Tere, meistrid. Kas meistrit klass on tõesti nüüd seljataga ka? Mina nüüd laulja seisukohalt öeldes võib küll öelda niimoodi et, et ma ei karda nüüd enam keda kuraditki. Ja mina bassimehe seisukohalt ei karda ka isegi kuulbergimit. Seal tohutu töö ja vaev, millele olete nüüd hakkama saanud. Võimalik, et selline elutöö kohe mõnes mõttes. Aga kus maestro on? Jah, meil oli valida, kas maestro tuleb siia või jätame veel viimase masteri nagu tegemise montaaži õhkõrna karva otsa rippuma, siis me valisime selle, et ma istud siia kaasa ei võtnud, äkki siis on lõbusam. Kui ta tuleb homme, äkki siis on mõnusam? Noh, on veel stuudios ta stuudios enam ta Montaažis, aga siis ta otsib veel neid noote, kuidas montaaž. Kuule, nii et asi on tegelikult päris lõppjärgus. Kogu tsükkel, mida me siin nädala jooksul ka mängime, kaks laulutsüklit, ta on salvestatud valmis ja, ja iga hetk juba tehasest tulemas, sest hea tehasest peaks jõudma see nüüd ma arvan, neljapäev, reede juba. Valmistoodang. Kui keeruline Anss oli sinul kui rammi lauljal laulda seda kombinatsiooni seda ristsünteesi, mida endast kujutavad taevas ja maa ja ilus maa, rokkbänd naistekoor või tütarlastekoormeestekoor ja selle kooriliikmena sina veel ise kui kosmikud, rokkbändi solist, vot see ongi täpselt nii nagunii keeruline, nagu sa rääkisid hetkel, noh, see on tegelikult noh, ma ei kujutanud algul isegi ette, et see asi nii keeruline on, et koos kõikide teistega kuulsid kõrvalt ja pakkusid ka välja, aga noh, mina ei olnud ka sellist asja elusees teinud. Kõik need koorid ja värgid ja ja see hääle tekitamine on jälle teistsugune ja siis otsid seda oma kõlavärvi ja tämbrit ja et noh, nagu Rannap ütles, et sa pead laulma niimodi, et esimesest noodist oleks aru saada, et sa oled sina, eks ole, noh, mitte keegi teine, aga kuna ei olnud varem teinud sellist asja, siis, siis järelikult tuli seda nooti käibelt otsida. Ning hetkel seda nippi vast kätelt, mis plaadi peale ja iganenud ja mina kõrvaltvaatajana ja kõrvalt ütlejana kohati ütlejana ütlen, et minu arust nagu selle selle kogu materjali puhul selle plaadi puhul kahtlejatele, kui neid veel olemas oli, kes veel kahtlesid nii-öelda haidsi kui laulja tasemesse ja sellisesse munanditesse. Need said allapoole vööd nagu löögi, et ma selle materjaliga stuudios olles kuulasin, kuidas Ants töötas, ma nagu ausalt öeldes oli see väga-väga vinge vaatepilt. Teatud mõttes ainult sa oled nüüd tulnud ju kapist välja, sest ta kosmik ootajaid on sinu hääl selline madal sosinal ja see on taotlus, see on teadlik valik. Ja olete üldse püüdnud tegelikult mitte oma lauluosa sellise klassikalise rokklauluna ju välja pakkuda. Meeskooris tolles samas rammis soika, laulab nii nagu meeskooris laulab. Ja kas see võib need tekitada sinus ka kosmikutega teatud mõttes selliste tungiv tahtmist teeks vähe kõvemat häält, nii nagu sa siin neid hääli paelu tõesti väga võimsalt paiskad valla, nii mitmeski laulukeses, mitmeski vallas ja mõnes kohe lausa eriti, ma täna kuulasin seda materjali, seda eelmaterjali, mida me siin ka nädala jooksul osaliselt mängime saates ja, ja ma kuulsin ikka, ma kuulsin lauljat. Kosnikutes on see teine asi, eks seal on ta muusika ja, ja hääle selline teistsugune harmoonia. Kas sa said mu küsimusest üldse aru? Jah, sain küll ja ma olen seda ise ka mõelnud ja viimase plaadiarvustusi lugenud, nii siin kui sealpool piiri, eks ole, ja siis on ikkagi see sosistamine on, mõnele hakkab nagu närvidele käima. Mu isa on lisaks ja kõik on lahe, aga miks ta sosistab kogu aeg? Et võib-olla nüüd on jah, et noh, et ma saan muidu ka lauldud ja eks ma kontserditel muidugi süüdistamine ei lähe läbi kosmikute kontserdid, et ma laulan seal ikkagi teistmoodi kui plaadi peal. Aga aga mis nüüd edaspidi saab, seda vaatab jälle muusika pealt, et kui äkki natukene panen grammikse juurde, aga see ei ole nüüd küll maleva läbigalt konkreetse Laundisega plaate järgmine. Ega sa ei peagi, tegelikult, võtame asundused paralleeri ärimaailmast, kus edukas ettevõtja, multimiljonär ei pea end riidesse panema, et ta näeks väljarikas. Ta võib kanda ka üsna vanu ja kantud riideid ja sa võid laulda ka tõesti ainult soss. Sul sul on, mida, pagasi nii-öelda sulle sinu pangaarvele, Meil on ikka ikka ikka miljonid ja väga hea, väga hea väljavõte, oli see see nüüd nagu õieti pangast natuke suurem summa välja. Ärme ärme veel nagu karu nahka enne kui inimesed pole kuulnud, ma ise ka täpselt seal ei tea täpselt, mis seal plaadi peal on. Teil on kontsert tulemas, 10. novembril Nokia kontserdimajas, esitate kogu selle albumi materjali. Mõlemad jah, Nokia kontserdimajast tulevad esitusele nii ilus maa kui taevas ja maa ja lisaks veel tuleb nii-öelda meie ja Rannapi ühises töötluses. Sellised Ruja ütleme teemaga haakuvad laulud, isamaalised laulud näiteks? Jah, sellised kodumaaga. See on järgmine tuleproov. Üks asi on stuudio, eks, kuigi aega ei ole stuudios laialt ja nagu ma kuulsin sinu kooreramm lõpetas täpselt kui tööpäev lõppema, peab ametiühingute juhi seda ja nii edasi järgi, kui, kui stuudio kell kukkus, et hästi, professionaalselt, kuid teine asi on live. Kogu see asi nüüd siis panna elavana kõlama järjekordne väljakutse. No selles mõttes on peaproovid tehtud suvel juba, me tegime ju kolm kontserti mööda Eestit, aga aseni teine koorimata, teine ei olnud, need koorid olid teised. Ütleme selline peaproov on tehtud, aga nüüd julgen juba praegu siin väita, et kogu selle ma ei tahaks kutsuda seda kogu asja projektiks, aga paraku ta nii kukub välja, kui meil on RAM ja ellerhein ja, ja nii suur nii-öelda muusikute kooslus seal taga siis üsna veendunud selles koosseisus me esineme seal Solarises Nokia kontserdimajas viimast korda. Ja arvata võib, et see kooslus natuke suureneb suvisest, et et me tahame taotleda selle plaadi plaadi nagu materjali saundiga live is ja nagu plaadi pealt on kuulda, et meil on ikkagi korralik