Värvikirev ja pidulik. Täna antakse üle Ullo Toomi nimeline aastapreemia 1988. aasta eest meie tuntud rahvatantsujuhtidele ja tantsuloojatele. Paarile salme. Olge mäe ja postuumselt ott valgemäele. Territeeri õnnitlejad on rahvariietes. Salme Valgemäe istub autoolile. Kuuleme ülevaadet valge mööda rahvatantsuelust loomingust. Ullo Toomi nimelise aastapreemia žürii esimees, rahvakunstnik Alfred Raadik tervitab ja annab diplomi ja medalisalme valge mehele üle. Neil pidulikel hetkel siin Tallinna raekojas pidas kõne Ullo Toomi aastapreemia üks laureaate rahvakunstnik Heino Aassalu. Kuidas iseloomustada nende kahe inimese aastakümnete loomingut tööd Kaulja rahvakunsti arendamisel, ma arvan, teeme ja on komisjoni poolt mõisa, sellesse komisjoni ei kuulu see premium väga õigesse kohta läinud, sellepärast et see suur töö, mida võiks kuni analüüs ta kolme lehte lüüa kõigepealt valge mööda töö tantsurühmadega tantsurühmade loomine, kuni kuulsate ansamblite koljus ja tuisuline välja üks suur ja põhjapanev tegevus, teine tegevus meie vabariiklike pidude üldjuhtidena ja samuti tantsujuhtide kasvatada tajatena Vabariiklikel seminaril jälle hindamatu väärtusega töö. Ja muidugi kõige tähtsam kõige olulisem nende oleme teel, see on nende tantsud siis ligi kolmveerandsada väga kaunist, väga eestilikku väga-väga hingestatud tantsu ja esimene on dateeritud 1948. aastaga, see on kuljus. Aga seesama kuljus heliseb veel tänagi sama ereda kõlaga nagu oma loomisega päevil. Aga tänase päeva ja tolle aja vahele mahub ju nii palju aega. Ja sellelt loometeelt on jäänud meie tantsuvaka palju palju toredaid tantse ja see on muidugi nende hindamatu töö meie rahvuskultuuri edasiviimisel. Austatud Salme täna niisugune päev, et sa pead kõnelema ka oti. Ole kena buss, tuli see tantsuloomingu mõte, idee, mis sundis seid aastakümneid tegelema tantsuloominguga. Ma arvan, et kindlasti armastuses lihtsalt Eesti rahvatantsu Eesti kunsti vastu ja kuna meie aeg oli niisugune raske, siis seda enam oli vaja, et keegi natukene selle Eesti asja eest hea seisaks ja see oli niisugune tagasihoidlik ja lihtne lihtne vorm, mis ei torganud kellelegi silma meie rahvatantsu teha. Huvialas sai tegelikult suur elutöö teile mõlemale, jah, küllata Niibis oli, eks ta oligi meie eluse. Ega me muu töö sai tehtud nii muuseas, aga tants oli ikka see, mis oli ööd ja päevad ikka südamelähedane. Aitäh kõigile nende nimel. Praegu Salme hingel mõlemaga.