Te kuulate raadio kahte eetris kuulda raadios ja järgmised minutid Preston pühendatud suurele suurele hitimeistrile, kes detsembrikuus tähistab oma viiekümnendat juubelit. Tema nimi on Mikk Targo, mees, kes on löökpillimängijana kuulunud mitmetesse ansamblites aga võib-olla selle tahu tema elust jätame natukene tagaplaanile. Räägime hoopis nendest lauludest, mille autoriks Mikk Targo on. Aga enne kui alustame jutuajamist, aga väike vihje ka, millisest kool saasta Mikk Targo laulus täna juttu tuleb? Ansambel, too quick start kandis sellel ajal mingit muud nime, kes tallinaids Darwin mingi staar ta igal juhul oli, nad mängisid laevadel ja siis nad kolisid maale, hakkasid regati baaris mängima ja mina olin seal ka Niukest tamm, kunde ja seal saime tuttavaks. Ja kuna sellel bändil oli üks esimesi nii-öelda arvuti baasil salvestus niisugune võimalus, siis ma ei tea, kas ma just tegin neile, et mehed, et hakkame, hakkame biiti tegema, et päris põnev võiks olla ja muidugi nad võtsid vedu. Vaata sellel ajal see aeg võis olla, no mis aeg see oli siis 90, mingisugune kaks kolm, ma arvan, 92. Et siis sellel ajal oli meil kõigil kohutavalt palju vaba aega. Midagi pole teha, eks ole, inimesed samad tuiasid ringiga kuidagimoodi teenist rubla, tead. Ja siis me hakkasime tegema tantsu muusikat, inglisekeelset olid mingisugused lauluvõistlused ja konkursid, Via Baltica näiteks oli üks niisugune kus need kaks või kolm aastat osalesime. Isegi võitsime, peaauhinnaks oli muide mässulli sõit, kaks nagu tüüpi said, said minna Nashville seal stuudiotes ringi hängida, siis hakkas nagu tekkima hoopiski see mõte, et aga miks ma inglise keeles teemetetel samal ajal tuli, tuli niisugune bänd nagu Ando hakkas kaverdamalt lugusid ja meil tekkis kohe sedasama mõtet, et aga et Eestis on ju materjali on rohkem kui rubla eest, eks ole. Ja võtsimegi naerata, oli vist esimene, mida me kaverdasime. Samal ajal ma mäletan, me tegime juba Marju Läniku kaver nii-öelda plaadi materjali, mis tuli välja kassetiga tookord plaati, siis vist veel CD-plaate, kas oli metsikult kallis, igal juhul kassett oli see teema ja siis oli see neiu mustas kleidis, mis sündis tänu sellele, et et seal stuudios Ahase stuudio on väga lahe sõna, tähendab mäelt ma üürisin kalamajas ühe puumaja keldrit, kus oli kaks tuba, tualettkraan ja kamin. Mul on see lugu salvestatud, salvestamine käima. Etioopias tuli kinni panna, vaheuks tuli kinni panna. Tualeti ees oli mikrofon. Et kui ülevalt korruselt kempsus käis, tuli stopp vesidki kolinal mööda torusid. Aga see neiu mustas kleidis on seal salvestatud ja ja kuna meiega koos seal hängis päris tihti Hedvig Hanson, siis siis sealt tekkis see karjumises antud ja me panime talle nagu selle piiri panime käima ja ütlesime, tee midagi, lihtsalt karju, karju laulate, ükskõik mida. Ja siis ta seal röökis mingi aja ja seal selle, kogu selle materjali sees oli see üks, üks jupp, mis meile kõrva selle peale me hakkasime siis ehitama, kogu sellele lähevad ülejäänud asja. Kuidas sellised tiimitöö puhul lugu sünnib üldse, kas keegi teist sina tuled mingisuguse algmõttega välja ja siis hakkab sealt midagi kooruma või on selle loo puhul mingi oma kindel stoori? Ei, ma tulin põhimõtteliselt praegu, et selle kontseptsiooniga, mis tänaseks alles on jäänud, aga nagu minule kohane, ma kirjutasin natuke üle või liiga palju siis refräänis. Kas Kotkase, Laisaar või nad koos tegid ettepaneku seda nagu lühendada