Aeg on siin Tallinna poliitharidusmajas nii kaugel, et ülemaailmne kõneuurijate ehk foneetikateaduste 11. kongress on lõppenud. Kokkuvõtted tänasel viimasel plenaaristungil on juba tehtud kongressi korralduskomitee liige, Tallinna Pedagoogilise Instituudi dotsent kullalende, missuguse kokkuvõte, saame nädal aega kestnud tööd teha? Nõukogude keeleteaduse ajaloos üldse on see üks tippsündmust, et nii suuri kongresse ei ole ja ta isegi liidu ulatust korraldatud, rääkimata Tallinnast. Kongressi teaduslikust küljest tegi kokkuvõtte jaapani professor futsi saaki rääkis erinevatest foneetika aspektidest, mida siin kongressilt käsitletud. Ant leidis, et kõik aspektid on piisavalt kaetud ja esindatud kõrgel tasemel. Korralduse poole pealt kiitis kohalikke organiseerijaid rahvusvahelise foneetika kongresside organiseerimise alalise nõukogu president professor Ladefoget, Khalifa Narnia ülikoolist. Tema ütles, et kui tal neli aastat tagasi tuli otsustada, kas kongress teha Tallinnas või mitte, sest ta oli kahevahel, aga professor Ilse Lehiste, keda ta ammu tunneb, kinnitas, et kõik läheb korda ja nüüd ta leiab, et see oli ebatäpne ennustus, et kõik läks hiilgavalt korda. Seejärel anti sõna järgmise 12. rahvuslasi kongressi presidendile professor Mario Rossile. Järgmine kongress on otsustanud korraldada eksam provintsis Prantsusmaal, siis professor Rossi kutsusid praegu kõiki külla ja lõppsõnaga, esines professor tankrelidze. Meie praeguse kongressi president. Kongressi delegaadid, teadlased sõidavad õige pea üle maailma laiali, palusin Turu Ülikooli foneetikaprofessorit Kalevi viiki pisut iseloomustada. Nüüd lõppenud kongressi. Kongressil on olnud nii laiaulatuslik, et on olnud võimalik kuulata vaid kümnendiku ettekannetest. Minu huviobjektiks oli eriti nende keelte ja murrete hääldamine, mida räägitakse Läänemere äärel. Kohtasin paljusid vanu sõpru ja sain tuttavaks oma eriala inimestega Lätist ja Leedust. Ma olen ise turust ja meie murdel on palju sarnasust Eesti saarte ja Läänerannikumurdega. Minule see kongress oli, suur kogemus. Suur tänu teile. Eestlased. Aitäh heade sõnade eest head koju jõudmist. Seesama küsimus viitsepresident Endel Sõgelile kongress oli ääretult ulatuslik, ainult arvudes öelda siis üle 700 ettekande 100 sektsiooni koosolekut üle 80 väiksema koosoleku sektsioonides. Uus sümpoosioni kuus plenaaristungit. Peale selle ma nägin täna niisuguseid asju, et, et üks välismaateadlane pidas veel nii-öelda omaette koosolekud. Väikses saalis oli kümmekond inimest ja Victor sealsamas ja peeti koosolekuid, edasi jätkati nii, et see see jätkus kuni viimase minutini ja praegugi on veel niimoodi. Kongress on lõppenud, aga ruumid on praktiliselt veel täis, sest jutt käib edasi. Akadeemik Ilmar Öpik, meie asepresident, kes ka on osa võtnud kongressi tööst ja ka lõpuistungil oli, ütlesite Eesti akadeemias üldse on mida suurem ja kokkutulek olnud 35 maadest võttis põhivõtta kõiki inimesi, kes elab tema ühes. Von tema riigi kodanik aga töötab teises riigis, siis võib kokku lugeda neid 40-ni.