Tere, head kodanikud. Ülekuulamine alustab. Tänase ülekuulamise toimiku kaanele on kirjutatud Erakond Eestimaa rohelised. Me räägime erakonnast, kes viimastaja nädalate ja kuude jooksul on tõusnud Eesti poliitikamaastikul olulisteks tegijateks. Nende häältega tehakse 2010. aasta riigieelarvet. Nende häältega otsustatakse aktsiiside tõstmist Eestis. Ent ometi paistab väljastpoolt, et erakonna sees valitseb suur segadus, miks muidu nende senine esimene eestkõneleja valiti vaid nappide häältega tagasi erakonna juhatusse? Ülekuulamine. Ülekuulamise toimik number 124 kellele on rohelist erakonda tarvis. Ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Ülekuulatav number üks Trapido Toomas amet riigikogu liige, Erakond Eestimaa rohelised, volikogu liige. Kõik Eesti parteisid kohe mõeldes suuremate parteide peale, eriti mulle lihtsalt meelevaldselt. Reformierakond on vist äkki selles kohas vaba, ehkki me ei ole lihtsalt ilmselt sellest kuulnud on aeg-ajalt külastanud selline elukas, mida kutsutakse lõhex selles parteis. Kas roheliste parteis on praegu lõhe? Lõhe ujub teatavasti meres ja ma ütleksin, et, et. Looduslähedased teemad on teie erakonnateemad, nii et see lõhe võib seal siiski olla. Lõhe võib meres kindlasti olla ja neid võiks rohkem olla. Eesti kalameeste huvi on, et nad oleksid ka eesti jõgedesse, aga see selleks et meie parteis või erakonnas, kui eesti keeles rääkida, siis ma arvan, et teistegi lõhe taolist ei ole, küll aga on nagu igas erakonnas, ilmselt on olnud erinevad nägemused sellest, kuidas erakonda juhtida. Ja, ja nüüd on siis selle juhatuse uue juhatuse valimise järel tekkinud nii-öelda uus kogum uusi juhatus, kes tõenäoliselt hakkab erakonda veidi teistmoodi juhtima ja see ongi kõik, kui praegu, aga ta ei tule ülekuulamisele sellepärast et ta on kutse saanud natukene aega hiljemaks ja mõne hetke pärast jõuab eetrisse, aga Marek Strandberg teiega siin kokku satuks, siis ta käed ikka ulataksid teineteisele. Tere, ütleksite või on vaike mööda minema ja teineteisest me tavaliselt üleüldse kui me kohtume. Nii et, et meie vahel ma väidan küll, ei ole ei lõhesid ega, ega muid elukaid. Aga, aga jutuks ka ei lähe, ma saan aru, mis asi, no omavahelises vestluseks nimodi pikemaks põhjalikuks südamikuga kahe partei kenasse vahel. No tähendab ma isegi saksa keeles väga hästi Teamise genoste tähendab seltsimeest. Ahah, aga ma võin täiesti julgelt väita, selle peale väga palju aega ei raiskaks. Marekiga räägime päris tihti päris sisulistel teemadel ja mõnikord ka päris pikalt. Kuulge, jätame selle keerutamise ülekuulatav nii, mis siis ikkagi on viga või mis oli viga roheliste erakonna sees, et me saame täna rääkida siin olukorrast, kus vähemalt väljaspoole paistab, et teil on erakonnas lõhe või siis vähemalt kaks või kolm või neli leeri ja te pidite vahetama erakonna juhatust ja nagu te ütlesite hetk siin tagasi, et nüüd hakatakse vabanda juhtima natuke teistmoodi kui enne, miks seda kõike vaja oli, missis erakonnas toimus. Aga ma ütleks ikkagi niipidi, et ka riigis toimuvad valimised iga nelja aasta järel kohalikes omavalitsustes, samuti iga nelja aasta järel see, et, et vahetub seltskond, kes riiki juhib, linnajuhid, valda juhib, see on täiesti normaalne ja, ja ei, mina ei keerata ta üldse, et kui rääkida, et milles nägemuste erinevus seisneb, et siis tõenäoliselt nii palju, kui ma aru saan uue juhatuse sellisest suunast, kui nii võib öelda, on see, et et inimesi üle Eesti, kes võiksid rohelise erakonnaga liituda, kes juba on liitunud rohkem kaasata läbi erinevate meetodite, kohapealsete avatud ruumide, et nad saaksid midagi teha, midagi noh, reaalselt luua. Noh, et, et siis see altpoolt tulev initsiatiiv jõuaks rohkem eelnõudesse. No mida iganes, et ma lihtsalt refereerin seda nägemust, nii nagu mina asjast aru saanud, kuidas see välja tuleb, seda näen, mis eelmisele juhatusele saatuslikuks sai, et nende nii-öelda tippliikmed või selle eelmise juhatuse tippliikmed nii-öelda vaeva, noh, rääkides Marek Strandbergi konkreetseteks sõnade napilt juhatusse sisse pääsesid, mida nad valesti tegid? Noh, seda ma arvan, küsige siis Mareki käest, kui ta siia tuleb. Et noh, ma toon ühe näite tegelikult kaugemalt, Rootsist kaugel ei ole, et seal olid sotsiaaldemokraadid võimul kas mingisugune 30 aastat või midagi sellist ja, ja nagu me teame, on Rootsi heaoluühiskond ja, ja, ja noh, kõik inimesed on nagu suhteliselt rahul. Ometi paari aasta eest sotsiaaldemokraadid valimistel kaotasid, valiti uus võim, et, et sellepärast ma ei ütleks ikkagi seda, et keegi midagi valesti tegi, aga võib-olla jah, et. Aga õigesti ka ei teinud, siis ma saan aru. Teate, ma väga ei tahaks süveneda sesse personaalias, sest see ei vii edasi. Aga mis ma tahan öelda see täiesti selgelt kuuldavalt kogu rahvale. Et, et Maarek Strandberg on sisuliselt väga tugev inimene, väga tugev tugevate ideede visioonidega juht. Et see, mida ta sisuliselt on ajanud energia teemat, muud ühiskondliku muutuse teemad. Ta on kõik täiesti omal kohal ja, ja seda ei ole mitte keegi ei vaidlustanud. Lisaks materiaalselt poolele jah, et võib-olla siis pehmem pool on see, mida uus juhatus rõhutab ja seda ei saagi nagu öelda. Et teeme nüüd niimoodi, et see tähendabki rohkem inimeste omavahelist suhtlemist kogukondlikust noh, nii-öelda pehmete väärtuste esiletoomist. Erakonnad, kas see tähendab ka seda, et rohelised lõpuks ometi nii-öelda näitavad oma poolust sotsiaalküsimustes, et kas te valite siis nii-öelda sellise reaalsema pooluse, sest et riigikogust üsna hästi klapiti kokku praegu valitsuses oleva koalitsiooniga või valiti hoopis poolus ja mis on