orel, mitte süntesaator. Siis ma usun, et meil laivis ka orelimängija, päike on kõikide päralt. Ma sellest laulust, et miks mina tahtsin, et sa seda mängiksid, ma isegi Reinud ei küsinud luba, on ju. Et see on selle ilusama tsükli üks viimasemad laule ja selle ilusa maatsükli selline iseloomustuseks võiks öeldagi, et siin on, nagu, kui me räägime, muusika kui sellist särasi on piisavalt nagu Rein rannatlikus sihukeste mänglust, lõbusust aga ütleme see tsükkel, see laulu konkreetsest tsüklist on ikkagi selline kuidagi hästi traagiline ja minu arust siin on. Võib-olla ma kujutan endale ette, aga ma näen selle laulu sellise reinu kui helilooja selleaegsed läbielamist, et see oli. Ma arvan, et 83 või 82 korda seda tegi, et siis ma arvan, et Ta sai selle lauluga selle oma nii-öelda sisemaailmatunnetuse panna. Siin on, seal on nii haprust kui ka viimase peal powerit overit ja see on seinast seina lugu sellest ja ta minast, nagu siin on kõik see, see traagika tuleb selle kooriku koor tormab sisse ja kõik see, ma kujutan ette, et noh, ma ise mäletan ka juba aastat 83, missugune elu meil tegelikult siin oli. Ja noh, kui ta hiljem muidugi lahkus Ameerikasse ära, et ma arvan, tal juba need mõtted olid siis vaikselt juba seal peas seedima sedda, tegi juba mingisugust, nagu öeldakse, mure tööd enesega, et sa, minu muidugi selline arusaam, võib-olla ma panen mööda. Arein võib pärast ise ise võib-olla hoopis vaat see ongi, kui helilooja loob, teine kuulab, mina võib-olla mängisin, noh, seal on, seal on kõik komponendid olemas, tegelikult nagu et minu jaoks on üsna üsna kurb. Kurb, samas samas võimas ja selline. Mäletad, kuidas seda laulu sisse laulda oli? Nagu ma enne ütlesin, seal nagu habras ühtäkki eks ole, ja teisest teisest küljest jälle niisugune jõuline lugu, et seda päris tükk aega läks sellega aega. Algus on teine hiilitsev ja aga samas ta ei tohi olla jõuetu jälle, onju, eks ole, jõuetu vilets. Et noh, see kõik endale sisendada ja tänu Reinu Reinu tohutule sõnavarale ja et ettenäitamisvõimele ma sain enda käest sain kõik kätte, mis mul oli, ma ei tea, kui rahul rahule Reinsaluga jäi, aga, ja ja ma tahangi veel lisada, et mulle tundub, et selles loos on nii-öelda kogu selle koosluse, kõik komponendid on väga, väga nagu head Nikoor, kidramehed, kidrameeste noh, meil oli kaks kidramees tegelikult, et vana ei mänginud üksinda, et siin oli noor noori untsu oli ka meil kaasatud Laur Joamets ja et nad leidsid ka nagu noh, tegelikult kidramehed leidsid ka nii-öelda teineteist ja kõik nad tekitasid selle meeletu kitarrivalli seal vahepeal kahekesi. Ja noh, see on kuidagi muusikaliselt kannast õnnestunud. Ja maestro on täna stuudiosse saabunud, eile vestlesime kahe kosmikute mehega, üks neist pika laka ja teine laheda tutiga. Kuid nüüd on Rein Rannap isiklikult siinkohal ja tere tulemast raadiosse. Ma vabandan, et meile tulla ei saanud, aga ma tegelesin veel tähtsama asjaga, kui on intervjuu andmine, nimelt males, lõpetasin selle plaadi viimaseid sekundeid, Monteerisime kokku, ühendasime lõike teineteise sisse, sulatasime, et ta saaks minna vabrikusse. Kui eile kahelt meistrilt Kõmmarilt jahintšilt küsisin, kas meistriklass on nüüd ära olnud, siis nad vastasid jaatavalt. Kas see kogemus, mis ta on andnud koostöö tütarlastekooriga meeskooriga ja rokkbändiga selle väga omapärase ja aastakümneid avaldamist oodanud teose salvestamisel ja ka esitamisel on ka Rein Rannapi jaoks midagi uut ja, ja midagi ennast proovilepanevat. Iga projekt on ikka midagi uut ja uued väljakutsed ja järjest suuremat pingutuseta, sest ma tahan ju ka, et iga järgmine asi oleks veel parem, veel täiuslikum, läbi mõeldud, mõjuvam kui, kui ükski varasem asi. Nii et ma pingutan ja kahtlemata rohkem iga uue projekti puhul. Põhimõtteliselt midagi uut muidugi selles ei olnud, see maht oli uus, eks ole, olen kooride ja, ja orkestriga, mida seekord ei olnud, aga varem kokku puutunud ja paljude erinevate pillimeestega, aga just see maht jah, et kaks nii pikka teost kokku kuskil ligi 70 minutit nii ulatusliku projekti kahtlemata varem pole teinud. Kas kooride RAM ja ellerhein kaasamine oli algusest peale plaanis? Ja peaaegu kõik algusest ja et suvekontserti ei saanud nendega teha, kuna ellerhein oli Jaapanis ära ja ja rammi töö on üldse tehakse väga varakult valmis. Nii et tänulik nendele toredatele lauljatele, kes jumala vabatahtlikult ja tasuta tulid ja aitasid välja meid nendel kolmel kontserdil, need olid erinevates koorides, kes suvel olid vaba, ei saanudki ühtegi koori tervikuna võtta, puhkuste aeg. Nii et suur tänu, neljand olid väga tublid, aga noh, muidugi stuudios, kus on nagu digitaalselt iga väiksemgi vääratus võimendatud vastase üles selle tänapäeva tehnikaga, seal tuleb muidugi laulda hästi täpselt ja kogenud kogenud hääle ja, ja muuga, nii et selles mõttes on, on suur heameel, et need Eestimaailmakuulsad kooridele Feneram leidsid võimaluse oma graafikusse salvestusi, aga nüüd esitluskontsert 10. novembril paigutada ühest koorist oli teil kohe kooripoiss naksti võtta. Kas RAMi kaasamine oli siis seetõttu täiesti korrapärane ja, ja läbi läbimõeldud samm, sest Hainsalu laulab, rammis? Ma ei usu, et sellel mingit seost oli? Jah, et ta laulab küll seal, aga rammimine oli ikka sellepärast vaja, et siin on nii pikad teosed, üks kantaat on 40 24 minutit tohutu arv lehekülgi, ma tean, mitusada lehekülge materjali, et see nõuab ikkagi professionaalsust ja, ja igapäevas kogemus suurte pikkade noodi patakatega hakkama saada. Et nagu isalikult lauljatel oleks, on ikkagi väga raske seda omandada. Kuidas nüüd nimetada kogu seda tulemust, on nagu rokkmuusika on koorimuusika? Kogu see asi on tegelikult žanriliselt üsnagi keeruline. Kuidas te seda nimetaksid, kutsuksite, aga veel tähtsam küsimuse, kellele see taevas ja maa ja ilus maa mõeldud kuulamiseks on? No ma pean ütlema, et ma ei ole nii moodne, kaasaegne