Raadio kaks. Reisipalavik anymore nakkusraadioeetris. Tere taas kõigile reisipalavikus vaevlevatele inimestele. Loodan väga, et saan saated doktorina taas teie rändamishimu põnevate sihtkoha medikamentide ka leevendada. Nii et kui tunnet matkakoti haigusteid jälle tabab, keerake iga laupäev oma transistorid raadio kahe lainele ja reisidoktor, kõrvits ja saatekülalised ravivad teie haigust. Seda täpselt kaheks tunniks, sest kes kord reisipalavikku haigestub sellel suht raske sellest meeldivast haigusest vabaneda. Niisiis veel kord, tere tulemast tagasi. 2010. aasta esimene reis võtab pika lennuette üle Atlandi ookean Nonii ja suundub taas imepärasesse Lõuna Ameerikasse. Riik, millest täna juttu tuleb, on teenimatult kuulsaks saanud Suht negatiivsete asjade poolest. Inimröövid narkootikumid, kodusõda. Ilmselt pole raske arvata, et tegemist on kolumbiaga. Kolumbia toodab 80 protsenti maailma kokaiinist ja on suuruselt kolmas marihuaana kasvataja. Kolumbia narkokuningriik, kelle eesotsas olid tuntud nimed nagu Pablo Escobar, Horgee Louis Joa ja Gonzalo Rodriguez. Katjuša lõid oma äride kaitseks lausa armeed, mis selles Lõuna-Ameerika lävepakul asuvas riigis külvasid nii surma kui jõudu. Nagu vanasõna ütleb, pahade kirjutatakse paele headeguliivale. Tegelikkuses on Kolumbia all pakkuda maailmale kõike seda ilusat ja head, mida üks ränduri hing ihaldada võib. Kariibi mererannad ookean. Ajaloolised indiaani külad. Näed, suured laialt pampad ja Amazonase džunglit. Kolumbia pindala on sama suur kui Prantsusmaa ja Hispaania kokku ja inimesi elab seal isegi rohkem kui kaks korda suurema pindalaga Argentiinas. Kuidas on asjalood Kolumbias hetkel? Sellest räägib meile suurem osa eelmisest aastast Kolumbias elanud ja töötanud Arvo Anton, kes on meie selle aasta esimese saatega. 2010. aasta esimene reisipalavik on pihta hakanud ja me ei anna armu tavaliselt, nagu mul kombeks on, mida külmem ilm, seda soojemanemaale mul suur tahtmine minna on ja täna on, meil on küla, kas ka külaline, nagu alati reisipalaviku saates on oma giid Arvo Anton, tervist, tervist ja maa, nagu me siin sissejuhatuses juba mainisime, on üks maa, millest järjekordselt teame ainult paari fakti või ütleme isegi need ei ole faktid, vaid paari sihukeste märksõna, mis võib-olla ei ole üldse üldse mainimisväärt, aga millest me kindlasti teeme juttu ja selleks maaks on siis Kolumbia Arvo, sina olid need Kolumbias ja mitte eriti kauaks tagasi, siis olid seal eelmine aasta ja päris pikalt. Jah, ma olin siis seal 2009. aasta jaanuarist kuni augusti vahepeal käisin küll naaberriikides käega, enamus ajast olin Columbias. Räägi, miks sa olnud olid nii kaua Kolumbias. Tegin vabatahtlikku tööd seal. Ilmselt paljud eestlased on kuulnud sellisest inimesest nagu liis kingsepp, kes mõned aastad tagasi oli Ali Argentiinas tegi seal ka vabatahtlikku tööd ja kirjutas sellest raamatu, mina olin täpselt sama programmiga Kolumbias. Programmi nimi on siis Euroopa vabatahtlik teenistus. Ja, ja see programm saatis mind riigi Kolumbia pealinna Boga tasse pooleks aastaks ja töötama siis Kolumbia riikliku ülikooli rahvusvaheliste suhete osakonnas. Kas saadeti või said sa valida, aga kuhu sa lähed? Veidi sain valida, tegelikult, kui päris aus olla, siis Kolumbia olnud mu esimene eelistus, esimene eelistus oli ka mull Argentiina, aga mitte siis Argentiina pealinn. Peres vaid teine linn. Mendoza, mis on Argentiina veinipealinn oli, oli mul selline hea ettekujutus, et seal oleks kindlasti tore veeta pool aastat. Aga saatuse tahtel sattusin ma hoopis Kolumbiasse ja tegelikult tagantjärgi mõeldes on mul väga hea meel, et niimoodi läks, et sellest riigist ma varem ei teadnud midagi. Võib-olla tõesti ainult neid asju, mida iga teine eestlane peab kõiki neid halbu asju pigem. Aga, aga tegelikkus osutus väga huvitavaks. Milles seisnes, mida sa tegid seal täpselt, arendasid rahvusvahelisi suhteid. Ühesõnaga panustasin sellesse, et mu kolleegidel oleks hea töökeskkond, et luua neid rahvusvahelisi suhteid. Ehk siis ma olin seal Talle vaheliste suhete osakonnas nagu selline kontoriassistent põhimõtteliselt, et, et see oli üks osa mu tööst siis umbes printisin, paljundasin, jooksin postiga mööda ülikooli campust ringi ja tegin muid, mitte väga huvitav vaid asju. Ja teine pool oli huvitavam, et korraldasime tudengitele inglise keeleklubisid. Kaks korda nädalas saime kokku, need olid sellised vabatahtlikud üritused ja ülikooli tudengitel oli siis võimalus minu abil harjutada oma inglise kõnekeelt, et lugesime seal artikleid koos ja arutasime maailma asju, mida Kolumbias, et maailma asjadest arvavad, sellest me räägime kindlasti saate jooksul ka, aga hakkakski natukene otsast pihta, et kulunud on meeletult suur maa, meeletult suur territoorium on tema all iseloomustada seda maad kuidagigi, milline on seal sealne loodus, milline see on ühiskond ja mis seal toimub? See on täiesti õige. Ta on nii pindalalt kui elanike arvult väga suur. Pindalalt on Kolumbia siis sama suur enam-vähem kui Hispaania Prantsusmaa kokku panna. Elanike arvult on ta Ukrainast natukene väiksem, ehk siis 45 miljonit inimest. Ja ta on väga mitmekesine, et, et see oligi üks võib-olla esimene, too efekt, kui ma sinna kohale jõudsin, et esiteks enne kui Kolumbiasse kohale jõudsime kaks nädalat Ecuadoris, siis veidi Bäckmekkeri elu elades ja, ja reisisin sealt siis bussidega üle maismaa Toyotasse. Ja juba see oli siis esimene võrdlusmoment Ecuador, Kolumbia tegelikult on väga erinevad ja ka Kolumbia siis me räägime näiteks geograafiast siis andide mäeahelik ulatab Kolumbiasse ja, ja seal on ka Amazonas näiteks üks Kolumbia nurk ulatub Amazonase hääle vihmametsadesse, seal on Kariibi mere rannik, Vaikse ookeani rannik, erinevaid kõrgplatoosid ja nii edasi väga kirju ja ka inimesed on päris kirjulat, ametliku statistika järgi on kul umbes, isegi 20 protsenti elanikest on valged, valge nahavärviga. Ja palju on siis ka mustanahalisi, ehk siis Aafrikast toodud orjade järeltulijaid ja siis erinevaid segusid seal, et kohalikud indiaanlased ja valged ja mustad ja India kollased ja mustad ja valged ja nii edasi, et selline värvigamma on päris lai. Sinu elukohaks oli nagu sa mainid olid Bogota, mis on siis pealinn, just kus see asub. See on umbes täpselt keset kolumbet ja ka mägedes, et paistab Kolumbia lastele mäed, meeldivad see väidetavalt 80 protsenti riigi elanikest ongi siis mitte mitte kuskil rannikul või vihmametsas, vaid kõrgemates kohtades mägedes. Kuule kuule loogiliselt mõtlema siis, mida soojem ilm on seal ja elukeskkond, seda lihtsamini, seal levivad igasugused haigused ja satikad sealt kui ka näiteks kuskil Kaali, mis on üks linn seal, et ühesõnaga kaali on, siis asub ka mägedes, aga kõigest 1000 meetrit üle merepinna, Togotaan 2600 meetrit üle merepinna sellisel kõrgusel ja, ja see mõjutab tegelikult seda ilma päris palju, et kui ma kaks nädalat olin Bogotaasia ära olnud, siis sõbrad-tuttavad hakkasid juba eestist meile saatma, et noh, kas oled juba pruun siis mõtlesin, et ei tea, lühikesi pükse ei ole pöial ka saanud, et, et tegelikult ilm ongi mägine ja päris külm seal pealinnas. Minu jaoks oli nagu Eesti mai või Eesti siis augusti lõpp, september, ET päeval päikse käes läheb soojaks küll, aga, aga kui päikest ei ole, vihma tibutab, siis on päris selline tatine ilm, et seal ikka midagi paksemat selga paneb ja vihmakindlat ja vihma 100., seal peab iga jumala päev vähemalt mingi jah, mingid tunnid, aga no mitte niimoodi lausk vihmaga. Ma ise lugesin Kolumbia juhtuda seda, et Kolumbia mitmes kohas on öelnud seda, et tegelikult see on maa, kus ei ole aastaaegu, ei ole talv, sügis, kevad, vaid noh, pidevalt on niisugune natukene võib-olla vihmasem ja kõige soojem. Jah, ta on ekvaatoril ja päris lähedal ja see riigi kaguotsi, mis siin Amazonases ulatub, see on ka tegelikult lõuna poolekvaatorites ja aga mägedes jah, ei ole aastaaegu, et on ainult mõned kuud vihmasemat, mõned kuud on kuivemad. Nii, ta näeb, tulles tagasi selle Bogotaa juurde, milline lind on, on see siukene, vanaaegne, konkistatooride jäänud ütleme ehitistega või on ta niisugune ikkagi metropol? Pilvelõhkujad? Sihuke lääne värk. Aga ta on väga suur linn, et see on kõige suurem linn, kui sinu elu sees elanud olen, seal on umbes kaheksa, üheksa miljonit inimest. Bogotas on erinevad linnaosad, on väga eripalgelised, et seal on ka selliseid koloniaal hõngulisi kvartaleid, vanalinn on olemas, täitsa mitte väga suur küll. Aga väga palju on selliseid modernseid dismagalapiirkondi alguses, kui ma sinna jõudsin, ma ise elasin ka siis sellises paneelelamute piirkonnas ma tea nagu meie mustamägi. Aga, aga seal ei olnud see mitte selline mitte mitte selline magala, nagu Eestis veidi halvakspanevalt öeldakse, seal elas ikkagi keskklass ja veidi kõrgem keskklass. Ja minul oli seal tunne, nagu ma