Saade, mida te kuulate, on siin, me oleme ning lisaks saatejuhtidele Viktoria Ladõnskajale ning Madis Aesmaale on meil nüüd stuudios ka külaline, kelleks on Elle Kull. Tere päevast, tere. Tere. No muidugi tahaks küsida seoses sellega, et esmaspäeval teie esitlesite oma elulooraamatu pealkirjaga. Elle Kull unes ja ilmsi ja esimene küsimus on just nimelt seotud selle raamatuga, miks teie otsustasite oma elust raamatu välja anda? Ega ma ise seda Chrisi otsustanud, aga mind ilmselt räägiti pehmeks. Et idee tuli kusagil veebruarikuus. Hille Karm helistas, algul olin ikka päris üllatunud, et ega ma ikka elulooraamatuks küll valmis ei ole. Aga ja Hille oli nii hea rääkija. Ta rääkis mu surnuks, nagu öeldakse. Ja, ja nii nii see algas ja kui ma oleks siis teadnud, leid aasta lõpul nii palju ilmub. Ilmselt oleks ma väga sügavalt mõelnud. Jah, sellepärast ma tahtsingi küsida, et miks, aga ega see raamat ilmus. Nii oli ta ilmselt kirjastusel plaanis. Ja ausalt öeldes, minu poolest oleks võinud ilmuda ka aasta hiljem, sest ma tundsin, et et oleks väga kiiruga ja Nad isegi ütlen ausalt otsast lõpuni nüüd valmismaterjali üle vaadata. Et loomulikult lõiguti me siis vaatasime, parandasime teatud lõikega magamispuudutas nagu minu nii-öelda see kaldkirjas mõtteid, neid, neid ma siis nii-öelda nendega tegelesin, aga, aga olmepoolega argipäevaga ütleme ja niisuguse elulooosaga Ma praktiliselt jõudsin vaadata faktivigu. Koos Illega veel vaatasime, sest elu läks sel hetkel, kui oli raamatuga vaja tegeleda nii kiireks. Minu enda isiklik elus oli puhtalt minu enda. Minust tuleneb mitte Hille Karm, mis tema oli ammu valmis tegelema. Et kuidagi kujunes jah, et see väljaandmine muutus väga-väga minu jaoks väga kiirel ajal toimus kõik. Tuleb ikkagi täpsustada ja ega te ise ei. Nad ei, materjali pani kirja Hille Karm ja, ja, ja siis teatud lõikudega, mida, mis olid nagu minu mõtted, minu mõte, lõigud nendega pisut, tegelesin siis üle. Kui palju te jälgisite, mida Hille kirjutab? Ei jälginud ja vahepeal oligi selline seis, see oli vist kusagil. Kas oli see septembrikuus või mõtlesin lõpuks talle, et hiljuti need, et mul lihtsalt ei ole aega, lasteraamat ilmub poest ja loed kirja, panid minu kohta, et lihtsalt oleks peaaegu nii kujunenud, aga tänu Hillel, et ta ikkagi võttis võttis mind lihtsalt kinni, nõudis selle aja, et istusime kohvikus, siis teatud asju. Me tegime, parandasime koos õhtuti. Kuidas teie arvates tuli välja? Ei oska hinnata praegu selles mõttes, et olen pisut murelik, et misse tervikut kokku sai ja ütlen, et nii vist ei tohikski neid raamatuid. Ise ma vähemalt tahaks viimistleda igat lauset, igat mõtet, aga aga nii ilmselt no kirjastusel on tähtaeg plaan ja, ja sellest tuli kinni pidada. Palun seletage neile, kellel seda raamatut veel pole ja paljudel veel pole. Milles teie täpselt kirjutate, millest räägib teie raamat? Seal on väga palju, võib-olla minu lähedaste pereliikmete tuttavate arvamusi minust lihtsalt, kuidas nemad näevad, mis nemad arvavad. Ja see on üks osa, siis teine osa on võib-olla üldiselt tõesti püüdsin. Minu jaoks võib-olla