inimene, et ma mõtleksin mingile segmendile publikusse mingile niššil või noh, nagu adresseeriks oma loomingut mingile kindlale grupile, ma tean küll tooteid tehakse ja turustatakse niimoodi, et mis on see sihtgrupp? Minul seda ei ole kunagi olnud ja ma ei ole ka topin või elu on selle ära kunagi. Aga senimaani ei ole mõelnud, ma ikkagi kirjutan muusikat iseenda rõõmuks, minust sel hetkel olevate tunnete emotsioonide väljendamiseks. Võtan need Runneli tekstid, mitte nii, nagu ma tegin 26 aastat tagasi ja ja nii nagu ma tegin selle aasta kevadtalvel, et võtta need tekstid ette, vaatan, millised hingekeeli tekstid panevad minus helisema ja ma isegi tsenseeri seda, et nüüd peaks olema mingi kindel žanr, et nüüd rokk kantaadiga on tegemist, ei mõni asi on seal kantrimaiguline, mõni muusikalimaiguline, mõni tuleb nagu kaasaegne ooper, et ma lasen sellel täitsa vabaks, lasen nendelt tekstidel dikteerida mulle, millisesse muusikalise vormi nad tahaksid minna, aga kokkuvõttes, mis need teosed on, nad on ikkagi selles mõttes kantaadinaadile, laulu, tsüklitel Runneli luuletsüklit. Aga meie ühendame nad ära. Nii et mitte ei ole salm, refrään, salm, refrään ühe laulusiseselt, nagu on tavalised, vaid laulud eraldi koosnevad nagu salmidest ja Iraan. Mis neid ühendab siis taevase maha puhul see sina, mu üks refrään tervele teosele, ehk siis iga luuletusi järgi tuleb see refrään ja ka muud ühendavad asjad, nii et nende mõlemi kantaadi puhul on ikkagi rääkinud. Ei ole nagu laulutsükkel, vaid väga paljud näitajad ühendavad need asjad tervikuks, kui ma seda jah kirjutasin, ma ei mõelnud konkreetselt kuulel, ma ikka kirjutan kõikidele inimestele iseendasarnastele inimestele aga vaadata seda valmisprodukti, kui nii võib öelda, siis ma arvan endiselt, et absoluutselt kõik võiksid seda kuulata, alates lastest kuni pensionärideni, et ta on selline universaalne muusikastiil, et ta ei allu nagu mingile moele hetke. Et ma usun, et, et kui need lood, mis ma kirjutasin seitsmeteistaastaselt, kõlavad tänapäeval no nad ei, nad ei ole maja asjad, need on lihtsalt selline üldine universaalne stiil, need kõlavad ja sobivad laulda ja kuulata tänapäeval, siis ma arvan, ka need mõlemad kontaatides olev muusika on samasugune, et ta ei ole ainult hetkel, seda võib ka tulevikus kuulata ja ka praegu ilusat maad on ju laulupidudel esitatud ühendkoorid ka seal on olnud nii mudilased kui ka kui ka pensionärid, nii et selles mõttes ma julgustan küll kõiki inimesi. Aga ma tahan siia lisada küsimusele vastused, ütleme selline algne mõte, kui mõtlesime teinule, helistasime ja selle mõtte pakkusime ilusamaks. Ma võiks nagu ära ära teha. Nii stuudios kui kontserdil siis ikkagi niisugune põhjapanev idee oli see et see teos on olnud ripakil nii-öelda, et seda ei ole stuudios tehtud ja 26 aastat on nii pikk aeg, et meil on juba mitu põlvkonda kasvanud inimesi peale, kes võiks huvituda üldse sellisest muusikast. Ja sellisest teosest ja küsimus on ikkagi äärmiselt ilusa eesti keelega ka ju, pigem tahtsimegi mõelda niimoodi, et Rein on oma põlvkonna inimene, meie oleme seal keskmises põlvkonnas ja me oleme nii-öelda poolenisti Sillana selle nii-öelda Reinu põlvkonna ja meistele noorema põlvkonna vahel, sest noh, ütleme kosmikud on ka ikkagi suhteliselt populaarne, bänd on teatud vanusegruppidele ainsusega, kas sina olid enne kuulnud taevas ja maa ja ilusama teostust? Taevas ja maad ma ei saanudki kuulda olnud, sest et see alles siis kirjutati, kui me selle juttu ajasime, eks ole, ilusa maa kohta ilusat maad ma olin kuulnud küll, ma arvan. Kas, kas nüüd tervikuna seda ma kahtlen, aga me kuulame täna fragmenti ilus ema laulu tsüklist. Me liigume, loogeldes on selle osa pealkiri millest ta räägib ja kuidas ta asetub siis konteksti. Helilooja helilooja vastu nii ahned et mis oli, mis oli helilooja mõttes siis et aastal 82, kui, kui seda nagu neid tekste ümber jutustada, siis peaks muidugi seda tunnelit küsima. Mina võin saladuskatte all öelda, et ma teen muusikat nagunii, et. Ei, ma ei loe seda teksti isegi lõpuni läbi, ammugi ma püüan vältida niisugust intellektuaalset analüüsi, et mida see tekst võiks tähendada, vaid et kui ma panen uue teksti ette vaatan ainult seda algust ja püüan nagu sellega suhestuda, sealt midagi arendama hakata. Et selle laulmise käigus selle teksti areng tuleks mulle endale üllatusena, et ma just nimelt ei tea ette, kuhu ta läheb. Ma hakkan ainult näha seda esimest rida ja siis vastavalt, kui ta muutub, siis ka see minu muusika muutub ja kui seal tuleb mingi tohutu pööre, siis ka see muusika pöörab kaasa. Selline on minu meetod, muidugi vahel on, tuleb ka see välja, tundub esimene rida, tundub rõõmus. Ei kurat, on ikka kurb laulus. Noh, peale uuest uues helistikus, aga ja selle tõttu ma ei ole ka kunagi endale neid küsimusi esitanud, kuidas nagu sõnaliselt ümber seletada nende tekstide mõtet, ma võtan seda vastuintuitiivselt kuidagi läbi kujundite, täiesti läbi alateadvuse, et noh, mina näen tagantjärgi nüüd mõeldes ja seda seletades püüdis, on see miilus maha kogu taevas, maa on ülistuslaul isamaale tema loodus selle ja selle loojale, ehk siis suure tähega loojale. Aga täpsemalt seletada jah, on, on keeruline. Rein Rannap, kui nüüd meenutada aastakümneid tagasi toimunut, kuskohast tuli idee teha teos, ilus maakas, alguses olid sõnad ikka Runneli ilmus raamat ja luuleraamat, mis keelati ära, korjati müügilt ära mult tutvuste kaudu õnnestus üks eksemplar endale saada. Ja nagu ma seda hakkasin lappama, nägime seda ilus maas, et, et seal on nagu mitu osa tsüklema. Kohe hetkeliselt taipasin, et sellest tuleb teha üks muusikaline suurvorm, tal ilmus siis teos ilus maalsel poeem. Kuidas raamatu sees olid ahah, tema luulekogu jah, korpolst õhtute poole, kui ma, kui ma õieti mäletan, keelati ära, see keelati ära ja korjati müügilt. Jõudis müügile trükikojast välja kaupluse raamatupoodi siis korjata ja selle tõttu mõned eksemplarid jõudsid, müüjad panid leti alla ja ilmselt ja nii, aga miks sa täpselt keelati, seda ma ei tea, noh, ilmselt kogu hoiaku pärast ma tegin seal muid laule ka pärast eraldi sealt nendest luulekogu tekstidest ja ka need eraldi keelati ära raadios ja ja noh, ta oli sihuke piiripealne loomulikult ju tsensori luges seda ennetsenserlasi läbi, seal ei olnud kuskilt öeldud, et maha nõukogude kord või tapame Lenin, seda seal ei olnud, aga, aga noh, kogu see meeleolu, selline rahvuslik ja vastane vastane ikka. Aita mul meenutada rokkmuusika ajalugu. Kas 1983 oli juba sinu jaoks post-Ruja periood? 