Tere, head kodanikud. 2010. aasta esimene ülekuulamine alustab. Oleme võtnud täna ülekuulamist toimikute riiulil, toimiku meile peale on kirjutatud Eesti elu 2010 ja sellest me täna räägimegi olles kutsunud tunnistajatena kohale kolm oma valdkonna eksperti. Ülekuulamine. Ülekuulamise toimik number 125. Eesti eluvõimalused ja ohud aastal 2010. Ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Tunnistaja number üks Veskimägi Taavi amet elektrivõrguettevõtte Eleringi juhatuse esimees, varem töötanud rahandusministrina Juhan Partsi valitsuses 2003 kuni 2005 ei olnud riigikogu liige. Tunnistaja, Taavi Veskimägi. Euro osas on kõik korras, meil te usute ka, et tuleb ja enamuse mingit probleemi või küsimust ei ole ja selles osas võime täiesti kindlalt juba hingata ja mõelda hindu eurodes. Peab tulema, et ma pole olnud teab mis. Positiivne kõigi nende viimaste aastate pingutuste osas, aga ma selles osas küll tahaks hoida ka pöidlad pihus, et et selle eesmärgi saavutaksime, sest ma isegi arvan, et üks on nii-öelda rahapoliitiline mõõde, mis nagu euroga kaasneb, aga aga ma arvan, et selline laiem sotsiaalne läbikukkumine, mis oleks, et kui me seda eesmärki ei saavuta, sest ühtegi teist eesmärk ju pole mis vähegi laiemat konsensust ühiskonnas omaks, et et ma arvan, et seda ka selle niigi üsna nii-öelda siiski ebakindlal ajal läks väga-väga valus ühiskonna jaoks, nii et ma tahaks uskuda jah. Tulles sellest jutust kumab siiski välja piisavalt sellist negatiivset aurat, et, et oletada, et teie hinnangul Eesti majanduses ei ole kõik nii hästi, et me võiksime öelda, et euro tuleb meile kindlasti. Ega siis rahapoliitika ja majanduspoliitika on ikkagi kaks erinevat asja, et eks Eesti on alates 92.-st aastast valuutakomitee süsteemiga töötanud ja me pole kunagi rahanduspoliitikat aktiivselt majanduspoliitikas kasutanud, nii et pigem on euro ühe riski lõplik maandamine ehk vahetuskursiriski lõplik maandamine. Kindlasti see ei ole ka mitte piisav selleks, et Me võiksime rääkida automaatselt nii-öelda uuest majanduskasvust, inimeste sissetulekute kasvust, uute töökohtade loomisest, et on üks eeldus, aga mis on vajalik, aga kindlasti mitte piisav. No mõnes mõttes tundub siin 2010. aasta alguses, nagu ma oleksin jõudnud ühe sellise ilusa etenduse viimast vaatust vaatama, et et see kirjeldus on kõik justkui selline, et peale 2010. aasta lõppu siis on euro ja siis on siis on nii-öelda saalis valgus ja juhatatakse meid välja kodudesse ja nüüd siit on nagu ära ehk selles mõttes midagi, mis saab juhtuma peale seda, sellest väga palju ei räägita, seda poliitikat vähemalt ei paista kuidagi kusagilt. Kolm asja, et ega see eurolukku pole, kui ta lõpeb ka loodetavasti siis esimesel jaanuaril 2011 edukalt siis ega see eurolugu oleks võinud olla ju ammu juba lõppenud ehk. Ma arvan, et esimene jaanuar 2007 oli realistlik eesmärk. Kui tollal oli valik, kas natukene seda väga intensiivset ja ekspansiivsel kasvu pidurdada, et hoida inflatsiooni kontrolli all ja täita kriteeriumist määrata vähemalt tollal oli peamine probleem hinnastabiilsuse kriteeriumi täitmisega siis ma arvan, et olukord oleks võinud olla palju parem juba täna, kui me oleks tollasel eesmärgi saavutanud, aga mäletame seda tollast nii-öelda debatti, kus jäid peale need, kes ütlesid, et me jumala pärast ei tohi majanduskasvu kuidagi piirata. Meie majanduskasv, baseerus, laenu sissevoolul ja ja me kuidagi ei tohi laenu sissevooluraha sissevoolu pidurdada. Et selle nimel, et kontrollida, inflatsiooni oleks saanud teha ehk et see lugu oleks võinud olla palju ilusam ja oleks võinud juba olla pannud sellele loole sellisel kujul punkti. Esiteks, teiseks kindlasti struktuursed reformid, et minu meelest, et nagu ma ütlesin, et euro on hea, aga mitte piisav, ehk et meil on vaja ühiskonna struktuurseid reforme nii euro ka kui euro ta ehk et efektiivsust oluliselt ühiskonnas kasvama. Sest ega, ja need probleemid, mis ühiskonna vananemisest lähtuvad ega need ei ole kuhugi kadunud, vastupidi me ei ole kriisi käigus teinud ühtegi sammu, mis oleks või aitaks lahendada neid pikaajalisi probleeme, mis meie ees seisavad, pigem vastupidi, see kriis on süvendanud neid pikaajalisi probleeme, siis me täna tegeleme lühiajaliste probleemide lahendamisega. Justkui oleme saanud enam-vähem hakkama, aga natuke kaugemale ei mõtle, et ja mis on olukord, kui meil on valitsussektori kulud SKP-st 45 protsenti mis on olukord, kui meie valitsussektori kuludest omakorda sotsiaalkaitse tervise kaitsekulud on samamoodi 50 protsendi alla rahvastik vananeb, et struktuursed reformid on, on, on minu, minu märksõna kolmas kindlasti, et et ilus lugu. Ma arvan, et tal ongi rohkem emotsionaalne tähtsus ja, ja ma tõesti ütlen, et, et selle plaani B niisugune puudumine on pannud meid olukorda, kus me lihtsalt ei tohi selle euroeesmärgi saavutamisel läbi kukkuda, et üks pisikene rahvas, kes nagu ja ma arvan, et meil on kõigil, on tunne, et me oleme pingutanud, selle nimel 1000 eurot saavutada ja kui meil on ainuke eesmärk, mille nimel me oleme pingutanud ja kui me siis ka seda ei saavuta ühtegi teist eesmärki ei ole, et siis on üsna hale tunne, et et selles mõttes midagi ei ole teha, me oleme kõik koos jõudnud olukorda, kus maksku mis maksab, peab tulema. Aga miks see nii on, et neid struktuurseid otsuseid, mis, mis tõesti nii nagu just öeldud, mõtleks selle üle, et rahvastik vananeb, aga raha jääb järjest vähemaks. Miks need tehtud ei ole? See kriis, mis oli see hea kriis, see hea kriis, mis oli, et me lasime selle hea kriisi just nende struktuursete muutuste tegemiseks mööda ehk et minu hinnangul kuskil 2008. aasta teises pooles 2009. aasta alguses oli olemas see valmisolek teha ka nii-öelda raskeid otsuseid, oligi justkui argumendid laua peal, et inimesed saavad aru, et nii ei ole võimalik edasi minna, tuleb midagi nii-öelda muuta. Kui täna on niisugune tunne, et Jaak, kurat, jalad põhjas ehk et siis on nagu minna argumenteerima, mingeid muutusi ääretult keeruline, et noh, justkui juba ju läheb. Ehk et kõik ongi