, miks me peame praeguselt töötavalt süsteemilt konkreetselt üle minema selle süsteemi peale, mida te siis pakute, et kas siis täielikult või osaliselt oleks kaetud nii-öelda noh, inimese enda panusega vahetu panusega. Kõige suurem boonus on ikkagi see seesama elukestev finantseerimine, eks ole, ja teine boonus. Nad ei käi, et ikkagi seal on haigekassa inimesed nagu väga meelsasti näitavad pilti, kus on nagu siuksed kehakumerused, eks ole, noh, see, et kuidas see nii-öelda vanuses 20 kuni ma ei tea, 55 nagu finantseerib ja ja kuidas siis vanuses 50 kuni 85 nagu kasutad seda, seda raha. Kas te tahaksite maksaks inimene siis ka täie rauaga, kui ta on 55 85 ja nii palju raha välja võtta? Ei, lihtsalt, et, et noh, et nii-öelda see põlvkonnasisene solidaarsus nagu eksisteeriks, eks ole, et meie teiega joome suitsetama, eks ole, et me maksame selle võrra rohkem nagu raha sisse ja, ja katame, katame selle riski ära, mitte et, et meie lapsed tulevad nagu kohale vaatavad, et mingid kõbid, eks ole, on vähihaiged siin, eks ole, nende nende nagu ravi eest on vaja nagu hirmsasti nagu maksta, et see põlvkonnasisene sisene solidaarsus, et kui nüüd hakata sinna ka akadeemilise nagu Kaarel kaare poole minema Kuulge, aga sellisel juhul siis tähendab ikkagi seda, et kindlustusseltsid, kes hakkavad pakkuma, hakkaksid pakkuma seda ravikindlustust, hakkavad, selekteerib oma kliente, ehk et enne, kui ma saan nii-öelda osta endale ravikindlustuspoliisi kuskilt ettevõttest pean ma täitma ära umbes 20 lehekülge oma tervise kohta erinevaid andmeid tõmbama ristikesi, linnukesi ja lisaks veel andva terve potsikud ämbrid, erinevaid proove. Oo ei, et need ankeedid ristikese proovid on nagu noh, iseenda kasuks, ainult et, et kui on ikkagi niisugune kohustuslik Kui ma saan kahte asja teada, milline mu terviseseis ja et ma pean rohkem maksnud ilusas seltsile kui keskmine inimene Nii vot selle rohkem rohkem maksmise osas ei kindlasti see nii ei ole, et, et kui on kohustuslik kindlustus, siis on väga tavapärane, nagu see, et on mingisugune sunnimehhanism, mis, mis ütleb, et noh, kõik kõik riskid peavad saama kindlustatud, eks ole, et noh, ükskõik kas see on siis kindlustusandja kohustus iga igalühel hääle anda mingisugune mingi mingisugust hinda, eks ole, teistpidi saab pühaga nagu siukse mehhanismi, kus sellel hinnal on ikkagi hinnangu lagites see, see teema, et terviseriskide pärast nagu noh, inimesed ei läheks. Eraisiku pankroti te saate öelda, te tahate öelda siis, et ei teki sellist olukorda nii nagu praegu on liikluskindlustuses, kus autojuhtidel on igalühel nii-öelda oma koefitsient, mille järgi nad maksavad? Kindlasti on nagu oma koefitsient, aga on ilmselt nagu keskselt hästi ära reglementeeritud, et kui suur on see koridor sellele sellele koefitsiendiga, et kui palju see nii-öelda isiklik nii-öelda kahju ajalugu seal saab seda hinda mõjutada ja noh, see ei ole nagu nullist lõpmatuseni. Kristjan on teil mingi süsteem või mingi skeem, kelle järgi te näete, et oleks hea. Siis seda kindlustussüsteemi mudelit ise oleme laenanud laenanud Hollandist mõned mõned mõnes mõttes, Ta on nagu just hästi konkreetselt sealt üle võetud noh just selle selles osas võetakse, et, et see nii-öelda ühe ühe aasta piir, eks ole, et, et kui sul on nii-öelda ravijuhtum mille, nagu ravimine kestab nii-öelda alla ühe aastaks, et see on nagu selles nii personaalsel vastutusel, eks ole, et, et kõik, mis on nii-öelda üle selle, mis keerulised patoloogiad, need lähevad sihukesest solidaarsust potist ja teistpidi, siis noh, et meil on siin külge kleebitud selle ravikindlustuskonto nagu näiteid, et noh, neid on ka sind, kui ma ei eksi, siis Ungari ja Tšiili võib-olla, et, et noh, need on nagu vaadatud, aga noh, üks iseenesest oli endale üks töödokument oli Euroopa komisjonile Euroopa parlamendile, et samad inimesed Londoni kuskilt majanduskoolist olid teinud analüüse erakindlustuse võimalikkusest ja üldse tervishoiufinantseerimisest kogu Euroopas ja seal noh ütleme see pilt, pilt, mis sealt avanes, oli muidugi kurb, aga selles mõttes ka väga hea, et noh, sai ikkagi võtta need probleemid, mis seal esile tõsteti, nendele pakkuda mingisuguse konkreetse