83 hakkas jah, praktiliselt Ruja tegevus oli juba peatanud, aga ma kirjutasin selle aasta varem 82 kevad-suvel siis Ruja tegutses täie innuga veel ja, aga samas noh, oli selge, et, et Ruja ei ole noh, ei saa ikkagi Ruja baasil ainult seda ette kanda. Esiteks noh, vaja koore, lisapillimehi löökpillidele karrit kahe klahvpilli ja ta nihuke suurvorm, noh, ega ta Ruja kontsertidele ei oleks ta sobinud niimoodi ette kanda. Alguses ma lihtsalt kirjutasin ta valmis, siis hakkasin taipama, mis on ikka mingi suurem asi, skin mõtlema kohe nagu Tartu levimuusika päevade peale, mis väga soosis just nimelt selliseid erilisi ja suuri projekte. Kartaliga poolkinnine üritus, mul oli selge, et ükskõik kui isamaaline, riigivastane see tekst on, seal saab seda ikkagi ette kanda, sest minu arust seal tsensorid üldse ei tegelenud, sellega loeti ikkagi kinniseks ürituseks ja, ja noh, nii oligi, et ma siis pakkisin ta välja sinna ja hakkasin pisitasa nagu seda seadet, seda partituuri vaatama ja mõtlema, et kuidas seda siis ette kanda. Ja noh, see, et Alender laulab, oli muidugi kohe selge, aga, aga kas, kas need pillimehed on, sest ta ei ole nii väga lihtne auku ausalt öeldes, mis tänapäeval mulle suhteliselt lihtsana mängitav. Aga tookord ta ikkagi kõik need vahelduvad taktimõõdud ja keerukad üleminekut üks osa teineteisele selga. Et siis ma ütlesin, kes oleks need pillimehed, kes ikkagi nagu noodist vabalt mängiks selle 25 minutilise teose maha Jaagurit, Alender töötas koos siis ka ansambel kasekese muusikutega nakkuna Ruja tegevusi kas natukene niimoodi seisma jäämiseks näitama seal 82. aasta teises pooles, siis ta tegutses seal teistega muuhulgas ka kahekesega, nii saigi temaga arutatud ja, ja et siis 23. aasta maikuus Tartus saigi nii projektina ette kantud, et seal ongi nagu seda ansambli nime noh, mingit pidid, oli muidugi Ruja projekt, kuna Alender ja mina olime Ruja mängija esindajad, aga lisaks sellele ka peaaegu kõik ja ainult pillimehed, kes seal olid, seal mängisid seal Andrus Vaht, muidugi kassani Pikaalne, Ruja trummimängija ja ka kuulberg ja Kappel ja kes seal olid, on eri aegadel Rujas mänginud. Ehk tänapäeva kontekstis seal mängisid propelleri mehed, teevad propellerite ilmselt tuntum kaubamärk kui kaseke kindlasti tänapäeval, kui palju erinev ilus maa 2009 sellest originaalesitusest Tartu muusikapäevadel toona? No vahepeal siin, kui ma tegin mingeid seadeid laulupeo jaoks, sellest jaga koori A capella seade tegin, siis ma püüdsin nagu teda ümber teha, võtsin nagu keerulisemaks ja peenemaks huvitavamaks teha, aga praegu mõneks aru, et see oli mingi selline haigusperiood, et ikkagi asi peab olema võimalikult lihtne ja mingi asja taas esitus peab olema ikkagi võimalikult originaali lähedane, et mitte kedagi häirida, kellel on kõrvus ja mis mõttes kõrvus selles mõttes, et kaks korda sai ta kontserdil ette kantud siis Tartu levimuusikapäevade pool aastat hiljem Tallinna linnahallis mu 30. aasta sünnipäeva kontserdil nelja tuhandeil inimestel, kes samuti püsti tõusid nagu Tartus ja sellepärast ta siis ilmselt keelati eraigaveseks ajaks nendes mõlemis kontserdist on helisalvestused väga halva kvaliteediga, kuid seda on siiski välja antud ülemineku perioodil, kui ma iseäraline On ta mingi LP peal antud ja nüüd minu laulude kogumikud, varased laulud on ta antud lauset itL välja seesama halb kontsertlindistus, nii et võib öelda, et ta on ikkagi inimestel kõrvus. Ma püüdsin, mitte neid meloodilise vormilisi asju eriti mitte muutav, noh kohati muidugi me koos kosmikutega siin töötasime seadet huvitavamaks ja loomulikult kooripartiid, ma tegin uued palju kasutades, aga mis ma vahepeal õppinud olen, aga üldjoontes jäi samaks. Ütleme, et me algselt õppisime seda ilusa maa just ühe nii-öelda selle kontsertlindistuse põhjal ja siis kui Rein lõpuks noodid ja me hakkasime nootidest natuke aru saama, muidugi kes sai kohe, kes sai natuke hiljem siis Me tõdesime üheskoos, et nad on seal kontserdlindistused, isegi kuulberg ja muud kompanjoni on mööda mänginud. Nojaa, aga mitte palju. Alender tuleb ka seal valesti ühe koha peal. Peabki aru saama selle asja ette ja ei teinud sellega. Meie saami pikalt. Ostsime kusjuures valesti mingil moel ära. Aga siis me pidime ümber õppima, oli küll. Palun seda nüüd ka, millal see on mul täiesti eksprompt ette valmistamata küsimus, et et vene ajal olid muusikud rohkem või vähem, professionaalsemad, tegid rohkem tööd, trenni, proove harjutasid ühe kasvõi näiteks siis antud kahe teose kallal. Kui tänapäeval. Jube jube keeruline küsimus, niisugust ühest ja paarilausetest vastust sellele ilmselt ei ole. Noh, olukord on, mina ei tea. Ja siis on jälle jälle noh, siin ei saa ühtlustada, kes olid need muusikud, eks ole, kes olid professionaalsed muusikud tookord ja kes nad on tänapäeval, eks, eks need pillimehed olid, olid väga hõivatud tookord nad jooksid ühelt töölt teisele, eks siis nagu haltuurat, nagu öeldakse, nüüd nad jooksevad, öeldakse keika või kiigeldakse, eks ole, teises keeles. Hulk personaalseid muusikat jookseb ilmselt samamoodi ja mitte ainult popis, vaid ka klassikas, neil on ikka neli rahalist üritus, päeval on ikka kolm, on siis proovi tüksn esinemine tavaliselt noh nendega tööd teha, sisulist tööd on teha väga raske, Kosnikut