väga oluline asi elus on, on just, mitte see sinu edu ja saavutused vaid, vaid vaid see, kuidas sa mõtled, mida sa mõtled ja mida elult elult nagu ootad, loodad või mis sa tahad sealt leida. Just see minu jaoks samaväärselt oluline ja võib-olla olulisem olnud nii-öelda selle mõtte otsimine, miks ma siin olen. Miks ma siia sündisin, miks inimesed üldse siin on ja eks see on teema, mis on mind võib-olla mingi periood huvitanud isegi palju rohkem kui teater. Et ma tunnen, et see on peamine otsida seda mõtet, miks, miks me siin oleme, miks me siia sündisime, mis mõte sellel eksisteerimise loll. Ja see on see üks valdkond, mida ma võib-olla mingi üheksa aastane periood väga sügavalt sellega tegelesin vähemalt ma tahtsin enda jaoks seda saada selgemaks. Ja ma tean, et ka Jüri Krjukov heitis mulle peaaegu, et ma nagu eemaldasin teatrist, sest minu jaoks oli see nagu mingi sundvõi spontaanne vajadus neid küsimusi, neid vastuseid saada, küsimusi, seade vastuseid saada. Et see oli nagu mingi mingil lõik minu elust ja võib-olla siis sealt praegu on jällegi uued ajad, uued mõtted, aga see on mul kukla taga, millele ma olen mõelnud ja mida ma olen otsinud. Ja kindlasti ma ei ole. Ma ei tea, kui suurt protsenti üldse leidnud. Nagu me kõik jah. Kas sellele küsimusele üldse ongi võimalik vastust leida, et miks me? Siin oleme ega ei ole, ega vist lõpuni kindlasti, me ei ole nii targad, et sellele vastust saaks. Aga ma arvan, et iga inimene enda kohta, Ta võib mingeid vastuseid saada ja enda kohta võib-olla me teame seda sünnihetkel, kui me ilma sünnime. Võib-olla, mis. Miks me siia tuleme, aga me unustame selle ära. Ja kõige targemad, ma arvan, on inimesed siis, kui ilma sünnivad. Aga sellest raamatust, seda ma räägin praegu. Jah, selge. Ma hea meelega tsiteerin teid, valetada ma ei oska, kuid igal inimesel on assi, millest nad lõpuni ei ole nõus rääkima. Minagi võtnud selliseid asju üldse teemaks, sellest kirjutas press just praegu. Kas on see teie fraas esialgu ja mida te tahtsite sellega öelda? See mõte käis läbi ühes siin, kui, kui oli teleintervjuu ja see seda nüüd pidevalt nagu korratud ja aga tegelikult jah ka, ütleme teemadest rääkides. Ma kindlasti ei tahtnud puudutada neid lõike, mis, mis oleks riivanud teisi inimesi või nende lähedasi või tuttavaid. Pigem mitte niivõrd mind. Sest ma ise arvan, et noh, ega ega mingeid hirme Pattaya saladus hinge taga nagu ei ole, aga eriti alati ka intervjuudes ma olen mõelnud seda. Et, et mida, mida nagu noh, inimene, kellest ma räägin, mis tema arvab ja tunneb, et just teiste osas ma püüdsin teatud teemasid mitte puudutada, mis oleks puudutanud teisi inimesi. Aga mis, võib-olla oleks täpselt samamoodi mu elu mõtte otsimisega seotud olnud. Aga ta puudutas mu pereliikmeid, kolleege võib-olla, et tähendab, et seda teemat ma jah, pidasin tabuks. Mis tunne oli, kui esimest korda lugesite oma raamatut? Ütlen ausalt, ma ei ole teda läbi lugeda veel pärast ilmumist jõudnud. Aga ma tean, ma tean eraldi lõike, mis seal on, nii et ma ei ole seda tervikpilti nagu enda jaoks kokku pannud, aga lõike ma olen siiski