refrääni nii-öelda muusikalist materjali, palju mul oli nagu servast servani mingit laulu täis refrään tänu sellele Hedrigi sämpil ja, ja siis nende, ütleme sellele väga heale tähelepanekule, siis me lõikasime sealt mingisuguse osa laulu ära ja jäinud see see, mida me täna kuuleme. Et selles mõttes on, on jube hea, kui sa saad oma mitte veel valmis olevat asja kellelegi näidata ja kuulata, mida ta ausalt sõbralikult mida ta, mida ta näeb, näeb või kuuleb, et võiks olla kas teisiti või, või mida on liiga palju üldse või et see on kasulik. Sest kui sa ise oled selle asja sees, ütleme 24, seitse, siis sa paratamatult lõppkokkuvõttes teed selle kõige suurema vea, mida üks autor võib teha seal inglise keeles random, fooline, laugude song. Sa ei tohi oma oma sellesse laulu nagu ära armuda. Et sa võtad teda kui oma last hakata kaitsma juba? Ei, see on õige, see on, kõik on õige, sa pead omama seda, seda, seda kriitikameelt. Sa istud teisele poole lauda, paned selle asja käima, ütled, et ahah, vot niisugune lugu, et vaata ka siin võiks teisiti olla. Ütle, kui palju sinuga laulukirjutaja jaoks põhimõtteliselt muutus seoses uue kümnendi tulemisega seoses uue stiili ettevõtmisega kaheksakümnendatel olid ju sinu tehtud lood teistmoodi esitatud nadolid küll, aga minu jaoks see maailm oli, oli sellel hetkel veretult põnev ja huvitav, see oli see aeg, kus kus me saime kätte süntesaatorid ja, ja rütmimasinad ja sekvenserid. See oli mingi selline aeg, kus ma tõenäoliselt ei maganud öösiti, vaid ma olin peadpidi nende riistapuude sees ja küljes kinni, et nupp oli vaja selgeks õppida ja see oli täiesti uus maailm ja ja, ja kõigele lisaks andis ta andis sulle nagu kohe tulemusest need nii-öelda valmis saundid. Kes sulle selle selle aja edu, et kui sa lähed ütleme bändiga lähed stuudiosse, siis esimene mingisugune päev otsa jamatakse trummidega, eks trummi saundiga ja nii edasi, nii edasi, siin oli juba olemas, võid kohe edasi minna, et, et ei olnud vaja nagu seal muneda selle asjaga Lundi kallale saundi puhul. Praegu me kuulame, et jõle naljakad saundid tegelikult olid. Siis nad tundusid nagu maailma parimad, eks ole, ja kõik, kogu see kontseptsioon ka läänest, mis materjal tuli, oli nende samade saundidega tehtud, ehk siis Ühel hetkel sa tajusid, et sa oled mingisuguse jõle kõva lääne tantsubändiga, selles mõttes võrdne sedasama saund. Sa kasutad samu samu saada, selles mõttes nagu sa küsisid ümber nagu õppimine või see siin mingeid valusid. Loomustas. Ansambli TÖÖ Quick Start saabumine omal ajal kuulutas eesti muusikas uue ajastu algust. Ja selle ajastu alguses kuulus Quick Starti ka Mikk Targo kes elu jooksul on kirjutanud palju, palju hitte, mitte ainult võiks stardile Vaidki ansamblile Muusik Seif ansamblile nõudvan Marju Länik, kui nimetada mõned esinejad. Raadio kahest. Läheb edasi kuulda raadios ja nüüd juba koos Mikk Targo kajab taas ühest tema koolsast roosast laulust ja seekord on selleks Godvanni. On küll hilja. On küll hilja sai alguse sellest, et minu tüdruksõber käis Londonis ja siis vot siit hakkab nüüd tegelikult šamplite aastal ehk siis nüüd müüakse plaatide peale šampleid, kõikvõimalikke rütmipilte ja igasuguseid röögatuse ja kidra, risse ja mida iganes. Otsustasin, et midagi niisugust kummalist on nagu sündimas, aga ise ei ole veel näpuga katsunud ja kuskilt ajakirjast siis veel internet ei olnud kuskilt ajakirjast ma nägin, et sellised asjad on olemas, siuksed, plaadid