kindlasti ei kuulu sellistesse selliste muusikute hulka ka nemad, nende, see bänd on nendel nagu ikkagi selline idee ja eneseväljendus ja rõõm ja et nende palgaline sissetulek ütleme, liisingut ei sõltu kosmikute bändi tegemisest ja, ja see on väga positiivne antud kontekstis, et ühesõnaga mitte ainult oma Kosnikute tööd, vaid ka neid, minu kond tahate, nad tegid ikkagi selgest rõõmust, eks ole, mitte nadi, mõõda mitu tundi ma proovi teenia, mitu tundi esinen ja mitu rubla või krooni ma selle eest saan, et selle tõttu on kindlasti see töö tegemine, erines aga noh, samas ma ei taha öelda ka nende inimeste kohta, kes tookord seda ilusat maad mängisid, et siis veel ei olnud, noh, mina ka tegelikult räägin endale vastu, aga ütleme põhimõtteliselt ma mäletan küll koma hõimu tegi siis oli just probleem, miks asi seisma jäi, võimalikult teha, sest kõik pillimehed ikkagi mõõtsid seda. Teeme nii palju tööd, saame nii palju tasu, nad olid nii hõivatud, hõim oli, oli mõttetu projekt, millel ei olnud mingit riiklikku väljundit, milline on mind keegi tasustanud selle tegevust ja seda ei olnudki võimalik korraldada, neid proove polnud võimalik läbi viia, eks. Ja, ja ilusa maa puhul ma ei mäleta, me tegime nii vähe proove pihta, selleks inimesed aega leitigi ja see Tartu levimuusikapäevad oli ikkagi nii prestiižne üritus, et selle nimel kõik muusikud leidsid ja nad kohe tahtsid, tahtsid proove teha, et seal hästi esineda. Aga noh, muidugi paljud asjad on muutunud halvemaks, kui siis oli noh, võtame kasvõi prooviruumide, eks ole, see on täitsa täitsa traagiline asi, eks ole, tähendab et ma saan aru, kui nõukogude ajal ma tegin ilusat maad ja see oli nagu riigivastane, see oli nagu riigi kohta oli asi, ma saan aru, et siis tehti takistusi, igaüks, kus sa midagi küsima läks, panin sulle vastu lõugu. Kuna sul riigivastane minut otseselt minema, aga nüüd saab vastu lõugu. Kurat, ai oma portfelli, rohkem pappi, mida sa teha tahad. Ja täpselt sama tunne, sa mõtled, et oma riik ja sa saad täpselt lõuga nagu see nina välja pistad, saad lõugama. See rusikanimi on, enne oli NL ideoloogia niidu, rusikanimi raha, aga meil ei ole kuskilt proovi ka teha, Me käime kuradi 500 krooni, peame tunnist maksma oma isiklikust taskust, me tohiksime seda meie iseseisvat Eestit ülistavad teos nii-öelda ette valmistada minu meelest see olukord on absurdne. No ma ei ütle seda, ma ei räägi seda üldse erasfäärides ja loomulikult Solaris on, on eraettevõte, nemad on investeerinud 1,2 miljardit, loomulikult me maksame selle kinni. Teeme selle kontserdi kahju, mis meil on, tore hea meel inimestele seda muusikat teha, aga miks kõik riiklikud institutsioonid samamoodi, eks ole, laenad seal trummikured, maksad selle eest, nii et nägu punane, see, need, nemad ei ole seda trummi ise ostnud, nad on sellest saanud maksumaksjate rahaga võiks, võiks nagu meile. Aga see on noh, väga paigast ära see, see, just see era riikliku asja ja, ja no mitte kuskil ei proovi teha täna Antsiga Me harjutasime, tähendab, no mis kurat, ma elan linnast väljas, sõidame siis pool tundi sinna tagasi selleks et pool tundi teha, mingit täpsustavat proovinud ja ei ole see ja see on klassikalises muusikas täpselt samuti. Ja, ja sul polegi kuskil kuskil teha? Me homme hakkame vaagima teist teost siin albumil taevas ja maa, aga täna veel lauluke, mina tahan ilusaima kantaadis. Anss. Sina oled selle sisse laulnud? Jah, no olen küll, jah. Aga see peab ütlema, et kui ma seda laulsin, seal tuli päris päris kergelt minu arust, kas sa mäletad, see sellega ei olnud sellist suurt suurt tegemist, no ikkagi me tegime seal ka proove ja ikkagi paarkümmend erinevat varianti siin nooti vaatan siis üldse mitte all, asi oli ikkagi natuke siin nii ja naa ja no eks ma ikka vaeva näinud, ime kõvasti stuudiost ikkagi seda parimat varianti saad väga hästi, tal oleme noodist ja Dani musikaalne ja professionaalne ja kõik, aga vot neid nüansse, kui ta just ja see, noh ja see on kõige hullem lugu, mõtlen, on olnud hullemaid. Võib-olla natuke lihtsamalt paljude loo puhul, sinu puhul me ju paljude lugude puhul katsetasime, kas sa laulaksid oktav madalamalt nihukse kosmikute niukse, sosista häälega või ülevalt, noh, nii nagu nagu nagu rokklaulja. Ja saigi niimoodi nagu mingid lõigud lauda alt ja mingid oktav ülevalt, et seal selles mõttes väga eriline, et ühegi lauljaga, kelle ma koostööd teinud olen, ei ole, nagu seda teeb, vaata olnud, et kõigil on mingisugune kitsas ulatusega, sinus on nagu kaks erinevat lauljat, eks mis, kes laulab sügavalt ja kes tähendab kõrgelt. Aga see laul oli muidugi selle laulu sisu minust äärmiselt romantiline. Kõmmari ja ma olen aru saanud niimoodi, et kõigepealt leidsite teie ansambel, kosmikud need kaks teost üles ja siis leidsite omakorda ka Rein Rannapi, me leidsime ühe ilusama selle kõige esimese keelatud keelatud Ma keelatud, ilus maa ja tegelikult see oli väga Lõppes romantilised, siis täna alustame romantiliselt, tegelikult oli see kuidagi hästi. Hästi kummaline selline. Mäletan seda telefonikõnet väga värskelt veel, et me hakkasime just seda. Hakkasime valmistuma kontsertiteks, ainus, mis jääb, on biit, plaadi nii-öelda esitustuuriks, meil oli vaja sellist kaelas ripuvad pilli, mis on seal pildi peal teid siin stuudios ka see valge Roland on Reinu oma. Ja siis ma helistasin Reinule. Et kuulsime linna pealt, et sinul pidavat üks selline olema, et me tahaks ära osta, kas te olite omavahel tuttavad? Ei? Väga ei tundnud? Ei siis Rein ütles kohe. Vaata, mul seisab jah, et tal ei ole selleks nagu mingit ei kasutaja, võtke, kui tahate ja siis möödaminnes tulid. Aga kuule, meil oleks teine asi ka, et siin tuli jutuks, et et sul on see ilus maas laokil, et nagu, kas nüüd see klahv pillikõne oli ettekääne üldse? Meil oli seda ka, meil oli seda ka vaja. No aga siis samas oli see teine idee Kiksus kuidagi kõrval on ju, et ja siis muidugi