rohkem omane ütleme tsentristidele või sotsialistidele? Me räägime jälle terminitest, mis pärinevad noh, mõnes mõttes 200 aasta tagusest ajast prantsuse revolutsioonist, et kus ühed istusid vasakule, teised paremale ja nüüd räägitakse jah, et ongi nagu sellised vasakud ja paremad olemas. Et rohelised on juba tegelikult paarkümmend aastat öelnud küll mõnevõrra loosunglik, aga ka sisuliselt, et et meie ei lähe paremale ega vasakule, vaid me läheme edasi. Ja mis ma tahan sellega öelda, on see, et, et me kogu maailmas tegelikult on toimumas praegu nii suured muutused, et need kategooriad vasak, paremliberaalne, konservatiivne julgen väita, et suhteliselt lühikese aja pärast need kategooriad on muutunud, noh ütleme sellisteks muuseumi kategooriat, eks, et. Aga tuleme tänasesse päeva Eestisse, ärme jätame siis selle prantsuse revolutsiooni sinna, kus ta aga parasjagu Eesti on osa maailmast, mida tihtipeale ei saada aru ja tihtipeale me olemegi siin oma mõtetega mingisuguses 50 saja-kahesaja aasta taguses ajas ja, ja meie rohelistena toome nüüd uusi mõtteid sisse ja me proovime neid selgitada ja kui keegi kuulab, siis võib-olla saab ka aru. Kas te olete pigem selle poolt, et võimalusel vajadusel tuleks makse tõsta kõiksuguseid, et oleks rohkem riigil raha, mida jagada sotsiaalse abipakina laiali või, või on teil mõttes kuidagi veel liberaliseerida majanduseta inimestele raha kätte? Ma küsin siis niimoodi, oli üsna praktilised sellised küsimused, millega me iga päev täna ja ka homme peame kukkuma. Kohe selgitan, maksuküsimustes on meie poliitiline suund tõesti selgelt ökoloogiline maksureform, mis tähendab seda, et maksukoormus, raha, mida riik noh, inimestel siis kokku kogub, et maksukoormus liigub isiku tööjõumaksudel, enamus raha korjatakse kokku, no nii-öelda sellest, et inimene kusagil töötab, teie töötate, mina töötan ja sellest meie tööandjad maksavad on ju riigile suure hulga raha ja siis riik jaotab laiali, et liiguks tööjõu maksudelt tarbimise, ressursi ja energia tarbimise maksudele. Et läks üle selle maksuimpulsiga seoses fossiilkütuste tarbimist, sealt on just nii-öelda uutele tehnoloogiatele ja, ja see, see on täiesti selge Euroopas levinud suund, et, et see on nüüd üks suund, mida me selgelt ajame, ökoloogiline maksureform. Ja siin tekivad inimestel valikud, et kui on elekter, Kütus maksustatud, et kas säästa või vahetada tehnoloogiaid näiteks kas või sellesama palju räägitud säästupirni näol. Aga nüüd, kui me räägime ka muutustest, mida ma vihjasin, siis ma väidan seda, et et see mudel, et üldse noh, nii-öelda seda tüüpi raha on nii palju kokku korjata ühiskonnast, et see hakkab muutuma, sest kogu aeg on raha vähe. Ei nagu näo olukord, et rahale palju ja meie üks poliitiline suund on see, et anda kogukondadele kogukonnad tähendavad siis selliseid gruppe alates mõne 10-st inimesest ja miks mitte ka tuhend 1000 inimeseni. Et need, kes suudavad ühiselt otsuseid teha, ühiselt majandada, et anda kogukondadele rohkem õigusi näiteks mitte ainult õigus, vaid ka raha üle otsustamist näiteks kogukonnad võiksid ise palju rohkem korraldada haridust näiteks algkooli põhikooli näol võiksid korraldada esmatasandi tervishoidu näiteks palgata ühiselt endale perearsti ja nii edasi, nii edasi ja selle võrra, võib-olla see on lihtsalt praegu, oh see ei ole erakonna seisukoht, on et see minu isiklik, aga selle võrra vähem maksta riigile maksud, sest nad saavad ise endaga hakkama, teevad seda, mida muidu riik peaks tegema ja, ja siis selle tulemusena väheneb noh, nagu üldse maksukogumise vajadus ühiskonnas. Et Austrias ma natukene kahtlen selles teie idee töötamises ja selle selle kahtluse põhjustajaks on teie enda organisatsioon mille, mille osas me kuuleme ainult juttu, et väga palju ei ole rohelisi parteina erakonnana üle üle Eesti laiali. Kohalikud valimised, keda tõestasid teie nimekirju, kui selliseid oli ainult käputäis et ei ole suutnud ka vahepeal kogukondi väga koostada, kes moodustaks teie erakonna rakukesed tuumikukesed maakondades kohtades väikestes valdades? Siin on oluline täpsustus nimelt Me läksime kohalikele valimistele selle välja, te võite vaadata sellele eelnenud avaldusi, artikleid, et leida tõestust sellele. Me läksime kohalikele valimistele välja selge seisukohaga, et enamuses Eesti kohalikes omavalitsustes, mis on noh, suhteliselt väikesed vallad keskmised vallad, noh, 2000 inimese 3000 inimesega vallas. Et, et nendes ei ole kohta erakonna poliitikale tähendab seesama, et noh, mingisuguses vallas Võrumaal, Saaremaal, Raplamaal ei, no on absurdne, et, et on nii-öelda vasakpoolne poliitika liberaalne konservatiivne poliitika, seal on kohalik poliitika ja, ja seetõttu me toetasime väga selgelt valimisliite, kes, tõsi küll, jagasid otsedemokraatia ideed ehk siis kohalike rahvahääletuste seadustamise ideed ja rohelisi mõtteid, et neid me toetasime nii-öelda nõu ja jõuga. Ja see oli üks moment, see, et me saime linnades kehva tulemuse jumalast õige tartus kahjuks küll ja lihtsalt 40 häält, 37 häälts volikogust puudu. Toomas, läheme tagasi selle roheliste käekäigu juurde, mis teile tundub, on viimase kahe aasta jooksul läinud oluliselt roheliste partei juures paremaks võrreldes selle ajaga, mis oli enne riigikogu valimisi, kuidas te olete suutnud kahe aasta jooksul oma oma organisatsiooni nii-öelda tugevamaks ja jõulisemaks muuta? See on ainulaadne võimalus esimest korda rohelised parlamendis. Kuidas te olete šansi ära kasutanud? Eks me oleme õppiv organisatsioon. Kui te mäletate, siis erakond, kui selline sai moodustatud novembris 2006, ehk siis viis kuud enne parlamendivalimisi. Olete