Täna oleme siin kongressi teadlaste hulgas kahekesi noore kolleegi, Tartu riikliku ülikooli kolmanda kursuse ajakirjandus, üliõpilase Ati vasaraga, palun. Kati jätkab. Täna on rahvusvahelise foneetika kongressi viies päev. Plenaaristungil kanti ette kaks ettekannet. Ühe neist olid ette valmistanud keele ja Kirjanduse Instituudi teadurid, millega oli tegemist. Arvutuslingvistika sektori vanemteadur Arvo Eek. Jah, meil oli kahasse tehtud ettekanne Toomas helbiga ja teema on fonoloogiliste ja foneetiliste häälikumuutuste seosed suur rütminihe vanas eesti keeles. Küsimus on selles, et me oleme püüdnud leida teatavat mudelit, mis põhineks vetikale ja mille abil oleks võimalik seletada neid muutusi, mis on toimunud omal ajal. Kui eesti keel hakkas erinema soome keelest ja millised niidid seda juhtisid. Kuivõrd oli kongressi rahvas huvitatud ettekandest? Me jäime mõnes mõttes ajahätta diskussiooniks jäänudki aega, aga pärast ettekannet oli huvilisi väga palju kõigile, me ei olegi jõudnud veel vastata, kes palusid meiega sel teemal rääkida ja seisavad veel ees, mitu päeva kongress kestab ja siin vaheaegadel me leiame selleks võimaluse ja tõepoolest äratas huvi. Millise üldnimetaja alla võiksime arvata tänase plenaaristungi üldse? Sisult oli see Ma ütlesin, et eesti keele kohta käiv Fenaarsessioon on ka esimene ettekanne sellel sessioonil käsilasi väga suures osas eesti keelt ja see oli Ohio ülikooli professorilt Ilse lehistele, kes andis uusi andmeid kestussuhete tajust võrrelduna siis eesti ja inglise keele kuulajatelt saadud andmetelt ja see oli minu arust isegi päris hea Sissejuhatus järgneval meie ettekandele, mis oli rohkem teoreetilist laadi. Eesti keelt kõnelejaid on siin kongressil külaliste hulgas rohkesti maailma juhtivamaid foneetikuid, USA Ast professor Ilse Lehiste on sündinud Tallinnas, lõpetanud siin gümnaasiumi 12 klassi. Seega on ausalt öeldes Lehiste Tallinnasse ja kodulinn. Nüüd siis jälle kodus. Aga teie teadlase ettekanne täna siin plenaaristungil äratas üsna palju huvi. Isegi võrdlesite eesti keelt teiste maailmakeeltega. Võtsite näiteid eesti keelest? Ma kõnelesin üldisest probleemist ja kasutasin näiteid eesti keelest ja inglise keeles ja eesti keel pakub teoreetilisele keele teadvusele väga suurt huvi, sest eesti keeles on huvitavaid nähtusi, mõnes suhtes on eesti keel väga omapärane, kasvõi näiteks sellepärast, et eesti keeles on kolm taltus astet. Paljudes teistes keeltes ei ole neid rohkem kui kaks, kui neid vältus astmeliseks nimetada. Pikki lühikesi täishäälikuid, pikki lühikesi konsonante eesti keeles on pikki lühikesi ja ülipikki ning nendest Jah, te olete väga kaua Eestist ära, kas eesti keele haruldaselt hea oskus on seotud teie teadustööga? Ma arvan, et see on rohkem seto seotud teadusliku tööga, sest niisugust igapäevast kontakti keelega mul tõesti ei ole. Seal, kus ma elan, on mul küll paar tuttavat perekonda, aga võib-olla kõnele nendega ehk telefonil kord nädalas ja seal maksimum Aga kuidas te olete suutnud siis just seda elavat kõnekeelt alles hoida ja sellele on raske vastata, võib-olla ehk huvi keele vastu on kõige suuremaks põhjuseks. Mida nii kui tohib küll küsida. Teadustöös olete täpsemalt teinud? Ma olen tõesti suurema osa oma teaduslikust tööst pühendanud helilainete analüüsile olen uurinud seda, kuidas teatud keelelised nähtused ilmnevad ennast füüsiliselt. Manifesteerivad väljendavad füüsiliselt helilaines akustikas. Et minu eriala on eksperimentaalfoneetika, nimelt akustikat. Kas need lootused, millega siia tulite, on täitunud? Mõnes suhtes on täitunud, mõnes suhtes võiks võivad ehk veel täituda. Sellele kongressile on iseloomulik, et ainevalik on natuke laialdasem kui mõnel eelmisel kangelasi ja kõneldakse siin palju rohkem fonoloogiast foneetikaga võrreldes. Mõned on olnud puhta kujulisemalt foneetika kongressil. See tähendab aga ühtlasi, et on võib-olla 12 samal ajal toimuvat istungit ja raske on valida, millest osa võtta. Noh, kuidas te valiga teete, ausalt öeldes lähen kuulama, mida sõpradele ütelda.