Tere päevast, Eduard, tere päevast. Tervist. Edu ärritoonilt ütlen praegu raadiokuulajate jaoks on ilmunud värske plaat, anomsi orav noh pealkirjaga, kus näitleja esitab vene filmimuusika klassikat, mis filmidest jutt käib. Neid on ka paljudele eestlastele tuntud Rene komöödiad nagu Kaukaasia vang, briljant käsi ja operatsioon õ, lõbusad semud ja nii edasi ja nii edasi. See on täiesti vene filmiklassika ja, ja ma arvan, et paljud eestlased tõesti armastavad neid filme, neid komöödiaid ja hea meelega vaatavad neid siiamaani sellepärast et nad on pärit sellest ajast, kui me kõik elasime omapärast elu ja ideoloogia oli kõige tähtsam meie elus ja Need olid need filmid mis tõid praktiliselt kõigile midagi muud, midagi salaja. Mingi salasõnum oli nendes filmides paljudele ma seletan isegi laul, anamsi, orav, no kus Zaitse kosjad, Rõndra voo just eestlased küsisid misse trüntravama, ütlesin, noh, see on, see on, see on nii, Chivoose on, see on, mitte midagi, see, see on, kui öeldakse, et no aga, aga mul tõesti ükskõik mida, sest oligi selline elu, et ehitasime kommunismi, sotsialismi ja kõik, aga tegelikult see oli bluff. Ei olnud mitte midagi ju. Ja siis isegi selles laulus oli väike sõnum ja kui teada Leonid käiday lavastaja, nende filmide Kaukaasia vangi ja briljant lavastaja kui raske saatus tal oli neid filmid tegelikult kõik keelati omal ajal tulite läbi raskuste ekraanidele ja selles mõttes ma arvan just sellepärast, et neid laulud, need filmid siiamaani ja kaasa arvatud siin Eestis. Ma absoluutselt ei imesta. Ja ma loodan, et, et sellest tuleb midagi head. Kustkohast selle plaadi tegemise nii-öelda idee või stiimul tuli? Idee stiimul mul oli juba ammu, see on minu muuseas esimene plaat elus, kuna ma olen tõesti, ma ei, ma ei, ma ei oska öelda laul ja ma olen laulev näitleja aga minu hääl tegelikult lubab laulda midagi tõsisemat ka ja siiamaani ei olnud mul võimalust salvestada plaadi ja, ja mina unistasin midagi tõesti, kas romanss või, või, või ma laulan ka näiteks Sinatra repertuaarist midagi või Itaalia Napoli laulukesi. Aga Ma rääkisin juba ammu erinevate inimeste ka produtsentidega. Kitsesid, no tead, no see on selge, nagu inimene tahab, Sinaatrata läheb poodi ja ostab endale Sinatra, et sa pead sellega arvestama, et mitte sellepärast, et ei taheta sind. Ja nii see oligi ükskord eelmisel kevadel suve alguses ütleme niimoodi, tuli vastu üks vana sõber, Ivar Must, produtsent, helilooja, kes on inimene, kes viis Eesti Eurovisiooni tippu, kui ükskord tema laul Everybody sai esimese koha ja Me oleme vanad tuttavad ja siis ma rääkisin, tead, viimasel ajal esinenud eestlaste üritustel ja laulan vene romansi, siis aeg-ajalt küsitakse. Aga kas te saate näiteks pastori Ravos operatsioon silmist laulda, ma ütlesin, no palun pastori paravus minu jaoks see oli kõige kummalisem, et eestlased mitte massiliselt. Nii et need, kes tahtsid nagu seda kudedest just pas toibaroosa, okei, mina tegelikult seda kunagi laulnud, aga ta on suht lihtne lugu ja siis mul oli peas lapsepõlvest saadik ja siis panin siis anampsurev naas hisparaparaadõimse musketäride filmist. Ja siis ma rääkisin, et vot kui kummaline ja teavad sõnu isegi peast mõned ja ja laulavad kaasa ja Ivar ütles, et see on hea märk. Teeme plaadi. Sest no mis siin salata, praegu peab ka sellest mõtlema. Või mitte ja jaa jaa. See on nii-öelda masu aeg on käes ega ei kartnud. Siin küsimus ei ole isegi selles, et masu aeg on sellised märgid, et raha ikka inimestele. Ma panin tähele. Et on küll, ega raha ei ole maailmas kusagil. Sa kadunud