tulemusega rahul? Ma tahan seda teada. Kas te olete rahul selle tulemusega, milleni partei praegu jõundan? No teate, siis on siin küsimus, no mis ma ütlen selle peale, et panen hinde neli. Ma ootan rohkem vastust, jah või ei, kas te olete rahul või ei ole, aga maailma vaadake, ei olegi mustvalge ja ma mõtlen seda, et, et ma ütlen siis indeks näiteks neli siis ma küsin edasi, mida see hinne neli tähendab, millega ta ei ole praeguse partei nii-öelda ülesehituse juures rahul partei tugevuse tema rolliga või noh, nii-öelda rolli juures rahul? Annab arendada korduvalt, olen öelnud inimestega suhtlemist just seda pehmet poolt, et inimesed tunneks ennast väärtustatuna väärtuslikuna erakonnas, et, et nad tunnevad, et nad on selle, selle kogukonna, mille nimeks on siis Erakond Eestimaa rohelised osa. Et nende mõtteid soovitakse kuulda. Et need mõtted jõuavad seadusandluses või mingitesse muudesse initsiatiividest. Noh, kõik see on selline selline töö ja seda ma ei saa öelda, et seda ei oleks tehtud, aga, aga seda saab oluliselt rohkem teha. Kui mõjuvõimsate praegu üldse hindate roheliste fraktsiooni näiteks Riigikogus tunnetajate tegelikult saatega seista nende inimeste ees, kes teisse oma häälte näol on investeerinud? Jah, jõudumööda, et meid on kuus suuremat fraktsioonid, nagu teate, on 20 30 inimest. Et, et meie jõul on piirid, aga ütleme siis niimoodi, et kes kusagil elavad ja näidanud mingeid mure võin konkreetselt öelda, et siin näiteks kas või Sillamäelt Nabala kandist mitmelt poolt, et me oleme neid muresid proovinud ja toonud riigikokku valitsusse, kutsunud ministreid välja teinud. Ühesõnaga ettepanekud, kuidas asju paremini korraldada, et, et jah, jõuavad küll, mitte 100 protsenti, aga ma julgen väita, et mingi 70 80 protsenti kindlasti. Kas koalitsiooni ei oleks pidanud siiski minema kohe alguses, kui see, kui see võimalus teil oli mõni aeg tagasi, kui, kui siin omavahel kokku leppisid, siis näiteks sotsid, reform ja Isamaa. Siis, kui te mäletate, me osalesime algusest lõpuni koalitsiooniläbirääkimistel ja meie allkiri on koalitsioonilepingu all ause aga tookord võib ikkagi üpris täpselt öelda, et meid koalitsiooni ei võetud ja, ja niimoodi läks tagantjärgi ma ütleksin, et see oli hea, et me saime kaks aastat õppida ja noh, põhimõtteliselt seda meelega öeldi, et õppige, siis nüüd on meil siis vähemusvalitsuse toetaja positsioon ja ma ütleksin, et et ka see on päris hea. Sellepärast, et et noh, seda poliitikat mõnes mõttes olemegi ajanud, et et Riigikogus jah, tulevikus võib-olla ei peaks olema ka mingit opositsiooni ja koalitsiooni, vaid nagu europarlamendis on. Et erinevate küsimuste erinevate nõude jaoks tekib noh, nii-öelda erinevatest fraktsioonidest mingisugune kogum, kes siis hääletab poolt või vastu, et see, et et neljaks aastaks lepitakse kokku, et siis ühed ühtedel on alati õigus ja teistel on alati vale. Et see minu arust ei ole õige. No tõenäoliselt muidugi saga süsteemi muutumise on päris palju aega ei ole nagu põhjust väga loota, et need suured parteid, kes praegu riigikogus kontrolli omavad, on varmalt valmis teie ettepanekuga kuidagi kaasa minema. Positsioon, mis teil praegu on, kui kaugele seeläbi arutatud on, et rohelised nii-öelda oma häältega garanteerivad istuvale valitsusele riigieelarve läbiminemise, näiteks kuskohast läbi arutatud partei sees, ma mõtlen, fraktsiooni tasand on see juhatuse tasand, oled seda rääkinud kaugemal oma liikmetega läbi seal osas? Ma ütleksin siiski omajagu, et need on olemas volikogu nagu vist kõigil erakondadel ja seal on kusagil 50 inimest piirkondadest siin fraktsioonist igalt poolt. Ja volikogu on andnud oma selge seisukoha, et milline on soovitatav tingimuste pakett, millega riigieelarve järgmise aasta riigieelarve vastuvõtmist toetaks. Ja erakonna siis loomulikult on, arutelu on erinevaid seisukohti, see, et näiteks aktsiisid tõusevad, on väga paljudele vastumeelne. Noh, see on nagu arutelud, saame meie igalt poolt samuti peksa. Kas see oli nii-öelda teadlik arvestus, kas te olite selles nii-öelda kindlad ja teadsite seda ette, et Reformierakond peale seda, kui te olete koos omavahel kolmekesi arutanud, et jah, need aktsiisitõusud tuleb teha, siis avalikkuse ees teatab, et et see oli roheliste ettepanek, mida kaaluti ja lõpuks leiti, et see mõistlik on ehk kogu see aktsiisitõusu nali nii-öelda teie naha peal pekstakse? See oli teada ja see oli meie selge seisukoht, tähendab, meie seda aktsiisitõus otseselt ette ei mans, on tõsi, me panime ette elektriaktsiisitõusuga kütuseaktsiisi tõus, pandi siis Reformi ja IRL-i poolt lauale, aga üldse mitte tekitades mingisuguseid muid või no et öeldes, et et vaadake, meie tahtsime siin head ja teised on pahad ja siis ikka leppisime kokku, et ütlen väga selgelt, et seesama ökoloogiline maksureform, millest ma rääkisin, näebki ette seda, et fossiilse energia maksustamine, maksustamine tõuseb ja põhimõtteliselt nende otsustega see toimub, et, et see võib mitte meeldida või meeldida, aga me näeme vajadust üle minna on ju teistsugusele, energia tarbimisele ja see, need aktsiisitõusud on osa sellest vaatamata isegi sellele, et ta tegelikult takistab võib-olla majandust nii-öelda aitab ellu viia ühe partei järgmise riigikogu valimise valimisplatvormi ehk siis ainukene, millega reformierakond võiks loota oma häälte saabumise peale, ongi seesama euro, mida, mida tegelikult see teine aktsiisitõus ju aitab teha. Vastupidi see aktsiisitõus, noh, ütleme nüüd, kui vaadata, siis miks miks, jah, Reformi ja IRL selle noh, ikkagi tervikuna nalja käisid ja, ja miks see üldse juhtus, on just nimelt see, et euro tuleks. Ja, ja