oleksin kuskil Ida-Euroopas Budapest või, või Bratislava näiteks tulid meelde kohe, et et selles mõttes mingisugust kultuurišokki taas küll ei olnud, et kuidagi väga lääneliku mulje jättis. Muidugi see liiklus ja tänavakultuur on hoopis teine, et palju tossavaid väikseid buss sõidab ringi ja üritatakse sulle kesklinnas tänavatel igasugust kraami pähe määrida, maha müüa. Aga noh, jah, ühesõnaga et on vanalinn, on sellised modernsemat kaasaegsemad piirkonnad, aga väga palju. Kas lumme? Noh, kas just pool, aga väga suur osa Togotaa elanikest on siiski slummides, need on siis linna sellised lõunapoolsemad piirkonnad ja need on väga vaesed piirkonnad, sinna ma tegelikult ei sattunudki, ma sõitsin bussiga läbikuma taast välja, reisisin kuskile. Et seal on jah selliseid kohti ilmselt, kus ei ole voolavat vett ja WC-s ka kodus on siis need barakid nagu kerkivad seal mäekülgedel. Et väga kirju pilt on seal linnas ja Bagotaasa liikusid ka väga palju Kolumbias, teistes piirkondades, samuti ringi ja neid kohti, kus ma käisin, oli päris palju jõua nende kohtade juurde, kuulame vahepeal natukene ka Kolumbia. Reisipalavik täna siis koos Arvoga sellisel vahval maal nagu Kolumbia ja no ei saa üle ega ümber ikkagi Kolumbiast rääkides nendest ütleme eestlaste jaoks võib-olla tüüpilistest asjadest kestad, Kolumbia kohta teavad või arvavad, et nad teavad, suured narkokartellid, inimkaubandus, kogu niisugused negatiivsed asjad, et kuidas see tegelikult kolu umbes kohapeal on, on see tunda, on see teema üldse, mida peaks käsitlema või, või mitte? Noh, see on täpselt sama palju teema, nagu ta on teema igas teises lõunale Ameerika riigis või Ladina-Ameerika riigis minu arust, et noh, mis seal salata, kokaiin on teema küll ametliku statistika järgi siis 60 protsenti maailma kokaiinist tuleb Kolumbiast ja noh, seda on ilmselt väga lihtne osta tänaval seda pakutakse, et on pakutud ka mulle korduvalt nii Bagotaas kui hiljem Kariibi mere rannikul veetsin natuke aega. Väga lihtne on seda saada, väidetavalt, hinnad pidid olema odavamad kui kanepil. Kotaa mingites ööklubides näiteks nägin kohalike või ka välismaalasi, kes olid nii-öelda Kõuk tapp ehk siis olid pilves ja sassis, siis võttis küll igasuguse narkootikumi proovimise isu ära, et et ei ole mõtet. Aga kuidas on, kas nende jaoks on see ikkagi, ütleme selline ütleme, narkootikum või on nad mingil määral nagu õigustanud selle kasutamist, ma tea, vanade eellaste, kes omal ajal ka kasutasid teatud substants, mis kokapõõsast tehti, et mingisuguste traditsioonide või religioossete mingisuguste vabandustega seda ma ei tea, kas kokalehti Kolumbias, aga palju sellise stimuleeriv ainena on kasutatud, et see rohkem Peruus ja Boliivias teema? Tegelikult kolumbialased ise väga põevad seda mainet, mis nende riigil on rahvusvahelises meedias nad võivad nii seda kuritegevust ja, ja igasuguseid geriljateemasid kui ka kokaiini. Ja neid on väga lihtne ärritada nende asjadega närvi ja üsna üsna lihtsalt, et no muidugi inimesed on erinevad, seal on selliseid sõpru, olime seal kohalike Sis, kes suutsid ka ise sellist musta huumorit visata, nendel kokateemadel. Aga lõviosa elanikest ikkagi tähendab minu tuttavaid, sealt ei tahtnud seda eriti arutada. Noh, mis seal salata, Neis võib ka aru saada, et tegelikult see mõnes mõttes see ei ole nende probleem. Kokaiin, läänemaailma probleem kui USAs, Suurbritannias, mujal Euroopas ei oleks turgu sellele pulbrile, siis ei oleks kolu umbes k kasvatataks seda nii palju. Ja kohalike seas kokaiin ei ole kindlasti mingi oluline teema, et vähemalt avalikult sellest ei räägitud ja seda avalikult ei tehtud, vähemalt mitte minu tuttavad loomulikult klubi ööklubides või kuskil kõrtsides mingeid narkojoobetunnustega inimesi näed, aga see ei olnud mingisugune ei ole, niiet lämbugotaarserliku uimas. Aga teiselt poolt, et kõik need geriljasõjad, mis seal on ja neetud, kui ohtlik see Kolumbia ikkagi praegu on, et ennem kui sa sinna läksid, kindlasti tehti sulle või tegid ise väikse niisuguse ettevalmistused sinna, ära mine, sinna ma ei lähe. Kui ohtlik on Kolumbia praegusel ajal? Minu arvates on ta sama ohtlik kui iga teine Lõuna-Ameerika riik, et käisin ma siis selle oma Lõuna-Ameerika reisi jooksul või hiljem, kui ma vabatahtlik töö oli tehtud, käisin ka näiteks Venezuelas minu jaoks Venezuela oli palju hullem koht sinu elu sees, tagasi-le. Ja Columbia mulle väga meeldis ja seal minul isiklikult ei olnud mingeid probleeme, et kraavist tänaval kõndides mul üritati telefoni ära napsata, et ma helistasin siis mobiiliga, ajasin juttu ja kõndisin ja keegi siis möödakäija mingisugune pätt üritas siis oma sõrmi mulda tahvlile taha saada ja ära võta seda mu käest, aga see tal ei õnnestunud. Ma arvan, et kõik inimesed, kes kuskil sellistes arengumaades või kaugemates riikides on rohkem reisinud, et kõigil areneb välja varem või hiljem selline väike pätiradar, et et saadik aru, kui olukord kisub kahtlaseks või, või kui keegi kahtlane tegelane sinuga tänaval juttu tulebki tegema, et see pätiradar tasub kindlasti Kolumbias sees hoida, aga ei tasu nagu väga paranoiliseks muutuda ja taas noh, elementaarne on see, et pärast pimedat ei tasu väga linna peal ringi kolada või kui on vaja käia kuskil, siis tasub takso võtta selleks ringi sõita taksoga siis et näiteks oli mul tuttavaid vabatahtlike Saksamaalt ja Šveitsist sakslast näiteks esimese kahe kuu jooksul rööviti kaks korda šveitslased esimese poole aasta jooksul kolm korda kolm korda, siis kaks korda nagu revolvriga, üks kord noaga. Aga noh, need olid vennad, kes iga jumala nädalavahetus käisid ööklubides pidu panemas ja lõpetasin iga iga nädalavahetus mingis mäluaugus, et et kui ise nagu mõistlik olla, mitte ennast kuskil tänaval võõras kohas seltskonnas kammi sassi ta, siis ma usun, et need probleeme ei teki. Üldiselt siis sellest Fargindusest ja keriljandusest rääkides, et ametlik info siis ütleb vähemalt minu ajal eelmisel aastal ta ütles, ütleb võib-olla siiamaani, et riigi lõunaots on suhteliselt ohtlik. Niisiis Vaikse ookeani rannik seal allpool on üks linn Dumaco Vaikse ookeani rannikul Ecuadori piiri ääres, et sealtkandist näiteks tasub eemale hoida. Ja ka paljud siis Amazonase piirkonnad on ohtlikud, see niuke Riljad, veel vist kümmekond aastat tagasi juba 15 aastat tagasi väidetavad anud kontrollisid umbes 20 30 protsenti riigi pindalast ja siis olukord oli nii hull olnud, et näiteks kui sõidad Kariibi mere rannikule, kata heinasse või või sõidad sinna kohvipiirkonda Medendžiini suuruselt teine linn siis väidetavalt oli korraldatud sõjaväe eskorti, et on ees paar sõjaväeautot, siis on hunnik tavalisi sõiduautosid ja liinibusse on seal vahel seal vahepeal veel mõni sugune soomuk ja lõpuks siis veel nagu selline julgestusüksus. Isegi selliste konvoidega sõideti riigis ringi ja, ja siis tollel ajal arenes ka siselennundus väga palju, et igale poole lennati, kellel vähegi raha oli, et ühesõnaga seti tavaline mööda maismaad. Reisimine oli väga ohtlik, aga, ja mina nagu ma ütlesin, siis Ecuadorist maa üles sõitsin Bogotaasse Ecuadori piirilt, Bogotas on 22 tundi bussiga. Et seal ei olnud mul probleeme, hiljem sõitsingi advokaat aastast üles rannikule, mis on 16 tundi bussiga probleeme, käisin veel 10. Kunnas erinevas kohas üle riigi ja ka ju mingi probleem. Et samas näiteks Yana mõtlesime nad sõjas, käisin üleval siis seal Kariibi mere rannikul lähedal ületasin piiri Venezuelast Kolumbiasse siis tee ääres olid soomukid ja vist isegi üks tank, et, et selles mõttes selliseid. No sõjaväge näeb igal pool ja ka Bogotaas. Kui ma läksin tööle, ma elasin suhteliselt oma töökoha lähedal, mingisugune 15 minti 20 minti kõndida, siis oli näiteks sõjaväepatrull-tule mulle vastu täisrelvastuses automaatidega Lillidega granaatidega mingisugused laigulised mehed, et jalutasid tänaval, paras moment on rääkida äkki natukene ka, et raadiokuulajale, et aga Kolumbia ajalugu olnud. Ja mis kerillade teema seal täpselt nagu on, mida nad tahavad või mille eest nad võitlevad üldse? Noh, võin rääkida nii palju, kui tean. Hispaanlased jõudsid küll umbes 14 99, aga enne seda inkade impeerium sinna jõudnud, ei, et sellist tugevaitses indiaani kuningriike nagu olid inkad, asteegid. Et nii tugevaid organiseeritud, siis ühiskondlik kuningriik Kolumbias ei tekkinud, et oli kaks sellist arenenumat hõimu Taironad ja muiskad, Tairoonad olid seal üleval Kariibi mere ranniku lähedal. Taironasid tegelikult on ka veel alles, et nende juurde saab minna siis ekspeditsioonile ekskursioonile, muskaat minu teada on lahkunud siit ilmast, et muskadolite kohta raha kandis ja Bogota tegelikult vist ka asutati vanade muskade asulakohale. Aga tulid hispaanlased ja hispaanlased. Tegelikult nad ei tungi väga suure sõjaväega kuskilt, ma lugesin, et nad vallutasid kogu Kolumbia Ecuadori ala umbes 150 200 