ja maksavad jube palju, ju siis on tõsi taga, valisin sealt odavama välja, andsin rahakaaslasele talle ütlesin, et vot, et ilma selleta tagasi ära tule, poja aadressiga ja siis ta tuli tagasi ja ta tõigi mulle selle plaadi, kus oli peal, siis ütleme, mingisugune kaks, kolm, 5000 templit ehk siis metsik kogus materjali ja kui ma jõudsin selle trummi Lubini, mis on küll hilja all, sest seal ma pidasin kinni ja ma läksin stuudiosse ja järgmine päev oli lugu valmis, ehk siis seesama trummiloop pani mind tööle, tekitas minus mingisuguse pildi ja kõik tuli nagu iseenesest, nii et see laul algas trummi luubist, mitte sellest. Ta on tundunud nii, aga see tald on tõlgendanud, tuli kohe nagu trummi Luutma stuudios käima panin, nii, nii kohe tuli mingisugune analoog. Ma sain kohe aru, kust ma siit edasi läheb ja mis toimub kõigepealt ma tegin tema siis kaarile, andsin sõnad teha, kaari muidugi ütles kohe, et issand jumal, mis lugu see veel niuke annat, et ta teadis, et Koit on niisugune koit oli siis 16, aga, aga juba siis oli selge pilt, kes ta on, eks ole, et need head head küljed olid juba siis ta lahti ja noh, ta sai aru, et tegemist on väga hea looga lauluga ja väga head esitajad on. Ja Talsi tekst tuli ka suht-koht ruttu ja, ja ma arvan, et tänu selle sellele, see kõik nagu inspireeris teda kirjutama. Et ta teadis, et tal on kaks niisugust noort inimest, et nad et see on nende stoori, seda, seda palusin kaadelt. Et saaks niimoodi, et ära nagu mind siia sisse kirjuta, vaid kirjutame neile, las nemad räägivad siis omavanustega seda oma juttu, siis me hakkasime salvestama loomulikult. Ta oli kõigile selge, et, et siit tuleb ja tuleb väga-väga tõsine asi, nägime väga-väga palju vaeva, kõik need kooride Päkid, mis seal taga on, need on ikkagi mitte vaid üks ükshaaval lauldud, kuni selleni välja, et seal koit üritas isegi vibraatorid kooris nagu paika panna. Kooris oleks kõik vibratot nagu samal ajal, ehk me raiskasime selle peale päris päris korralikult aega. Siis sai see laul valmis kuskil kuskil september, oktoober või nii, ja siis mina võtsin vastu otsuse, et me ei lase seda lugu välja. Sellepärast et eetris oli ees, Maarja-Liis laulis, laulis ühte, tema kuulus hitt, mis läbi suve käis, teine on täna ta taas. Jah, just, just just. Ja see oli nii tugevalt eetri sees. Vaata siis, ei olnud raadiojaamu ka nii palju, eks ole, siis oli nagu see koht siin. Et mina mõtlesin, et, et kui meil on nagu selle analoogiga tuleme, noh, seda ma olin nüüd juba raamatust lugenud, sa pead kajastama seda asja väljatoomist ja vaatama, mis praegu maastikul toimub. Et sa tuled nagu teistsuguse asjaga samasugusega tuled siis see, et sul võib küll jube hea toode olla või asi, aga see eelmine on nagu töö ära teinud meest ja ta ei saa niisugust valgust endale peale. Ja siis ma ootasin, kuni see lugu ära kukub. Koit oli püsti närvis, et mida sa tee? Detsembri alguses ma tõin selle välja isegi selle väikse ajaga ta jõudis minu arust kahesin aasta hitist, ta jõudis kas teiseks või kolmandaks, et kui ta oleks natuke kauem olnud, siis ta oleks selle luuseri sealt eest ära koristada. Aga seekord läks võit Soome. Mis sinust ja ja ülejäänud tõukut stardi kruust tolleks hetkeks saanud olid, kas te olite sõbralikud konkurendid või üksteise peale vimma kandvad kunagised kolleegid ja võistlejad? Ei, ma ei usu. See, kuidas me lahku läksime, oli küll nüüd selgelt sihukene konkurentsi jutt küll. Ta