nagu lahenduse välja. Ameerika Ühendriikide nime suhu võtmise on keelanud teil teie PR-nõustajad, ma saan aru. Et selle ma keeluma võtsin iseendale, et seal selles mõttes see süsteem on tõepoolest noh tead, teatud avaldusvormides ikkagi väga kuratlik ja meie, meie, meie väikses-väikses riigis meil ei ole nagu lootust, et, et nii-öelda vabadus sellises ulatuses, nagu ta seal seal töötab, võtete toimida üldse saaksid. Ei ole jõudu lihtsalt nii-öelda meditsiinitööstusega siin käsi väänata. Kui suur on see rahaline tulu, mida võiks kindlustusfirmad või kindlustussektor teenida, juhul kui ta saaks jagada haigekassaga koos ravikindlustuse rasked, aga aeg-ajalt siiski natukene kasumit tootvat. Teenust ütleme niimoodi, et kui 2008. aasta hindades ütleme see ravi haigekassa tegi seal 13 miljardit käivet noh, ütleme, et kui sihukesest normaalne Prits infrastruktuuri kasutamise tasu on seal, noh ma ei tea, promill või, või kaks, eks ole, et noh, sealt siis võib, võib nagu arvutada see on, on kindlasti nagu oluline oluline raha, eks ole, aga Ta on nagu niisugune niisugune teenus, kus kindlasti regulaator mõtleb välja nagu väga-väga palju nagu asju, kus kus nii-öelda vältida nagu sihukse ülemäärase kasumi ja teenustasude nagu kasutamist. Olgu, see tasu promill või kaks või kolm tähendab ikkagi, et me maksame ka kellelegi nii-öelda omanikutulu kinni, kui me võtame erakindlustuse, keegi saab endale korraliku nakese Tšiili osta, jõua seal Ungari veini hea meelega, aga, aga meie oleme haiged siin eestlaseks. Me maksame kellelgi nii-öelda heaolu kinni, kellelegi tulu kinni, eks ole, see raha läheb ravisüsteemis kadunud, kas pole mitte nii? Noh, me saame selle eest vastu selle kindluse, et meil on igal hetkel see nii-öelda riskikapital olemas, eks ole, iga hetkel meil on nagu raha võtta selleks, et, et nii-öelda kahjusid kinni maksta ja noh, üks süsteemist läheb ju tänagi nagu raha välja mitmel erineval moel. Aga ilmselt kogu see ravinud süsteem tegelikult rakendamine eraravikindlustussüsteemi rakendamine tähendab ka seda, et meeletult käib ju hinnakauplemine erinevate raviasutustega kindlustusseltside poolt. Et tegelikult võib tähendada seda, et mõni suurem kindlustusselts saab märgatavalt soodsamalt mingisuguste raviprotseduuride lepingu kui, kui mõni väiksem, kellel ei ole nii palju kauplemisjõudu, mis tähendab seda, et tekivad ikkagi nii-öelda kallimad ja odavamad killustatud. Kui see ühel hetkel jõuab sinnamaani, et, et kindlustus, mõni kindlustusselts Eestis on nagu selline, kes, kes suudab nagu meie siin ütleme, oligopoolsel turul mõne raviasutusega nagu suure raviasutusega kaubelda, siis noh, see on nagu ilmselt ilmselt pidupäev, aga tõenäoliselt et ütleme, see, mida me nagu näeme, et kuidas see asi peaks nagu rakendama on ikkagi selles, et tänane tervishoiuteenuste turukorraldus jääb paika, et eks haigekassa jääb ikkagi nii-öelda seda turgu sisuliselt tegema, nagu ta täna ka täna täna ka teeb, eks ole, et sest noh, mingil muul moel ei ole nagu ilmselt nagu võimalik nagu tervishoiusektoriga läbi rääkida, kui nagu seadus sinna nagu vastu ikkagi siis ühe ühe tugeva partneri, nagu ta täna Milline teie nii-öelda ideaalis või kujutluses võiks see mudel välja näha, kui palju inimene peaks maksma oma sissetulekut kas protsentuaalselt või siis haigekassa jaoks, kui palju see süsteem võiks olla, mis ta maksab? Siis kindlustusfirmale ütleme, kui 2008. aasta pildi järgi on siis hästi ümmargune number, et noh, 13 miljardit, haigekassa käive 1,3 miljonit kindlustatud ehk siis nii-öelda 10000 krooni aastas, siis noh, ma arvan, et, et kui me sätime selle piiri, et üks, üks üks aasta nagu juhtumeid, et noh, see võib-olla kuskil isegi heal juhul pooleks, aga tõesti, see on nagu siukene kõhutunde küsimus praegu, et noh, selleks et nagu sinna sisse vaadata, eks ole, kui palju ühel pool joont, kui palju teisel pool, et selleks peab minema ikkagi haigekassa analüütikute juurde ja paluma, et nad aitaksid. Haigekassa analüütikute tuleviku ennustajad tulevad uue aasta alguses välja ettepanekutega ideedega, mismoodi Eesti haigekassasüsteemi tulevikus vee peal ja arenevana hoida. Millal teie väga konkreetse seadus