kartsime tahta, ei viitsi niikuiniisuguse asjaga enam tegeleda ja siis tegelikult oli see suht šokeeriv, kui ta ütles, ta on seda kõnet või sellist, selle laat sellise sisuga kõnet nagu oodanud, millal keegi üldse huvitub nagu midagi sellist, sa ütlesid. Ja, ja, ja siis ta tuli kohe nagu automaadist tuli. Kuulge, poisid, aga ma kirjutan sinna kõrvale uue osa, mis on veel veel suurem kui ilus maa, mis oleks nagu järg ilusale maale ja siis äkki siis sa juba teadsid, tart lõbusid, tahad, et äkki me saame selle juba levimuusikapäevade oli sügis, täpselt aasta aega tagasi, sügisel see august, september, oktoober, selle paikel esimene pool oli väga õige sul sinnamaale, kus tahaksid sellest teisest rääkida, see oli väga vale, et see oli tegelikult nii, et see kuidagi tuli siis suvel kokku ja sa rääkisid juulis ja sa rääkisid, et teha ilus maakonda ette järgmine suvel kontserdid, siis minu reaktsioon sellele oli väga tore, teeme ära, aga mis sinna kõrvale mängida ja mõtlesin, et see on ju ainult 20 kuskil minuti käia ja sealt siis veel, et, et kas tõesti nii lühike, sa kujutasid võib-olla seda pikemale aegagi, et kuidagi ja mõtlen, nojaa, aga milles see kontsert ülejäänud kuu koosneb, et hea küll, et võib mängida mingit te oma lugusid natuke mingeid, aga noh, ikkagi see see sisu või see on hea ja siis ma ütlesin, ysna, jäin mõttesse, mõtlesin, aga, aga äkki ma kirjutan ühe uue teose, mis siis täidaks õhtu ära, et ilus maa ja mingi mingi pirakas ja sinna juurde ja see, et sinna Tartu levimuusikapäevadel üht-sama teost pakkuda, see tuli hiljem, sest nemad tahtsid ka sinna, et ma midagi teeks sinna, midagi suuremat ja pikemat ja meil juba jooksus jah, ja alguses ma mõtlen, siis ma teen kaks eraldi teostajad, kui ma hakkasin seda Runneli tekstile seda taevast ja maad kirjutama, siis ma mõtlesin alguses seda just nimelt Tartu levimuusikapäevadel, ma ei teadnudki, kes seda veel esitaks, täpselt esimesed katsed tegin ja, ja teile. Ma mõtlesin suveks kirjutada sinna Suure-Jaani ikkagi hoopis hoopis teist tüüpi teost, aga mingil hetkel hakkasin mõtlema, et kas see teine teos ei kujunenud nii selgelt välja, taljon tekstimajand leidnud ja ja otsustasin ühendada need kaks asja ette, siis noh, see, mis suvel pidid tegema seesama koosseisuga tantsija, tegelikult haridus, mida tahaks windasid, tee vast hoopis sellise. Noh, see on jah niisugune loominguline sisu, aga siis lõpuks, kui me siis esimest korda rindlimine proovi tegelikult oli ikka. Tal oli lisse proov üsna šokeeriv. Nimelt, mis pärast noh, me, me tunnistasime talle ausalt, et vaata tegelikult võib-olla sellepärast see asi Te projektid on, ma tahan, ma ei tahaks seda projektiks kutsuda, aga ikkagi et tegelikult see algab ja lõpeb näiteks nüüd plaadiga ja viimase nii-öelda suure esitus kontserdiga, aga et see on tegelikult kestnud juba poolteist aastat nii-öelda, see protsess on ju. Ja samas oli Rein nagu ette hoiatatud kuidagiviisi, et sorry, Rein, et me ei ole professionaalsed muusikud, bänd on ju ja me anname tegelikult väga täpselt aru, mis meie piirid on ja me ütleme seda mõlemat teost. Me oleme mina isik isikut ja kindlasti mõni muugi meist, me oleme teinud ikkagi suht oma võimete piiril, onju et kindlasti ütleme, need proffid, muusikud, kes jooksevad ühest projektist teise, oleks selle kindlasti hoopis kergem kergema vaevaga nagu sisse mänginud, ära õppinud ja nii edasi, onju. Aga ma millegipärast usun, et nende mõlema kantaadi puhul oli ikkagi vajalik teatud bändi hingamine, just see, millest me rääkisime, millest Rein rääkis, et noh, et meil on ikkagi, me oleme 10 aastat koos hinganud, et see on selline energia ja selline asi, mida piltidega ei suudagi võib-olla väljendada, ükskõik kui täpselt sa selle noodi ära mängida, et see nii-öelda bändi kooslusega see Ma arvan, on ikkagi üsna loomulikult tähtis nende mõlemates, vaid see on professionaalne laulja. Koorilaulja koorilaulja ja laulab, noodist. Tuleb laulda ja Kõmmari, sina oled kas poolprofessionaalne või poolamatöörmuusik kummast otsast oleks õige, pean ennast pillimeheks, aga ma pean ennast amatöörlik sellepärast, et mul ei ole ühtegi ühtegi tundi muusikalist koolitust, välja arvatud see muidugi Rein ütles, ma olen kooris laulnud, ma peaksin nooti oskama, aga ma võin, seda, ma võin, ma ei häbene absoluutselt seda tunnistada, see ei ole ka uhkuse asi, et ma olen väga kurb, sellepärast mingid asjaks kergemini tulnud, aga ma pidin paluma seda head sõpra, väikest Villut bändis, draamamaa ennast nagu pilliõpi õpetama, ta mängis noodist ette oma siis kuulmise järgi õppisin seda noodi nagu kas ka ülejäänud pillimehed kitarrist, vana ja trummar Kristo sama asja samas diskursuses, ta on professionaal, tema on tegelikult äärmiselt professionaalne trummar. Võib-olla noh, ta nooditundmine on tal väga hea ja ta on väga maitsekas trummar. Ma arvangi, et Kristo, Kristo on minu arust eesti parim trummar, aga noh muidugi, mis me siin ikka kiidame, kambaga vana kris. Kristo mängis noodist, jah, vabalt, aga Kõmmari siin natuke liialdasin, enne kohta nootika tunneme, eks ole, ütleme niisugune 40 minutilist teost ilma noodi tundma, vaat on võimatu mängida kuulmise järgi. Et sul puudub harjumus seda, mis sa näed sealt noodis kohe passile ümber kanda, see harjumus puudub aga noote, mida need märgid tähendavad, seda sa ju tead lihtsalt et selles mõttes ikkagi nootonees ikkagi orienteeruda ja kust me alustame alustamise mingist mingist numbrist seal ütleme, 123 või kuskilt ei saaks, kuidas, kust ma, et noh, kõik see on ikkagi vajalik ja ikkagi kõik inimesed noodiga tundsid, aga Hansi suhtes mul oli, oli alguses nagu kõige suurem kahtlus, et kui ma kuulasin, et kosmikute plaate, mis mulle Raivo andis, eks ole siis siis nendel ainsa ainult sosistab. Ma ikka kuulasin, kuulasin siit ja sealt ja mitte ühtegi nooti ta ei laulnudki. Lõpuks ma küsisin. Ma arvan, et kuule, et vaat, siin üks soomekeelne koht on ainuke koht, kus lauldakse, ka seda tuleb ainult radioöö jäi seda aladeks, soomlane. Selle peale, selle peale küsi hirmukesema. Kas Antsik nagu laulab ka või tõesti, pole hirmu, et ma ju kirjutan meloodiaid ette, et ühel ühel helikõrgusel, mis asi on ainult nende plaatide ja noh, ma sain aru, et kosmikud otsivad oma kindlad originaalsed erineda kõigist ära, ei vahetaks nende seda kõla, et nad otsivad seda luba andsin laulda vaid, et ta peab ainult sosistama. Esmaspäeval meil oligi sellest muide jutt juba ja Rein, sa siis ta vist ei teadnud, Johnson koorilaulja ei, muidu, kus ma pidin. Palamiini rammikuga, Vox Clamantisega on meil, mis kurva muusika ansamblis ja kuskil seal mingi kuninglikus kvintetti, mälu ei no sul on ka meil, ma lihtsalt, ma tean isegi, mis kell proovisime. 