oli selgelt, et meid on siin selle kausi ümber liiga palju. Ja minul tekkis võimalus oma stuudio tekitada ja siis ma põhimõtteliselt läksin sealt läksin sealt lahku ja hakkasin üksi asja ajama, kindel soov oli neile ära panna noh, kas siis heas või halvas suhtes, ükskõik kuidas võtta, kuidas tagada, aga aga eksitakse oralid ikka tagumikus, et noh, et et kes need siis ikkagi paneb vingema vingema laulu ja ma arvan, et, et see heas mõttes nagu oli nende jaoks ka draiver, eks, et et ma hakkasin midagi sellist tegema ja siis nad tegid selle kingituse sinna teades kingitus. Super lugu, eks ole, mul olid jälle närvid läbi, et ma mõtlesin, Nad on surnud, aga ei ole. Teda mäletan ühes intervjuus Heini Vaikmaa ütles ka, et vaata kui meiniga koos töötades seal tekkis meil tehtud täpselt samasugune olukord, niisugune et mina ütlesin, näed, veinil on see tulevat ülejäänud, et nad on ikka maailmalugu, et ma pean midagi tegema, siis ma tõin karikakra siseni jälle ütles selle pealt. Pagan ja siis ta tegi selle karik, siis ma pidin jälle midagi. Et see on selles mõttes hea moment, momente on nagu väike niisugune sõbralik hõõraminet, kes keda. Ütle, pisike kommentaar sellest saab meie suvi kohta kaasa, oli. On küll hilja laulu, justkui teine osa sellest saab, meie suvi sündis täpselt samamoodi. Ma sain järjekordselt uue plaadi ja siis meil seal minu stuudios tegid veel õhtuti ja öösiti tegid tööd Meelis Meri ja Leho verk. Neil oli mingi punt nimega Insignia või midagi niisugust. Ja tõin selle sinna stuudiosse ja ütlesin mehed, näete, et siin on. Võib loota, et põlkamat võite kasutada. Järgmine päev tulen, tulen stuudiosse ja nemad ütlevad, et kuule, me leidsime ühe pildi, ma ütlesin, et aga see 17 a on kinni. Nad ütlesid, et see on seesama. Selle peale sündiski. Sellest saab meie suvi, kusjuures lause sellest saab, meie suvi oli, oligi mul kohe juba peas. Mina lihtsalt sellepärast, et, et ma tegelesin tuuri organiseerimisega suvetuuri organiseerimiseks, oli teada. On küll hilja töötas, eks ole, et et Go tunniga lähevad suvetuurile. Ja siis ma seda orgunnisime juba tasapisi ja siis tuli see hea nii-öelda algatusel sinna juurde koos selle pealkirjaga. Ja loomulikult kaari järjekordselt tegi andis oma parima ja siis, kui see laul välja tuli, siis siis keegi, keegi kriitik, ma mäletan, ma ei mäleta nime, aga oli lauset. Et nüüd on siis nii ülbeks läinud, et nad ütlevad, et sellest saab meie suvi. Karikakar see oli jälle huvitav aeg, et siis me olime nagu vitamiinist lahku löönud ja minul oli vaja tõestada nii endale kui marjule, kui kõigile, et ma olen ka näinud, ma pidin, pidin tegema. Osa, ja ma tahtsin väga seda teha, karikakra sund oli täiesti loogiline nii-öelda tulek, et sinna see kogu see energia pidigi lõpuks koonduma tekstiga ma mäletan, oli mingi keeruline jutt seal. Teksti kirjutas kadunud Jüri Kõrgema ja ausalt öeldes alguses minule karikakra idee üldse ei meeldinud, et mingi lillede värkel ja noh, aga see oli niisugune aeg, kus ka tekstikirjutajate käed olid suhtkoht seotud, tahtsid küll nagu öelda, aga siis kohe juba tõmbasin ise joone peale, ma ei lähe ju läbi, eks ole, sest tsensuur oli ikka päris räige ja siis tuli see lillede laulja või noh, läbi lillede ja ta Marju veel selle Jüriga tegi seda teksti ümber, nii et seal on ka osaliselt on Marju mängus sõnade koha pealt aga oli küll hea meel jah, et sain veinile sisse sõita. Heas mõttes selle loo esimene salvestus, kes