Mul oli küllalt raske ülesanne tulla täna teid õnnitlema. Teist on väga palju juttu olnud. Ajakirjanduses teest on palju juttu olnud raadiost, televisioonist ja eile õhtul, kui ma kuulasin keskeprogrammi saadet siis mul üks küsimus siiski tekkis ja see on niisugune, et teie vist olete niisugune inimene, on niisugune isiksus, kes aastakümneid on korjanud teiste inimeste käest nii head kui halba läbi lasknud selle oma Kiisaliku filtri. Ja siis suutnud seda anda teistele inimestele. Sellepärast vist on tekkinudki niisugune hea läbisaamine, hea suhtumine võtteplatsidel, kinoliidus või kusagil seltskonnas ükskõik missuguse inimesega. On see võti niisugune või on mu järeldus vahele. Ei, te rääkisite päris õiget juttu. Ma pean ainult seda ütlema, et ei ole mina, ingel. Ja sündides siia maailma on kõik inimesed ühesugused vaatavad oma siniste silmadega vastu taevast ja iseloomud kujunevad hiljem välja. Jutt nüüd minu nirgust tahtlikkusest kuulub juubelijuttu juurde ja, aga pean seda muidugi ütlema, et ega ma riius eriti oma elu jooksul ei ole olnud. Ei ole õnneks olnud vaja vimma kanda, vot mul on võõrasse tunne, et miks ta mulle nii otsa vaatas, miks ta mulle tere ei ütelnud? Ei lase ennast nagu selles suhtes häirida. Ja võtmeks selle juures on ikkagi see, et Ma olen elus kokku saanud väga heade inimestega. Rääkimata juba sellest ajast, kui ma tulin teatrisse, teatris võeti meid üldse noori tohutult hästi vastu. Need vanad ässad, suurepärased näitlejad, suurepärased kunstnikud-ilt ka suurepärased inimesed. Kas on Kaljo Kiisk kunagi kellelegi või millelegi peale vihastanud? Ikka armas aeg, ainult monopõhimõtteks on muidugi see, et igat viha ja igat pahameelt ei maksa välja lasta paista, siis ei olekski maailmas muud üks suur riid lahti nii tänaval töö juures, poes kui ka juuksuri juures. Kõige rohkem mind muidugi vihastab lohakas töö. Ma ei suuda taluda, kui inimene ülesannet täidab, ükskõikselt pealiskaudselt. Näiliselt nagu askeldab, näiliselt jookseb tühi paber pihusega, tegelikult mitte midagi ei tee, seda ma märkan. Esmajärjekorras siis ma olen tõesti väga tõsiselt vihastanud. Täna on pidupäev, põlevad küünlad ja kui piltlikult öelda, troonib ka juubelitort, aga kuna jutt juba töö peale läks, kas tohib vaadata ka neid edasi, sest homme on argipäev ja piiluda natukene teie loomingulise kööki. Mis seal praegu? Eks piiluda ikka võib alati, aga rääkida ma sellest eriti taha, ütlen seda, et mul on hea meel et ma kohtusin jälle oma hea sõbraga kirjandusest, mati hundiga. Mees võttis kätte ja kirjutas peale Surma hinda küsi surnutelt jälle originaalse stsenaariumi mille nimi on 100 aasta pärast mais. Ja mis kujutab Viktor Kingissepa liit viimast elupäeva. Nii palju ma täna ütleksin, režissööri stsenaarium on valmis. Filmigrupp koos. Näitlejate valik toimub praegu. Võtted algavad aprillis, film peab valmima tuleva aasta novembris.