selle ajastuse küsimus, et loomulikult ekspoliitiliselt on alati keeruline müüa selliseid otsuseid, kus võib-olla kellelegi tuleb võtta rohkem oma rahakotist raha välja või või kus keegi jääb millestki ilma, et et selles mõttes kindlasti, kui me paneme mingisse absoluutsesse skaalasse, võib öelda, et Eesti on teinud isegi ääretult tublilt, eks ole, et, et väga paljudes teistes riikides ei ole poliitikud noh, suutnud headel aegadel hästi kõrgeks aetud kulu, baasesid niigi palju nii-öelda ümber vaadata või efektiivsemaks muuta, et et mina arvan, et, Et on olnud nagu ühelt poolt visiooni puudus ja teiselt poolt on olnud kogu tahe Niukest hästi lühiajalist poliitikat ajada, mis peaks tooma kohe sellise positiivse tagasiside näiteks järgmistel valimistel, et et et kuskil seal on see probleem, et miks ei ole neid struktuurseid reforme tehtud ei ole tegelikult olnud ka seda visiooni. David olete ise praegu majanduses sees olnud, väga aktiivsed ja väga lähedalt väga vahetult mõned viimased kuud. Mis on need asjad, mis teile tundub, mida praegu Eesti ettevõtluskeskkond vajab võimalikult kiiresti ja täna jälle selle euro nüüd hetkeks kõrvale, eks ju, et mis asjad on need, mida Eesti majanduskeskkond vajab selle jaoks, et Ma ei räägi üldse kasvust, vaid et nii-öelda noh, oleks tunda mingigi perspektiiv ja edenemine. Ma olen ka selle perspektiivi osas üsna niuke skeptiline selles osas, et et nii nagu öeldakse, et üheksakümnendat Jaapani sõda oli selline surnud surnud dekaad, et ma pigem arvan, et Eestis on ka midagi sellist oodata, et ei lähe asjad nagu väga palju halvemaks enam midagi ei lähegi paremaks. Et on selline vaikelu ja, ja vaikelust välja tulemiseks on ikkagi vaja nagu ressursse on vaja kapitali kapitalite pole arengut, kuidas kapitalism tuleks, keskkond peaks olema atraktiivne? Mis kindlasti tähendaks, arvan maksukoormust, mis tähendas kindlasti selle kulueelise taastamist, mis meil oli, kõlab võib-olla julmalt, eks ole, aga kui ma vaatan 2000 2009, et et see tööjõu ühikukulu majanduses tervikuna jätkuvalt nii-öelda oli kasvanud mingi 80 kuni 90 protsenti siis siis selge on see, et palgalt see kõlab, võib-olla saab palgad, tegelikult saavad veel see tootlikkuse ja palga suhe, et palgad peavad veel tulema allapoole või me peame hakkama asju tegema veel palju paremini, kui me tegime ennem et kindlasti me, ma arvan, et me selle kriisi võib olla tagajärjel teemegi asju natukene paremini, aga kindlasti me ei tee seda 30 protsenti või 50 protsenti. Et et, et me peame saavutama selle kulueelise tagasi, Me peame saama oma investeeringuid sisse ja minu mudel on olnud nende investeeringute sissesaamisel, saame et Eesti, eks ole, miljon inimest, väike riik, et meil ei olegi vaja, et meil on nagu sadu suuri investeeringuid, veel piisaks üks, 30 40 nagu head investeeringud ja tuleks mingis mõttes peaks Eesti riik käituma, kui ettevõte peaks olema keegi inimene. Letitingimustel ei tule tänase keegi Baltikumi ikkagi see on ikkagi üks Baltikum, kõik, eks ole, letitingimustel ei tule siia keegi ja tuleks pakkuda investoritele Niukest kes tahaksid siia tulla üks spetsiaalset kohtlemist öelda, et vot, et me oleme valmis, ütleme selle investeeringu jaoks sobilikku, sellise administratiivse maksukeskkonna disainima. Ja ma arvan, et noh, et 30 40 head investeeringut oleks mingis mõttes. Ja, ja selle läbi nii-öelda täiendav kapitali sissevool oleks see, mis lükkaks nagu käima, et kuskil headel aegadel meil tuli nii-öelda 100 miljardit sisse, eks ole, raha see oli siis investeeringud läbi kaupade müügi. Sellel ajal, kui oli meie SKP nagu täna kuskil 200 miljardit krooni, on ju, eks ole, tuli 50, täna ta on seal kuskil 25 30 taseme miljardi tasemelt aastas, eks ole, et me peame saama raha juurde majandusse ja, ja ja teiseks kindlasti, et, et meil tuleb sellest kriisist ennast välja eksportida, eks ole. Mis tähendab seda. Me oleme ka oma sellist tegevuse ulatust muutma, et meid ei tohi mõelda, et me peame vaatama mingis mõttes mitte nii-öelda, et, et nägema maailma läbi Eesti vaid Eestit läbi maailma. Me peame ikkagi vähemalt suutma oma sellise mõttemudeli luua mingi niukse regionaalse platvormipõhiselt. Aga mis võiks olla need sektorid valdkonnad, kus Eestis on selgelt näha, et me suudame tekitada seda eksporti ja et me oleme piisavalt kvalifitseeritud ja samas ei taha, võib-olla saad üleliia palka, et me oleks konkurentsi. Ja mille puhul on võimalik ikkagi, arvestades seda, et me oleme Euroopa Liidu liikmed, et meile kehtib kogu sealne seadusandlus, et meil on võimalik ikkagi seda disain keskkonda luua. Ja et kuidas ennast kriisist siis välja eksportida, et mis on need läbilöögisektorid ja ma kindlasti ütlen, et need ei ole nii-öelda nagu väga siuksed, mingid Iideek asjad, eks ole, nagu siin on räägitud alates ma ei tea peo ja nanotehnoloogia, seal on ikkagi mingid palju lihtsamad asjad, kus on selge nagu kulueelis, eks ole, et, et ta võib-olla ei ole Elcoteqi enam sellisel tasemel, nagu ta oli kunagi 90.-te teisest poolest on võib-olla natukene nii öelda paar sammu kõrgemal aga pigem midagi, midagi sellist. Ma ei julge ega taha täna öelda, et vot, et see valdkond, see valdkond, see valdkond, et minu meelest ühelt poolt tuleks seda vaadata valdkonnapõhiselt, aga teiselt poolt ikkagi see, mida on eelnevalt rääkisin. Et Eesti makro-mikroehk, et konkreetsed investeeringud ehk et kui on mingi konkreetne, noh, võtame näiteks sellesama BLRT balti laevaremonditehase näite, eks ole. Et pigem noh, ilma selle ettevõtete oleksime seda klastreid justkui olemas ongi see ettevõte ongi see klaster olemas, tuleb mingi investeering sisse, tekibki sinna ümber mingi mingi selline potentsiaal, mis on oluline. Minu meelest on tõesti oluline, et Eesti ise peaks muutuma kuidagi rahvusvahelisemaks ja kuidagi oluliselt avatumaks, et kui see BLRT seal teeb, eks ole, et siis on tal ka võimalus tuua mingeid inimesi kuskilt mujalt siia tegutsema, ütleme niimoodi, et et minu meelest see mõte, mis on välja öeldud nii-öelda Eesti rahvusvahelistumise