selle tegid siin kaks, eriti ma täpselt ei mäleta, kas oli nii, et ma tegin selle üksi või tegime koos Mahavokiga, sest esimesed lood, ma tegin üksinda kõik pillid, põhimõtteliselt jooksin siin stuudios edasi-tagasi, see oli spetsiaalselt marjule kirjutatud laul kaheksa ja kindlasti siis oli nagu kõige tähtsam jõuda oma oma eluga-Venemaale, seal sai teha rohkem kontserte selle tõttu siis teenisid ka rohkem raha. Need mastaabid on, on nii oluliselt teised. Et isegi kui ma ütlen sulle, et ma olen sealt 10 aastat tsirka ringi sõitnud oma elust vaatad kaarti, maailmakaarti, siis sa ikkagi ei saa aru, kui väike on Eesti ja kui suurel Venemaad. Aga ma sain sellest aru siis, kui ma lendasin koreasse Frankfurdist Seouli üle, Venemaa. Kõigepealt üle Eestimaa kaheksa minutit, siis keerasin magama, magasin oma kaheksa tundi ära, tõusin üles, seal ikka vene, see on see vahe, reaalne vahe. Ja vot sinna sinna oli vaja minna ja, ja siis me tellisime, tellisime loomulikult kohe venekeelsed tekstid, meil õnnestus saada Moskvast ühendust sealsete selliste korüfeede ka juba siukest rikkad vanamehed, kes olid ennast seal juba sisse töötanud ja kelle kelle nimi seal laulus, et kui on, kui on tema nimisõnade fotoses, siis see juba laval avab uksi nii alla. Ta oligi rumal ka vene keeles. Ja seda me laulsime Venemaal täpselt samasuguse minekuga nagu siin, olgugi et me ei saanud, me ei saanud eriti kesktelevisioonile ligi. Marju küll üksinda sai, aga, aga see oli siuke oleks pidanud rohkem olema natuke seda powerit seal taga, aga selle Venemaaga suhtlemisest. Ma toon näite, et kõige esimene laul, mis ma vene vene keeles lasin teha seda demonstreerisin keskusele. Visiooni muusikatoimetajale Põlva postkontori telefoniputkast, kassettmaki seal maal tuleb ikkagi teisiti ei saa põhimõtteliselt eestikeelse kavaga puhtalt. Olgugi et fenomeni kraps näiteks ei olnud ühtegi nagu vene keelt, siis mina saan, oli ikka sild. Krapsiljoni oli eestikeelsed lood, muide onu Vollit laulis vendadel näpud püsti, hevimehed olid kõik laev. Ei ta Judge punu vollist. Meie külaliseks on Mikk Targo ja seekord laulust Sahara. Nii. Käe. Kinni käe auracenite. Ahonen. Tegelikult muusik seifi periood on suht-koht lühike, võrreldes kogu kõikide muude perioodidega sattusin ma ansamblisse mobile. Millest siis põhituumik tegelikult pärast ta oligi Muusik Seif Mobile oli niisugune tore filharmoonia kollektiiv, kus kontserdi jooksul tantsis Ahti Ahti normisega koos üks kena daam ja Ahtiviskas saltot ja tegi natuke tsirkust ja siis oli sõnameistermees, tegi nalja ja meie mängisime vahenumbreid ja, ja sellest sai ausalt öeldes kõrini ja samal ajal siis Mati Vaarman kuuliselt, et Mäks on nagu linna peal ja kuulsaks saanud Venemaal siis tal vist esimesed lood televisioonis nagu käima läinud ja pidasime aru, et võtaks, võtaks nagu ennast sinna ukse taha ja prooviks tüübiga rääkida ja Matti rääkis ja Mäksa oli nõus kohad, mis tähendas seda, et teisest küljest mobile oli vaja nagu ots peale teha, sest seal oli palju sihukest ballasti, mida meil vaja ei olnud, noh, kõik see tantsu ja romantiline seltskond ja ja paraku ka siis oli see tagantjärgi väga loll otsus, et ka torudest oli vaja lahti saada. Seal oli tegelikult pross eksonali olemas, et teha korralikku funki muusikat. Aga meil oli telesüntesaatoritega, tekkisid esimesed süntesaatorid ja siis me otsustasime, et me oleme ikka sihuke moodne bänd. Torude värki ei ole vaja ja