ettepanekuga süsteemi kirjeldusega välja tulete? Heal juhul võib-olla järgmise aasta teises pooles ja, ja noh, see, et kas ja kui kvaliteetselt me suudame seda esitada, eks see sõltub ikkagi sellest, et kui palju nagu sihukseid, häid partnereid me suudame sinna kaasata ja loodetavasti haigekassa ei pane nagu meie ukse kinni. Kas teil on olemas ka ettekujutus, millised poliitilised jõud võiksid seda teie ettepanekut toetada? Absoluutselt mitte, et on selge, et väga-väga-väga suured hulgad, väga mõjuvõimsaid inimesi, noh võib-olla noh, neil ei nagu ei meeldi, nagu see see, see, see, see asi, millest me siin räägime ja ütleme niimoodi, et neid, neid on nagu igasse igas parteis, eks. Ülekuulatav number kaks Mattiisen mari haigekassa juhatuse liige. Milline on hetkel seis haigekassa sõna otseses mõttes kassas raha seal ikka on, mida haigekassa ametnikud saavad näppude vahel muudkui järjest üle lugeda ja võivad kindlad olla või võivad ka inimestele kinnitada, kes arsti juurde tahad pöörduda, et arstidel on makstud, ravimid on varutud, kõik on korras või on olukord üsna trööstitu? Ma arvan, et olukord on tõsine, aga mitte trööstitu, et näppude vahel me loeme küll üle ainult oma isikliku raha aga eelarveaasta planeeritud, nii et ka viimasesse kuusse peab jaguma ja, ja vastavalt sellele on plaanid tehtud, niiet. Nii et detsembris võib julgelt arsti juurde minna, uksed ei ole suletud, rahad on nii-öelda ette ära makstud või, või siis. Ette ei maksta midagi, küll aga makstakse siis, kui teenus on osutatud, aga detsembris võib minna sama julgelt kui jaanuaris. Mare, kui suured need summad on, mis on nii-öelda kinni valitsuse mittelubamise ajal neid kasutada, kui palju seda raha on, mida teil kasutada ei lasta, mida tegelikult oleks vaja kasutada? Me räägime reservidest, siis reservid kokku erineval moel on ligi neli miljardit krooni, aga järgmise aasta eelarves maksimum piires juba planeeritud kasutusele võtta seda, mida me saame võtta seaduse raames, nii et kinni otseselt ei ole midagi. Ma arvan, et see defitsiidi piir, et mahtuda sele Maastrichti kriteeriumi raamidesse mis valitsus nii-öelda oma eesmärgiks on seadnud selleks, et euro kasutusele võtta Ma arvan, et me otseselt ei ole nagu kuskil miskit kinni pandud, meie sõltume kõige enam sotsiaalmaksu laekumisest ja kuna sotsiaalmaksu laekub just nii, nii hästi või halvasti, nagu praegune majandusolukord tingib, siis me peame võtma teatud piires oma reserve kasutusele lubatud piires me seda ka teeme. Marin, kuidas teile tundub, kas see süsteem, mida praegu Eesti kasutab ja mida kasutavad ka paljud teised riigid aga paljud teised riigid ei kasuta, kas see Eestis kehtiv süsteem on ideaalne, olete teie selle süsteemiga rahul, mis praegu meditsiini rahastamiseks loodud on? Ideaalseid süsteeme ei ole olemas aga aga analüüsime Eesti süsteemi, siis ma arvan, et me ei ole sugugi asjatult saanud ka päris palju kiidusõnu. Kiidusõnu selles mõttes, et, et meil on tugev ja kindel rahastamine. Meil on eraldi maks, kust laekub raha haigekassale. Meil on päris heal järjel solidaarsusprintsiibi järgimine ja küllalt lai teenuste pakett, mida me suudame siis läbi riikliku ravikindlustuse rahastada. Spetsialistid heidavad ette, et see rahastamise mudel on liiga politiseeritud ja tegelikult see ju nii ka on. Praegused probleemid meditsiinis, ehkki teil on kabinetis 306 kusagil seifis peidus neli miljardit krooni piltlikult öeldes siis Andrus Ansip valitsuse plaan minna üle eurole ei luba teil seda raha kasutada. Ehk teisisõnu, mingid meditsiinilised teenused, mida võiks osutada, justkui jäävad osutamata seetõttu, et poliitikud on nii otsustanud. Ja ravijärjekorrad järjest pikenevad. Et esmalt ma teeks täpsustused, sõltumata sellest, milline valitsus on siis see, kui palju me saime raha kasutusele võtta, on tegelikult fikseeritud seadustes ehk siis on, on ikkagi riigikogu tasemel paika pandud, millal, mis tingimustel, kui palju reserve tohib kasutusele võtta, tegelikult reservide kogumine on väga mõistlik, selle eest on ka meie süsteemi kiidetud. Et tänu sellele juba käesoleval ja ka järgmisel aastal me saame paremini toime kui maksu nii hästi ei laeku. Et see, mida