ja selles mõttes võib-olla igalühel muidugi erinevalt. Ma pigem mõtlesin mitte masu ajast, vaid, vaid no praegu ma pigem ütleksin, et masu aeg on loomingulises elus raske midagi uut välja mõelda, kõik on juba ammu leiutatud, kõik, kõik on teada, noote on nii vähe. Et siin midagi uut välja mõelda, väga raske ja selles mõttes tehnika ja need süntesaatorid ja arvutid praegu teevad igasuguseid imesid, aga see ei ole enam võib-olla nii südamlik, nii elav, nii ergutav selles mõttes ja pigem juhtub nii, et nad on taevased asjad, sest täna on moes, homme ei ole. Aga on mõned igihaljad asjad ja vot needsamad laulud on selle sorti laulud. Ma arvan, et neid võib, võib küll igihaljateks nimetada, mis siin salata, nostalgia isegi praeguses Eestis, kuna me teame, kui valuline aeg oli see nõukogude aeg, aga paljudel kellel on ja juba 40 45 50 55 eluaastat juba täis nende jaoks seika, oli elu oma heade ja halbade ka. Ja need asjad on lõbusad ja tegelikult just sel raskel suhteliselt raskel ajal just need filmid, kus need laulud kõlavad, nad andsite inimestele mingit lootust, et ei ole kõik nii hull veel, et naerda, et võib mõni asju salaja nagu edastada, transleerida ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi ja sellepärast arvangi, et mõte oli õige teha seda just praegu ja just siin Eestis, nii eesti kui ka vene kuulajatele. See oli teie esimene plaat kuidasmoodi, teil, see plaadi salvestuse ja plaadi loomise protsess tundus. Fantastiline, see oli. Mitte sellepärast, et üks esimest korda elus või üldiselt stuudiotes ma olen palju käinud nii raadios kui ka see elu minu jaoks ei ole saladus, ma tean sellest palju. Kas see on hoopis teine asi muidugi, ja mis on just, tähendab päeval, kui tehnika on nii võimas laulja võib-olla üldse kuskil mujal laulja Ameerikas, muusikud Jaapanis, aga meie siin istume Eestis ja siis unistame, et küll nad teevad midagi koos. Ja sellest jälle nagu ma ütlen, tuleb noh, midagi, mis natukenegi külm, natukene tehislik, ütleme nii ja sel juhul oli hoopis fantastiline võimalus, et muusikud olid üheksa muusikud eesotsas Jurma eespere, kes tegi fantastilised arranžeeringuid, Ivar Must, kes produtseeris ja miks siis seda väga ilusti. Ta leidis neid muusikuid, need noored, Eesti muusikud ja kusjuures nimed on kõik plaadi peal ma kõike praegu kõik ei hakka nimetama ja Need olid noored Eesti muusikud ja kui ma tulin stuudiosse, ma ei teadnud, neid, ei olnud kokku saanud nendega ja siis tulin stuudiosse, kui materjal oli valmis ja näen, noored poisid, eesti poisid, kas nad on neid film üldse näinud? Nii, kas see tuleb just see, mida ma mõtlen? Ja siis, kui nad hakkasid mängima, siis mul oli suu lahti ja ma olin nii üleval, õnnelik. Sest et no tuleb välja, et mõned meest on juba juba peaaegu tipul, nagu ma pärast lugesin kuskilt pressist ja nii edasi. Ja kõige suurem asi oli, et me tegime seda koos, mina olin stuudios ja nemad olid ühesõnaga live'is lindistusi ja absoluutselt, ja, ja ma arvan, et plaadi pealt on natuke isegi seda hõngu kuulda, et tunda, et, et see ei olnud täiesti niimoodi eraldi igaüks midagi oma teeb ja, ja selles mõttes ma arvan, et see on suur pluss. Nad on kõik minu lapsepõlvest tegelikult ja mina olen juba selles eas kui lapsepõlv meenub aina tihedamini, üldiselt kõik, aga seal on üks laul filmist briljant, käsi, mitte enamsti orav. No ebaõnnestumise saar on vist niimoodi eesti keeles Ostrahniliseeni. Miks ta on mu lemmik sellepärast et silmis laulis seda Andrei Mironov, suurkuju, fantastiline vene näitleja, kes üsna vara lahkus meie seast