programm või et see on nagu ääretult oluline, et et me oleme rääkinud näiteks, et üks väga suur probleem, et miks ei ole siin midagi toimunud, lennuühendused? No aga mis on põhjus-tagajärg, miks ei ole lennuühendus, lennuühendus pole, pole lendajaid, tegelikult ma alles oma tööga seonduvalt siin eelmisel nädalal tulin Soomest lõunase lennukiga. Peale minu oli veel kolm inimest. Ma tükk aega ootasime, antakse kohe teade, et vabandage, tehnilistel põhjustel täna lennuk ei saa õhku tõusta, sest noh, selge, et see ei ole majanduslikult tasuv, tõsta nelja inimese pärast lennukit õhku, eks ole, aga inimestel pole põhjust siia tulla. Pole põhjust siia tulla, pole põhjust siit nii-öelda välja minna, et peaks tekkima selge rahvusvaheline kogukond Tallinnasse. Siis tegelikult tekiksid need kontaktid ja ma arvan, et tekiks ka sedasama nii-öelda, kui me räägime sellisest nii-öelda noh, ma ei tea, mida loomemajandusest, eks ole, niukses nagu tähenduses, mida Eestis mõeldakse, aga ka keskkonnast, mis on tõesti nii-öelda kreatiivne, eks ole ja selleks on vaja mingit niisugust olulist, teistsugust keskkonda, ütleme tähendab maju, see, see keskkond ei tähenda maiuse keskkond tähendabki tegelikult nii-öelda hoiakuid, suhtumisi aru saama, et, et me peame mingis mõttes ikkagi sihukest nagu hästi suletud ja, ja ja väga nagu tugevam olete eelhoiakute ja kapseldumise põhisest nagu ka ühiskonnakäsitluses tulema välja, et oleme oluliselt avatumad olema oluliselt nagu rahvusvahelisemad ja ma arvan, et noh, et see iseenesest nagu toob mingit mingit raha siia tekib mingi liikumine. Ja ma arvan, et see ongi võimalus Eesti jaoks, et Eesti on ikkagi nii väike, noh, ütleme Eesti nii, Euroopa Liit on 500 miljonit, eks ole, Eesti on miljon üks, viie sajandik, eks ole, et noh, et meil ei ole mõtet mõelda, et me peame tegema tohutuid suuri nagu struktuure, ütleme et see meie võti võib-olla mingites tõesti nüanssides, mingites detailides, mis võibki olla juba meile piisav, et noh, oleks palju parem kui täna. Tunnistaja number kaks Uudelepp, Annika amet poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse liige varem töötanud keskkonnaministeeriumi kantslerina, minister Villu Reiljani alluvuses. Tunnistaja, Annika Uudelepp, kui te vaatate aastasse 2010, mis sa nüüd äsja on alanud, sellise, millised on need kõige suuremad kitsaskohad, valupunktid, mis ei lase teleöösiti vaata, mida te näete, mis Eesti riigis on, kui me nii-öelda sotsiaalvaldkonda kõige laiemas perspektiivis vaatame, on tegemata või kohe-kohe kukuvad mingid süsteemid kokku, midagi saab kuskil otsa, isegi raha, siis, eks ole, või muud sellised väga terav probleemid, millele me peame nüüd alanud aastal kindlasti tähelepanu pöörama ja leidma lahendust. Sotsiaalvaldkond on kindlasti lähiaastatel teema, mis ei kao mitte kusagile teravast päevakorrast, see on seal veel enam, kui ta oli mõned aastad tagasi. Nüüd on jõudnud kätte aeg, kus lihtsate lahenduste varasalv on tühjaks saanud ja peab rohkem mõtlema, mida teha. Sest ei ole sellist hulka juurde tulevat raha, mida on lihtne lubaduste ja probleemide leevendamiseks ja lahendamiseks laiali jagada. Nii et sellel aastal enam lennukilt raha jagada kindlasti ei saa, kui eelmisel aastal veel natukene võis, siis nüüd enam ei tohi. Ja ma väga loodan, et, et selline valis ettevalmistamise aastal, mis meil käimas on, siis 2011 on ju riigikogu valimised toimuks rohkem erakondade ajudristides. Ja, ja loomulikult kasutades olemasolevat ekspertpeatust praksis oma analüüsidega on väga palju näidanud, näiteks mida töövaldkonnas teha. Mida teha pikaajalise töötusega, kuidasmoodi aktiviseerida neid inimesi, kes on äsja töö kaotanud, et nad ei heituks ja, ja kui võimalus tekib, olukord paraneb, siis nad ikkagi on aktiivsed, mitte ei ole koormaks ühiskonnale. No vargsi kõigile tundub, kes on töötuks jäänud, et õige pea ehk asi nagu leeveneri hakkab minema paremuse poole. Ajalehed, ajakirjanikud otsivad ka tikutulega märguandeid selle osas, mis võiks viidata justkui sellele, et läheb pehmemaks ja töökohti, võiks hoogsalt juurde tekkima hakata. Eks me kõik pärast sellist hullu masu aastat tahaksime ainult kuulda midagi rõõmsamat, positiivsemaid, uudiseid ja kindlasti inimeste optimismi hoidmine on tähtis. Aga nii nagu ka tipp-poliitikud, paljud majandusteadlased on öelnud avalikult välja, et majanduses võivad küll juba positiivsed märgid näha olla, aga tööpuudus ei lahenenud nagu paralleelselt sellega automaatselt ära vaid see on pikaajaline küsimus. Need töökohad ei taastu sellises mahus. Ehitus võtke, eks ole. Et, et me ei näe, näed kusagil selline ehitajate hord kahe kuu pärast või poole aasta pärast tööd saab, see tähendab, et ikkagi majanduses peavad käivituma teatud struktuursed muutused, mis, mida on ju Eestis nii pikalt räägitud, et see pole enam kellelegi uudis. Lihtsalt väga hea aeg andis õhku juurde nendeks tegevusteks, mis, mis sai väga palju jooksvalt raha peale. Kuidas tundub, kas Eesti poliitilised jõud on mõistnud seda kuidas töökohti juurde tekitada? See ei ole nagu ühest küljest nõiakunst, aga teisest küljest tundub, et päris nii see ka ei käi. Et kusagil keegi jagab kätevestid ja koos sellega rahapakki ja ütleb, et sina seisad nüüd kuu aega või kaks või kolm selles või teises kohas. Eks teepoliitikaga, nii nagu ka meie analüüsid on näidanud, et ei ole ainult see selline nähtav pooled, paneme vestidega inimesed tegema ajutisi töid, need on meetmed, mis ongi mõeldud ajutistena, seda ütleb teooria, seda ütleb teadus. Ning tarvis on ikkagi aktiivseid meetmeid selleks, et, et ajutist olukorda Ta lahendada, et, et suuta välja tuua tööjõud paremana võimekamana. Sest ega Eestis on ju tegelikult inimesed väga haritud. Meie probleem on selles, et haritud inimesed ei tee väga produktiivsed tööd. Nii et kindlasti tööviljakuse kasvatamine ja, ja nagu targem selle inimressursi kasutamine on, on üks koht, mis nõuab tegevusi, mis ei paistagi vestidega välja. Mis on mõttetegevus, mis on süsteemne koostöö ametiühingutega, Tööandjatega