mehega väsitasid seal erinevad hõimud üksteise vastu ja tõid kaasa endaga gripi ja, ja ma tean muud haigused, mille vastu lastel ei olnud immuunsust. Hispaanlased, kolonisaatorid pühkisid riigist üle suhteliselt kiiresti ja umbes viie 10 aastaga oli võetud nii, et 16. sajandi keskpaigast kuni 19. Ta andis esimese pooleni rokkisid Kolumbias hispaanlased ja, ja iseseisvaks sai riik siis umbes 1820 ja selle iseseisvusvõitluse juures siis oli väga suur osa sellisel härral nagu Simon poli varil, kui need endised Hispaania kolooniad, iseseisvus ja üks huvitav fakt minu jaoks oli see, et Ecuador, Venezuela, Kolumbia mamma moodustasid ühe riigi soli Gran Kolumbia, et kõik siis, mis praegu on neli erinevat riiki, kõik oli üks riik, aga püsis koos ainult kümmekond aastat ja siis hakkas asi juba lagunema ja kärisema. Et Simon põliver suri suures masenduses sellest suurest Gran Kolumbia riigi ideest ei tule midagi välja ja see juba tema eluajal lõpetas eksisteerimise. Ja panama oli siis viimane, mis sellest Kolumbiast eraldus ameeriklaste kaasabil ameeriklased tahtsid läbi panama. Ma ehitada kanalit, aga Kolumbia valitsus ei olnud eriti koostööaldis nendega. Ilmselt ma tean, mis äriplaan panime äsja koostasid seal ja siis lõpuks ameeriklased otsustasid, et lihtsam on tekitada uus riik nende sisinitseerimisel panama eraldus Kolumbiast ja ameeriklased said siis oma kanali. Aga needki Riljad, kirjandus algas seitsmekümnendatel, kõige tuntum, siis on hispaania keeles õigesti mäletan Fuersas armaadas ruut, stsenaarium Colombia või midagi sellist. Originaalis alguses olid nad selline kommunistlik liikumine tahtsid sotsialistlikku vabariiki, tõenäoliselt ka siis meie Nõukogude Liidu osana. Neid selles aitasime alguses. Nende selline poliitiline agenda, tänaseks on suhteliselt, et maha käinud, et vist siis 80.-test 90.-test alates on tuntud, kui ongi siis narkokaupmehed ja inimröövlid. Jah, ja pistis praegune president, kes on siis senior, Ribe Alvaro. Et tema ajal on see julgeolekuolukord oluliselt paranenud ja, ja parkija Farkijal ainus geriljaühendusse, neid on sealpool tosinat on vasakpoolsed ja parempoolsed ja erinevaid seltskondi ja tänaseks surutud seis suhteliselt põranda alla ja riigi kaugematesse nurkadesse. Aga noh, nagu ma ütlesin, siis mingites piirkondades konflikt endiselt keeb. Selle konflikti tulemus näiteks on ka see, et Kolumbia maailmas teisel kohal Inglise keeles on sõna intronalentis Plest Pihl, et riigisiseselt kodudest lahkuma sunnitud inimeste arvu poolest, et seal on siis umbes 400000 inimest, kes on pidanud oma kodud maha jätma, kuna käib sõda põhimõtteliselt siis pargi ja, ja valitsusvägede vahel. Saan aru, et kui need Riia tantsis, unustanud oma nii-öelda poliitilised püüdlused ja dogmad ja ajavad rohkem nii-öelda sõda käibe, äri ja raha pärast. Eks nad ametlikult ikka üritavad öelda, et nad on suured vaeste eest võitlejad ja sotsialismi eest seisad ja mis iganes, aga noh, keegi ei võta neid väga tõsiselt. Oleme reisipalavikuga täna Kolumbias, meil on külas meie giidiks Arvo Anton, kes seal ligi pool aastat elas ja räägiks natukene Kolumbia inimestest ka. Milline on üks kolumblane? Kui selline asi üldse olemas on? On ikka minu arust kolumbialane on suur patrioot ja esiteks meeldib talle tema riik ja teiseks meeldib talle ka tema kodukoht nendega, ühesõnaga riigisisesed erinevused on päris suured. Oluline on see, et kas me räägime Bowotaast, räägime Kariibi mere rannikust, Amazonasest, Vaikse ookeani rannikust, et inimesed on erinevad erineva nahavärviga ja näiteks rannikutel nii üleval, siis põhjas kui ka Vaikse ookeani ääres on väga palju mustanahalisi. Ja, ja inimesed räägivad ka põhiline keel, mida räägitakse loomulikult hispaania keel on ka veel indiaani keeli veidi säilinud, aga nende rääkijate arv on väga väike, aga siis ka hispaania keele sees näiteks dialektid või seal kohalikul murrakut päris päris suured ja päris nagu tuntavad, et nii palju, kui ma selle poole aastaga hispaania keelt selgeks sain. Isegi mina sain aru, et, et kas inimene, kui ta räägib, et kas ta on pärit siis Kariibi mere äärest või, või näiteks meditsiinist Antiokiast paisata maalt või midagi sellist, et see on päris huvitav? Jah, indiaanlasi paraku ei ole eriti palju kul umbes alles jäänud. Ja enamus inimesi on ikkagi mestiitsid siis valgete ja indiaanlaste järeltulijad. Üllatavalt palju ikkagi on valgeid, et kui näiteks kõndida Bogotaas, seal on mingid piirkonnad, kus on, kuhu on koondunud pangad ja sellised finantsasutused, suurte firmade peakontorid näiteks lõuna ajal kõnnin mööda tänavat, siis ei, võib-olla ei saagi aru seal kuskil Ladina-Ameerika riigis, et inimesed on sellised pikakasvulised, heledanahalised kannavad ülikondi, lipse on kuidagi väga euroopalikud, aga nojah, võib-olla kui ma nüüd läheksin Eestist uuesti sinna, vaataksime värske pilguga, et siis võib-olla torkab rohkem silma ka kohapeal, ma harjusin ära sellega. Nii et tegemist on siis ühe suure rahva, kes on hästi palju erinevaid, vaid kultuure, erinevaid rahvusi segunenud, kui nii võib võtta erinevaid rasse. Jah, erinevaid asju küll, jah. Aga iseloomustaksid veel ühte kuidagi Kolumbiast tahaks nagu teada, et kuidas sa näiteks töötasid kulumblastega koos, kuidas neil need asjad käivad, käivad nad teistmoodi, kui meil või meie oleme harjunud või on nad laisad, annab töökad. Mis imelikku asju nad teevad, on neil mingi huvitavaid tavasid, mida nad teevad hoopis teistmoodi või midagi seal kohapeal elada, siis harjud ära, nende erinevustega lõpuks ei pane tähelegi enam. Fakt on see, et kõik asjad võtavad palju aega, et et kuidagi selle kontoris ma vaatasin ka, inimesed tegid palehigis tööd, olid väga usinad, justkui elu käis. Aga mingid asjad ikkagi võtsid aega, näiteks pidime kolima oma kontori siis ühest ruumist teise või ühest majast teise. Sellest räägiti umbes kaks kuud ja lõpuks ta sai ikkagi kolitud. Jah. Aga kuidagi suur hämming oli seal sellega inimese, et on väga chillid isegi huvi või ma ei tea, kuidas seda öelda. Vähemalt mulle jäi selline mulje, et võtaks asju rahulikult, ei, ei närvitseda liigselt, võrreldes vähemalt eestlastega mitte. Ma tean rohkem ei oskagi öelda, kui tähtis on. Tavaliselt on need Lõuna-Ameerika modernistid religioossed ma, et kuidas seal religiooniga. Mõned inimesed just siis kui mõned inglise keeleklubisid korraldasinat, tekkis väga palju tudengitest tuttavaid, et ja religioon tegelikult oli ka teema neil seal mingites aruteludes ja ise nad küll väitsid, et et kirik ei ole üldse nii oluline. Aga samas, kui ma neid jälgisin linna peal jalutasime kirikust mööda läksime oli kuskil siis küsific, siis kuidagi märkamatult ikkagi paljud lõid risti ette. Et see religioossus istub ikkagi kuskil nii sügaval neil seal alateadvusesse, et kõigil on kas ema või vanaema või keegi, kes käib iga pühapäev kirikus, nii et et see on teema, see on ikkagi üsna katoliiklik maa. Ma kuskilt lugesin, et on ka siuksed hästi perekonnainimesed, et näiteks et kui isegi ütleme üks Kolumbia kutt on 25 aastane ja läheb peole siis või läheb sõbrale külla, siis ta õhtul öösel helistab ikka õhtul helistab emale ütlevad. Ma jään siia natukene kauemaks, et mingisugune kas patriarhaat või sihukene perekonnas hierarhia on nagu paigas, et ikkagi kes on perekonnapea, see on ikkagi ema ja isa, et isegi kui sa oled täiskasvanud, pead ikka aru andma, mis sa teed. Täpselt ei oskagi öelda selle kohta, see on õige perekond, on oluline, tegelikult see, et aga noh, sellega on jälle nii ja naa, jah. Enamus Ladina-Ameerika inimesi rõhutavad, et ikka on pereväärtused ja, ja see on oluline ja, ja teatakse kõiki oma tädi, onu ja onupoeg ja nii edasi. Suguvõsad on suured. Aga samas kui veidi nagu lähemalt vaadata, et ma tea, mõnel mehel on kolm last, kahe erineva naisega ja umbes suhtled nende kõigiga väga tihedalt ja pereväärtused, et sellega on nii ja naa, et Eestis on võib-olla oma eesti standartne asi, et, et Eestis me võib-olla seda nii palju ei rõhuta, aga noh, seal elatakse ikka täie rinnaga, et kui on ikka vaja otsida uus naine, siis seda tehakse ja mõnikord ei taheta vana naist enne ära saata ja nii edasi, et noh tavaliselt sellistes, miks ratial kohtades, ehk siis kus on palju rass kokku, kuna nad on ka inimesed väga ilusad, et seal on kindlasti väga palju ilusaid naisi ka meeletult. Tulles tagasi natukene indiaanlaste juurde, sa rääkisid, et Kariibi mere ääres osad elavad veel siiamaani jah, seal Tanel külas ka vaatamas saab nende juurde minna vaatama, ise ei sattunud sinna aga jaagu Lumbeks, turismimagnet on siis kohtlane nimi on su tatart ida Lost City see on ühesõnaga rivi mere ääres mägedes selline vana kadunud indiaani linna siis ase või midagi sellist siis Kolumbia oma matšupitši mõnes mõttes ja, ja seal ümbruses elame siis tanundiaalase igavest milles nende patriotism, nagu sa