on eelkõige ette heidetud või nimetatud Eesti süsteemi kitsaskohaks on see, et meil on väga kitsas tulubaas. Et me sõltume tööl käivatest inimestest, ehk siis, kui kui töö, ealiste ja töötavate inimeste arv väheneb siis väheneb ka meie tulubaas ja see on süsteemi võib-olla peamine kitsaskoht. Solidaarsust on peetud ka üheks tugevuseks meie süsteemis, aga teisest küljest tundub nii, et solidaarsus omakorda maksab meile õige pea käte sellel, samal hetkel, kui neid inimesi, kes nii-öelda ootavad solidaarselt, ootavad rohkem, kui ise sinna sisse panustavad, muutub rohkemaks ja see on ainult aastakümnete küsimus, kas Eestis keeruline demograafiline situatsioon tekib, siis ei ole selle süsteemiga küll mitte midagi peale hakata ja tegelikult kas teile ei tundu, et oleks õige aeg juba üle minna sellisele süsteemile, mis kaasaks ka inimeste enda makseid sellesse tema nii-öelda tervisesambasse? Tegelikult me oleme juba praegu kaasatud ja, ja kui me räägime tulevikust, siis see ei puutu isegi hetke majanduskriis, et me teadsime ette ja me tegeleme küsimusega, et pikemas perspektiivis senine rahastamine ei ole jätkusuutlik. Mida te silmas peate, kui te ütlete, et me oleme ka praegu kaasatud? Selles mõttes, et inimestel on teatud omaosalus, Me ju panustame, kui me maksame ravimites apteegis mingi osa, kui me maksame hambaravi eest, tegelikult see on ka ju kaasamine. Omaosalus on, on lihtsalt üks moodus inimese kaasatuseks visiiditasu 50 krooni eriarsti juures või haiglavoodipäev. Et, et mis see siis on, kui sa pole kaasatus? Absoluutselt, aga kas ei olegi loogiline siis võtta nii-öelda tehasesüsteem selliseks, kus inimesed ise kindlustaks iseenda tervist, kus nad oleksid ise aktiivselt huvitatud nad saaksid vaadata üle, kui palju on nende kontole nii-öelda summat laekunud, milliseid haigusi nad piltlikult öeldes võivad endale lubada ja milliste eest peavad põgenema, et noh, ma ei tea, saatana ja välgu eest. Et see idee ei ole uus ja seda on kasutatud isegi Eestis väga vähesel määral, tõsi küll, et lisa või täiendava kindlustuse võimalus on, on põnev võimalus, mida arutatakse, et võiks ehk tuua süsteemi lisaraha. Ega kui seda nüüd kommenteerima asuda, siis eelkõige tasub vaadata teiste riikide kogemuse peale kogemusi, kes kui palju rakendab mulle tundub, et see teema on olnud hästi atraktiivne-Euroopas, kus tegelikult erakindlustuse osakaal tervishoiu rahastamises on kuskil keskeltläbi viis protsenti. No praegu meie patsiendid osaleme kogu Eesti haigekassa või siis ravikindlustussüsteemi, siis 25 protsendi seal omaosalus, et tegelikult me oleme juba praegu panustama rohkem kui Euroopa riikides, harilikud inimesed. Vot nüüd me natuke ajame kahte asja, segi, räägime, kui suur on riikliku ravikindlustuse osa kogu ravikindlustuses ühes riigis ja erakindlustuse osa siis viis protsenti on see erakindlustuse osa Eestis anda tsirka üks protsent, et alla Euroopa keskmise ja, ja järjest aktuaalsemad on need teemad, sest ega see, et elanikkond vananeb, see on kõikide riikide probleem ja raha alati võiks olla rohkem, sest tervis on selline huvitav valdkond, et ükskõik kui palju rohkem raha sisse panna, alati natuke puudu. Sest inimeste ootused, nõudlus ja võimalused ju kasvavad. Ja kummalisel kombel, kus kõige enam rakendatakse täielikult erakindlustuse printsiipe, Ameerika Ühendriigid ja, ja nemad tegelikult on need, kes kõige vähem on sellega rahul ja kõige vähem nagu populariseerivaid, ma mäletan, on rahul, et miks nad ei ole rahul just? No eelmine aasta õnnestus mul olla kolm nädalat maailmapangakursusel Washingtonis, kus rääkisid ka Harvardi ülikooli professorid ja inimesed, kes valdavad nii Euroopa süsteeme kui ise kasutavad Ameerika süsteeme, kes ütlesid väga selgelt, et väga palju kiidetakse erakindlustust ja unistatakse sellest, aga meie, kes me tarbime, me oleme igapäevaselt väga rahulolematud, miks, sest erakindlustust ei saa kõik inimesed endale lubada, see sõltub sissetulekust väga palju kindlustamata inimesi. Reeglina tekib sinna juurde väga erinev kättesaadavus, sest kellel on rohkem raha, see saab endale ka lubada nii kiiremat arstile pääsu kui paremat abi ehk siis ebavõrdsuse suurenemine, siis