ühiskonnas laiemalt, et seda ei saagi teha niimoodi, et valitsus üksi mõtled mingi suure tarkuse välja, sest see on tegelikult ju nende osapoolte mõjutamine. Kes, kes ei allu otseselt nii-öelda käsule kontrollides, on tööturu osapooled, see on majandus tervikuna sinna süsti vaja. Aga meil viimsed, siis inimesed natukene valesti haritud, kui kui me nii-öelda puhtalt paberite järgi olema üsna haritud rahvas ja kirjaoskus on meil sajaprotsendiline tööd ei mõista, teha sellist, mis oleks produktiivne, mis oleks efektiivne, siis me oleme justkui valesti haritud, aga mulle tundub, et haridussüsteemi osas kasvõi ka täiskasvanuõppe osas me väga tuliselt ja kiirelt reageerida ei saa või kui me seda teeme, siis tulemused tulevad ikkagi ju aasta-paari pärast. Ja, ja see on väga õige tähelepanek, et, et need on pikaajalised muutused, mida ma käivitada, et need ei ole sellised tulekahju kustutamise asjad, vaid loomulikult me peame tulekahju kustutama. Tulekahju kustutamine tähendab suuremaid sotsiaalprobleeme igapäevaselt rohkem toimetuleku raskustes olevaid inimesi, keda on vaja aidata. Nii et see on tulekahju kustutamine. Aga selleks, et meil see tulekahju ei oleks igikestev ja süvenev ja laienev vaid, et ikkagi oleks riigil plaan, on loomulikult vaja vaadata hariduse poole, on vaja vaadata selle peale, mis laadi teadmisi tööjõud on vaja. Nii et kui me vaatame, mida näiteks haridusministeerium teeb gümnaasiumide ümbermõtestamisega, aga sellega, et näiteks matemaatika riigieksameid sisse seada on minu arvates väga õige tegevus. Sest see ongi selline süsteemne muutus vähemalt üks nagu näide sellest. Laskumata põhjalikumat arutelusse praegu koolireformi teemal. Annikaga ka tulema selle keha juurde, see, mis meie elusid peaks suunama vähemalt teatud osas siis see, kes kehtestab reegleid, ehk siis seesama riik, seesama ametkonnad, erineval tasandil, riigiametnikud, et mida 2010. aastal peaks Eesti juhtivad poliitilised jõud valitsusega eesotsas ära tegema selle jaoks, et Eesti vabariik kui, kui organism töötaks paremini Ma arvan, et 2010 on On aeg, mis ei võimalda puhtalt praktiliselt väga suuri poliitilisi otsuseid teha, sest see on. Meil on praegu olukord, et meil on vähemusvalitsus võimul, valimised on aasta pärast suurusjärgus, siis mõni kuu on jäänud konstruktiivset aega, et midagi ette võtta, mis tähendab, et ettevalmistav tegevus saaks olla pigem selline süsteemne arendustegevuse võimaldamine, nende asjade võib-olla ka selgeks mõtlemine, kommunikeerimine ja, ja loomulikult väga selge sihi seadmine, mida lubatakse ühiskonnale ja mida erakonnad näevad, et nad suudavad ära teha 2011. valimiste järel ning ning ma näen, et tegelikult see nii-öelda vint hakkab majanduse mõttes maha käima. Et 2009 oleks olnud õige aeg alustada mingit süsteemseid muutusi. Ehk ma tulen tagasi eelmisesse aastasse, natuke kommentaariga. Positiivse poole pealt ma nägin mitmeid samme, mis nii-öelda riigi juhtimise riigivalitsemise juures on. On üle pika aja tegelikult head näited, et riik on midagi ette võtnud. Me võime kritiseerida seda, vaat kuidas valitsus on eelarvet kärpinud, aga me Peame tunnustama seda, et sellega saadi hästi hakkama. Seda tehti läbi raskuste, see ongi värske, aga Eesti sai sellega hakkama. Paljud teised riigid ei ole mitte ligilähedalegi saanud isegi väiksemate muudatustega, nii et see on kindlasti üks selline näide, suudetakse kriitilisel hetkel kokku ennast võtta riidega neid kokkulepe kohti, kuidasmoodi, mingeid raskeid otsuseid teha, see oli minu jaoks väga positiivne ja julgustav, see näitas, et võib-olla ometigi on see selline heade aegade letargia natukene nagu nüüd taandumas ja, ja suudetakse midagi ette võtta, et noh, mina igatsen küll natuke sellist tunnet, mis, mis üheksakümnendatel oli. Et tuntigi, et me peame algatama muutusime, peame tegema nüüd reformid ära. Kas see peaks tähendama ka 2011. aasta valimiste kontekstis väga head eelnevat aega sellepärast et vanemapalka, mis on kindlasti väga tore asi kõigile lubada ikkagi järgmistel valimistel ei saa, sest lihtsalt raha ei ole ja täpselt samasuguseid teisi lubadusi, mis tähendavad suuri kulutusi, järelikult valimistele tuleb ja saab ainult minna väga heade ideedega juskui. Just, ja ma arvan, et need head ideed on seda stiilis võiksid olla selles stiilis, et kuidasmoodi riik suudaks paremaid teenuseid oma kodanikele pakkuda kuidasmoodi me suudaksime riiki tõhusamalt juhtida, et tuua lõpuks ometigi poliitilisse debatti sisse riigivalitsemise teema, mida on ju väga kaua aega ignoreeritud, millega ei ole süsteemselt poliitilisel tasandil mingeid muutusi ette võetud vaid ma ei, ma ei taha öelda, et arengutele toimunud, see on toimunud. Ad hoc asutused on ise väga palju arenenud, meil on täiesti suurepäraseid näiteid fantastilisest avalikest teenustest, mis on väga kiirelt ettevõtte kahe tunniga maksu ometi deklareerimised. Kindlasti me oskame veel palju häid näiteid tuua, igaüks oma elust. Et, et see on hea, aga ma tahan öelda, et see ei ole toimunud süsteemselt läbivalt, mis on viinud meie riigi juhtimise uuele kvalitatiivsele tasemele. Ja nüüd need sabad, mis on hirmsasti maha jäänud. Neid on vaja järel lükata. Millised need kõige valusamalt sabad kõige kaugemal lohisevad sabad on praegu? No eks eks sellest rääkida on kõige lihtsam, nii et vaatame, millised teenused tegelikult riik suudab pakkuda oma elanikele. Meil on terve hulk seadusi, mis, mis ütlevad, mida näiteks inimesed sotsiaalvaldkonnas, haridusvaldkonnas, ka elukeskkonna alal võiksid oodata ühiskonnalt, riigilt, kus nad elavad. Aga me näeme, et see nii-öelda pakkumise pool on jube ebaühtlane, on, on, on kohti Eestis, kus, kus inimesed saavad päris häid avalikke teenuseid ja on kohti, kus ei ole ligilähedaseltki, mis tähendab, et et kindlasti üks sõnum, mis, mis ka minule erakondadel on. Ja üldsusele on see haldusreform tuleb ära teha. Seda tuleb teha sisuliselt, vaadates seda, milliseid teenuseid tegelikult riik suudab elanikele pakkuda, mitte lubada maad ja ilmad kokku, vaid arvutada läbi, palju