enne mainisid, seisnud käivad, tõmbavad iga kord mingi lipu endal rõdu peale üles ja ütleme, kui on mingeid Lõuna-meritsi jalgpallimatšid, siis kuidas nad naabritega näiteks läbi saavad, kas on niimoodi, et umbes, et Meil on siin saade Uruguayst siis Uruguai ma ei mäleta, kas argentiinlased on okei või ei ole ja paraguaelased on lollid või oli see vastupidi, ma täpselt ei mäleta, tahab järgi kuulata siis kulaku saadet järgi, aga mingid sihuksed oli tunda sellist asja ka vä? Naabritega on kombel suhteliselt kehvad, eriti peened sõelaga ja mõnevõrra ka Ecuadori ka. Aga noh, see on rohkem poliitiline teema, et see ei ole inimestevaheline asi. Patriotism minu arust väljendub see, et niisugune Kolumbia on parim, kõige ägedam riik, kõige parem riik. Nad on tegelikult väga külalislahked, ilmselt üks külalislahkemaid rahvaid, mida ma olen näinud, neile väga meeldib, et tuleb välismaalasi ja, ja just siis ka valgeid inimesi, nende riiki. Et mulle jäi mulje, et seda vaadatakse kui selliste nagu sümbolit, et riigi maine hakkab paranema ja Columbia eriti enam ei kardeta. Et äärmiselt sõbralikud Kolumbia lastest veel, et kuidagi mulle jäi mulje, et Kolumbia alla asi ka mujal Lõuna-Ameerikas neid Salitakse ja, ja need on kasutanud. Arvatakse, et kolumbialased on head inimesed, et, et vähemalt selline mulje jäi, mul veerand Su elas ja, ja vist kargend isegi argentiinlased on kuidagi kolumbialased on okei nüüd need, ütleme need naabritega vaikselt kanakitkumine on ikkagi poliitiliselt osal, mitte niimoodi nagu eestlased on siin, et venelane on loll ja soomlane on joodik ja sellist asja ei ei kohanud. Ei nats vallas on USA-s ja kes ei saa lihtsalt ulmega läbi ja, ja sealt tuleb sealt tulevad konfliktid. Ja siukene kultuuripilt kah on don seal sihukest meeletult ütleme kultuurielamus, tohutuid festivale, mingisuguseid karnevale on sealt tulnud kuulsaid kunstnikke, midagi taolist. See on kultuur, okei, et kirjandusest kõigepealt siis siis markees kirjanik ja 100 aastat üksildust kuulus raamat saanud Nobeli preemia sellest. Skulptorite maalikunstnikest on minu jaoks kõige ägedam, oli porteero, näed teda eesnime, aga kellel on siis väga spetsiifiline stiil, selline lopsakas stiil teeb nii skulptuure kui maale. Meditsiinis just meil siin on siis Kolumbia suuruselt teine linn, et seal on poteero, skulptuuride park keset linna, et kui sinna sattuda, siis tasub seda kindlasti külastada. Lähenemine mulle väga meeldis ja muusika on üsna kirju. Eestis ilmselt on kaks artisti tuntud Shakira ja Vanessa, kes on kul umbes pärit aga kohapeal kõige popim muusikastiil oli vaie Nato, see on pärit siis sealt ka ülevalt Kolumbia Kariibi merel ranniku lähistelt. Ja minu jaoks olid sellised Kolumbiast laagrid, et alati on seal akordionimängus ja lööritatakse siis selliseid rahvalaule. Alguses tundus kummaline, aga lõpuks sellega harjusin ära ja huvitav oli see, et vaie Natod, NATO lauljat siis minu teada isegi korraldavad selliseid võistlusi, nagu meil lääne kultuuris on teadete empsi pätlus jah, et kes siis Kaczeyst räpparid seal omavahel nagu sõnadega võitlevad. Skabayenaato, mehed korraldavad akordionit, aga täpselt kahevõitlus või selline, et üritatakse sõnadega ära teha üksteisele need, kes paremad sellist teksti välja mõtled seal kohapeal. See oli väga huvitav ja ise ma sellist oma silmaga nendega. Aga filmidest ma nägin seda, olid sa sellel ka kolu umbes kui toimus seal ütleme, mingid suured tähtpäevad, mingisugused suuri üleriigilisi või linnalisi möll. Ja kolmas on päris palju riiklikke pühasid, et huvitav oli ka see, et kui on mingisugune kalendris punane, näeb, siis vaba päev nihutatakse enamasti esmaspäevasele päevale miga reedesele. Väga inimlik ja inimlik, et tulevad, korraldatakse selle Semjon Buente, et selline pikk nädalavahetus siis jah, et neid oli päris mitmeid, tõesti peaks ka sellest asjast ka võtma natukene õppustatel nihutada, vähemalt reede või esmaspäeval, sest see oli väga innovatiivne lähenemine minu arust. Ja need festivalid on noh, on suuris üleriiklike, kõige olulisemad on loomulikult jõulud ja, ja siis manas Santa ehk siis lihavõtte aeg Zemana sant ajal, ülikool oli ka kinni, tudengitel oli vaheaeg üle nädala aja ja kõik siis reisivad, et käiakse oma sugulastel külas, käiakse riigi sees ringi ja nii edasi. On palju üritusi samamoodi. Juulis, kui mu mälu mind ei peta, on neil siis iseseisvuspäev midagi sellist, kus on ka palju üritusi. Aga mis on väga huvitavad, on erinevad sellised piirkondlikud festivalid, näiteks käisin juunis igal aastal juunis Sis, sutame Mardžaanisson Togo taastumas neli-viis tundi ülespoole põhja pooleks küla tomatisalat tomatifestival ahhaa. Et seal oli siis kümmekond tonni tomateid, Killesessaid sõdalased püherdada ja 11 loopida nendega, et seal tomatikasvatuspiirkond ja niimoodi siis nad tegid reklaami endale. Sa käisid ise seal kohapeal ka ka tomatis. Ma tegin pilti kaugemalt, kuidas see kõik välja nägi, see oli siis küla staadion, sinna oli toodud kaks suurt hunnikut tomateid, kaks mingit veoauto kastitäit, põhimõtteliselt alguses lasti seina peale lapsed, kes seal veidi möllasid ja siis lasti suurem seltskond siis nagu täiskasvanud ka peale tomati, millega loodetakse, et need on nagu valmis tomatid on tegelikult sellised, mis, mida ei saa turustada, tähendab veidi nagu üleküpsenud, veidi katkised, veidi mädanenud ja nii edasi. Et jah, et see ei ole kindlasti mingi toiduga mängimine. Ja lõpuks siis sõitis letti kohalik tuletõrjeauto ja pesi selle rahvamassi puhtaks koheselt otsa lasi kõik kavuse lahing kestis, ma tea tunnike või midagi sellist tund aega, täiskasvanud Loovivat oma. Aga see oli võigas vaatepilt, tegelikult lõpuks vahet hakkab ikkagi haisema ja mul oli hea veel, et, et ma ei lastud ennast sinna ära tassida. Kuigi kohalikud valged gringod nägid, siis üritati kohe mind sõbralikult käe alt kinni võtta ja ka viia mängumaale. Et see oli üks selline omanäoline festival ja bensiinis siis juulis igal aastal juulis on seerijade Flores lillede festival, kus siis linn ehitatakse ära ja palju kontserte ja rongkäigud, seinavad laadad ja nii edasi. Ja nagu ka mujal Ladina-Ameerikas peetakse Kolumbiast. Põnev oli, meil on kõige tuntum on Rio karneval, see on siis ka igal aastal veebruari lõpus, märtsi alguses. Kolumbia kõige kuulsam karneval on Kariibi merel, rannikul parankjas. Kolumbialased ise väidavad, et see on parem kui Rio karneval. Ise ma sinna ei sattunud, aga nii palju, kui ma sealt kohalikust telest nägi, neid klippe ja pilte ja asju, et üsna eksootiline küll jah. Selle Rio karnevali veel üldse see, et üks reisipalaviku saadedel saime teada, et hoopis kõik asendanud Trinidad ja Tobagost lihtsalt Riia tahes on eraon selle nii-öelda maha viksinud, et kõik asi noppis sealt Kariibi saartelt tulnud jah, võimalik maad. Mainisid siin sõnad gringo ka, et sa ütled, et kolumlased on väga külalislahked, aga kuidas valget inimest võetakse, võetakse teda, kui ütleme rahakoti või võetakse ikkagi normaalselt vastu. See on, oleneb sellest, kus sa käid. Kolumbia kõige turistlikum piirkond on Kariibi mere rannik. Et just siis kartahena linn on, on tuntud ka Unesco maailmapärandi nimekirjas. Võimas vana koloniaalvanalinn on seal ja kindlasti soovitan minna. Mulle väga meeldis, et Jakarta heinas turistid on käinud kogu aeg ja, ja ka siis, kui oli Fargi kõrgaeg ja rikkale taga ohtlik ja mujale eriti julgetud minna Skata heina suvega rahvast täis. Nii et seal on minu arust kohalikud ära rikutud selle turisminduse poolt, et sealt just Kariibi mere äärest on ka ilmselt kõige ebameeldivamad kogemused Kolumbiast üldse, et lülitati ma tea mulle müüa narkootikum, üritati pettusi korraldada ja nii edasi. Et tasub olla ettevaatlik, aga jäänud riigis, et eriti justkui käia sellistes väiksemates külades ja kohtades, kus noh, mis ei ole veel nagu turismitööstuse poolt vallutatud. Et inimesed väga sõbralikud ja ja noh, ei ole nii, nagu on kuskil Lõuna-Aasias Kagu-Aasias, et igaüks, kes sinuga täna päeval tuleb rääkima, et tal on mingi kuri plaan sinuga, et sellist tunnet mul tekkis väga harva Kolumbias, aga gringo kui termin, kas natukene halvustav või ei ole? See on ainuke info, peaks olemas olema kõikides rikked, tulevad, esiteks peetakse neid ameeriklastega või siis sakslastega. Millegipärast oleneb, kuidas seda öelda, minul on, pea minu jaoks oli solvav, on see näiteks kui mingid kerjused tahtsime käest, raha ma seda neile ei andnud. Sa ütlesid okei, monoet monohispaania keeles tähendab nii heledapealist inimest kui ka ahvi. Et nüüd ma ei saanud täpselt silmas pidasid. Aga valgel inimesel ikkagi vaadatakse tänaval järele veidi. Nad ei ole võib-olla harjunud valgetega niipalju kui Ecuadoris või Venetsueela saia panamas ollakse. Ja tegelikult see on väga hea, et, et see ongi minu jaoks Kolumbia nagu kõige suurem väärtus, kui