10 10 on see kell üks on see kell kolm on see kriis on seitse, seitse on see esinemine 90 tähendab nii kahe-kolme tunni kaupa terve päev täis erinevaid projekte. No selge siis ei saagi teha. Bändi kohta ma veel tahtsin seda öelda, et, et see, kus, kus olid nüüd vahe, kas võtta nagu eraldi pillimehed või võtta üks bänd on, vähemalt kolmes kohast avaneb, üks on, avaldab mõju positiivset mõju, et üks on see, kui ette valmistada ja teed, eks ole, et ikkagi kui sa võtad eraldi projekti muusikat, seal peab tulema kogu asi valmis nootide peal neil ees, aga bändiga Me kuusika arutasime ja inimesed pakkusid erinevaid ettepanekuid ja ikkagi niisugune loominguline töö oli just selle seade koha pealt, mitte noodi kõrgustega. Just mis faktuuri, mis värvideni. Teiseks kastuudiasse kõlab loomulikult erinevalt, et selle bändi, kes on aastaid koos mänginud isegi rohkem ma sain ligi 10 aastat, et ikkagi nad tajuvad teistmoodi, et ega selles valimistulemuses on ikkagi kuulda see, et seda mängime kui üks kokku harjutanud bänd, et neil on mingi oma nägemus, oma tunnetus ja kolmas väga oluline moment on kõik see, see orkunjase logistik ka, eks ole, et ikkagi noh nii on välja töötatud asjad ikkagi kuskuss, Cola liigub, mismoodi viia, kuhu, kes helistab, kuhu tulla, noh, et muidu poleks seda hiigelprojekti olnud võimalik ellu viia. Mina heliloojana poleks iialgi. Mõni küsib, miks varem pole seda ilusat maad, miks pole ette kanta, ma ei tea, miks seda kantud ei ole ka mina ise, heliloojana ei saa seda küll kanda, sest meil puudub selline rubriik soovis ja kuldses pöördis, kui ma kirjutan, olen helilooja, mul on üle vaat kes tahaks ette kanda. Pole niimoodi ei saa ja see on ka põhjus, miks üks helilooja sahtlisse kirjutada suurvorme, eks ole, mul võib olla eneseväljendustunne, aga ma ei hakka ühtegi kantaati vormistama, eks ole, kuulutama selleks kolm-neli-viis kuud, eks ole, töötama tahavad läbi, kui ma ei tea, kes seda ette kandma hakkab, see ei ole üldse rahaline küsimus, vaid just see on see, et sa pead mingi eesmärk olema selleks loominguliseks tegevuseks. Üksinda Ma poleks iialgi suutnud hakata kõiki neid koore ja löökpillide transasid ja asju ja pillimehi ja bändi kus ette kanda ja see pidi ikka kõik ikkagi sai nagu koos välja mõeldud, et teha need kontserdiga tehane plaadistus ja et selles mõttes on väga suur tugi. Vastuseks ütlen, et, et me noh, kunstnikud on ainult bänd, aga samas meil on nagu ikkagi tiim, kiin ka bändil taga, et meil on ikkagi bändi lisaks veel muid inimesi, keda me kasutame. 10. novembril on Nokia kontserdisaalis selles uues, kuhu mina veel ei ole jõudnud, aga 10. kindlasti jõuan kontsert, kus te esitate nüüd mõlemad teosed taevase maa, selle uue teose ilus maa, selle vana teose, mis seal siis täpselt juhtuma hakkab, kas kõik need koorid on ka laval, kõik on laval, kas rannad, pangalaval ka mängija rannade eesti keeles on kõik Eesti meedia rokib, aga nüüd nüüd me võimet nüüd rannad, blokid. Et ma luban, et Rannap rokib, et vähemalt suvel suvel ta küll ikka läks käima ja kas kosmikud on ka laval ja kas see uus hübriidklaver on samuti laval? Jah, tuleb Tallinnasse esimest, kardaksime Ahaus digiklaverimudel, mis on nagu praktiliselt siis nagu pärisklaver ja seda meil on võimalus, nagu tutvustades kuulajatele seal kontserdil digiklaver temaga jah järele, kõik see päris klaver seal on, noh, see on pikk jutt, kas sa seletama hakata, aga põhimõtteliselt selle väidetavalt on palju erinevaid välja öelda, et kus need siis on salvestatud eri nurkades selle klaverihelisid ja siis ta tuleb nagu ruumiliselt Jaapanist, tuleb isegi esindaja kohale vaatamas. Kuule asja päris arusaadavaks saada, siis ütelge mulle, kas seda klaverit mängitakse elektriga? Ei noh, seal on asjad, kõik asjad on võetud tavaliselt klaveri, seal suured puust klahvid, kõik see mehhanism kõik käitub, reageerib pianisti jaoks täpselt nagu pärisklaver. Kuid keeli pole, keelte asemel töötavad mingit ahah, nii et ta Digital jublakas pistik seina ja siis klaver hakkab tööle. Vistikanovene? Jah, ja klahvid on ikka päris klahvid, kõik on täitsa selliseid puuteekraan, tuubi. Uriinid ja. Palju läheb nüüd aega kogu selle asja kokku harjutamisele kogemus ja teil on kolme suvise kontserdi näol kust te saite väga märjaks ka viimase viimase viimase said eriti märjaks. See suvine katsumus ei ole teil vist veel ununenud ega? Ei ole, õnneks oligi selle suure kontserdi peaproov, võiks öelda, kuhu tegelikult ja kase kõige raskem katsumus eriti veel peaproovi moodi, et seal vaatsed välguga pihta ei saa, samal ajal pidid laulma ka veel. Ja see oli ikka suur imed me selle kontserdi tegelikult normaalsed inimesed oleks kontserdi ära jätnud. Aga me oleme vist ebanormaalne ikka. Tagantjärgi mõtlesin, et mis oleks keelanud meil see kontsert ära jätta ja järgmine päev, kui päike paistab, siis selle uuesti teha lava püsti, aga siis ei tulnud selle peale, sest tegelikult tulebki nii, et meie seltskonnas ei olnud reaalseid inimesi, et me oleme ikkagi mingil määral kõik loovad inimesed ja siis ikkagi esimene eesmärk on ikkagi publikut