see maksab, kuidas seda teha ja leida võimalikult head viisid, selleks on ideid tohutult. Nii et 2010 on üks tohutu arvutamisaastat, me lihtsalt ei peaks arutama, et palju meil raha veel alles on, vaid mida me selle raha eest, mis meil alles on, saame osta, mis on meile kõige kasulikum. See oleks muidugi täiesti imeline unistus, kui niimoodi arvutatakse, aga niimoodi analüütilises organisatsioonis töötades võinud mõelda, et seda informatsiooni on, on tegelikult piisavalt täna ja seda on lihtsam leida ja neid teadmisi on rohkem kui kunagi varem. Nii et ma kindlasti julgustaks tegema neid arvutusi, mõtlema läbi selget plaani, mida on võimalik lubada, sest erakonnad on, on selles mõttes väga selgelt aru saanud, et nad saavad lubada asju, mida on võimalik ära teha. Ja miks mitte praegu olemasolevat aega kasutada kaera sellisteks nii-öelda platvormide moodustamiseks vaatamiseks, et noh, mida annab siis kokku leppida, sest ega ei ole ju ratsionaalne, et iga erakond mõtleb oma reformiplaani välja, kui kui lõbus koalitsioon kokku pannakse, siis tuleb välja, et nojah, ükski plaan ei sobi omavahel. Kui suured küsimused nendesamade erakondade ees seisavad seoses sotsiaalküsimuste lahendamisega meditsiin nende hulgas näiteks. Meditsiinivaldkonnas on tõeline ju asi see, et kuidasmoodi pakkuda tervishoiuteenuseid ja ja siin on ka meie tervishoiuanalüütikud ju päris palju aega tagasi juba öelnud, et ega haigekassa raha ei, ei piisa lõpmatuseni, niiet et siin õnneks see diskussioon on olnud kogu aeg päris elab ja loodetavasti läheb veelgi elavamaks, et, et nii nagu me hiljutisel oma mõttehommikul ütlesime, et keskmisse peaks saama patsiendi vajadused, huvid ja, ja tegelikult ma selle mõtte kannaksin ülejäänuga laiemasse poliitilisse diskussiooni. Et võimalikult rohkem võiks tekkida sellist sisukat debatti, mida kodanikud vajavad, mida riik pakub, mida ta tegelikult suudab tagada, mitte ei ole niimoodi, et on jällegi nagu Ameerika mäed, et ühes kohas on päris hästi ja siis on terve hulk selliseid hädaorge, kus, kus midagi hästi välja ei tule. Nii et selline lubaduste täitmise pool kindlasti sisukas debatt ja ka aus debatt, et mida me lubame, mida see tähendab. Ja see on nüüd asi endama jällegi eelmisest aastast positiivsem tooks välja rohkem, on olnud sellist Ausemat ütlemist, et me ei saa seda teha, me peame tegema raskeid otsuseid, nii et kasutame ära seda nagu vaimsust ja meelsust ometi kutsuda esile süsteemseid muutusi. Sest noh, näiteks, kuidas on praegu kärbitud võib-olla asutuste eelarveid on ju niimoodi, et paljud inimesed on palgata puhkusel teatud oma töö ajal, aga see ei ole ju jätkusuutlik lahendus. Need, inimesed, kas nad jäävadki ajutiselt palgata puhkusele või mis, mis saab kahe aasta pärast, sest suurt rahalaeva ei paista kuskilt tulemas isegi majandusväikest viisi tõusuteele pöördunud. Kui nüüd vaatame selle eeloleva aasta peale, siis ja võtame lähtetingimuseks selle, et tõesti meil on mõned asjad hästi läinud siin riigis mõned kohad on need, kus süsteemselt juba mõeldakse ja on olemas head lahendused. Riik on kodanikuga väga heas suhtes ja saab väga hästi läbi ja kõik toimib riigi ja kodaniku, sellise nii-öelda kliendi ja pakkuja suhe. Mõtleme niimoodi, et kui üks keskmine inimene kui selline üldse olla olemas saab, siis mis on need kohad Gustav väga selgelt järgmisel aastal tunneb, et riik on ta üksi jätnud või ta ei saa riigi kui partnereid võtta, sest me oleme nendes küsimustes valdkondades selgelt riigi kui süsteemi, kui selle kodaniku ja riigi oma kliendisuhte koha pealt veel väga-väga ammusest sae kinni jäänud. Mulle tundus, et asjad on hakanud paremaks minema kuni otsuseni, et riik külmutas maksed pensionisammas. See oli üks signaal, mis ma arvan paljude inimeste usku sellesse, et on meil kokkulepe, et me teeme midagi tuleviku nimel ühiselt, lõi kõikuma. Nii et et seetõttu ma arvan, et see, see nii-öelda üldine usaldusfoon ei ole ülemäära kõrge. Aga, aga ma arvan, et neid kohti, kus universaalset võiks öelda, et inimene tunneb, et teda on üksi jäetud. Ma ei usu, et riik on inimesi üksi jätnud. Eesti riik on tegelikult tubli, me oleme väga palju suutnud pakkuda oma elanikele ja, ja meie elustandard on tegelikult. Mõtleme ümberringi, on, on hea. Loomulikult on inimesi terve hulk, kellel on raskusi, aga ka selleks on Eestis olemas mingid süsteemid, kuidas neid aidata. Nii et et pigem ma ütlen, et teravdatud tähelepanu all hoida ikkagi neid kriitilisi sotsiaalseid gruppe, neid riskigruppe, kellel tulevad väga selged probleemid. Kes on siis need, kes kõige rohkem kannatama hakkavad? Ega need on needsamad, kes on ka siiamaani rohkem kannatanud, me saaks öelda, et pigem nende olukord läheb veel keerulisemaks. Inimesed, kellel pole tööd, võib-olla inimesed, kellel ülalpidajate hulk ülalpeetavate ajaga võrreldes on, on väga suur olgu need siis paljulapselised pered, olgu need ühe või puudega inimese või vanemaga pered. Olgu need inimesed, kellel tervis kehv, ka kindlasti tervishoiuteenustele juurdepääs, on üks kriitiline koht ja pigem näeme, et ka arvud näitavad, et Eestis inimesed on hakanud järjest rohkem ise maksma tervishoiuteenuste eest. Eks seda teevad ju need, kes seda võimaldada endale saavad. Hambaarst on hea näide, aga noh, need inimesed, kes pole kolm aastat hambaarsti juures käinud, nende inimeste arv on Eestis suurenenud. AEG Uudelepp Praxise juhatuse liikmena 2010. aasta lõpus kindlasti on juba need valimiskampaaniaga järgmise aasta valimiskampaaniaga riigikogu valimistega seotud lubadused väljas. Milliseid lubadusi võiks järgmise aasta valimiskampaania plakatitelt lugeda aasta lõpus? No nüüd me peamegi unistustest rääkima, eks ole, et ma väga väga loodan, et, et poliitiline debatt ei saa olema sama masendav kui see oli kohalike valimiste eel ehk põhiliselt ärapanemine ja raha laialijagamine. Ehk lubati ja seda muideks Eestis on olnud kogu aeg poliitilised lubadused, võimalikult palju sellised meetme-põhised, et anname sellele trupile vot sellise toetuse või sellist raha kätte noh, 