me mõtlesime kulumbed kui sihtkohta või sellist reisipalaviku saadet kui selliste riiki, kuhu reisile minna, et, et just see, et kuna see riik konflikti tõttu oli vägagi Kuu aega selline off limits või keegi ei julgenud sinna eriti minna siis seal on väga palju ehedat, on veel alles, et ainult täna minu arust ongi praegu just see kõige õigem aeg, millal kul umbes reisida. Et riik on juba ohutu, suhteliselt ohutu, palju ohutum kui viis või 10 aastat tagasi. Samas Lääne inimesi on seal veel päris vähe ja, ja noh, just seda autentsust ja ehedust on väga palju alles. Reisipalavik maailmale nakkus Super raadioeetris. Kuna Kolumbia pindalast on väga suur osa tiheda metsa all, siis on Kolumbia üks umbes maailma 13-st riigist kus on teada, et elab rahvaid, kellel pole meie tsivilisatsioonist aimugi. Vaatamata Rakobesadele vihmametsade tihedas rägastikus on teada kolme erinevat rahvast keda arvatakse seal elavat ja kellega kohtumised valgel inimesel või kohalikel on olnud põgusad või puuduvad üldse. Teada on, et lõputu Mayo jõe ääres Kolumbia, Brasiilia olematul piiril elab karabajo rahvas kes kiivalt oma kultuuritraditsioone ja alasid kaitsevad ja neid harvasid, kordasid, kui keegi teadlane või sõjaväelane sinna Need on kostitanud odade ja nooltega. Analoogseid rahvaid arvatakse Colombias olevat umbes kuus kuni seitse gruppi ja nende suurused varieeruvad paarisaja inimese ümber. Kuna nad on tõsiselt maailmast isoleeritud, siis ei ole ka nende kohta erilist informatsiooni. Paljudega on püütud kontakteeruda, aga nad on talitanud õigesti ja keeldunud igasugusest kontaktist, mis sageli siis defineeritakse ekslikult sõjakuseks. Kuid Kolumbias elab või on pärit ka moodsa maailma suurnimesid lauljanna Shakira jalaga missa neegra looga, üle maailma tuntust kogunud Huanes kui ka sportlasi, nagu näiteks unustamatu soenguga jalgpallikollkipper Carlos Valderaama ja vormel ühe piloot Juan Pablo Montoya, kui ka mitmed kirjanikud ja Nobeli preemia laureaadid. Kolumbia majandus on tänu uutele tuultele jõudsalt kasvamas, seda peetakse hetkel Lõuna-Ameerika üheks perspektiivika maks. Kolumbia peamiseks ekspordiartikliks on mitmed maavarad. Peale kütuse, tooraine ja kulla on Kolumbia maailma üks suurimaid smaragditootjaid. Kindlasti ei saa mainimata jätta kuulsat Kolumbia kohvi äratuntav logo järgi, kus peal laia kaabu ja muulaga härra, kes kannab nime Fonwaldeel ja tema ratsu nimega Konshita. Tegemist on aga välja mõeldud, kujuvad hõrk Kolumbia kohvi oleks kaugelt juba üle maailma äratuntav. Kohvitootmises jäädakse maailmas alla vaid Brasiiliale, tootes 12 protsenti kogu maailma kohvist. Kolumbia on koduks tuhandetele lilledele. Üle 70 protsendi USAsse imporditud lõikelilledest on imporditud just Columbiast. K on Kolumbia maailma suuruselt kolmas naistepesu tootja. Arusaadav. Ilusad naised vajavad palju ilusat pesu. Reisipalavik täna Kolumbias. Meil on külas Arvo, kes seal on pool aastat on elanud ja tööd teinud, räägiksime natukene nüüd nendest kohtadest, kus Kolumbias raudselt minema peaks nendest asjadest, mida, mida, mida kindlasti nägema peaks asjadest kindlasti kogema, peaks, et suurem osa lennukeid maandub Bogotaasse? Jah, aga noh, rahvusvahelise lennuväli on mujale ka Hamilton üleval karda heinas meditsiinis ja on võimalik mitut pidi rikki saada, aga Euroopast enamus, lendad tasse ja räägiks, mis Bogota linnas head teha, vaadata ja on turisti jaoks. Bogota on suhteliselt ebahuvitav. Minu arust, et noh, vanalinn on seal olemas, on olulisem. Igatsed presidendi, lossid on seal erinevaid katedraalis, need tasub kindlasti üle vaadata. Togotaa kõrval daam, nagu ma ütlesin, on 2600 meetri kõrgusel mägedes, aga aga linna kõrval jookseb v1 mäeahelik, et botaanses sellises kõrgmäestiku orus põhimõtteliselt linna kõrval on siis mägi, mille nimi on Monster Rate, seal on siis üleval kirikusse umbes 3300 meetrit, sinna saab köisraudtee rongiga ülesse jala, seal tavaliselt käiakse siis Bogotaast eemal on soolaga traal, mis, millele kolumbialased ise on üsna uhked soolakatedraal soolakatedraal, sibakira või pakiraam on selle koha nimi ja see on siis vana soolakaevandus nendesse vanadesse maa-alustesse käikudesse on tehtud selline maa-alune. No ja siis lõbustuspark, aga, aga selline. Ma ongi maa-aluses katedraalis siis või nagu jumalateenistusi korraldatakse, seal, seal on erinevaid soolaskulptuure ja nii edasi on päris huvitav, et kui keegi on veidi kummaline paralleel, võib-olla, kui keegi on käinud Põhja-Rootsis seal jäähotellis kirunas, siis siis minu jaoks ja soolakatedraal meenutas veidi kirunat, et see oli ka midagi väga huvitavat valgustada ja ja niisugune põnev koht tasub kindlasti ühe päeva või pool päeva planeerida, selleks, et seal ära käia. Ma küsiks, vahepeal lööb, nagu me nägime mägedest ka, et Kolumbia seda hästi palju vulkaane. No nad on küll vist kõik kustunud lõuna kulundas tegelikult siiski ja midagi purskab jälle vahetevahel. Ja mingi 1850 vist oli oli vist mingi suurem, kus soid mingid kümned tuhanded, et praegu on seal nagu vulkaanide, sihukest sihukest asja ei ole, et lähed kuskile, istud ja vaatad, kuidas purskab ja plaksutavad käsi lõuna Kolumbias, seal on kaks linna, pastor, papa Jann, et ühe lähedal neist jah, oli küll üks purskama 2009 aasta keskel kuskil? Jah, ei ole eriti teema kolmes okei, aga liigume edasi siis. Nii et kui Kolumbiasse minna, siis tasub inimene peaks välja mõtlema, mida ta tahab teha, et mis teda huvitab, kas sa saad minna mägedesse, minna randa, vihmametsa, räägiks sellest rannaga, kartafena oli selle koha nimi veel, et seal olid seal kõige halvemad mälestused, mis, milline see koht on. Ja Kariibi mere rannik on kõige turistlikum, sealsamas on ka kõige kuulsama kannad Kolumbias. Karta heina, on? Jah näiteks jällegi mainisin enne kirjaniku Martteesi vanad armastusest ja teistest deemonitest oli vist niimoodi pealkirjad, see leiab aset. Kata heinas näiteks. Et see on vana koloniaallinn väga hästi säilinud. Ma veetsin seal kolm päeva ja põhimõttelisem, mitte midagi tehes, kondasin mööda vanalinna tänavaid, vahepeal istusin mõnes tänavakohvikus, võtsin külma õlle, vaatasin möödakäijaid, kuulasin salsat, mis tuli kuskilt ja ja õhtul vaatasin siis linnamüür päikeseloojangut, siis oli mere kohal. Et väga romantiline linn, et kui keegi kuulajatest hiljuti abiellunud või plaanib abielluda ja otsib kohta, kuhu pulmareisile minna, siis kindlasti tasub mõelda, kata heina peale. Et mulle väga meeldis ja seal on ka mitmeid vanu kindlusi, kirikuid ja lähedal ka randasid, kuhu minna, nii et tegevust jagub ööeluga ja ööelu ka kindlasti oma ja muidugi ka. Prostituute ja kokaiini on ka lihtne hankida, kui kellelgi on sellised soovid. Kindlasti jah, tasubki sellest hoiduda. Ja siis teine popim koht Kariibi mere ääres on Santa Marta. Selle lähedal on üks väike kaluriküla, mille nimi on ta kanga, ta kangas, väidetavalt on Lõuna-Ameerika kõige odavamad siis hinnad sukeldumiseks, et kes sukeldumisega tegeleb, siis seal väidetavalt oli see väga soodne, ise ma küll seda proovinud ja no muidugi, Santa Marta lähedal on Kataironasest aeroona park. See on selline rahvuspark, mis on Kariibi mere ääres ja väga ilusate randadega väga askeetlik ja tingimustega, nagu ma aru saan, tüübid minema kas telgis või võrkkiiges enamasti kuskil palmi all. Et ise ma sinna paraku ei sattunud, aga, aga jah, soovitan seda ka. Hoolimata sellest. Me teame, et Kolumbia on siin suure osa, on tegelikult päris nagu Amazonase vihmametsade all, et oli sul ka võimalus külastada vihmametsasid sest ma loen setu mingisuguseid tohutuid numbreid, kuidas Kolumbias on pea kõige rohkem maailmas erinevaid orhideesid kõige rohkem erinevaid linnuliike, noh, rääkimata igasugustest kahe paiksetest ja roomajatest ja 14000 liiki erinevaid liblikaid, millest 3000 on ainult elavad Kolumbias. Et tundub, et seda, seda mega metsa, mis maailma kopsudeks nimetatakse, ikka seal on jah, põhimõtteliselt vist umbes pool riigist on džungel vihmametsad, siis on ka noh, põhiline viiega on ikkagi on Amazonas ja siis riigi ka idaosa lossiljanos kutsutakse selline, seal on siis suured sellised tasandikud ja palju oranžid on seal ka ja aga sellega on probleem, et need ei ole ta ka ohutud piirkonnad ja vihmametsades kõige siis tuntum sihtkoht ongi Leticia letisse, linn on, asub riigi kagunurgas kolmikpiir, Peruu, Kolumbia, Brasiilia saavad seal kokku Amazonase jõel. Sinna saab ainult lennukiga mööda maad ei ole võimalik? Vist kuidagi mööda jõgesid, aga noh, siis selleks peaks arvestama umbes nädal või 10 päeva sinna kohale jõuda. Enne lennukiga on umbes poolteist tundi? Jah, ja Lätis ja on umbes 35000 elanikuga džunglilinn kuhu saab siis nagu öeldud ainult õhutranspordiga või laevatranspordiga ja ütleme, on võimalik siis minna erinevatele džunglitreppidele, et kas siis paadiga seal Amazonase haru jõgedel