mina olen varem öelnud, et euro ei ole võluvits. Et noh, peale euro tulekut ei muutu ilmselt hetkeliselt mõni meie maailm puhtamaks, paremaks, valgemaks, aga et kui me oleme nii kaugele jõudnud, et sisuliselt nelja kuu pärast hakkab hindamine, et, et kas me saame euro või mitte, et nüüd nagu tagasikäiku pole mõtet anda, aga veel kord selle nende aktsiisitõusude juurde, et ja et need majandust kuidagi pidurdavad, et ma veel kord ütlen, selgitan, et, et Eesti ei ole kuidagi maailmast lahus olev riik. Detsembris tuleb Kopenhaageni kliimakonverents, kus ta tõenäoliselt lepitakse kokku ikkagi päris tugevad eesmärgid noh, nii-öelda rohelise majanduse oluliseks suurendamiseks ja üleminekuks Sis rohelisele majandusele ja seal on peidus väga suured võimalused kõikidele ettevõtjatele, kes need õigel ajal ära tabavad. Ükskõik, räägime siin mingitest akudest, elektriautode tehnoloogiatest nii edasi ja nii edasi, et, et see on nagu terve võimaluste maailm eelolevatel päevadel vahetub või peaks vahetama, sest et kõne Allase tuleb roheliste eestkõneleja, siis partei esimehe koha staatus, Marek Strandberg sellel kohal jätkab. No seda otsustab juhatus, kuhu mina ei kuulu, nii et. Mis süda sees, ütleb? Teate te saategi rahulikult jätkata juhatuse koosseisu peale ja oma tunnetest rääkida, kes võiks olla see järgmine eeskõneleja partei esimees? No nagu me kõik teame, kes on lugenud, et volikogu esimees Tanel Tammet on välja pakkunud Peeter Jalakas, on üks nimi, mis on välja käidud. Samamoodi on välja käidud Dagmar Mattiiseni nimi, nii et võib-olla on keegi kolmas. Näeme. Ülekuulatav number kaks Strandberg, Maarek amet, riigikogu liige Erakond Eestimaa rohelised esimene eestkõneleja. Tule kulutavad Marek Strandberg, ausalt öeldes inimesed tunnevad muret, ma mõtlen neid inimesi, kes nii teisse kui ka siis teie näoga ka rohelisse erakonda. Igasugustel eelnevatel valimistel, kus ta osalenud olete, on tuhandeid hääli investeerinud. Mulje jääb, et teid on praegu sellest mängust vaata et kõrvale heidetud ja kui erakonna selline nägu või siis esimene eestkõneleja, nii nagu teil ametlikes dokumentides järgnevas kirjas on, on suuresti kõikuma löönud. No meil on algusest peale kokku lepitud, et meil ei olegi erakonnal ühte nägu, vaid ongi eestkõnelejad, neid on viimases juhatuses olnud tervelt viis tükki. Jah, aga enamus inimesi, kelle käest seda küsite, mäletavad millegipärast ainult teid. Pole parata, võib-olla mäletavad nad tulevikuski ainult mind. Aga sellel taga ilmselt ei ole mitte ainult meeldejääv nägu vaid vaid ka teod, sõnavõtud, aga nüüd, kui nappide häältega saite juhatus? Kõik see on ju, on ju kadumas. Ma ei oska küll öelda, ennem kui ma selle erakonnaga liitusin, selle Ohmisest osalesin, oli mul nägu olemas, olid mul olemas täpselt needsamad jutud ja tõenäoliselt täpselt needsamad toetajad vaevalt et erakond mind nüüd nii täis teinud on. Härrast, juhatuse liikmena, edasitoimetamist ja võib-olla ka eestkõneleja edasitoimetamist mu nägu kuhugi kao jaamale. Arusaadav, muidugi. Marek, ma tahan lihtsalt küsida, kas Erakond Eestimaa rohelised on täna Marek Strandbergi nägu? Ma loodan, et mitte, ma loodan, et loodan, et see erakond on maailmavaate nägu, ma olen võib-olla Eestis üks jõulisemalt seda maailmavaadet tutvustav või propageeriv isik, aga see maailmavaade ei ole kindlasti mina ja minu maailmavaade ei lange päris täpselt kokku sellega, mida, mida. Ma olen siiamaani nagu erakonnas ka propageerinud. Ja see maailmavaade on lihtne, et raha suurema kogumise ja raha võrdsema jaotamise vahel on olemas ka kolmas tee ehk nii-öelda mõistlik tee mõtleva inimese homo sapiens idee siin planeedil, et millisel moel nii-öelda kõiki neid teadmisi arvestades, mis meil täna nii-öelda keskkonna kohta on ikkagi siia planeedile enam-vähem sõbralikult ära mahtuda. Ja ma tean seda, et, et see tee ei ole väga populaarne Nende inimeste hulgas, kes eeldavad, et oluline on ettevõtlusvabadust. Ja kahjuks ei ole seega populaarne nende inimeste hulgas, kes kannavad endas sellist 19. sajandi juurtega marksismi ideed. No aga ega erakonna sees ka teie enda erakonna sees see idee ideedestik või siis nende elluviimise strateegia väga populaarne ei ole, kui te juhatusse ja tõesti noh, pääsesite napilt. Ja vaata, see pääsemine, see kostab nagu umbes valimised, ma oleks pääsenud nii-öelda mingisugusest laevahukust. Mind valiti juhatusse täpselt samamoodi nagu teisigi inimesi, juhatuse sisemine nii-öelda töökorraldus ja asi on seegi, millised eestkümnele tulevad seda nagu esiteks. Aga ega tuleb tunnistada jah, selles mõttes, et meie erakonna programm ütleb väga selgelt ja see programm on juba päris vana, et alged pärinevad 2005.-st 2006.-st aastast ja selgemalt neid täpsustatud kogu vahepealse aja. Ja ütleb väga selgelt, et meie eesmärk on ennekõike riigi tulusid kasvatada ressursside maksustamise arvelt, mitte inimeste maksustamise arvelt ja see, mis nüüd ütleme, poliitiliselt erakonnas juhtunud on võimeelsuse mõttes on väga lihtne. Majanduslikult on raske aeg. Ja tundub, et tundub, et kuidagi õiglane oleks nüüd just maksustama hakata inimesi ehk nii-öelda tekib selline vasakpoolne tunne, et vaadake, kõik ütlevad, et peaks nendelt, kellel rohkem noh ja ma olen jätkuvalt seda meelt, et see ei ole lahendus. Lahendus on see, et täna, kui on majanduslikult raske aeg kinni panna need arenguteed, mis võimaldavad sellest kriisist välja tulla taas raisates, taas kulutades ja kui keegi küsib, et mida selleks siis nii-öelda maksupoliitiliselt teha, siis loomulikult meie vastus on jätkuvalt üks ja see sama, mida ka riigikogu fraktsioon on süsteemikindlalt need