me jõuamegi sinna varasema küsimuseni nii tagasi, kas solidaarsus on oluline või ei. Et üldiselt öeldakse, et mida arenenum ühiskond, seda tähtsam on see solidaarsuse küsimus. Aga kas too erakindlustus ei oleks selle võrra nagu täpsem raha jaotust, ütleme on ju inimesed, kes, kes tegelevad täiesti vabatahtlikult nii-öelda riskikäitumisega, kes tarvitavad rohkem alkoholi, suitsetavad, mingeid mingeid muid aineid võis või elavadki nii-öelda riskantsemad elu nemad saavad ju solidaarsust potist rohkem raha tagasi kui, kui need inimesed, kes elavad vaata tervislikult ja hästi tsölibaadis pidevas trend näiteks, aga selles mõttes, et, et erakindlustus võimaldaks koormata neid riskantset elavaid inimesi ka suuremate siis maksetega. Et nad nii-öelda maksaks rohkem sisse ja siis saaks sellega võrdselt tagasi, sest praegu nad võtavad nii-öelda ju ühtsest potist natuke suurema osa ära, kui üks harilik inimene võiks võtta. Kas kas poleks lihtsam teha täiendav maks suitsetajatele, küsiks ma vastu? Aga erakindlustus, mis olekski kõrgem, kui ütleme, nii-öelda keskmise inimese kindlustussuitsetaja puhul oledki seal Isamaks. Teate, ma arvan, et probleem tekiks sellest, et erakindlustusfirma ei tahaks neid suitsetajaid üldse kindlustadagi, sest sest kellest on huvitatud reeglina erakindlustus noorest inimesest ja tervest inimesest, kelle puhul on, on võimalikult väike risk, et tegelikult seda raha läheb vaja tema ravimiseks on ju nii. Üks erakindlustuse olulisi probleeme sellekteerivad patsiente. Kas Ameerika ühendriikidest, tulles korraks USA näite juurde, kas Ameerika Ühendriikides on ka meditsiiniteenuse struktuur tänu sellele kuidagi nagu paigast ära nihkunud, et, et ollakse huvitatud patsientidest ja nende teenindamisest, kes nii-öelda jaksavad väga palju maksta? No nii sügavat analüüsi mina siin hetkel ei suuda pakkuda, kindlasti, aga selge on see, et rohkem tähelepanu saavad need, kes suudavad enam maksta. See on väga inimlik ja mõistlik, et siin ei ole ka, pakutakse rohkem, sest iga teenuse eest, mida nad saavad omakorda saatnud arve, mina kinni maksta ja, ja teisalt siis siis need inimesed, kes on vähem maksevõimelised, nad saavad vähem tähelepanu, ilmselt siis nii-öelda kiiremini lahkuvad ka haiglast. No me räägime praegu kahest äärmuslikus süsteemist üks, kus on kõik võrdsed, kus kõik maksavad võrdselt oma sissetuleku pealt ja kõik saavad absoluutselt võrdselt ja teine pool on siis see, kus võrdsust absoluutselt ei ole ja sa saad ravitud täpselt selle eest, kui palju sa vajadusel nii-öelda ja ennem sisse makstes oled, oled, oled siis raha panustanud, milline oleks ideaalne süsteem teie arvates, kuidas neid kahte süsteemi võiks niimoodi segada, ära võtta või nii-öelda kasutusse võtta mõlemast poolest hea külg? Ideaalne olekski tegelikult see süsteem, kus teatud põhipaketi tagab riik, ehk siis on riiklik baaskindlust. Nii-öelda köha-nohu ja ussid ravib ära. Ma arvan, et ka oluliselt enam, aga, aga erakindlustus peaks pakkuma siis lisavõimalust, et ta ei konkureeri riiklikuga, see on ka enamasti väljendideta, ei peakski konkureerima, peaks täiendavaid lisavõimalusi pakkuma ja ta peaks samas olema küllalt hästi reguleeritud selleks, et ei tekiks sellist nii-öelda ristsubsideerimise riikliku ja eravahel ehk siis siis riigi ressursse ja võimalusi kasutatakse erakindlustuse raames. Me võtame hambaravi Eestis tegelikult hambaravi on ju palju poolemiseeritud, et miks täiskasvanute hambaravi ei maksa kinni haigekassa. On otsustatud, et see on on aga suur kulu. Et miks ei võta ära kindlustus seda Nissi. Olete te mõelnud? No selle sama asja pärast, et see ei anna võimalust tuluks, sest et see lihtsalt iseenesest ongi selle süsteemi noh, muidugi nõrk koht, aga teisest küljest noh, kui sinna liita juurde ka ka nii-öelda haigused, mis on vähem esinevad, siis siis tõenäoliselt tekiks huviga kata nendest samadest tuludest, mis noh, nii-öelda teises poolt üle jäävad kulusid, mis tekivad näiteks hambaraviga See on nüüd jälle huvitav näide, sest et te ütlete ise ka välja, et erakindlustuse tahab tõesti seda tervet inimest, võtame selle hambaravi, et väga õige vastus, ma arvan ka, et sellepärast hambaravi ei ole