üldiselt see oli suht-koht valulik, ma mäletan filharmooniasse ei olnud üldse lihtne seda nagu ümber mängida sest sisuliselt mingid mehed jäid töötuks. Aga noh, need siis pandi jälle kuskile mujale kultuurimaja mängima ja sündiski Music seis. Meie mõte oli, et Mäksil on need paar venekeelset kuulsat hitti ja et mis me sinna juurde teel mõtlesime, et vot fancyhasega lahe ja siis Chainzprauni lauldes taks, laulis. Võõrad Venemaal naised lasid pisarad, ei saanud üldse aru, millest jutt käib ja siis ma kirjutasin, kirjutasin need kaks lugu sahara kinni, oli äkki esimene? Jah, see oligi, see oli kõige esimene laul, Ma tegelikult kirjutasin. Ainult see oli ka niisugune päeva töö, pruut jättis maha eelmine päev ja valu oli nii metsik, et järgmine päev oli lugu valmis. Seks hiljem hiljem sa juba oskad nagu ka ilma ilma selle metsikud raamatu kirjutada, asja tekivad muud oskused. Kui Sahaara, nagu sündis ja oli sul probleeme selle väljapakkumisega või oli ta väga noor kutt, ma kujutan ette, oodata sinult sellist lugu. Olin noor kutt ja ma olin kas 20 või 21, ma arvan ja vaevalt, et minut seda lugu oodati, aga kuna ma olin teinud seal bändis nagu neid niisuguseid arranžeeringuid, nii keerasin nagu seda asja kogeks fancy vinti kogu aeg peale ja ma tean, bassimees tööotsa kodus harjutas, naine nuttis ja sõbrannale, et Margus on hulluks läinud Targo bändist välja, kuidas fancy plaksu ära ei õpi, eks ole, ja ütleme nii, et ma kindlasti noorem nooremana ei olnud selline rahulik tüüp, vaid üsna nõudlik, kohati ülbe vet endast väga heal arvamusel, et aga see teisest küljest jälle andis mulle sellist powerit, et ikkagi niimoodi teha, vedada neid asju ja ma arvan, et selle loo väljapakkumine ei olnud üldse mingi probleem, sest et see käis ruttu ja märksa ütles, et väga lahe ja ja millegipärast oli kohe juba stuudio ja Clint ja siis me tegime ju tegelikult maxi-singli, kus on metsa, neid peol rõhutselt, aga kas seal sahara ka, vot ma ei tea. See on üks niukene vinüülsingel, mis oli meil esimene pisik sees ja siis me sõitsime Venemaale, nii et me olime vot siis siis olid juba tõsisemalt sõidud Mäksi pikas kuu ja kaks alguses päris väga huvitavaks oodatud unistus. Üsna ruttu on selge, et unistus on üks rõve hotell, järgmine ootab sind ees ja ülejärgmine ka paremaks ei lähe. Aga vene tüdrukut, kes hotellides käisid, need ei muutnud elu lõbusamaks vä? Tehniline küsimus on see, et nad ei käinud hotellides, neid ei lastud sisse, aga siis tuli neid sinna pettemanöövritega kuidagimoodi saada, teinekord jah, aga seal kontserdil minekul ja tulekul bussi ja selle kontsertsaali vahel oli teinekord küll sihuke maika sakslane feelingut, käed püsti, et palun ainult. Aga ma ei olnud, et me ei olnud niuksed hasartselt selle ala harrastajad. Võimalust oli küll palju, palju, palju. Sage haarati kinni, käed kinni. Meil. On vaja vaid korraks on mis teeb? Piinlen karjub mära. Klindi käest. Saint Dave kuivab. Ja veel ühe seda, Mikk Targo, loodad laulust, saame täna rääkida. Eestis kõlas kontsertettekandes esmakordselt alles neljapäeva õhtul Nokia kontserdimajas, kui Mikk Targo viiekümnendat juubelit tähistati. Siin esitasid seda James Werts, Dave Benton ja Ithaka Maria. Kunagi laulu algusaegadel, kui Mikk Targo selle välja mõtles, jõudis see aga legendaarse winden repertuaarid. Millistel asjaoludel sellest saab Mikk nüüd ise rääkida? See on üks ime ja võib-olla näide sellest, et, et kui, kui inimene midagi