viimased pool aastat nägu toetanud ja kaitsnud on see, et tuleb maksustada kõiki taastumatuid, ressursse, mida kiiremini, mida märkimisväärsemad, seda parem sellepärast et kui majandus taastub, siis ta taastub suundades, mis on mõistlikud. Ja, ja sellised mõistlikult taastuvad suunad on head ka inimestega. Me oleme teoreetiliselt sellest kõigest aru saanud, aga põhimõtteliselt siis parteis sees on opositsioon sellele mõtteviisile, mida te siin praegu rääkisite ja mida te esindate. Ja see ongi nii-öelda see võitlus, mis selle noh, kuidas ma ütlen, selle võitluse poliitiline nimi, jaht väga selgelt siin ei ole kahtlustki, sellepärast et väga tugevalt on see saama opositsioon vastustanud ka erakoole fraktsiooni tegevust Riigikogus. Juhtudel, kui me nii-öelda vähemusvalitsusel tuge pakkudes oleme neid samu kõrgeid ressursitasusid ja nende nende kasutamist energiasäästuks näiteks tutvustanud talle pärast, et noh, nii-öelda nagu ka pärast koosolekut, ütles tänane volikogu esimees Tanel Tammet, aga selgelt erakond olevat läinud liiga kaugele vasakpoolse, sest tegelikult me oleme läinud väga jõuliselt oma riigikogu tegevusega selles suunas, mida tänane maailm mõistab nii-öelda praktilise rohelise arengu all ehk loonud eeldusi nii tehnikate muutuseks, ühiskonna muutuseks, selliseks ta väiksemate kuludega toime tulla. Ehk et siis erakonna sees ei meeldi osadele inimestele see, et selleks, et saada nii-öelda kilekotimaks, peate toetama ühtlasi ka liberaalset mõtlevat valitsust. Kaugel sellest, kaugel sellest, et on palju inimesi, kellele ei meeldi see näiteks, et me ei ole liialt nii-öelda sotsiaalmajanduslikud mõttes, et me ei toeta näiteks astmelise tulumaksukontseptsioon. Paljudele tundub, et just see oleks mõistlik. Paljud on väga kriitilised selles suhtes, et me oleme seda meelt, et kõigil, sealhulgas nii ka talupidajatel peaks olema õiglasem ühiskonna mõttes õiglasem, näiteks aktsiisimaks kütuste peal, sellepärast et sõnum, mida antakse sellega, et tõstetakse aktsiisimaksu nii-öelda siiamaani erimärgistatud diiselkütusele, mida põldudel ja metsades kasutatakse. Sõnum on lihtne, tegelikult me ei taha naftat süüa. Maailma enamus probleeme tuleneb sellest, et toidutootmises on tohutu hulk nii-öelda nafta osakaal ja see on probleemide allikas. Kuulge, aga seda juttu kuulates mulle tundub, et üha rohkem ja rohkem on siis teie erakonna enda sees tõstnud pead need inimesed, kellel mõnes mõttes võib-olla tundub, et et roheline ka roheline r ei pruugigi nii väga omavahel erineda. Sest mõtlesin, et kui juba astmelist tulumaksu nõutakse ja küsitakse jah. Aga ega olgem ka seda meelt, et enne enne sellise praktilise poliitilise tegevuse teket, mis sai alguse sellest, kui riigikogu fraktsioon nagu selgelt astus toetama soovimata kuuluda valitsus vähemusvalitsust, et enne seda ei olnud ju ka erakonnal võimalik väga nii-öelda praktilist poliitikat realiseerida ja see, et nii-öelda need jõujooned niivõrd selgelt välja tulid, loomulikult tekitas nendes inimestes, kelle ootused olid teistsugused, aga nad ei olnud neid võib olla teadvustanud trotsi, vastumeelt, omasoodu mineku soovi. Mõistetav, et no selles mõttes on see väga hea, kui nüüd nendel samadel ka erakonna sisevalimistel nii-öelda need vastuolud nagu välja tulid, kurb on lihtsalt see, et nende vastuolude üle ei ole olnud piisavalt avalikku dispuuti. Meil ei ole nimelt väga palju kellelegi ka väljaspool oma erakonda diskuteerida rohelistes küsimustes, kuna noh, väga vähesed erakonnad üldse nagu soovivad sel teemal nagu dispuuti astuda ja kurbloonil. Muidugi on see, et meie suurepärane üldkogu ka otsustas, et nii-öelda sellist dispuuti kuulan teie hääles ikkagi väikest solvumist, aga te saate ju ise, et, et teine pool on ju ka natukene solvunud, sellepärast et roheliste ridades ikka aeg-ajalt kõlab jutt sellest, mismoodi Strandberg rohkem kulutab aega selle peale, et suhelda IRL-i vanade kamraadidega, Laari ja teistega selle asemel et omadele asju seletada. Raske öelda, ma arvan, et ma olen Mart Laariga viimase. Aasta jooksul kokku suhelnud võib olla ühe tunni mida ei ole väga palju erakonnaga aga tunde ja päevi, nii et see mulje ei saa kindlasti tõele vastata. Aga kuivõrd nüüd saab neid vanadeks kamraadidega, on iseküsimus, sellepärast et olgem ausad. Et ei, kuigi nii-öelda ettevõtluse poole pealt konstruktiivne innovatiivne lähenemine on sõnades ja mõnedes sky tegudes loomuomane ka Isamaa ja Res Publica liidule ning Reformierakonnale ei, oleme kaugeltki kõigis küsimustes ühte meelt ja vaidlused, mis on nii-öelda nendesamade rohelise majanduse põhimõtete üle, on vast uste taga teravamad, kui kuulajaid oskavad ette kujutada. Marek Strandberg. Teile on ette heidetud, jällegi pean viitama nii-öelda juttudele, mida räägitakse. MTÜ ei ole võib-olla kõige demokraatlikum see, kuidas Marek Strandberg partei tüürinud ja see tekitab inimestest uske. Kuidas te olete valmis nii-öelda möönma, et, et noort parteid tulebki jõuliselt juhtida? Mina olen juhtinud erakonda selliselt, et erakonnal oleks olemas näguute kuu ja võimalus kaasa lüüa poliitikas ehk tõepoolest. Mis salata, oma oskuste ja võimaluste piires olen ma püüdnud saades aru, et Eesti elu-olu muutmisel on erakondadel ehk tavatult suurem roll, kui inimesed seda ootaksid või tahaksid. On roheliste erakonda üritatud vormidagi selliselt, et tegemist oleks organisatsiooniga, millel oleks nii-öelda selles poliitilises dispuudis selles poliitilises kommunikatsioonis, mis toimub nii Riigikogus kui väljapool oma kaal. Sellepärast et selle kaalu abil on võimalik ühiskonda muuta mitmekesisemaks nendes suundades, kus ühiskonda