ja, ja, ja ta oli nii populaarne, nii omapärane, et oli. No kui juba Mironov laulis, siis peale teda ei tohiks nagu, nagu Võssotskist arvatakse, niimoodi, et Võssotski võis laulda ainult Võssotski. Aga see vist pole enam õige, sellepärast et distants on juba suhteliselt suur. Ja kui ma laulsin just seda laulu ja Renseerincoli nii hästi peenelt tehtud filmis, nagu ma mäletan, noh kõik, kes seda filmi mäletavad, see laul kõlab laeva peal. Must meri on ümber ilus, selline fantastiline pilt ja selles arranžeeringus ma näen seda pilti väga ilusti ja see aitab mind ja mulle tundus, et ta on üks nendest lauludest, mis ei ole võib-olla nii eraldi nagu populaarne nagu anampsurawno, ütleme aga ta väärt, et teda laulda ja ta on ilus ja, ja seal on väike sõnum ka sees. Mis putukad tänast päeva, et no vot inimesed rabelevad, rabelevad, aga ei lähe nii hästi, nagu tahetakse, ilmselt nagu seal lauldakse. Ema sünnitas neid esmaspäeval. Ja midagi meie eluga On üsnagi sarnast. Saade siin me oleme, jätkab saatejuhtidel, on stuudios jätkuvalt Viktoria Ladõnskaja ning Madis Aesma ja meil on täna külas näitleja Eduard. Tooman sari, eestlane ja venelane on üsna edukas, mis on selle sarjas saladus teie jaoks? Ma ei tea saladusest midagi, aga ma tean sellest, et kunagi kolleegiga Henrik normanni ka me rääkisime ühel suvetuuril sellest, et teeks midagi teatris, näiteks et üks on eesti mees, teine on vene mees, kas või veel mõned tegelased, et kuskil elavad, ajavad asju, kõik on inimesed, kõigil on omad probleemid ja nii edasi ja nii elus ongi, et, et me käime poodides, seal on nii eestlased kui venelased, armeenlased, ukrainlased, ma ei tea, kõik ja igaüks räägib oma keeles. Mõnikord räägivad siis segakeeles ja, ja omavahel eesti keeles, et kuidagi kui vaatad, siis mingit seriaali või filmi ainult eestlased või venelased, ütleme niimoodi. Eestis peamiselt tehakse filme, kus on eestlased, vaatame Ameerika filmi, seal on kindlasti mustand rahalised, kuidas praeguses poliitkorrektselt ja peab mõtlema ja siis latiinod ja ma ei tea ja kõik tegutsevad siis ja kõik elavad koos ja nii edasi. Kuidagi ebaõiglane, et teeks midagi, mõtlesime siis, aeg möödus, ei olnud sellist näidendit, sellist materjali, aga ükskord tuli välja, et Henrik rääkis PPd Mansoniga, kes selle ideega oli üsnagi nagu nõus sellest tulistanud kaarium. Stsenaariumis tuli hiljem teleseriaal, millega nõustus ka Kanal2 ja produtsent Aarne kraam ja, ja kõik arvasid, et sellest saab asja, hakkasime tegema ja saigi asja. Ma ei usu võib-olla, et see on mingi kunsti. Aga kui tänapäeval on väga selline tähtis sõna formaat ja vot, kui me räägime formaadist, ta absoluutselt minu meelest täidab oma nišši inimesed võtavad kuidagi seda nii omaksed. Tõesti, kuna ma olen see inimene, kes kasutab ühistranspordi miks ma seda ütlesin praegu neid siis kõik teavad, et aga mul ei ole ihukaitsjaid. Aga no mis teha. Ja üldse palju kõnnin linnas, mulle see meeldib ja, ja inimesed tulevad vastu, erinevad lapsed pensionärid, tavalised, natukene vindis inimesed, kes on alati sihukesed Paat ja aga tuleb välja, et teavad, et vaatavad, sest teavad, kuidas minu nimi on ja lapsed karjuvad eesti lapsed. Mees. Et no ma olen juba harjunud sellega, et ma olen Miša ja see näitab, et vaadatavus on ja reiting no ükskõik kuidas seda ei tehtud. Aga ma siiamaani ei tea, kuidas reitingut, et nagu tehakse ja, ja keda küsitletakse ja rääkisid mulle mingist nupust, aga ma niikuinii ei saa sellest aru. Aga samas, Me oleme kuskil TOP 10. kogu aeg, küll me oleme kuskil isegi, isegi kord olime esimesel