500 krooni pensionäridele, emapalk, neid näiteid on palju. Ma tahaks, et me jõuaksime natuke kõrgemale tasemele. Et õnn ei oleks rahas Me räägiksime visioonist, kuhu me tahame, et meie ühiskond areneb, mida me tahame, mis, mis Eesti riigist saaks 10 aasta pärast unistada julgelt edasi viivalt ja sellega sünniks ka mingit plaanid, nägemused ja, ja seda saab teha ainult koos inimestega. Aga samas, et see ei oleks mitte nii lennukas, täpselt nagu oligi, õnn ei ole rahas ja eesti viie rikkama riigi sekka. Me oleme selliseid lennukeid plaane juba eelmisel korral lugenud plakatite pealt No mõtleme nüüd sisulisemalt, millist debatti me tahaksime, tahaksime aru saada, mida tegelikult näiteks erakonnad lubavad ette võtta meie meie majandusolukorra parandamiseks, mis need on? Kuidasmoodi me näiteks teeme Eestist eduka ekspordiriigi kuidasmoodi, me suudame oma oma näiteks lõpetajatest saada väga tublisid inimesi tööturul, teaduses, ettevõtluses, kus iganes elualadel, kuidas me suudame tegelikult nagu seda kvaliteeti edasi viia, et sellist sisukamat nägemust mis, mis loomulikult tähendaks hoopis teist laadi debatti, seda ma ootaksin. Ja muidugi rohkem rohkem seda, et, et valijat ei alahinnata ega, ega peeta teda selliseks primitiivseks mõtlemisvõimetuks inimeseks, kes saabki valida kas kollase, punase või rohelise või sinise värvi vahel ja, ja ongi nagu tema mõtlemine, nagu lõppenud sellega Vaidet ikkagi mõistetakse, mis on need väga selged vajadused, mis ühiskonnas on ja kõnetatakse inimesi sisukalt ja räägitakse neile konkreetselt, mis, mis need plaanid on, seda on vaja teha ja, ja riigikogu valimiste eel on selle kõige adekvaatsem teha kohalike valimiste juures on ikka nii, et kusagil on mingi kohalik probleem kusagil mingi tee ehitama, mingi katus ära parandama, koolimaja mingi staadioni tegema, et, et vot nüüd riigikogu valimiste eel ootaks just sellist selget nägemust Eesti ühiskonna arengust. Miia vähem nii-öelda raha kätte ja vähem ärategemise vaimu. Tunnistaja number kolm kuusk Andres amet, ETV poliitikasaadete toimetuse juhataja. Töötanud varem Aktuaalse kaamera peatoimetajana. Tõesti, Andres Kuusk 2010. aasta ühest küljest küll ei tähenda valimiste aastat küllaga tähendab valimisteks valmistumise aastat Eesti vabariigis seda enam, et rahakott on tühi, järelikult tuleb mõelda välja midagi, mida 2011. aastal rahval lubada, mida hakatakse 2010. aastal lubama? Tähelepanelikud poliitikahuvilised on tähele pannud, et Eesti on konstantses valimisfaasis ja seetõttu ma olen sinuga 100 protsenti nõus. Et see, et meil otseselt järgmine aasta vali või sel aastal valimisi ei ole, ei tähenda seda, et ei näeks külluses kuhjakaupa, populismi ja igasuguseid erinevaid lubadusi, sest tegelikult ikkagi kogu poliitika on juba riigikogu valimiste tähe all ja, ja noh, oleme ausad, viimaste valimiste puhul populism, tühjad lubadused, süüdistused, ähvardused, kahjuks toimisid, nii et ma küll ei näe, et kusagilt nagu nüüd taevas lõheneks ja tuleks mingisugune täiesti uus debatti, hakatakse rääkima sisulistest asjadest. Nii et sel aastal me näeme veel suuremat populismi ja me näeme ka seda, et kuigi linnade-valdade ja ka riigi rahakoti nahk on juba sisuliselt turule viidud, et see maha müüa, viimanegi raha kätte saada, lubatakse siiski asju, mille jaoks raha ei ole. Noh, see on nagunii ja naa, et tegelikult on nagu vastuoluline aastasest ka rahvas ütles, et tühi, toob tüli majas ja, ja oleme ausad, ega paljud omavalitsused on tegelikult praegu mitte lihtsalt toimetuleku piiril, vaid et noh, küsimus oleks äriettevõtte puhul oleks tegemist nagu pankrotiga. Et et see on kindlasti üks teema, mis, mis annab sellele poliitilisele debatile oma oma jälje, on just see kohalik elu toimetulek ja, ja noh, see on tõsine probleem. Väga paljud inimesed kutsuvad Andres Kuuske, Andres haldusreform kuuske, sest et oma saates on ta haldusreformist rääkinud, et kes teab kui pikka aega juba sellest ajast saadik, kui ma väike poiss olin täpselt sellel ajal, kui Balthasar russokroonikat kirjutas, Andreas kas sellel aastal midagigi selles teemas võiks aktuaalseks muutuda, nii et tõesti, me võiksime näha mingit protsessi? Minul on selle kohta tõesti ebapopulaarne teooria ja ma tean, et osadele erakondadele see ilmselt ei meeldi, aga, aga ma ei usu, et et näiteks Isamaa, Res Publica liit on viimasel ajal tohutult seda reformi tahtnud teha. Sest kui me vaatame, mismoodi seda on välja käidud, siis nagu igasugune loogika ütleb seda, et sa räägid nagu asja ennem läbi ja siis kui sa oled partneritega jõudnud selgusele, et siis sa tuled välja sellega, aga, aga see on nagu mõnes mõttes nagu sõjanui, mis tuuakse välja siis, kui on vaja teemat, kui on vaja ja ma ei tea, kas millel millestki kõrvale juhtida või, või lihtsalt mingisuguseid punkte korjata, et ma väga tahaks, et haldusreform tehtaks, aga haldusreformi ei tohi teha noh, nii-öelda tehtud tehtud versiooniga, aga lõppkokkuvõttes see mõeldud, mõeldud see maksab meile väga palju ja noh, vaadake kasvõi seda viimast Geomedia uuringut me ikkagi näeme, et omavalitsuste sellise juhtimiskvaliteedis, no et seal on tohutu veelahe, et see lihtsalt ei saa lõputult niimoodi edasi kestnud. Mis tähendab seda, et ka sel aastal on oodata päris palju selliseid nii-öelda suitsukate teemasid, mis kerkivad üles noh, ala, nii nagu on see selline tüüpiline teema olnud alatihti igasugune loomaõiguste teema. Tallinn-Tartu maantee on see, mis tahtsin teisena öelda, neid teemasid tuleb, tuleb veel sel aastal. Alati võib ju mingisuguse vähemuste teema välja tuua, kui on vaja midagi summutada, et siis kõik jooksevad seda kommenteerima ja tähelepanu mingist asjast. Et see on täiesti levinud poliitvõte ja seda tehakse tegelikult tehakse ka Eestis päris professionaalselt. Aga see aasta toob nagu lisases mõttes, et noh, nagu lubadusi andma ju peab, kuigi raha on vähe, nii et mõningaid teemasid oleks hea ju katta. No ma ei taha olla mingisuguseid õnnetusekraaksujaks nagu käib ja soiub, igal pool ütleb, et häda tuleb, kõik läheb