üksluiseks vaeseks. Ja täna, kui me vaatame, siis täpselt, see ongi sündinud. Suutnud saavutada selle, et riigikogu on otsustanud anda 10 miljardit krooni tagatisi korterite ja kodude energiasäästlikuks renoveerimiseks. Me oleme saavutanud üldjoontes selle, et aktsepteeritakse, et kohaliku demokraatia arendamiseks on vajalik kohaliku rahvahääletuse mehhanismi sisseviimine omavalitsustes. Me oleme saavutanud täna selle nii-öelda teie nimetatud jõulisega kindlasti mitte ebademokraatliku tegevusega, selle, et Eesti on loonud või loomas nüüd energia- ja kliimaagent tuuri, mis võtab nii-öelda kogu energia ja kliimaküsimuse nii-öelda terviklikult vaatluse all. Nii et neid muutusi on mitte nii palju, võib-olla loodetud, aga kui ma nüüd õieti mäletada suudan, siis need on pooled meie 2007. aasta riigikogu valimistel antud valimislubadustest. Aga need te olete siiski saad selle hinnaga, et te olete pidanud toetama valitsust mõnes küsimuses, kus vähemusvalitsus praegu selgelt tal jääb hääli puudu. Ei ole. Sust toetanud üheski punktis, mis läheks põhimõtteliselt vastuollu meie enda programmi või põhimõtetega, me ei ole loobunud mitte ühestki oma põhimõttest, vastupidi, see toetus on süvendanud loodetavalt ka valitsusliidu erakondade aru saama sellest, et see roheline majandusse roheline poliitika, millest täna on Eestimaa rohelised rääkinud, on tegelikult väga paljuski kokkukäiv sellise innovatiivse ja ettevõtlusele ja, ja just nimelt mõistlikule arengule suunatud majandusega. Aga te usute, et need samasugused asjad, samasugune nii-öelda siis edulugu, nagu ta meile just pajatasid, oleks olemas ka sellisel juhul, kui näiteks oleks olemas meil enamusvalitsus siis kas või kahe või kolme erakonnaline, aga kõik oleks samamoodi olemas, et teid ikkagi kuulatakse. Enamusvalitsuse puhul seda kõike ju ei sündinud. Me nägime, mis oligi probleem, enamusvalitsuse puhul oli see, et enamusvalitsust moodustanud erakonnad olid liialt erinevad. Nende ilmavaated ei läinud kokku kõige olulisemas küsimuses ehk selles küsimuses, kust tuleb riigi rikkus. Ja kuna see oli algusest peale teada, siis see koospüsimine oligi rohkem nagu kunstlik. Meil oli selge ka suve alguses lihtne asi, et niikaua, kuni valitsuses on kolm partnerit väga erinevaid partnereid, kes nagu soovivad no täiesti kardinaalselt erinevaid asju sotsiaaldemokraatide asemel olnuks siis selleks rahvaliit. See vaidlus oleks kestnud lõpmatuseni ja sellest tulenes väga lihtne käik toetada neid, kelle ilmavaade on lähedasem selleks, et vältida märkimisväärselt erinevaid ja, ja küllaltki vastuolulisi vaidlusi, mis, ütleme ausalt rahandusminister Padari toime tulema tus rahandusministriga, avalduski selles, et valitsus läks lõhki, ta ei suutnud kaasa tulla nende põhimõtetega, mis oleks õigel ajal edendanud majandust. Tagurlik sotsiaaldemokraadid on seda raske nõuda nii-öelda piltlikult öeldes liberaalide valitseda. Jah, aga see liberaalide soni loodud oludes, kus kõik lootsid maksutulude tõusu ja viga, mida liberaalide valitsus tegi, oli see, et ta talus pikka aega nii-öelda rahandusministrid, kes ei pakkunud tegelikult selle valitsuse kontseptsioonile midagi juurde. Marek Strandberg, mis aja jooksul saab rohelistest partei, kes on suuteline pakkuma valitsusele ka ministreid? Oo ei, ma arvan, et meie erakond on suuteline pakkuma ministrid juba täna. Aga küsimus, see on põhjus, miks teid nii-öelda peale koalitsiooniläbirääkimisi, kus teid saatis edu, tõi tükk aega istusite lauast, see on põhjus, miks need seal lõpuks välja jäädi. Ma arvan, et see põhjus, miks meid lõpuks välja jäeti, oli ikkagi see, et juba siis oli aru saada ja me oleksime ebamugavad ministrid olnud nii nii keskkonna kui majandusministri positsioonis, mis meid reaalselt huvitas, et oleks hakanud rohelist kägu ajama. Jah, aga me vajame seda kägu jätkuvalt selles mõttes, et me oleme nagu oma tasakaaluka asjaajamisega saavutanud selle, et täna seda rohelist kägu võetakse kuulda ja ma loodan, et sedavõrd-kuivõrd nii-öelda meie palutud maksuotsused toovad riigikassasse tulu ja tegelikult sisuliselt edendavad ka moel teisele ettevõtluse suunamuutust hakatakse aina rohkem ja rohkem mõistma, et nii-öelda see roheline kägu või roheline udu, mida sageli meedias kasutatakse, ei ole mitte kägu või udu, vaid see ongi valik. Aga mitte ainult eestlased, vaid kõik maailma rahvatajatega. Marek Strandberg veel viimane küsimus, kas järgmises riigikogu koosseisu arvata endale kohaga planeerijad? Ei, ma ei ole selle peale isegi mõelnud selles mõttes, et nüüd möödunud napilt kolm aastatki olnud niivõrd tavatu muutus minu elus ja selle selles mõttes tõsine suunamuutuse keskendumine. Ehk ehk ma ei ole seda otsust veel teinud ja selle otsuse tegemiseks, ma arvan, õige hetk saabub vast järgmise aasta sügiseks ja viimane, viimane küsimus, kas kahe nädala pärast on roheliste erakonna eestkõneleja endiselt Marek Strandberg? Ma ei oska seda öelda, see sõltub juhatuse hoiakutest, soovidest ja mida süda ütleb, mida sisetunne ütleb? Adeti isegi ei mõtle möödunud pühapäevast saati selle peale vaatan, kuni erakond registreerib ära oma üldkoosoleku protokollid ja muud sellised ja eks siis saab vaatama hakata. Ta, mis soovid juhatuses on. Täna on juhatuses ohvitšikkalkul hakata töötajaid vallandama ja tegema kummalisi asju. Nii et ma arvan, et ma arvan, et sellist seletamist ja vaidlemist tuleb päris palju. Tunnistaja number üks Saarts Tõnis amet Tallinna Ülikooli üldpolitoloogia lektor. Tõnis Saarts, milliseks te praegu hindate roheliste partei positsiooni Eesti poliitilisel maastikul? Kindlasti ei ole see positsioon üleliia tugev. Ma