kohal, teisel kohal, kolmandal ja viiendal ja, aga isegi ei olnud vist kunagi kaheksandal ja 10. kuskil ikkagi üleval otsas. Ka seal on normaalsed inimlikud suhted, lapsed armastavad teineteist, vene eesti lapsed, naabrid, kõik naabrid, kõik mutid on ühesugused, nii vene mutid. Ütle, ma ütlen kindlasti, usun, et Ameerika ja eriti saksa mutid on kõik, kõik on ühesugused, kui nad on mutid. Ja ja ma arvan, et need asjad inimestele kuidagi südamelähedased ja, ja meel ei voola verd, seal, meil isegi ühes seerias oli duell, aga see oli sõnavahetus nagu ühesõnaga üsnagi inimlik seriaal, ma arvan, selles ongi saladuse saladus. Kuidas teile muidu üldiselt tundub kui nüüd mitte võtta lihtsalt rollikeskselt seda asja, kas eestlaste ja venelaste iseloomud on siis sedavõrd erinevad? Või ei ole, no on ikka ikka Ta on, aga on mõned asjad, mida ma kuulen, et eestlased käituvad teistmoodi või, või ja mõnikord ma näen, et ei, kõik on üsnagi sarnane. Tõesti, no ma ei ütle mitte midagi uut, kui ma ütlen, et no muidugi, eestlane on pisut vaoshoitum, tagasihoidlikum. Aga ma nägin eestlasi sellise temperamendiga, et vabandage väga, mina kindlasti elades Eestis juba 26 aastat, ma olen Eestis ja ja mina küll sellist totaalset erinevust ei näe, võib-olla ma vaatan teise pilguga ja ma ei tea samas küll kuskil kuskil Maal on hoopis teine eestlane kui Tallinnas, kusjuures väga meeldib vaikne, aga teeb nüüd teab, mida ta tahab ja ja samas kui ma satun kuskile maale, kas väljasõiduga või, või noh, juhtuvad esinemised ja inimesed nii meeldivalt suhtuvad, ma ei tea, mulle see väga meeldib. Samas ma ütlen, et ma omal ajal sõitsin palju ka Venemaal, no kui ma olin noor, ma õppisin teatrikoolis ja juba sel ajal suvel käisime kuskil siberis, isegi seal maal on fantastilised inimesed, minu meelest igal pool. See ongi suurde linnade, suurte suurte ja väikeste kohtade vahe või, või linnade vahel. Sellepärast ma, ma arvan, et suurtes linnades, linnades eestlased on suurtes linnades Ja meil oli kunagi selles seriaalis selline minu tegelane Miisorite miljon eestlasi teavad millestki. Sa mõtle vaid ja nii edasi, aga üldiselt praegune aeg, ma arvan, teeb globaliseerumine, teeb inimestest ikkagi inimesed üsnagi sarnased, sest probleemid on sarnased igal pool. Aga, aga viinavõtmises näiteks. Sorduv aed heas heas positiivses mõttes, et et me ei räägi praeguses meditsiinis Tänu sellele seriaalile meile praegu paistab, et te olete väga hea koomik. Kuidas teie ise arvate, kas te olete koomik või siis traagika? Kui sa oled veel noor näitleja, siis sa kindlasti tahad olla nukas koomik või traagigi ja nii edasi, kui sa mängid niipalju, kui mängisin, minna juba ligi 100 rulli teatris hästi hõivatud näitleja, siis praegusel ajal ma võin öelda juba juba suure kogemusega, et eriti vahet pole, sest elukogemus toob oskusi, ma ütleksin niimoodi. Samas on mõned näitlejad, kes ei saa, nad võivad olla ainult koomikud ja ei saa mingit tragöödiat, mängida, draamat. Minu näitlejakogemus on selline, et mul oli ka palju koomilisi rolle ja nad meeldivad, mulle väga tundub, et isegi tulevad hästi välja. Aga no mis ma ütlen, et mul olid juba Tšehhovi näidendites peaosad näiteks ja, ja normaalsed adekvaatsed inimesed rääkisid sellest üsnagi positiivselt ja võtsid hästi vastu ja mulle tundus ka, et, et, et see sobib mulle. Tšehhov samas arvatakse, et ta on sihuke sünge ja traagiline, dramaatiline, aga Tšehhovi isegi isegi väga tõsistes asjades on sees huumorit ja, ja tema üsnagi esimesel pilgul tõsine näidend Kirsiaed Tšehhovi nimetatakse. Tšehhov