või jalgsi või, või mis iganes, mina üürisin seal mootorratta, et, et seal ei ole. Siis ma ütlen, Kolumbia, Brasiilia on ühel pool jõge, teisel pool ja pean tõru. Aga siis Kolumbia Brasiilia vahel nagu piirikontrolli, kui sellist ei ole, nii et siis ma saan rahulikult seal nii Kolumbia poole peal kui Brasiilia poolega tsikliga ringi sõita, et nendes väikestes külades seal mingit teed seal kohapeal on, aga nende teede vii kuhugi nagu pikemas perspektiivis. Et see ühesõnaga Kolumbia Se džunglipealinn, aga teine huvitav koht, kus ma käisin, oli siis vaikse ookeani rannik. Mis seal linn on, bueno mentuura, mis on kuulus või kurikuulus. Sinna jõudsin, oli tunne, nagu oleksin sattunud Aafrikas seal sellest 99 protsenti elanikest on mustanahalised väga ohtlik koht väidetavalt, aga, aga see on see koht kutsub siis kiirpaatidega erinevatesse väikestesse küladesse, mis on Vaikse ookeani rannikul, et seal on palju selliseid ligipääsmatu luid, külasid ja väikseid linnu, kuhu saab siis ainult tööga paadiga nagu enam-vähem tuura on siis ausa sillapea või haigust ning kus need reisid lähevad? Vaikse ookeani rannikule tegelikult hirmsalt meeldis, käisime seal siis oma kohalike sõpradega ja teiste vabatahtlikega just selle Zemana Santa ajal lihavõtete ajal ja kas ma ütlen, need rannad seal rannad on väga laiad, väga puhtad, väga ilusad, aga kindlasti mitte mingeid paradiisirannad selles mõttes, et see liiv oli siis must tuhkhall. Et selline vulkaanilise taustaga paistis olevat liit. See piirkond on väga Lääne üsna lagune, sellepärast on ja nii edasi, aga väga eksootiline. Seal ei näinud me selle neli-viis päeva vist, mis me veetsime, et peaaegu mitte ühtegi teist valget inimest, kuigi see oli kõrgaeg. Pühade aeg oli küll väga palju Kolumbia siseturiste, kes seal pidu panid. Ja sealt on ka minu, võib-olla kõige hullemad sellised biokogemused elus, et siiamaani väga kirkalt meeles, kuidas siis oli mingisuguse rannaklubis oli tants ja mingil hetkel siis avastasime, et meie ümber on nagu ahelikku võtnud siis ennast üks grupp automaatoreid, et oli siis ka sõjavägi seal turvamas pilu. Nii et, et selliste asjadega tasub arvesta. Lahedaid kohti, kus sa käisid või kus sa soovitad kindlalt minna, kui Kolumbiasse minna ja aega on ja üks koht, mis on Bogo taaskord väga kaugel seal Ecuadori piiri ääres täiesti on siis antuaario neelas lahas katedraal, mis on ehitatud sellisesse loodusliku kanjonisse orgu, ta nagu jõe kohal on kirik, väetavad siis Neitsi Maarja kunagi ilmutas ennast seal kanjoni seinal ja siis, kuna selliseid 19 sajandi alguses ja usklik rahvas nagu kolumbialased on, siis ehitasid sinna kiriku ümber ja nüüd altari altar, siis istud täpselt selle koha peal, kus neitsi Maarja, kui nad ilmus, nii et selliseid sedasama kalju seina peale härja kujutis. Et ühesõnaga see setting või see koht või maastikukirik oli, et see oli väga nagu huvitada väga äge. Lõunaga umbes veel sealkandis on vanu ja nagu indiaanlaste muskade kohti ma ei mäleta enam seal linnakese nimega, aga kes ostab näiteks endale lunib Planet Columbia, sest seal on need kõik ilusti kirjas, et seal on siis ka vanade indiaanlaste jäätud sellised suured kivikujud, et mitte nii võimsad nagu lihavõtte saarel, aga, aga noh, niuke meetrite suurused, sellised ebamaised skulptuurid. Ja jällegi endale paraku sinna ei olnud võimalik minna, aga aga tasub käia, et see on ka kuulusid Unesco maailmapärandi nimekirja see koht siis kellele meeldib näiteks ekstreemsport? Tasub üles otsida selle linn, mille nimi on, saan kyll, mis on hill, see on advokaat taast umbes viis tundi bussiga põhja poole ja seal ka sõpradega korraldasime ühe ekstreemnädalavahetuse endale, kes siis kahe päeva jooksul tegime parablaidingut, tegime raftingut, tegime küttega kosest laskumist tagusest mägironimist ja benji hüpet ka siis ka, et, et seal, ühesõnaga kõiki selliseid ekstreemseid asju on võimalik endale korraldada. Ja väga taskukohaste hindadega Ecuadoris on erinevad kohad, kus saab asju teha, aga kas on kyll, oli palju soodsam igatepidi ja kõik väga kompaktne või? Lihtne ta nüüd tegelikult Kolumbia on selline maa, kus sul on võimalik praktiliselt kõik asju teha ja kogeda nii erinevaid loodusvorme alates mägedest, tasandikest, sügavast, täiesti tundmatust metsast ja suurlinnadest ka täpselt nii jah. Et võib-olla kaks kohta, mida ma tahaksin veel mainida, kolm kohta on Kohvipiirkond, Soonaga, Fateera, mis on siis Armeenia ka seal selle linna nimi on Armeenia. Armeenia kandis ja Mani saare segandis ma ei tea, seal oli üldse väga huvitavate nimedega kohti, vist Ellarabee näiteks oli Finlandia ja äkki sellepärast, et ma siin enne vulkaanide kohta lugesin, aga seal erilist möllu praegu vulkaanide ka ei ole, et mingil 99. aastal purskas seal üks vulkaan ja arvatakse, et 99. aasta Armeenia maavärin on selle sama asjaga seotud, sellepärast Kolumbias purskas, toimus mingi lihe ja Armeenias oli maavärin võib-olla sellepärast väga huvitav, aga ma kardan, et see linn oli armeenia nimeline juba enne 90 üheksandat aastat. Aga ühesõnaga Soone katet, tera ja Kolumbia on kuulus ka oma kohvi poolest ja seal tasub kindlasti käia, et see kliima on seal väga hea kohvi, siis kasvab umbes 1200 vahemikus siis 1200 kuni 1000 umbes 600 800 meetrit üle merepinna. Et seal on siis piirkonnad, mis ütlevad, et seal on igavene kevad väga selline mõnus matkamiseks väga head kohad, siis on võimalik hobusega endale matku korraldada või jalakäija uurida seda, kuidas kohvi kasvatatakse. Et soovitan, teine koht, kes tahavad midagi väga eksootilist, võib-olla siis on võimalik minna kõrbesse. Kõrb on kõrbed on isegi mitu Togot aasta viis tundi bussiga neli tundi bussiga lõuna poole on Datak koha kõrb, noh, tegelikult ei ole ta vist otseselt kõrbete, lihtsalt kuiv piirkond, aga seal on ka huvitavad sellised savikanjonid ja täielik kuumaastik oli, et ma ei ole nagu varem sellist kohta näinud. Ja veel üks väga veidi raskesti ligipääsetav, aga minu jaoks väga äge koht oli kapurganaa. Katurganaa on üks väike kaluriküla, mis on vastu panama piiri seal siis seal üleval Kariibi mere ääres, kuhu jällegi saab suuremast linnast siis turbost saab sinna kiirpaadiga. Aga selle linna või küla omapära oli selles, et seal ei olnud mitte ühtegi mootorsõidukit. Ei ühtegi autot, mootorratast mitte midagi, täielik rahu ja vaikus, et inimesed niuksed jala, jala või hobusega jalgrattaga. Aga meil on see tingitud või lihtsalt, see on jällegi koht, kuhu ükski maantee, nii et sinna saab lennukiga laevaga ja need on õnneks veel piisavalt väike, et no vist piirivalvuritel mingid džiibid seal olid, kolistasime mööda panama piiri ringi, aga muidu oli nagu väga meelikosutav paik või tahab nagu sellist rahu ja vaikus, siis tasub sinna minna. Isegi generaatoreid isegi ei olnud generaatorite müra, ei elekter tuli kuskilt metsast mingisugune kõrgepingeliin ikka vist tuliselt keskuse poolt kohale veetud, aga kas see on õige väide, et kui ma ütlen, et Kolumbias nii-öelda Amazonase vihmametsades on veel siiamaani selliseid hõime, kes pole tänapäeva tsivilisatsiooni kokku puutunud? Ilmselt küll jah, et minu arust 2009. aasta kevadel viimati ma nägin sellist uudisnuppu, et jälle kuskilt avastati seltskond indiaanlasi, kes end valget inimest näinud kunagi. Et, et noh, see piir punas vihmametsad seal on väga palju kohti, mis on läbi uurimata ja valge inimesele kunagi sattunud ja tõenäoliselt lähitulevikus ei satugi. Et et selles mõttes noh, see küll see narkoprobleem ja konflikt riigis on väga palju kurja põhjustants, aga hea asi on see, et seal Ta on, paljud asjad võib olla säilinud paremini kui, kui kuskil Ecuadoris või kuidas sulle tundus, kuidas sellised tohutu biomassiga või sihukese ütleme väga unikaalse loodusega Kolumbia ja valitsus selle hoidmisega hakkama saab, teevad nad seda või on nende jaoks ütleme ikkagi see osakene nii igapäevasest elust, et ei ole mingi probleem siin natukene metsa maha võtta siin natukene midagi kõpitseda ja ehitada siia bensujaam ja parkla ja või nad hoiavad oma loodust. Selline suurem metsade langetamine, tõtt-öelda ma ei, ma arvan, et ma ei ole pädev sellele küsimusele vastama. Aga see ei tundunud olevat teema, sest just metsad on nagunii raskesti ligipääsetavad džunglialad tõenäoliselt loomulikult need kohalikud indiaanlased ka või, või kellel juba mingit kontakt siis sellise tsivilisatsiooniga on olnud, et eks seal väärispuitu ja asja ikka liigub ja tõenäoliselt ikka pimeduskatte all seal midagi välja veetakse. Aga Ma ei ole kindel, et kes korra moblaga rääkida, see teeb selle teiega aja aga nende džungli matkadega ja biomassiga, et ma arvan, et Kolumbias võib olla probleem, et sinna kohale saada, et just kuna see turismitööstus ühelt poolt juba areneb üsna jõudsalt, aga teiselt poolt selliseid džungliekspeditsioone, noh tõenäoliselt on võimalik kõike