arvan, et paanikaks ei ole põhjust, sellepärast et vähemalt viimased viimased uuringud näitasid, et kusagil viis protsenti valijatest ikkagi neid toetab. Ja kui me vaatame ikka üldiselt üle Euroopa, siis roheliste toetusnumbrid ei ole kunagi väga-väga suured olnud. Et kui me võtame ka näiteks saksa rohelisi, kes on üldse kõige tugevam tegelikult Euroopas, siis nende keskmine toetus on alati olnud kuskil seal kaheksa protsendi juures. Nüüd viimased valimistulemused olid, oli mõnevõrra erand, kui, kui nad said üle 10 protsendi aga rohelised ei ole kunagi kunagi kuskil olnud partei, mida toetab kuskil 20 protsenti või, või midagi sellist. Arusaadav, kas see tähendab ka seda lihtsalt see toetuse protsent kasvab nende protestivalijate arvel, kes rohelisi valides otsustab vastandada ennast nii-öelda võimul olevate suurparteide ja opositsioonis olevate suurparteide vastu. Kui me võtame nüüd Eesti Eesti juhtumi, siis kahtlemata 2007. aasta valimistel roheliste edu tegelikult ei põhinenud, minu meelest mitte niivõrd sellele maailmavaateline, jah, jah, see maailmavaade on ka paljudele sümpaatne aga väga paljuski mänginud, missugust rolli see, et nad tegelikult mängisid ennast niisuguse neutraalse jõuna välja kahe ploki vahel ühel pool, eks ole, Keskerakonna plokk ja teisel poolel olid siis nii-öelda siis valitsuserakondade plokku kuusis, toona kuulusid ka sotsiaaldemokraadid ja noh, need inimesed, kes ei osanud nagu valikut teha kummagi vahel ja neile tundusid need rohelised ka suhteliselt sümpaatsed ja värsked. Nemad valisid rohelisi. Kas roheliste partei nüüd peale neid riigikogu valimisi on kuidagi omasele vahepealsuse kaotanud, arvestades seda, et 2010. aasta riigieelarvet pannakse kokku just roheliste häälte toel paremerakondade nii-öelda bloki poolt? Jah, mingil määral on seda minetanud toetudes praegust valitsust ja mingil määral selle rolli võivadki ülevate sotsiaaldemokraadid, oleneb, kuivõrd tugevalt Keskerakonnaga hakatakse siduma edaspidi. Aga ma arvan, et üks väga oluline probleem, mis tegelikult on tekkinud, võib olla, mis on olnud olnud, otsustav, on see, et inimesed ei ole näinud, et rohelised kuidagi midagi väga suurt suudaksid ära teha, midagi väga suurt mõjutada ja, ja neist ei ole jäänud ka väga niisugune niisugune mulje, et nad oleksid nagu väga niisuguse laia competence of load. Et nad räägivad ainult nagu teatud teemadel ja, ja see on nagu kõik. Et võib-olla ma arvan, et osa valijaid oleks oodanud nagu veidikene mingisugust laiemat ampluaad sellelt, sellelt erakonnalt, kui ainult rääkida rohelisest energiast, mis on nende põhiline jutt. Mida on rohelised viimaste aastate jooksul peale neid riigikogu valimisi, mille tulemus siiski oli ju tegelikult üllatus. See, et rohelisi pääses riigikokku sellisel juhul hulgal, ma usun, et seda väga prognoosida enne valimisi ei juletud. Mis on need sammud, mida rohelised on teinud hästi ja milles olnud jäänud jänni? Üks on seesama kompetentsi kompetentsi ampluaa, aga, aga, aga millega on ta lasknud nii-öelda konkurentidel enese ees edu võtta? Alustame sellest heast poolest. Ma arvan, et, et mis on olnud väga positiivne, on tegelikult see, et roheliste tulekuga üleüldiselt keskkonnatemaatikat tõusid väga tugevalt Eesti erakonda endasse. Et see oli väga paljuski just tänu rohelistele tegelikult 2007. aasta valimistel praktiliselt kõikide parteide valimisplatvormis oli see keskkonnatemaatika päris jõuliselt sees tunduvalt enam kui kõikidel varasematel valimistel. Nii et noh, juba ainuüksi selle nii-öelda selle roheline diskursuse toomine või noh, selle temaatika toomine on väga oluline. Teine aspekt oli muidugi see, et tasub ju meenutada ka seda, et kui seda koalitsiooni, mis praegu on võimul, Puku pandi 2007. aastal siis ju räägiti sellest, et rohelised võetakse ka. Ja kui me vaatame seda koalitsioonilepingut, siis huvitaval kombel tegelikult roheliste ideid pääses sinna isegi tunduvalt rohkem kui näiteks sotsiaaldemokraatide hommik, nii et selles mõttes valt kaenlas, suhteliselt edukalt kehtestada. Mis nüüd edasi on saanud? Minu meelest niisugused probleemid on jah, nagu ma ütlesin, et nad on liiga takerdunud teatud teemades. Et see ampluaa võiks olla tunduvalt laiem. Mina näiteks ei ole siiamaani aru saanud, mis, mis on rohelist opositsioonil niisugustes sotsiaalmajanduslikes küsimustes, kes nad siis lõpuks on, kas nad on parempoolsed vasakpoolset või mis seisukohti nad siin omavad millised küsimused on näiteks integratsiooni küsimustes ning ja muudes niisugustes tegelikult väga noh, Eesti jaoks olulistes küsimustes. Ja noh, see on nüüd see nii-öelda programmiline aga üks asi, mida noh, üldse on Eesti erakondadel väga raske praeguses konkurentsis situatsioonis jõud teha on ikka erakonna organisatsiooni ülesehitamine. Tegelikult need viimased kohalikud valimised ju väga selgelt näitasid seda, et edukad saavad olla ikkagi ainult põhiliselt need erakonnad, kellel on suhteliselt tugev erakonnal institutsioon. Ma pean silmas harukontorid kohtadelt erinevates omavalitsustes. Et kui sul ei ole seda võrgustikku, eks ole, Sa ei saagi ja ei ole tugevaid isikuid seal kohalikku eliit ei ole noh, oma ridades siis ei ole, ei ole ta eriti lootust saada, on väga tugevalt hääl. Et see organisatsiooni masse ehitamine programmiline pooleks siin ma näen teatud niisuguseid tokeldusi, mis, mis, mis minu meelest on ta praegu silmaga näha. Roheliste puhul, kui rääkida sellisest laiemast tuntuses, siis ma usun, et partei senine eestkõneleja, nii nagu nad oma esimest nimetavad Marek Strandberg omab teatud tuntust tänavaküsitlustes ja inimesed oskavad oskavad pilli pealt