mitte petta ja see elamus proovida neid anda ja siis ma tagantjärgi muidugi alles ärkasin, tuleks ära jätnud, poleks midagi juhtunud, paljud inimesed, kes käisid kuulamas, on täitsa mitmed öelnud mulle, et see mürin, äikesemürin ja see, need välgud ja kõik see veesahin tuli täitsa orgaanina andis juurde veel asja, suurendas seda muusika emotsionaalset mõju, see, see loodus, kas seal ümberringi jah, ja siis rahvas tuli sellelt kallava vee alla, lõpuks valus ikka seal kaare alt tuli alguses peidus, aga nad ei suutnud lõpuks ikkagi seal peidus olla. Lõpulugude ajal vaata, kuidas tulid, et kõik mass valus sealt alla nii-öelda lava ette nagu tulid siia vihma kätte nii-öelda see oli ikka väga efektne. Aga paljud, muidugi, see vihmatorn oli täiesti selgelt näha juba poolteist, kaks tundi enne kontserdi algust ja väga paljud muidugi nagu öeldakse, jätsid tulemata kodunt välja, et nad nägid, kui pimedaks õnge ja tuul tõusis ja kõik need lihtsalt ei tulnudki jah, juba välja, nendele on nüüd viimane võimalus elus, absoluutselt. On viimane, kohe kindel, see rohkem ei kuula elavana. Poolteist aastat. Ta on piisavalt pikk aeg, et sellega, see on ikkagi, see on võib-olla tavainimesele ei ole sa ikkagi see töö hulk, mis me sellega kõik teinud oleme, ma, see, see ei ole niimoodi, et ah nüüd lähme teeme, teeme haltuura, teeme veel ühe ja see projekt on juba nii kallis sellele, et see võimendus, mis tänu sellele kooride ja nende lisapillimeeste. Et see võimendus peab nii keeruline, keeruline olema. Produktsioon, see on ikkagi, seda ei tehta niimoodi. Ei tahaks kuulata enam ühegi inimese või tuttava käest, et oh, ma ei saanud, ma ei saanud teile tulla kahjuks. Millal te jälle teete? Seda ei ole, seda ei ole. Et ütleme praegu ei näe sellist võimalust, aga muidugi kunagi ära ütle, ei ole, aga noh, 26 aasta pärast selle võib-olla jah, Rein saab 70, siis noh, kuskil 70 siis on jah, seal 75, aga siis ta lepime kokku, ta kannab ette 22 ligi 25 aasta pärast ja Rein on noor veel hakkama. Kui pikk kogu see ettekanne nüüd on, siis järgmisel teisipäeval kontsert? Tahan veel öelda, me võime juba kava välja käia selles suhtes me alustame taeva ja maaga, kuna seal on rohkem selline akadeemilisel klassi kalisem, seal on palju sellist klassikalist muusikalist ooperilaulja Priit Volmer ja siis me teeme vaheaja, see kestab umbes 45 minutit, me teeme vaheaeg, et inimene saab selle muusika endast läbi lasta võtta võib-olla väikse kohvi vaadata meie muidugi raadio kahes või turundada, aga vaadata võib-olla meie plaadi plaadi võimalikku kujundust ja, ja kui meeldib, siis äkki see plaat hankida, võib-olla kosmikute särki seal hankida, võib-olla kohvikusse minna ja siis poole tunni pärast lähme peale ja siis teeme mingil moel kosmikute ja Rannapi võtmes teeme Ruja lugusid, mis haakuvad teemaga. Ja siis kontsert lõpeb ilusa maaga ja mul on hea meel öelda, et nende viie hulgast, mis me seal teeme, on kaks täiesti tuttuut lugu, mis sai tehtud ka pärast seda taeva ja maakirjutamist kevadel, et ma ei olnud ju veerand sajandit praktiliselt laule kirjutanud, mõned üksikud ja kuhugi proovinud neile keegi pealt nagu huvitatud ja kuhugi neid polnud panna. Ja ma lõin käega, aga nüüd, kui kunstnikud olid huvitatud koostööst tehase kontsert ja siis mitte ainult ma ei kirjutanud selle vaimustusepuhangus, selle uue taevas ja maa laulutsükli, kus on 18 erinevat osa, 18 erinevat inspiratsioonipuhangut vaid hakkasin ka eraldi laule tegema kas või sellest samast Runneli kogumikust, kus ma selle taeva ja maa teksti leidsin. Sealt ma tegin sind varia ja saada eurooplaseks, viimane sihuke Kublee niuke paroodia neid Me kandsime, suvel kanname nüüd ka teisipäeval ette ja sellest ajast peale ma olengi nagu uuesti hakanud jälle jälle laule kirjutama. Ta maa, et mul tuleb näiteks jõulutuur tuleb detsembri lõpus koos Riho Sibulaga, seal me väga mitmeid täpselt ei tea küll mitmeid, aga ma olen kirjutanud Indrek Hirve tekstile täitsa kohe terve seeria. Uusi laule sibul laulasel just ja nii, et väga palju ja erinevaid laule. Ma olen kirjutanud seal suve kokkuvõttes öelda, et me tõime Rein Rannapi tagasi maa peale. Rokirokk-popmuusika juurde, et meil on vähemalt midagigi midagigi ette näidata. Rannap on jälle tagasi kosmoserockis ja muusika tagasi jälle muusikat. Aga see ei ole päris muusikakohtunik superstaari saates deka klaverimängija taia klaveripoeglapsed tunnevad sind ikka selle kohtunikuna. Selle õrnake tsiteerides tahab kõiki kõiki säästav tsiteerida, parafraseerida Kalevipoega, et aga ükskord algab aega, kui püha klaveripoeg koju jõuab ja ja jälle on head popmuusikat tulemas väga isikupärast vaieldamatult meitele ainult rõõmu. Kes mängime raadios muusikat, popmuusikat ja üritame mängida mõistagi ainult parimat, valida parimatest parimat eestikeelset pop, ma loodan, et teie koostöö jätkub ühel või teisel viisil. Ma loodan, et teie kontsert 10. novembril Nokia kontserdimajas Tallinna kesklinnas õnnestub rohkem kui sajaprotsendiliselt. Ma loodan, et saal tuleb täis ja ma loodan. Nõianädala albume, ehke Rannap ja kosmikud, ilus maa, mida me kogu nädala jooksul oleme siin käsitlenud ja menetlenud, jaga välja loosinud, nii ka täna loosime kuulajatele välja. Eksemplari saab inimeste hulgas populaarseks, et nad võtavad selle omaks enda sisse ja, ja võib-olla just praegu sellisel aastalõpu või jõulueelsel perioodil. Sellist tüüpi popmuusikavorme on inimestele väga hästi peale minev vastuvõtlikum ja, ja, ja võib-olla just parim aeg selle muusika avaldamiseks ongi sügis. Aitäh, et te saite tulla kogu nädala jooksul raadiost. Rein Rannap, maestro ja laulutsüklite autor. Hains RAMi, meeskoorilaulja ja kosmikude, bändi solist ja Kõmmari kogu selle projekti eest vedanud võib nii öelda vist organisaator koos Reinuga ja, ja kaasprodutsent natukene ning ansambli kosmikude basskitarrist. Sellest võiks raamatu kirjutada, aga keegi ei usu seda.