halvemaks, nad ei lähe halvemaks, aga ma ei näe nagu kusagilt seda, noh, nagu ma ütlesin, et taevas lõheneb ja hakkab nagu mett ja mannat voolama ja kõik poliitikud muutuvad päevapealt nagu nii tubliks, nad räägivad ainult asjast ja jaga katteta lubadusi, aga noh, paraku noh, ma olen alati öelnud, et poliitika ei ole kunagi mustvalget, seda ei saa ka nii mustvalgelt kunagi võtta, et see on kompromisside kunst ja, ja noh, niipea kui sa oled need mängureeglid endale selgeks teinud, siis omandab kogu see nii-öelda poliitika joon hoopis teise tähendusega. Me räägime praegu sellest pildist, mis me 2010. aastal ees võiks oodata, aga aga räägime natuke nendest põhjustest ka, katsume leida mingeidki, seletusi sellele, miks me sellises olukorras oleme, et vastu valimisi. Me võime uskuda ja loota populismi, populismi ja veel kord populismi. Noh kui ma teaksin seda lahendust, et siis tõenäoliselt noh, kas Nobeli, aga mingisuguse suure preilna saaks, muidu sa ei saa välja ühe valemi põhjuseid on tegelikult mitu, et ma kindlasti ma ei kuulu nende hulka, kes on nagu süsteemis riigid, kes hakkavad rääkima jälle seda, et on vaja president otse valida ja küll siis nagu ma ei tea, mis muutub ja jäta maja parlamendist teha kaks koda või no minu meelest on nagu süsteemis riigid, et nad ei noh, me saame lõppkokkuvõttes needsamad vennad, ükskõik milliseks me selle süsteemi teeme. Et muidugi on võtmeküsimus selles, et kuidas, kuidas ikkagi noh, ka inimesed ise ka valija peab olema nõudlikum noh, seesama, et, et noh, kui sul ikka on aetud ühed valimised, jama, et sa lihtsalt ei lähe järgmine kord sama lihtsalt liimile. See tähendab valija peab olema nõudlik ja mina teen küll sellise üleskutse, et kõik asjalikud inimesed, kes tunnevad vähegi, et nendel on nii-öelda teadmisi ja oskusi, et minge poliitikasse, et mis te niisama kiruta, et minge ja tehke ise, et see on kõige kindlam tee parlamendi kvaliteedi tõstmiseks, on see, kui meie tipud kandideeriks parlamenti. No praegu on muidugi olukord vastupidine, pigem need inimesed, kes vähegi veel Tõnkavad, noh, vaikselt nagu lahkuvad poliitikast. No see tonaalsus kumas läbi ka presidendi aastalõpukõnes, kus ta nagu üritas natukene seda v lahet poliitikute ja inimeste vahel tasandada kiites poliitikuid. Sest noh, kogu selle kiiruse juures oleme ausad, et tegelikult ka eelmisel aastal oli väga palju kiiduväärset. Et küsimus, mis on nagu meie parlamendil, on see, et nad suudavad nakkuseks, Raivo Vare ütleb seda, et neil ei ole nagu kuulmist. Et isegi kui nad teevad nagu õige asja, nad teevad seal nagu vales kohas valede rõhuasutustega, no kas või seesama viimane palgaasi. Et jah, süsteem oli vaja muuta, aga nad ei suutnud sellest tulla nii puhtalt välja, et et avalikkus oleks aktsepteerinud, et sellega kuulmise puudumine. Kas 2010 võib tähendada ka suurte lahkumist aastat ma mõtlen, et mõni erakond partei mõttemaailma esindav grupp lahkub? Ei noh, kus nad ikka lahkuvad enne valimisi ma mõtlen, kas liitumist või, või selgelt nii-öelda mängus nägemist ehk et neil ei, neil ei ole suurt läbilööki. 2011. aasta alguses valimistel. Vaata ennustamine on selline tore asi, et egolumisti selgeltnägijad ennustasid, et meil tulevad erakorralised valimised, et no põhimõtteliselt nagu ennustamisega on see lugu, et ükskõik mida sa ütled, et kõik on õige. Et noh, muidugi on huvitavaid jõujooni, mida ma soovitan jälgida, on ikkagi see, et mis toimub näiteks roheliste leeris ikkagi väga selge võimuvahetus, kas nad suudavad ennast mobiliseerida valimisteks, sest noh, ilmselgelt selline maailmavaateline roheline, mis on, on täiesti tugevalt olemas. Meil on väga tugev toetaja, kes soovib ta pidevalt roheliselt mõelda. Just just ei siis on väga huvitav muidugi, kuidas lõpeb võidujooks rahvaliidu häältele, sest oleme ausad, tegemist on ikkagi üle Eesti väga-väga võimsa jõuga siiamaani ja ja noh, kui see nii-öelda imidži küsimus ja, ja noh, kui suudetakse nagu valijale anda selgeid sõnumeid ja mingis mõttes ikkagi eristada, et mitte mitte peksta sinnasamasse sinna keskväljakule, kus nagu väga paljud parteid nagu peksavad, et et see on huvitav asi ja noh, loomulikult ma soovitan jälgida ka nagu seda noh, nagu sotside lugu, et, et noh, näiteks Tallinnas ikkagi küll mitte kõige kogenum, aga siiski jõulise juhi määramine ja, ja see kõik võib mingil määral sotse mobiliseerida. Muidugi teiste koha pealt on nagu selge, et reformi jaoks on elu ja surma küsimus, on, on euro. Et kõik on pandud kaardile ja suure tõenäosusega tuleb ja kui ta tuleb, et siis ta ilmselt päästab, päästab nad ära. Ja ilmselt on euroga siis igal pool valimistel lipukirjaks kirjutatud. No see sellest me ei pääse selle aasta jooksul ei üle ega ümber, et nüüd on juba nii palju tehtud, et nüüd võiks olla nagu rahvuslik lepet, positsioone teemale. Ärme ärme näpi, kui me räägime veel korraks nendeks parteidest, kes võiksid liituda ja rahvaliidust eriti, kas sa näed ka mingeid selliseid kosilasi, kes võiksid võiksid olla loogilised, aga kellest veel siiani väga palju räägitud ei ole. Ehk siiani on räägitud tegelikult Keskerakonnast, kes on, kes on hea ülevõtja ja hea liit ja on suutnud seda varem ajaloos kunagi teha, eks ju. Ja ja ja noh, sotsiaaldemokraatidest teistest väga palju juttu olnud, no ta rahvaliit peaks suutma ikkagi oma identiteedi nagu väga selgelt ära määratleda, sest praegu on rahvaliidu sees ikkagi väga selgelt olemas erinevad tiivad, et on need ja nende valdav jõud, kes praegu otsustas jätkata siiski iseseisvalt, aga on ka täiesti selgelt neid jõude, kes sooviks liituda kas siis keskiga või, või, või sotsidega. Et mida selgemalt nad suudavad ise oma selle identiteedi ära määrata, kes nad on, mis on nende sõnumit, mida nad teha tahavad ja, ja lõpuks ikkagi, kes on need selged liidrid, sest nagu rahvaliit on mõnes mõttes ka ikkagi vaevelnud pärast Villu Reiljani nii-öelda kõrvale mängimist on vaeva näinud nagu sellise suure ja kindla liidrikriis. Valimised on 2011, märtsis, mis ajaks rahvaliit peaks endaga nii-öelda kokkuleppele