atraktiivne vastus firmale, sest on väga suur tõenäosus, et me kõik vähemalt korra aastas vajame hambaravi. Et kui nüüd tekitame olukorra, see on, on tegelikult mõneti Saksamaal ja nad ei ole põrmugi rahul, kus inimesel on õigus välja astuda riiklikust kindlustusest ja, ja võtta võtta erakindlustus. Et, et kui me need tervemad inimesed, kes, kes maksu maksavad, võtame erakindlustusse, jätame riiklikusse, siis ütleme mingist vanusest alates või haigemad siis see tegelikult ju tähendab seda, et sissemaksed solidaarsesse ravikindlustusse vähenevad ja kulud inimese kohta kasvavad. Suurekindlustuse mõte, riikliku kindlustuse mõte ongi see, tegelikult enamik meist esimese poole oma tööealisest elust maksab ja lõpus me tarbime. Et need tervemad, katavad haigemate kulud, et ühel hetkel saabub meil kõigil see päev, kus me vajame seda raha, mida on aastaid sissemakstud ja siis on juba uus noorem põlvkond enamasti, kes, kes katab meile, et kui me niimoodi lööme need mõlemad ja haigemad kahte erikindlustusse siis on üks kindlustus, mis hakkab ilmselt teenima väga suurt kasumit ja teine, kes on väga suures hädas inimeste ravivajaduste katmisega, et see on see, miks püütakse taolist eristamist nagu vältida. Kas võimatu ei oleks siis luua nii-öelda riiklik süsteem ehk seesama kasum, ülisuur kasum tulebki riigisüsteemi, aga ikkagi, et see oleks igale ühe puhul nii-öelda personaalne ja raha, mis jääb üle, kui ma elan kvaliteetset, püüan teha kõik selle nimel, et mitte jääda haigeks ja kogu nii-öelda selle oma hoolega suure hulga summa, et see lihtsalt ei läheks minu aktiivsuse tõttu kaotsi. Jah, see on tegelikult päris huvitav idee, et, et ma arvan, et see, et inimesed, kes suudavad nagu täiusliku variandi välja mõelda, et noh, need saavad väga palju kiita, et üks võimalus, mida on, on nimetatud ja mis võib-olla vääriks edasiarendamist, on näiteks eriti olgu see siis Eestis seesama haiguskindlustus. Et teha kindlustus praegu enam haiguspäevade ei ole täies ulatuses kaetud ja kui inimene on olnud terve, siis see jääb tema boonusrahaks, selliseid alternatiive kindlasti on võimalik mõttetöö käigus ka leida. Ja ilmselt tuleks sellesse süsteemi lisada ka veel ka tööandjate panus, eks ole, et ettevõte ise maksab veel lisaks. Ja see on ka üks, üks võimalus, eriti nüüd, kus teatud osa osamakseid juba on läinud tööandja õlgadele. Nii et, et taolisi võimalusi, mis täiendaks just nimelt seda riiklikku paketi kindlasti on võimalik leida. Ja see olekski koht, millele võib-olla tasuks keskenduda, sest et, et noh, ei ole mõtet ju lõhkuda juba toimivat süsteemi, tuleks püüda siia juurde tuua, täiendada millegi abil neid, neid vajakajäämisi või kitsaskohad. Kas haigekassal on olemas osakond, kes nende süsteemide väljamõtlemisega tegeleb ja virnade viisi toodab dokumente, mida siis juhatuse liikmed nagu ka teie läbi töötajate, et need lõpuks siis riigikogus seaduseks jõuaksid? Meil on küll üks osakond, mille nimi on süsteemiarenduse osakond, aga tema tegeleb valdavalt IT-lahendustega, tegelikult aga, aga tegelikult vastupidi, meil on, on enamikel osakondadel osade eest see arendustegevus, nii et eraldi arendusosakonda ei ole. Ei ole ka paberivirna, sest palju on juba elektroonset tegevus ja ka iga osakonna asja mõelda ka taolistel arengutel, aga, aga aga mis on meie peamine ülesanne on kahtlemata hoida võimalikult hästi tasakaalus riikliku ravikindlustussüsteemi, mitte pakkuda põnevaid lisaideid muude süsteemide jaoks. Marin, kuidas ta lõpetuseks lohutaksite meesterahvast, kes on neljakümneaastane kogu Eesti taasiseseisvumisperioodi jooksul, nii palju, kui tal on olnud võimalust, on ta maksnud neid makse, mida riik on tema käest küsinud. Tema palk on olnud üle keskmise, ta on panustanud haigekassasüsteemi miljoni või enama krooni jagu tõenäoliselt kirjeldades seda olukorda, kes ei ole kordagi pöördunud arstiabi saamiseks arstide poole kes oma hambaravimaksud on maksnud ise ja teab väga hästi seda, et ühel hetkel, kui ta läheb pensionile, mis peaksid juhtuma üks, 30 35 aasta pärast on Eestis demograafiline kriis ja need, kes peaksid maksma tema ravi, sellel ajal seda tegelikult ei tee. Et ma ütleks talle, et ta ei peaks