ise nimetab seda komöödiaks. Mulle väga meeldib mängida komöödiaid. Aga üldse näitleja näitlemise kogemusega, mis mul on hea meelega, mängiks ka midagi tõsisemat. Saade siin me oleme, läheb edasi. Meil on täna külas vestluspartnerina näitleja Eduard. Toom on tahaks küsida vene teatri kohta, praegu kirjutatakse ja räägitakse igal pool, et seal midagi toimub ja kas te võite meile seletada, mis ikkagi toimub Vene teatris? Mis toimub Vene teatris? Mul on suhteliselt raske seda teha, sellepärast et ma ikka seal töötan ja minul endal on sellised reeglid. Kui on häda kodus, siis see on sinu probleem ja miks sa selle hädaga siis, aga teisi nagu tüütama. Aga mul on veel ka teine problemaatiline külge, et mina olin 12 aastat selle teatri kunstiline juht ja ma olen praegu sellises seisus, ükskõik, mida ma ei ütleks, jagatakse selleks, et ah, no tema arvab, et tema võis teha teistmoodi ja kindlasti ma arvan palju asju võib teha teistmoodi peale remontida tee vahetus, mitu direktorit ja ma ütleksin, et meil nendega eriti vedanud siiamaani. Praegune direktor Paul Himma annab lootust, sest see inimene on suure kogemusega 15 aastat Estonias. See on ikkagi suur kogemus ja suur vastutus ja ma usun, et Paul Himma on täiesti see inimene, kes suudaks direktorina teatrid korras hoida, ütleme ta sattus väga keerulisel ajal, kui teised eelmise direktorit jätsid selliseid võlgu, võlad on nii suured, kui suured need on. Siis ma ei hakkaks praegu spekuleerima, sest numbrid olid. Ma ei valda täpselt nagu ühesõnaga, aga miljonid miljonid miljonid. Ma imestan, et me kuidagimoodi saame veel palka, aga paljud asjad kahjuks on korrast ära ja need eelmised direktorid ja saneerijad, kes planeerisid meid nii et me oleme praktiliselt juba põhjas, rahaga, nad ei arvestanud sellega, et et noh, meil on oma spetsiifika ja, ja, ja kindlasti siin võib tekkida üldse küsimus, et miks Eesti riik peab üldse Vene teatrit nagu ülal pidama? No ma arvan, et siiamaani see asi on väga õige ja, ja jumal tänatud, et praegu see nii on. Sest et kuna Eestis, Tallinnas ütleme ikkagi nii suur osa vene keelt kõnelevaid inimesi mõtlevaid ja Neil peab olema reaalne oma reaalne kultuurikeskus kus on pistmist tõelise kultuuriga. Kahjuks ma ei saa praegu öelda, et kas me võime ennast nii nimetada nii uhkeid suure vene kultuuri edendajat, eks, aga, aga läbi raskuste ikka midagi õnnestub teha. Minu meelest üks suurem probleem, et võrreldes näiteks sümfooniaorkestriga, kus dirigent tõesti võib-olla Venemaalt ja seal on hoopis teine keel neil omavahel muusikutel. Dirigent võib ka rääkida inglise keeles, aga ükskõik ma tean, et Ersus dirigent räägib ikkagi vene keeles muusikutega, aga seal on peamine muusika, noodid on ise keel juba ja muusika on üsna ülemaailmne, selline asi. Aga Vene teater Eestis see, see, see on niivõrd spetsiifiline asutus, et siin kindlasti peab olema ees inimene, kes saab aru, kus see teater asub, mis kontekstis, et ta peab aru saama, et isegi vene publik siin Eestis hoopis teine kui Peterburis või, või, või Moskvas ja ta peab väga hästi aru saama. Mis on Eesti, mis ajalugu siin eksisteerib ja mida peab siis eestlaste eestlaste hulgast publikule pakkuma ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Ma nagu panite tähele, üsnagi üldiselt vastan sellele küsimusele. Sellepärast, et kui rääkida ausalt, siis see küsimus vajab väga teisest nagu arutlemist. Aga konkreetselt rääkides, kuidas Vene teatril hetkel publikunumber No publikunumbritega, vot siin võib juba masust rääkida, näiteks et piletihinnad on, meil ei ole võib-olla