väga väga väga väga tahab siis see võib tõeks saada. Minuga nii juhtus, sest muusika juurde ma tulin tänu sellele, et minu vend Paap Kõlar, kes oli juba psühhosealt, kus bändides veel kinkis mulle sünnipäevaks makilindi, kuhu ta oli kokku kogunenud, teen niisuguse, mõtleme pestofjev Lääne asjadest ta seal oli Eric Clapton, et ja ja siis seal oli vaja september. Ja see oli üks üks põhjuseid, miks ma sulgpalli pooleli jätsin, muusikakooli läksin kuidagi see energia, see, see, see, mis sealt välja see paun, see puudutas mind nii metsikult, et sellest hetkest peale ma sõna otseses mõttes põlesin selle bändi järgi. Ja kui nüüd natukene kuulata kasvõi seda Sa haara kinni, siis tegelikult on seal juba kõik need nõksud juba hakkavad vaikselt tulema kuidagi südamesse olen siiski kogu aeg sinnapoole püüelnud ja tahtnud tahtnud vastavalt võimalustele. Ja siis ma mäletan muidugi neid selliseid unistusi, kas pikad bussisõidud, kuskil pimedas kakskolm tundi pimedat bussisõitu, kuulad muusikat, ikka hakkad jälle unistama mingisugust siukest. Täiesti võimatu tunnistust, et kunagi jõle kihvt oleks, kui saaks kokku või musa või teha koos. Et see oleks nagu maailma maailma kõige parem kingitus. Ja siis 90 89 tekkis ühel soomlasel ja ameeriklasel selline mõte, et kasutada ärase glasnasti hetk ja Gorbatšovi tulek ja, ja see niisugune tajutav vabanemine, et proovida teha nagu teatud mõttes koopias sellele pujad World plaanile projektile, ütleme nii. Ja selleks nad ajasid kokku Ameerikast sõna otseses mõttes kõige kõvemad laulukirjutajad ja samuti otsite siis nagu Venemaa Venemaa poole pealt päid ja mingi nipiga siit eesti raadiost jõudis minu nimisõna lauale ja ma mäletan, et Joala tuli, tuli filharmoonias, vastutasid Kuletaks Soome tantsuga rääkida. Ta ootab sind seal, tema räägib mulle selle loo ära, et niisugune asi, et võtta, et võiksite koos saate kokku hakata laule kirjutama ja siis tuleb sihuke plaati niisugune projekt, et kõik on läbi. Näpud on risti ja mina olin sellega nõus. Aga vaata, põhimure on nagu see, et sina, mina, meie kõik, me teame laulauljaid. Me teeme laule veidi autorid. Üldjuhul ega minu jaoks need nimed, kes mulle seal välja käidi. Need ei olnud mitte midagi. Üks jonne, teine jonn ja mida iganes. Järgmine päev me sõitsime Moskvasse ja kõik kogu see seltskond ja siis viidi meid, viidi meid Moskva konservatooriumi lavale, kus oli siis tudengeid täis ja siis tutvustati nagu nendele tudengitele presenteeritud. Vot niisugune projekt hakkab nüüd Moskvas siin praegu tööle. Ja selleks, et paremini teada, kes on kes seda, et igaüks astub sammu ette, ütleb, et mina olen see kõik, me tegime selle oma sammu ära. Peale seda sõitsime hotelli, läksin bussi, väljas oli pime, külm jaanuar diisli haisuga buss, rõve, vastik koht ja mul ei olnud hotelli kohta kabinet närvid läbi ja ja üldse ma ei tea, mis seltskond siin on ja siis istub minu kõrval üks tüüp ja paneb käe pihku, ütleb, et selle ma ikkagi sellele, et me oleme ja siis tuleb rahvast bussi ikka pime pime siis ema ikka hakkab rääkima, et kuule, kas sa tegelikult teab kesi bussis istuvad? Olen ausalt, ma ei tea. Okei, vat seal ees istub seal olemas, ta hakkab mulle laulma, ei tunne on, et hakkab, või stenda juubel või see lahus rokia. Mida, mida maiks tolerants, okei, selge järgmine mees hakkab järgmisteks maailma etalon ja niimoodi tuleb, tuleb, tuleb seda kõike kõik need inimesed, kes seal bussis ja mina muudkui lähen