selle pärast muretsema, sest üks väga oluline ülesanne, mis meil tõesti on ja millega me tegeleme ka praegu on, on seesama jätkusuutlikkuse teema, et ma arvan, et uue aasta esimestel päevadel on lõplikult kaante vahel terve selle aasta töö tulemus, mida me oleme teinud koos maailma terviseorganisatsiooni, spetsialistide ja ekspertide ministeeriumi esindajatega, kus me vaatame just nimelt sinna sinna aega, kus neljakümneaastane mees läheb pensionile ja mõtleme, pakume välja lahendusi, kuidas tagada võimalused, et ka tema ravi saaks siis kaetud, kuidas vajadus tekib, nii et see on küsimus, millega me praegu väga tõsiselt tegeleme ja ma usun, et tuleme ka ideede ja, ja soovitustega. Ühtegi soovituste teete praegu öelda Ei, praegu ma ei tahaks nüüd öelda ja need on paljuski muidugi poliitilised valikud ja ühiskonna valikud, aga ma arvan, et oluline nad kaante vahele panna, sest siis saab jälle edasi minna, et mis neist jääb sõelale, mis, mis mitte. Ühesõnaga, 40 aastane mees, kes seda praegu kuulas, võib uskuda, et selleks hetkeks ei ole mitte ainult kabinetis 106 need neli miljardit krooni, mis praegu ootavad vaid kasutusse selle raha hoidmiseks on võetud veel ka kabinetid 105 104 ja 103, et raha oleks lihtsalt õigeks hetkeks piisavalt. Et 40 aastane mees, kes muretseb, et on teinud palju sissemakseid, mida, mida temal seni ei ole olnud kasutada, selles mõttes ei pea muretsema, et statistika näitab, et suure tõenäosusega oma viimasel kahel-kolmel elukuul või viimasel aastal ta kasutab vähemalt sama palju ka ära ja, ja meie töötame selle nimel, et tal on võimalus ravi saada, mida ta. Ülekuulatav number kolm. A ja Keskerakond. Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige. Tere Jaakob, kuulab. Jaak Aab, te olete riigikogu sotsiaalkomisjoni liige. Milline on teie seisukoht, kas Eesti ravikindlustussüsteemi, kus praegu pead ainiti figureerib haigekassa on mõistlik juurde tuua ka erakindlustussüsteem, kus inimesed näiteks mõne kindlustusettevõtte käest ostaks nii-öelda ravikindlustusteenust maksta, sest nii nagu liikluskindlustuse või kodukindlustuse puhul pidevalt siis sisse? Põhimõtteliselt ei keela seadus ka praegu seda teha ja ka kindlustusfirmadel niisuguseid pakette pakkuda mingit täiendavat tervisekindlustust näiteks. Kuid praktikas ei ole see kasutusel ja lihtsalt. Inimene, kellel on raha, see ostab selle teenuseraviteenuse siis ühekordselt nii või teisiti ja kellel raha ei ole, see muidugi KTM kindlustust ei tee, enamusel kahjuks seda täiendavat raha lihtsalt juurde. No arusaadav, see on ka loogiline, selles mõttes kindlustussüsteem loomulikult ootab, et seda tehtaks kuidagi inimestele kohustuslikuks. Ehk nad peaksid omama nii-öelda seda, seda poliisuse katet veel ka erafirmade poolt. Aga miks, miks praegu sellist süsteemi juurutatud ei ole? No tegelikult on meie süsteem kui, kui nii-öelda siis tervishoius kindlustuse süsteem või tervishoiusüsteem siiski iseloomustada sõnaga solidaarne. Panustavad sinna siis inimesed, kes on aktiivses töö eos läbi selle, et nende palgatulult makstud sotsiaalmaks. Ja see on põhiline allikas siis ravikindlustusele, ehk siis kes, kes panustab, sellele on ka siis ravikindlustus olemas lisaks siis teatud grupid, mille eest siis kas seaduse järgi on kindlustatud või siis ka riik maksab mingi miinimumi järgi eelarvest ja, ja lisaks sellele siis omaosalus. Nüüd ma ütleksin niimoodi, et sellise süsteemi puhul tuua juurde mingi kohustuslik ravikindlustus. Noh, ma ei näe, ma ei näe seda võimalust. Sellisel juhul tahaks kogu süsteemi üle vaatama ümber tegema, et kas siis see 13 protsenti jääb, on seda, siis vähem tuleb mingi lisa. Mina isiklikult tegelikult mingisugust kohustuslikku ravikindlustust ei poolda. Ma ei poolda seda sellepärast, et selline on teie maailmavaade või sellepärast, et Eesti süsteem praegu töötab ideaalselt ta tulevikus, 20 aasta pärast teie nägemuse kohaselt. Ma ütleksin niimoodi, et esiteks see on kindlasti minu maailmavaade, see, et inimestele lisakohustuste panemine siin tervise juures praeguse süsteemi juures ei ole nagu eri põhjendatud vabatahtlikud, on see võimalik nii nagu ma ütlesin. Ja, ja teine asi on see, et kui nüüd