kõige kõrgemad, 200 krooni, meil maksab pilet esietendusele siis reoetendusele vähem maksab ja on igasugused soodustused ja on kampaaniaid, kus on kuni 50 protsenti soodsamaid Pileteid saab. Vot siin võib-olla selline erinevus. Mulle tundub, et on need venelased aeg-ajalt väga laiali rahaga niimoodi, et, et kulutavad, et palun väga, et tuleb mingisugune Moskva teater, pilet maksab 700 krooni ja lähevad. Aga kui sinna oma teater, noh siin ma saan aru, ta on kogu aeg siin, et ehk me jõuame sinna veel siis hakkavad mõtlema, no 200 ja 200 400 juba ja, ja nii edasi, kui minna kahekesi. Ja siis sõltub muidugi tükist ja mis siin salata ja väga raske midagi parata, eriti praegusel raskel ajal komöödiaid tahetakse rohkem, kriitikud siis kohe kritiseerivad. Aga kui komöödia on laval isegi kui ta natuke viletsalt tehtud. Saal on ikkagi täisinimene, tahab naerda, kui teeme midagi tõsist, saalis on publikut palju vähem, aga kriitikud on õnneks väga rahul ja nii edasi, aga teater kahjuks ei saa sõltuda. Kriitik. Paljud minu eestlastest sõbrad küsivad, mida tasub vaadata Vene teatris praegu. Eestlased käivad teatris, ütleme niimoodi, mitte võib-olla nii massiliselt nagu unistatakse, aga aga meil ja tõlge eesti keelde praktiliselt kõik etendused, mis on praegu repertuaaris, tõlgitakse kui keegi ei oska nii hästi vene keelt, eriti kui see puutub vene klassikat. Häda mõistuse pärast, Grybojeedowi kaasaegne lahendus, Don Juan, mulljääri tõsine etendus, aga Aleksandr Vassiljevitsh, üks meie juhtivaid näitlejaid on Don Juani rollis minaga mängin seal, mõned nooremad näitlejad huvitavad noh, vot seesama vööde ja primadonna, ta on alles värske ja, ja kui keegi tahab naerda, siis ta seda saab seal kindlasti. Ja nii edasi ja nii edasi, aga kui inimene on Maal tulgu, vaadake, uurige meie fishi ja, ja siis kindlasti leiate. Veel üks tõsine küsimus. Te praegu tegelete poliitikaga? Miks Keskerakond ja kui räägitakse, et olete peibutuspart, kuidas siis teie reageerida? Rahulikult isegi huvitamis räägitakse, küsimus on pigem selles, et vot seesama teatrijuhtimise kogemus 12 aastat, see on suur aeg, pikk aeg ja kui ma panin ameti maha seal ei olnud eriti nagu midagi peale selle, et ma olin tõesti väsinud ja ma palusin endisel direktoril, et andke mulle lihtsalt Kasvõi mingi akadeemilise puhkuse ja ei andnud ja nii edasi. Siis noh, oli see otsus, mis minu poolt võib-olla see oli vale otsus. Nüüd Lähen selliseid asju niisama ei anna ära. Aga juhtus nii ja oli hea aeg, ma sain iseendaga palju rohkem tegeleda. Jõudsin selleni, et ma nagu istun ja ei tee mitte midagi, aga kui ma vaatan televiisorit, loen lehti ma päris tihti virisen, eriti kultuurivaldkonnas, et no miks paljud asju otsustavad ebaprofessionaalsed inimesed. Mind see tõesti mõnikord ajab vihale ja üks võimalustest oli nagu mina sain aru, mul on kontaktid, tutvused, suur kogemus. See oli üks viis, kus noh, kui ma räägin sellest, et keegi kuskil midagi otsustab ja mina ei ole sellega rahul. Mõtlesin, et äkki proovida ka ise midagi otsustada. Ma ütlen, et vara on väga vara rääkida sellest, et kas ma juba otsustanud või kas ma sain juba aru. Ma alles püüan aru saada, tegelen poliitikaga, see, see on nii hästi öeldud. Et ma püüan aru saada kuu aega, ma pääsesin linnavolikogus kultuurikomisjoni. Ja nüüd ma püüan aru saada, millega seal tegeletakse ja mida ma võin omalt poolt pakkuda või mingit kasu tuua sinna need on peamised, et, et mitte istuda niisama. Miks Keskerakond, noh, hea küsimus, igal inimesel on õigus otsustada, Keskerakond on suur partei ja