Marek Strandbergi ära tunda, ent kardan, et see on ka kõik. Tõnis Saarts, mis te arvate, miks ei ole rohelistega liitunud, et nii-öelda tipptasandil selliseid tegijaid, kes võiks olla nii-öelda tuntud reklaamnäod ja sellega tuua ka populaarsust juurde kogu parteile? Ausalt öeldes seda tuleb partei liikmete enda käest küsida. Et ma arvan, et siin on konkreetsed juhtumid, miks, miks teatud, kui te ei ole liitunud või, või millest see probleeme. Aga, aga nagu ma ütlesin, kindlasti organisatsiooni ülesehitamine, rohelistel on väga suur väljakutse, seal ei ole ainult isikud, seal on ka üldiselt selle tööle saamine, selle võrgustiku loomine erinevad see kohtadesse, et kui üks erakond näiteks Eestist tahab olla edukas kohalikel valimistel, siis, siis siin ei jää mitte midagi muud üle. Ja me tegelikult näeme seda väga selgelt seda probleemi näiteks siin ka teise erakonna puhul kellades rohelisi taheti paari panna sotsiaaldemokraat ega sotsiaaldemokraadid tulemused ei ole ka kunagi olnud kohalikel valimistel tab hiilgavad aga üks väga oluline, noh, selge põhjus on olnud see, et erakonna organisatsioone märk, et organisatsioon Arusaadav Tõnis Saarts tuleme päevapoliitikasse ja nii-öelda tänase päevapoliitikasse, millest räägib see vaadates seda roheliste parteid eemalt, et juhatuse valimistel nende praegune esimees ehk uuesti, nagu nad ise nimetavad eestkõneleja, saab vaevu Need hääled kokku pääseda uuesti juhatusse. No see näitab seda, et partei sees on teatud vastuolud, teatud kriis ja, ja neid endise tipp enam ei osanud, elasin mingisugust muud järeldust ei, ei, ei saagi tuua. Ja noh, muidugi see on mõnes mõttes ka loogiline, sellepärast et ega tulemused viimastel valimistel ei olnud, aga väga suurepäraselt muidugi jah, tuleb arvesse võtta ka ka seda, et tõepoolest, et Euroopa Parlamendi valimised on täiesti valimised, kus valitakse isikuid väga paljuski testi nihukest väga suurt kipp, keda Rohelistel tõesti ei olnud välja pakkuda ega oli ka teise erakonda, kellel ei olnud välja pakkuda. Ja kohalikud valimised on väga spetsiifilised, jääb see on hoopis teine teema. Kui uus juhatus Tõnis Saarts teie käest nõu küsiks, mida te soovitaksite, kas rohelised peaksid Eesti parteimaastikku turul pidama liitumisläbirääkimisi või on olemas nendel potentsiaal jätkata iseseisva parteina? Ma arvan, et meil on esialgu potentsiaal jätkata iseseisva parteina. Kui läpa tugevalt ja rahulikult nüüd tehtud vigasid ja probleeme analüüsivad ja püüavad midagi ette võtta. Et siis on meil kahtlemata lootust, sellepärast et nende plussiks on see, et tegelikult meil on teatud teatud valijaskonnast segment, kes potentsiaalselt nende poolt hääletaks, kaob puhtalt ökoloogilistel põhjustel on täiesti olemas, see Eesti kontekstis ei saa olla kindlasti väga suur ja, ja ilmselt seal midagi muud ka juures olema ka muud tegurid seda soosima, et nad saaksid, saaksid umbes sama jama tulemused nagu eelmine kord. Aga ma arvan, et niisugused parteid põhimõtteliselt testi Eestisse on vaja. Kas see on see valijate grupp, kes neelab ka alla need Reformierakonna liikmete, põhiliselt teated selle kohta, mismoodi kütuseaktsiisi ja elektriaktsiisi ja kilekotimaksuteemad on tõstatanud ainult tänu sellele, et rohelised oleksid riigieelarvega rahul? Kui vaadata roheliste valijaid ja see kehtib ka üle maailma siis üldiselt roheliste poolt hääletada pigem mõnevõrra teadlikumad haritumad inimesed. Nii et nad ei kaota hääli sellega, kui kui Reformierakond neid nii-öelda ära kasutab ja näitab, et näpuga roheliste poole, nemad seda maksutõuse tahtsid, selleks, et vähem tarbitakse. Nad võivad ka kaotada, sellepärast et, et inimestel on erinevad seisukohad selles küsimuses, et võib, võib olla küll väga veendunud roheliste ideoloogia toetajaga aga kas selle võrra maksuna maksud koormuse tõusu tahetakse, see on nüüd ise. Isikliku raha moodi isikliku rahakotironimise situatsioon on ikkagi hoopis teine situatsioon. Jah, seda küll, et tegelikult ega paljud valijad siin nende otsi kokku ei vii. Teine soovitus veel, mida peaksid kindlasti rohelised tegema selle jaoks, et nende kohtade arv järgmistel parlamendivalimistel 2011. aastal peale neid oleks sama suur kui praegu. Ma arvan, et üks asi on kindlasti nagu, ütleme niisugune sõnumi ja programmi mitte et noh, mul on nagu väga selge küsimus, et miks näiteks praktiliselt it's ei ole rohelised tegelenud venelane Nad on selles segmendis praktiliselt tundmatud. Meil ei oleks mingisugust takistust, sealt hääli näiteks juurde saada, kindlasti mitte väga palju sõltuda, aga siiski midagi. Nii et ütleme, niisugune programmiline organisatsiooniline areng, see on väga oluline, aga ma tahaks öelda seda, et tegelikult roheliste edu ja ebaedu no see old iga partei puhul niiviisi oleneb väga paljuski ikkagi sellest, milliseks kujuneb see valimis valimissituatsioon ja edukad nad Tõnu et ennekõike saavad olla siis, kui nad saavad ennast välja käia niisuguse neutraalse jõuna, kelle poolt sistest hääletama valimistel olid need, kes ei taha selle kahe suure ploki ja maailmavaatelise vastanduse vahel täpselt täpselt valida ja on sellest asjast nagu tüdinud. Et, et meil on lootus saada just just sellised hääl. Aga kas nad saavad ennast niisuguse vahepealse õuna välja käia ja, ja, ja kas inimesed võtavad ka neid nii värske ja kompetentsem eeldades, et neil on teatud kompetents, nagu see oli 2007, vot see on, see on vahtima, et nüüd juba sisse töödanud parteina minna, siin on juba veidike veel teised nõudmised. Ülekuulamise toimik number 124 kellele on rohelist erakonda tarvis toimik avatud uurimine, jätkub. Ülekuulamine. See on raadio kaks.