seda süsteemi korralikult arendada ja, ja leida ka sellele süsteemile rahasid siis ma usun, et see süsteem on täiesti jätkusuutlik tegelikult noh, nii nagu me teame, meie raha, tervishoiu raha kasutatakse suhteliselt efektiivselt, seda on ka kõik uuringud tõestanud. Aga kust tuua süsteemi juurde lisaraha, kui ühel hetkel ei ole väga palju enam inimesi, kes muudkui aga töötaks ja maksaks sotsiaal. Küsimus on ikkagi selles, et kui palju siis meil teatud grupid on maksustatud, noh, mina olen teinud väga lihtsa ettepaneku dividendide suhtelised dividendid võiks olla mu 13 protsendiga maksustatud. Nagu me teame, võetakse dividendi tihtipeale välja noh, ütleme lihtsalt palgana. Ja just sellepärast, et nad on ju madalamalt maksustatud, kui, kui palk. Nojah, aga kas see on tõsi, aga teisest küljest dividendide maksustamine ju ei lahenda demograafilist probleemi, kus lihtsalt tööealisi inimesi jääb vähemaks. Küsimus on selles, kes selles solidaarsussüsteemis maksab? Noh, jälle meil on kogu aeg nagu üritatud sisendada, et riigile on võimalusi, ei ole, riik tervishoiusüsteemi toetada, ei, ei jaksa ja nii edasi. Samas me teame, et praktiliselt kõik Euroopa riigid panustavad riigieelarvest kaadris, hoiusüsteem meil praktiliselt puudub. Nii et noh, see süsteem on solidaarne, kui me läheme üle mingisugusele teisele süsteemile, siis tuleb kogu süsteem ümber teha. Ja ma ei ole kindel, et see annab nagu meil inimesed suurema kindluse noh, selleks, et ta arsti juurde pääseks ja, ja abi saaks. Aga taaskord, isegi siis, kui riigieelarvest panustada rohkem haigekassa eelarvesse, siis ka sellisel juhul tekib küsimus, kust tuleb see raha riigieelarvesse, et see, see tegelikult on ju kõik nii-öelda üks suur suletud süsteemi mäng, kus me räägime siis nõndamoodi, et neid toole, kuhu peale istuma jääda, jääb järjest vähemaks, istujaid jääb järjest vähemaks, eks ole, et, et me aju kuskilt nii-öelda lihtsalt raha juurde riiki trükkida, et kui me riigieelarvest panustame rohkem haigekassa eelarvesse, siis kuskilt see raha peab tulema taas kord. Ilmselt on inimesed, kes peavad selle raha välja teeninud maksumaksjaid, on lihtsalt liiga vähe. Kui neid väheks vähemaks jääb, siis ikkagi me meid ei päästakse. Lihtne võtta, tõsta raha ühest august teise. Noh, nii nagu euroopalik tava on, on tegelikult see ju, et rohkem teeniv inimene panustab ka protsent protsentuaalselt panustab rohkem, noh, me võime siis uuesti alustada sellest astmelisest tulumaksust või ükskõik millest. Et sinna kogutakse rohkem lihtsalt raha kokku. Tegelikult kui vaatame inimeste sissetulekuid, siis need on kõrgem tulekute puhul rohkem maksustatud, see, kes teenib rohkem, ka panustab sellesse solidaarsussüsteemidega. Brok. Aga kas me ei võiks lisaraha hankida seda kaudu, et me maksustame siis või määrame nii-öelda korporatiivse ravikindlustuse, et ettevõtted ise vastavalt siis inimesed tööst tekkiva terviseriski ele maksavad haigekassasüsteemi või siis nii-öelda erakindlustusse juurde? Tähendab tegelikult on see võimalus on olemas ja see on tähendab ka, mida, mida kindlustusfirmad väga ootavad, on tööõnnetuse ja töötervise kindlustamine, ehk siis tööõnnetus-kutsehaiguskindlustus ja, ja teie süsteem, millest räägitakse juba 15 või 16 aastat. See oleks küll õiglane süsteem, et töö, tööandja ehk ettevõtja saab siis vastavalt sellele riskile, mis selle töö juures inimesel on ja, ja kindlustab kida, ütleme, tööõnnetuste ja, ja ütleme siis kutsehaiguste vastu, praegu langeb ka see koormus ju põhiliselt tegelikult kõik haigekassa, mis, mis põhjustatud tööst. Aga miks sa süsteemina rakendada, sellest on kaua räägitud, nagu ütlesite, aga pole rakendunud. Miks. Jälle see on tõenäoliselt siin olnud paremerakondade selline maailmavaateline küsimus, kus ei soovitad siis ettevõtjaid ettevõtjatele panna lisa? Ehk siis ei soovita nagu seda maksukohustust tõsta. Aga samas süsteem praktiliselt igal pool toimib ja see võtaks ära siis ühe riski ja ühe niisuguse koormuse kasvart pikemas perspektiivis aitaks kindlasti vaibumas. Toimik number 123. Tervishoiusüsteemi rahastamismeetodite ümberlõikamisest Eesti Vabariigis. Toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.