mina arvan, et Edgar Savisaar on üks. Noh, ta on ikkagi poliitik professionaalses mõttes? Jaa, jaa, muidugi. Kuid ta on tugev poliitik, ta on kindlasti vastuoluline, ta ei, ei pruugi absoluutselt kõigile meeldida. Aga kuna isegi meie teatri puhul, kui ma olin teatri kunstiline juht Linnapeana vähemalt Edgar Savisaar aitas meid omal ajal kõvasti. Et kas ütleme, nende noorte õppimisega ja, ja nii edasi ja mul olid ka mõned teised kontakti, tõi selle partei inimestega, ma ei näe siin mingeid probleeme, ma ei hakka kellegi eest vabandama või, või siis luba küsida. Pole mõtet, inimene tegi oma valikut ja, ja, ja siis ma olen vaba inimene, kui kui midagi ei istu, siis ma teen järeldusi. Praegu see on võimalus tegeleda küsimustega, kus ma jagan asja, millest ma aru saan ja ma rohkem praegu ei ütleks, sest et ma olen alles alguses ja, ja siin on väga vara rääkida, et ma selle sellest, et ma poliitikaga kindlasti mul on omad omad vaated ja nii edasi, aga kõik on veel ees. Ja eks eesti naiselik küsimus poolteist aastat tagasi kroonika vist kirjutas, et Eduardo kaotas 27 kilo. Kuidas siis? Sellega olin et ajakiri naised kirjutas sellest ja siis tuli Pealkiri Eduard Tooman kaotas 30 kilo. Intervjuu käigus ma ütlesin, et ligi 30 kilo. Esiteks teiseks sealsamas intervjuus ma ütlesin, et see oli kaks aastat tagasi. Ja seal oli ausalt öeldud ka, et ma juba võtsin juurde ja noh, mitte mitte täismahus, vaid peaaegu pool tuli tagasi, erinevad erinevad Nendel põhjustel. Samas tuli välja, et see on üsnagi loomulik, kui sa kaotad nii palju korraga, kes kusjuures ma kaotasin pooleteist aasta jooksul, see ei olnud niimoodi nagu mõned siin. Kolme kuu aga noh, üks praegu suri ära üks tuntud vene showmees raadiomees, kusjuures Roman trahtenberg, kes kaotas 40 kilo kolme kuuga mingi mingi imearsti abil ja arvatakse, et see võis olla ka põhjus Tõsine ja, ja selliseid asju ei tohi teha, vot see juhtus just peale selle, kui ma panin teatri ühe ameti maha. Ja siis ma sain iseendaga tegeleda, sest minu kaal jõudis peaaegu noh, ma olin 100 127, ma olingi ja siis oli raske elada üldse mitte sellepärast, et mul ka hea elu, pigem oli see, et, et ainevahetus oli täiesti korrast ära ja, ja, ja närvid ja stressid ja no ka kaasa arvatud ka mõned vastu võtnud, kui sa pead esindama kogu aeg ja siis no mis seal salata ja nii söök kui jook, kõik oli üle ja, ja siis ei olnud aega üldse endaga tegeleda. Ei mingit sporti ega mitte midagi, noh ja siis äkki palju vaba aega ja siis mul tuli meelde, et ammu mulle soovitati treenerit ja et mine ja see inimene teeb imesid ja tõesti oli trenni oli, oli täiesti normaalne, mõistlik dieet, aga see võttis aega ja see oli põhimõte, et kõik aeglaselt ei, ära kiirusta. Ja see poolteist peaaegu kaks aastat oli niimoodi, et ma tegelesin iseendaga ja äkki näen jah, tõesti, suured muutused ja elu on palju mõnusam ja kergem ja see, mis tuli praegu tagasi, sellega peab võitlema kõvasti ja seda ma teengi. Ja tavaliselt esitame meie intervjuu lõpus viis kir küsimust, ootame siis põnevusega, kuidas teie nendele vastata. Nimetage palun kolm asja, mis teile enda juures väga meeldivad. No muidugi Olen rahulik. Mõistlik. Ja. Võimalikult. Šarmantne inimene. Kui te satuksite jumala ette, mida te talle ütleksite, võsis küsiksite ta käest. Hakkama. Mis teile inimeste juures absoluutselt ei meeldi? Ebasiirus on teil öökapiraamat või siis lemmikraamat, mille juurde ta ikka tagasi tulete. Meister ja Margarita. Mis asi on armastus? Suur saladus? Kui rääkida väga lühidalt, aga samas see on Oskus andestada, aitäh.