väiksemaks ja väiksemaks ja väiksemaks. Ja siis ma mõtlesin, et huvitav huvitav, et minu kõrval istub üks laulukirjutaja, kes laulab niimoodi, et mul on paha olla selles mõttes, et heas mõttes paha olla üle mõistuse, kuidas inimene laulab, kuidas need lauljad seal ameeriklasel laulab, aga selgus, et see, kes minu kõrval istus, oli Maikel Boltan ise. Nädal aega seal Rossija hotellis, ühest toast teise hommikust õhtuni kirjutati laule, kõik käis niimoodi v pealt, et tulistati väga huvitav tööprotsess oli uskumatult huvitav, just see, et sa alustad nullist, visataks, tehakse tiim kaks, kolm inimest. Viskavad mõtteid, see, see see ei tööta, ei tööta, töötab, ei tööta, töötab, läks, läheme siit edasi. Niisugune väga intensiivne ja, ja produktiivne töö ja kogu selle perioodi peale kirjutati mingisugune kuus, 70 laule kõikide nende tiimide poolt kokku ja siis lendasime laiali, kes, kuhu siis internet ei olnud, nii et info ka kadus ära kuskile ja siis hakkas tulema vaikselt infot. Tähendab, probleem on nüüd selles, et, et kui on 70 lugu, siis plaadi peale mahub teatavasti nii palju, eks ole, et nüüd läheb nagu omavahel siin võistlus käimata. Et missugused laulud jäävad ja missugused kaovad üldse ära ja siis tuli teade, et et selle lõpliku valiku peale on minul nagu kolm lugu on sees, mis oli fantastiline tulemus ja sellest laulust One World, millest sa praegu räägid ja saadeti mulle demo kasseti peale seda tema laule spordiplaan siis ma sain aru, et nüüd läheb asi tõsiseks ja seal sinodi suurelt tema ja siis möödus veel mingi aeg, kui siis seesama soomlane tuli, tuli Tallinnasse ja pani mulle plaadi pihku ja siis ma lugesin sealt tagant need vaja siis ma läksin koju ja nutsin, kuulasime ja saime kokku oma. Kusjuures selles laulus on need sõnad ka ja need sõnad on ta minust pandud sinna. CD on, oli jube pikk, mida me oleme käinud, aga kuskil südames ma teadsin, et ma saan sinuga. Aga ma ei teadnud veel need sõnad sinna panin et osalejad või need ajalugu. Eks see unistus, millest ma alustasin, sai teoks. Kahjuks ma ei kohtunud nendega, aga aga ma üldse ei, ma ei põe minuga, juhtus see, mis, mida ma ootasin, see on tõsi. Pärast seda tundus, tundus, ma olen natuke tühi ka või sul on täiesti õigus, õigus sellepärast, et mul ongi olnud nagu loomingust kaks pikemat pausi umbes kuue kuni kaheksa-aastast, kus ma ei ole üldse midagi teinud selle plaadiga, tegelikult on üks jutt veel edasi siit natukene, et, et nüüd, kui see materjal sai valmis, siis samal ajal juhtus see Sony firma plaadifirma ostis ära Epiku, kelle, kelle, kelle projekt see oli. Kuna Sony tähendas uut management'i uut bossi uut ideoloogiat, siis need asjad, mis tegelikult olid enne prioriteetsed, muutusid teisejärguliseks ja soni pani omad asjad prioriteetseks. Ehk kogu see kallis projekt, mis pidi nüüd minema nüüd juba suure kella külge, see läks hoopiski riiulisse korraks, ehk minu käes on paks, kus on kutse sõita New Yorki ja kolm nädalat mööda Ameerikat kõige kuumemat raadio- ja teledokk sõud, kus ühel pool lauda istuvad Cindy Looper, Michael Bolton, Aretha Franklin, teisel pool lauda, Igor Nikolajev, patetskija Targo, sain selle viisa ja siis tuli järgnevaks tiirles off ja see projekt kaduski ära, ta muutus olematuks. Ja siis kuskil aasta hiljem, mu ema töötas Soomes klaveriõpetajana helistas seal, kulatsin Anttila korvis, vedelevad siin vinüülplaadid kolm marka, tükkides ma endale küsisin, palju neid on? 20.