korraldada, aga ma kujutan ette, et see võib üsna kulukaks ka minna. Kui kellelgi on tõesti tõsisem huvi mingisuguste liblikate või selliste Reisipalavik täna siis Kolumbiast ja räägiks natukene sellest ka, räägiks kõigepealt Kolumbia köögist ja söögist. Mis huvitavaid sööke seal süüa saab, on seal üldse oma Kolumbia, et kui on nagu need Kolumbia rahvuski niimoodi mikstuur erinevatest kultuuridest indiaani Iraan ja Ameerika Saksa Euroopa minu jaoks võib-olla selline Kolumbia rahvusköögi lipulaev oleks, siis pan teha paisa. See on selline ka meditsiinikandist originaalis pärit, selline tugev lõuna. Meil on väga palju komponente, et sinna juurde käib siis riis ja oad, siia üks tubli liha ja praemuna üks viil avokaadot ja ka siis friteeritud praetud seakamar Char annan sulle seakamara nimi ja ka siis friteeritud, plaatanu, see on siis selline banaanitaoline Puuvili, mille viiruseid kritiseeritakse. Ja jah teab asja juurde, käib supp. Kõik asjad, mis taldrikule mahuvad ja et neile meeldib, et üldse ei olnud ebatavaline, kui läksid kuskile lihtsalt sööklasse, siis pandi sulle korraga taldrikule friikartulit, riisi ja spagette ja juurde siis veidi salatit ja tükk kana, näiteks. Et neile meeldib sellise mikse teha ja noh, pal teha paisa on selline. Kuidas ma ütlen veidi erilisem jamslik, aga tavaline söök, väga palju siukseid, kana nagu üldiselt igal pool Lõuna-Ameerikas kana ja kas steike siis erinevad grille grill-liha, grill, kes iga enamasti küll veis. Niisiis on olemas ka supp, Ahjako, kuhu siis käib mais ja kana ja kartul juurde antakse sulle siis ka avokaadot, värsket avokaadot ja riisi nagu eraldi taldrikul ja noh, üks asi küll, mida ma Kolumbiast igatsen, siis värsked mahlad erinevad. Et nagu ma ütlesin, siis andide mäeahelik ulatub Kolumbiasse, seal on väga palju kõrgplatoosid erineval tasapinnal olevat põllumaad. Tulemus on siis see, et seal on kogu aeg värskelt kätte saada kodumaine aed- ja köögivili ja puuvili. Et kõik kasvab, kõik, millest vähegi oskad, unistada. On võimalik saada värskelt poest avokaadod ja banaanid ja, ja muud eksootilisemad asjad sinna otsa. Ja mida nad hästi teevad, on siis värsked mahlad, kas siis v põhjal viga piima põhjal selliseid. Ja mida pea igalt tänavanurgalt on võimalik saada üsna sümboolse hinnaga, võib-olla seal viie või 10 krooni eest saad juba tubli klaasitäie. Limonaade nature all on siis ka üks jooksis selline laimi ja kohaliku pruuni suhkru abil tehtud, selline naturaalne limonaad. Väga värskendav, ma lugesin ka ühte nimekirja erinevatest puuviljadest, mis kul umbes kasvavad. No ma teadnud nimesid veel rääkida sellest, millised nad välja näevad, et seal on tõesti nagu erinevaid, väga palju puuvilju. Ja ei mäleta, aga ma õppisin mõned selgeks hispaania keeles, aga ma ei teagi, kuidas nad on inglise keeles eesti keeles rääkima. Polegi eestikeelseid nimesid ja paljudest asjadest kuulnudki, vanem veel asjad, millest üle ega ümber ei saan, arrepad ribad on sellised maisipannkoogid, maisi, seal kirjeldatud põhimõtteliselt maisipannkook lihtsalt keskelt pooleks lõigata ja panna juustu vahele küpsetada, süüa hommikusöögiks seda väga armastatakse süüa ja tänavalt saab ka osta nagu sellise snäkkina. Empanaadad, mis mulle väga hakkasid meeldima, on sellised friteeritud nagu pontšikuid või pirukad mida ka kuskil võib-olla viie krooniga, isegi vähem väiksema raha saad osta ja on hea nälja peletamiseks kuskil reisid soojemates piirkondades, eelkõige kuskil rannikul müüakse salpikonni. Saltic on selline puuvilja kokteil, pull salat. Et sinna hakitakse sisse ka erinevaid rohkem ja vähem eksootilisi puuvilju, kallatakse üle erinevate siirupit mahladega veel. Ja Ta on selline hea magustoitu ja kohvi joovad kõik kogu aeg, kuna tegemist on kõva kohvimaaga. Tegelikult maailma kõige kõvem kohvimaa on Soome, kus seda kõige rohkem juuakse. Kohvi mulle tundub, et oskavad kasvatada, aga ei oska eriti teha, nii et nad loomulikult on ka selliseid puhtamaid, läänelikumaid, korralikumaid, kohvikuid, kus saab siis kohaliku Kolumbia kohvi aga minu arust eriti vahet ei ole, kas sa jood seda kohvi seal viideris Tallinnas kuskil, et cafe, cafe, latte ja, ja nii edasi, mingit erilist elamust sellest visanud, võib-olla ma ei ole piisavalt suur kohviekspert, aga kuidas joogiga on, võtavad nad napsu ja pidu käib, napsu võetakse kindlasti, kes alkoholi vastu huvi tunneb, siis varem või hiljem põrkub Kolumbias akvardientega kliente on siis kohalik 30 kraadine viin vist aniisiviin ketast on väga selline spetsiifilise maitsega peokultuuris siis, et kui käisin komaal nende Kolumbia tudengitega väljas klubis, siis elu käis nii, et Te ostate siis pudel variant mingi pool liitrit või liiter ja ühekordselt sellised napsiklaasid plastikust ja tantsupõrandal siis järjest galati isegi tihti nii et oli üks annus topset, et kallati siis täisinimene jäi ära, ulatas järgmisele krati täis jäi ära, et niimoodi käis siis ringiratast, kuni sai pudel tühjaks, et tantsu ei katkenud hetkekski. Ja Tagoriente ja ka rumm on top, et kohalikku rummi on olemas täitsa täitsa joodav. Ja noh, loomulikult Ühed erinevad siia ja peenem seltskond siseks joob kõike seda, mis meiegi, et erinevad likööri ja džinni, teade, kiilad ja nii edasi rivis natukene rahast ka, et kui kallis maa, mis raha seal üldse käibel on ja kui kallis maa on Kolumbia. Kolumbias käib Kolumbia Beso. Enne kodust lahkumist tasuks õppida ära arvutamine suurte numbritega. Kolumbia pessa. Vahetuskurss on üks Eesti kroon on 200 Pessot. Nii et lihtsa lõuna saad näiteks kätte 5000 peeso eest. Taas taksoga sõidavad, võib olla pikem ots on 10000 peesot. Bussipilet on seal võib-olla 30000 linnade vahel suurte numbritega arutamine toodud selgeks teha, aga suhteliselt odav maalses ikkagi. On küll minu arust on, ma ei ole küll Eestis üritanud niimoodi Bäckbecerina elada, et elan hotellis ja see on väljas kogu aeg. Keskmine öö siis ühesõnaga oma riigist ringi reisisin siis enamasti otsisime kõige odavamaid variante, et olin, olingi siis seljakotiturist ja odavamad hotellid enamasti peaaegu igas linnas, sa leiad endale öömaja siis 15000 peeso eest seal umbes 75 krooni. Ja lõunakeskmiselt võib-olla on siis 5000 ja 5000 kuni 10000 Pessotad sellega rahaga peaks oma söönuks igalt poolt, see on siis 25 kuni 50 krooni lõuna eest. Muidugi seal ka, noh, Kariibi mereääred tundus olevat kõige kallim, et seal peab siis veidi suuremate kuludega arvestama, aga mitte märkimisväärselt suurematega. Mis veel bussi nagu kohalik transport, et Kolumbias on väga palju siselennuliine igale poole on võimalik lennata. Mina lendasin ainult korra siis poolt aastat, nagu ma ütlesin, alla Amazonasest selle tissasse, kuna muud varianti ei olnud, sest ülejäänud sõidud ma tegin kõik bussidega bussiliiklus on väga arenenud, tänud igale poole saab peaaegu igal ajal. Aga noh, kõige kallimad bussipiletid, mis ma maksin, oligi siis Alt Ecuadori piiri ääres, Tobotaaslase reis oli 22 tundi. Maxima sellest 477 krooni. Teine oli karta heinast meditsiini 13 tundi, see oli kõige kallim, see oli 500 krooni umbes. Noh, aga samas ka pikad otsad, teised piletid jäid siin kõik? Jah, ei maksnud vist isegi poolt pooltki nii palju, kui see 500 kroonini, kuidas need bussid on, siuksed, konditsioneeriga, telekad, wifi või on niisugune ikkagi rahulikus, väga konditsioneeritud soojad riided tasub otsida kaasa endaga, kui sõita bussis, et päris külmaks magamiskotti päris ei ole vaja, aga ikka mingi kõrgema kaelusega mingi pusa või dressipluus kaasa. Villased sokid, vähemalt mingid sokid ja sussid on korralikud, puhtad telekad on sees, graafikus püsivad, noh, niivõrd-kuivõrd seal on, muidugi ongi probleem nendes mägedes, et kui kuskil maanteel on õnnetus kuskil mägedes, siis kogu liiklus seisab. Et mõnikord seetõttu siis kohale jõudmine venib, aga muidu püsisid üllatavalt hästi graafikus. Sest ta on tegelikult, et kui sul on mingi aja peale minek tagasi lennuki peale minema, et siis võib-olla seda seal mägedes seisad tänu õnnetusele mingi päris pikka aega ja loomulikult, et viimasel minutil seal küll midagi eriti. Reisipalavik siis täna Kolumbias. Meil on külas Arvo Anton, kes elas Columbias Bogotas päris tükk aega. Mis sa veel oskad selle linna ja maa kohta veel öelda? Totaalkohta üks asi, mis oli minu jaoks selline väga positiivne üllatus, olid Togotaa jalgrattateed, Togotaas on üle 300 kilomeetri jalgrattateesid, see on väidetavalt maailmas kõige suurem siis linnasisene jalgrattavõrk, mis loovad taason ja päris hästi korraldatud, et mul oli oma Rataski olemas seal ka ja käisime sellega tööl ja käisin linna peal ringi nüüd jalgrattateed olid täiesti adekvaatselt kasutatavat, jalgratas oli kasutatav ühistranspordivahendina. Et ei ole nii, et kui sõidad Tallinnas ma tea Piritalt nõmmele, siis siis pead elu enne härra kindlustama. Et selles mõttes päris