jõudma, et kesta, või mis ta siis on, et valija sakslast aru ja see sõnum jõuaks tõesti kõigi, nii et nii, et neil oleks šanssi riigikogu valimistel? Kohe-kohe täna, et tegelikult aeg tiksub, juba jaanuari keskpaik on kohe käes, et ega siin nagu väga pikalt aega ei ole, et noh, muidugi loomulikult siin sügisel ja kevade poole läheb nii-öelda lõplik valimiskampaania käima, aga, aga noh, selleks ajaks peaks olema nagu mingisugune raamistik. Ideoloogia peaks olema ikkagi paigas. Kas võib juhtuda nii, et pärast valimisi 2011 märtsis on riigikogu selline, kus seal on olemas, kas põhimõtteliselt siis sotsid, Isamaaliit, IRL, Reformierakond ja Keskerakond ja rohkem kedagi sinna ei pääsegi? Kõik võib-olla noh, kui tõenäoliseks hindad seda olukorda? Tähendab ma veelkord, et ennustamine on täiesti tänamatu tegevus, et kas oli keegi, kes suutis Indrek Tarandi edu nii täpselt ennustada, et seetõttu ma ütleks ka, et astroloogid on, on täpsemad prognoosijad kui poliitikaanalüütikud. Kas Eestil on 2010. aastal ka mingeid selliseid põnevaid välispoliitilisi sündmusi ees oodata peale selle, et NATO tippkohtumine noh, piltlikult öeldes pooleteiseks tunniks Tallinnasse tuleb, ta tuleb lausa kaheks päevaks? Ta valmistas võtta juurde siis kolmeks päevaks. NATO tippkohtumine on kindlasti selle aasta üks meie välispoliitika ka kõrghetki, sest noh, mõelge ise, kui, kui NATO formaadiga liidetakse veel ISAF ehk siis Afganistani grupp võib tulla Vene-NATO nõukogu, ehk me võime Lavrovi näha Tallinnas ja nii edasi ja nii edasi, et, et see on ikkagi suur sündmus, mis tähendab, et paari nädala jooksul on kogu maailma pilgud pööratud Eesti poole ja Ta ju ainult sellest, et, et mida see Hillary ja teised siin teevad, räägitakse ka eesti kultuurist, Eesti majandusest. Et see on kindlasti väga oluline, aga, aga noh, eks huvitavad on arengut alati, mis on seotud Venemaaga. Ja, ja noh, siin on alati nagu see küsimus, et noh, on neid kauges muidugi ütlevad, et et Eestil ei ole ja ei saagi olla Venemaa poliitikat, et Eestil on Venemaa poliitika täpselt nii palju ja siis kui Venemaa seda tahab, et ülejäänud ajame mäng Venemaa poliitikale reageerimis sõita tühja rooliga, vahetada käike ja pedaale ja kõik, aga noh, lihtsalt kardaan on lahti ühendatud, et et siin on oma iva tegelikult sees, aga, aga noh, selge, et nii-öelda külma pead ja, ja läbimõeldud tegutsemist, kui palju sa usud, et täide võiksid minna need ennustused, millest Marko Mihkelson oma blogis kirjutas. Kuidas, kuidas 2010. aasta võiks olla Venemaalt noh, eriti intensiivne huvi aasta kõikide nende riikide vastu, mis kuulus kunagi Nõukogude Liitu. Markol on hea kuulmine, et Ma usun, tema tema ekspertiisi selles küsimuses ja, ja need on üldiselt pihta pannud, et üsna üsna ettevaatlik peab olema. Ja, ja selge on see, et kogu maailmas on, on teatavas mõttes ikkagi selline, kuidas ma ütlen, et Venemaa suhtes kas roosad prillid või nimetame seda raud teatavaks romantismi iks või nende jaoks on see kõik hoopis teistsuguse tähendusega, et nad ei, nad ei taju selle probleemi olemust ja, ja see on ka väga tihti väga pragmaatiline, kui Saksamaal on tuba külm ja gaasi vaja, et, et noh, siis otsust tulebki piiksu või lärmakas, Eesti nii palju kui tahes. See tähendab siis seda, et valimistel on üsna tugevalt näha vene mõju. No Vene kaart on alati olnud valimistel, loomulikult see tuleb, aga noh, ega Eesti valimised on valdavalt olnud nagu sisepoliitika teemal, et jah, välispoliitika teemad käivad sealt läbi, aga suured sõnumid Ma mõtlen selles mõttes, et noh, nii-öelda osa valimiskasti sedeleid tuleks Venemaa poole pealt Sellist mõju ei ole oodata või mis sinu süda seisata? Ai, ei, ärme nüüd nii musti stsenaariume teen. Mis 2010. aastal sinu arvates, Me oleme nüüd rääkinud nagu noh, nii nagu ongi ülesanne rääkida kriitiliselt aimata halba, mis võiksid olla need 2010. aasta välja arvatud euro muidugi euro, tõenäoliselt loodetavasti. Aga see saab ka õige pea tegelikult kevade poole selgeks, aga 2010. aasta sellised märksõnad, mis võiksid võiksid Eesti sisepoliitikasse jääda, jääda pikemaks ajaks ajalugu. No ma arvan, poliitikas võiks nüüd sel aastal tegeleda sellega, et me võiks näha puude taga ka metsa, et mulle tundub, et kogu see eelmine aasta läks selline nii-öelda tormilainetes võitlemises, kus kogu aeg oli järgmine siht, mida sa nägid, oli järgmine laine ja sa pidid kogu aeg vaatama, et seal nagu nina vee alla jää, et nüüd nagu võiks, võiks ikka tõesti noh, ma kutsuks. Võib-olla see kõlab naivistlikult, aga ma ikkagi kutsuks poliitikuid üles tõstma nina sellest igapäevasest vaidlusest. No minu poolest kas või viimane näide, siin see, see Tallinna ja Toompea vastasseis on muutunud täiesti tülgastavaks, sõbrad, võtke midagi ette, et ma saan aru, et on vaja võidelda ja oma oma erakonna positsioone kaitsta, aga noh, kusagil on mingisugune mõistlik piir olemas, see hakkab pärssima Eesti elu, et me peaksime suutma sellistest asjadest tegelikult ma esimese sammu ja tulema mingi julgete nii-öelda ideedega, et sõna otseses mõttes julgete ideedega, mis võiksid Eesti elu aidata, et seda diskussiooni vankrit natukenegi rajale tagasi saada. Nojah, et ma võib-olla esimene esimesel tuli, äkki võiks võita. Ma ei ütle, et meil on jah nagunii kohutavat restarti vaja, et kõik tuleks nagu välja lülitada ja siis täiesti uuesti alustada, et see on jälle selline süsteemis riikide jutt, et aga aga, aga selge on see, et et head ajad sellisel kujul, nagu nad siin paar aastat tagasi olid, ei tule võib-olla mitte kunagi tagasi. No või võib-olla ei tule 10 aasta jooksul tagasi, noh, me ei tea seda. Igatahes, me peame väga noh, strateegiliselt vaatama, mis Eestis saab mitte ainult valimiste aastal, vaid kolme aasta pärast, viie aasta pärast, et sõbrad sellel on, vajad kogu aeg tegeleda ja kui me seda pikka sihti ees ei ole, kuhu me läheme, siis noh, nagu öeldakse, kõik teed viivad sinna. Ülekuulamise toimik number 125. Eesti eluvõimalused ja ohud aastal 2010. Toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.