üllatav, et tegelikult noh, tegemist on ikkagi Lõuna-Ameerika linnadelt, sellised nagu jalga. Ta teel on täitsa olemas, Bogotaas vähemalt väga hästi töötas ja, aga meditsiinis, nii palju kui ma nägin, olid need täitsa olemas. Nii et kui inimene läheb brutaalselt, siis ta võib täitsa mõelda selle peale, et linnasiseseks transpordiks kostab või võtab kasutusele need jalgratta. Tasub mõelda selle peale küll, jah. Teine siis ühistranspordiasi Dorotaas. Mis oli huvitav, et seal ei ole metrood, aga olemas bussisüsteemi nimega transmil Lenio. Et siis on sellised eribussid, mis sõidavad ainult neile mõeldud sõiduradadel ja süsteem on nagu metroosse, et inimene ei osta piletit mitte bussiminemiseks, vaid siis peatusesse või jaama minemiseks, nii et sa siis saad vahete vahetada neid busse ja et ostad ühe pileti ja siis sõidad võib-olla kolme bussiga mingisugusesse sihtkohta, kus sul on vaja minna. Et see oli siis selline maapealne metroosüsteem, mis väga hästi töötas. Ja huvitav fakt, võib-olla kohta veel, et Bogota linnapea on kunagi olnud leedukas tiks kodanik, noh tal küll on kulundas sündinud, aga ta on Leedu immigrantide poeg. Ja ta oli ka minu ülikooli rektor kunagi ja siis teenis vist kaks ametiaega Bogota linnapeana ja tegelikult tema selle jalgrattateedesüsteemiga alustas seal, mis ta nimi on? Ei peast ei mäleta. Ja veel üks asi, mis ilmselt kohalikke autoomanikke väga närvi ajas oli pikovi plaka süsteem tähendab seda, et mingitel nädalapäevadel ei tohtinud linnas liigelda siis mingite kindlate numbrimärkidega autod, ütleme, kui su numbrina. Ma ei tea, kas te siis lõppes või algas näiteks numbriga seitse siis sa ei tohi sõita, ütleme ma tea kolmapäeval ja laupäeval. Et süsteem oli selles, et inimesi siis vähendada autode hulka tänavatel ja, ja suruda siis inimesi selleks, et nad kasutaks rohkem ühistransporti. Aga nagu ma kuulsin, siis, kui see süsteem nagu juurutati, siis oli hüppeliselt kasvanud kasutatud autode müük, et ühesõnaga rikkamad inimesed siis põhiliselt ostsid endale igaks nädalapäevaks omaette auto. Et see oli nagu väike tagasilöök, aga noh, ega kõik inimesed seda loomulikult endale lubada ei saa. Et paistis, et nad ikka siis üritasid seda keskkonnasäästlikult seal kuidagi suruda, et, et jah, mis seal salata, et need tänavad on seal üsna autoderohked ja, ja tossu täis. Üks asi, mida Kolumbiasse minnes tasub kindlasti teha, on minna peole. Muidugi kui oleneb, kellelt sa küsid, kui sa küsid mõne Kolumbia lase käest, kus on kõige paremad peod, kus on kõige parem väljas käia, siis kui ta meditsiinist ütleb, et meditsiinis on Pugotaažifilotaaži ja nii edasi, mulle meeldis väga meditsiin. Seal on olemas piirkond sonar ossa mis tähendab siis seda, et on üksteise kõrval umbes kaks kolm, ma ei tea, võib-olla rohkem linnakvartalit, sungi täis ainult klubisid ja pubisid restorane ja nädalavahetustel pidu käib ka tänavatel, kus on kogu aeg ööd, on ka soojad suhteliselt millega keegi kujutab ette noortest inimestest, saab Tartus näiteks tudengite kevadpäevi või Viljandi folki või Viljandis suvel näiteks, et selline elu siis käib seal igal nädalavahetusel, et rahvas on tänavatel ja sotsialiseerutakse, pidutsetakse ja Bogot taas, tegelikult on ka sarnaseid piirkondi oma kolm-neli tükki, mis ongi siis mitte ei ole üksklubi. Üks kvartal, kus oli kvartal biokvartal jah, et neid oli seal päris mitmeid ja seda tasub kogeda, ütleme nii. Ja jah, meil siin on siis ka kuulus kõige ilusamate naiste linn Kolumbias, et väidetavalt siis maailma kõige ilusamad naised on Kolumbias ja maailmaga ja Kolumbia kõige ilusamad naised on meditsiinis nende kontole mingi eraldi väljend ka või ei olnud paisata, et tähendab, see on umbes nagu eesti keeles mulk, et et kohaliku inimese hüüdnimi paisa. Et Kolumbia, kes on pärit Kariibi mere ääres, neid hüüti kosteniodeks Bogota inimesi, kui ma ei eksi, süüdi rolladeks Rollo rollanud, okei, ja paisa naised on maailma kõige ilusamad paisata, ilusamad, väga sõbralikud ka. Siis Kolumbia kohta veel huvitav. Jah, see on ilmselt sarnane, mis on igas teises Lõuna-Ameerika riigis, et on väga hoolivad oma välimusest. Palju, eks ringi hambaklambritega hambad vaja korda saada üritatakse käia nii hästi riides kui võimalik näiteks ka silmade laserlõikuse tehnoloogia on pärit Kolumbiast, esimesed operatsioonid tehti Bogotas. Kui veel, kui mõelda, et kui minna Kolumbiasse, läheb eestlane Kolumbiasse. Noh, nagu ma ütlesin, et inimesed on suhteliselt sõbralikud, aga, aga tasub ikkagi olla ettevaatlik, et kui jätta endast muljet endast kui ohvrist, et kui sa Umbest igal tänava nurgale juulil lunib planetite linnakaarti niimoodi laia lehena, siis juhtusega midagi. Ja minu soovitus ongi inimestele, et esiteks tasub kindlasti Kolumbiasse minna. Nagu ma varem ütlesin, et praegu on kõige õigem aeg seda riiki külastada. Ta on väga ehe ja väga külalislahke ja väga palju on seal kogeda erinevat. Ja enne kui sinna minna soovitaksin osta mingisuguse reisiraamatu Lund, liplane Kolumbia näiteks aastast 2009 on väga hea raamat. Nagu öö ja päev võrreldes lunib annetti varasema Kolumbia raamatuga. Ja tegelikult üks huvitav indikaator, mille nimi on minu jaoks, oligi see, et näiteks kui vaadata 2006. aasta Sis luuni planetit ja, ja seal ei olnud juttu paljudest riigipiirkondadest, seal oli paljud näiteks Vaikse ookeani rannikust sõnagi siis ja ka oma suunast oli väga vähe puudutatud ja nii edasi siis uues raamatus on oluliselt rohkem juttu oluliselt rohkem piirkondi kaetud, et, et eks see ole ka omamoodi nagu indikaator, et riik on nagu turvalisemaks muutunud. Jah, et kui juba riigis olla, siis tasub otsida mõni festival, mida külastada, et igas linnas on olemas oma piirkondlikud festivalid igal aastaajal, igas kuus kuskil midagi toimub. Ja siis, et on võimalik näha, kuidas kohalikud pidu peavad ja ennast hästi tunnevad, et, et et seda tasub endale korraldada. Millised on need asjad peale mälestuste, mida Kolumbiast peaks raudselt nagu endale kaasa ostma, mingid ehtsad, et see on õige, sest see on Columbiast. Kulumbest, mina tõin endale parama kübara. Ehk siis selline õlgkübar, Kolumbia stiilis on siis selline kuldsete või pruunikat tumedate triipudega kübar just iseloomulik Kariibi mere rannikule. Ja muidu ma ei oska öelda väga selliste spetsiifiliste ei ole, et kui minna Togotaa lähistel sinna soola katedraalis pakirasse seal on võimalik osta endale ma tea soolast erinevaid ristaja kujukesi näiteks ja ja erinevaid t-särke skulptuure, turistinänni leiab tegelikult üsna külmkapimagneteid. Et midagi siukest väga spetsiifilistele, ütleme kohvi ka, kindlasti peaks võtma ka season Columbiast, see ilmselt ongi võib-olla kõige spetsiifilisemat ja kodus pärast sõpru külla kutsuda ja pakkuda neile tassi ehtsat Kolumbia kohvi. Hakkame vaikselt otseselt kokku tõmbama, räägiks võib-olla natuke sellest muusikast ka, mida ma siin saate jooksul oleme kuulnud, see on puhas Kolumbia muusika. Jah, nagu ma ütlesin, kõige popim kohalik stiil. Tule mulje on bye nato. Me Gustame, kus ta laul, seda tulika ööl ja päeval söögi alla söögi peale, lõpuks sellisest ikka väga kõrini, aga nüüd iga kord, kui ma seda kuulen, kuulan kodus, siis on jälle hea tunne, et, et see on Kolumbia ja üks huvitav bänd. Jokib ta on, mulle väga meeldis, ongi poena mentuurast, sealt Vaikse ookeani äärest pärit ja teevad nad sellist omapärast Kolumbia hiphopi, segu hippopist ja afromuusikast ja muudest kohalikest mõjutustest. Et seal on selline tänapäeva Mussika, Shakira ja, ja need ka, aga seal ikka tehaksegi siukest nii-öelda modernset muusikat ka ja, ja seal on suur riik, et Bowotaaž käib väga palju ka välismaiseid, väga suuri tähti, väga tihti ja ka kohalikud, et ka üks tudengitest aga mingisugust indie-bändi ja kõike leiad, kui otsid, aga põhiasi on ikkagi bye nato ja klubides kargeta on muidugi tädi jänki, Porto Rico, st et sellest ei saa üle ega ümber. Jah, ja kuna Kolumbia on ikkagi ka Ladina-Ameerika riik, siis igasugune Ladina-Ameerika hispaaniakeelne muusika ka teistest riikidest nagu näiteks Juliette Venegas Mehhikost või et või ka manu tšau, et, et ka seda kuulab väga tihti, et selles mõttes nad on avatud pakkumistele teistele teiste riikide muusikaga. Aitäh sulle selle suurepärase ülevaatajast, sellisest toredast riigist nagu Kolumbia vähemalt mina nüüd vaatan seda riiki hoopis teistmoodi, kindlasti ka paljud raadiokuulajad on teada saanud, et tegemist on ühe äärmiselt sümpaatse, toreda ja ja suure riigikohus leiab absoluutselt erinevaid maastikuvorme, erinevaid kultuure ja erinevate süüa ja kõike kõike erinevate. Selline oli reisipalavik seekord ja see oli selle aasta esimene ning kui teil kellelgil on vahvaid reisielamusi, kui tahab, siis võtke aga raadio kahega ühendust ja rääkige oma kogemustest kõigile. Aitäh sulle veel korra ja mina olen nende kõrvits, kohtume juba järgmine.