niimoodi diagonaalis kõik nad läbi lugenud ja mis ma tundsin, et Hille poolt on hea normaalselt kenasti kirjutatud, nendega ma ei tegelenud, aga nüüd tervikpilti mul nagu ei ole veel, aga ma, ma aiman, miks selline nukrameelne esikaas on? Ma ei tea, nii ta nii ta läks või kujunes jah, seda on küsitud. Aga no kristjanlepp on erakordselt hea fotograaf ja ja kuidagi nii me valisime, et oli üks pilt rõõmsam, teine oli natuke selline tõsisem, ma isegi ütleks, kas ta on kurb, aga ja, ja leppisime niimoodi kokku, et las see jääb raamatule ja teine läheb mujale. Sellises rahandus kindlasti on olemas head toredad detailid millistest detailidest või pisikestest asjadest meie elu koosneb. Teeks? Keeruline küsimus, millistest detailidest? No neid on iga päev ja neid nüansse. Aga, aga eks nendes pisiasjades ju koosnebki meie igapäevane elu just pisiasjadest, pidevast suhtlemisest ja inimestest, inimsuhetest, neid, need on nagu need kõige-kõige olulisemad asjad, võib-olla mingisugune olme ja, ja niisugune see lihtsalt kaasa, aga, aga eriti noh, suhtlemine, ma arvan, et et nii nagu me kodus suhtleme ja oma lähedastega oleme. Et samamoodi, ma arvan, peaks väljas, väljaspool suhtlema. Ma ei oska hästi vastata sellele küsimusele, jah. Saade siin me oleme, läheb edasi, stuudios on saatejuhtidena Viktoria Ladõnskaja ning Madis Aesma ja meil on täna külas Helle Kull. Miks siis eluloo raamatut on niivõrd populaarsed? Ma arvan, et võib-olla sellepärast et esimesed raamatud olid lihtsalt väga loetavad, pakkusid huvi ja ma usun, et see initsiatiiv on siiski kirjastuste poolne mitte niivõrd nendepoolne, kes kellest kirjutatakse, et kuna läks väga hästi, läksid teatud elulood ja esimesed raamatut, ilmselt tekkis selline lainehari, et see läheb, see müüb ja teeme, aga võib, lase palju natuke palju korraga. Samas inimesed ju ostavad, inimesed loevad, miks inimesed tunnevad huvi just nimelt selliste raamatute vastu? Eks paistab, kui palju nad nüüd ostavad ja loevad, sest ajad on kõigepealt rasked, inimesed loevad väga palju raamatukogust laenutavad mediaan. Käisime Pärnu raamatukogus ja, ja ilus uus raamatukogu seal ei, tohutud järjekorrad olid raamatukogus näiteks Kersti Kreismanni raamatu järgi, nii nagu seal meile räägiti. Nii et, et väga paljud inimesed loevad tõesti, võib-olla, aga nad nad ei osta sellepärast et noh, ta kõigepealt on ettevaatlik, ta vaatab, kas seda tasubki endale koju hankida ja, ja ja, ja eks me teame, mis ellu ka ümber on. Aga kui neid nii palju on, siis tuleb valida, et keda ma ostan, mis mind huvitab, eks see on igaühe oma rida. Oma otsus. Kui palju te ise biograafiate sest nii-öelda peate ja kui paljude biograafiaid ja elulookirjeldusi loete? Ei, ma nii väga palju ei ole neid lugenud, kuigi ja diagonaalis ja pisut ikkagi nendega mõningatega tutvunud. Sest minu kirjandus on pigem teistsugune. Ma ei loe ka ilukirjandust väga palju. Mulle isegi, võib-olla eks teatris on ju tehtud neid lugusid ja väljamõeldud elusid elatud, et kuidagi see pool ei ole võib-olla nii huvitav. Ta on huvitav siis, kui tõesti süvenenud ühte rolli, no ja avastad seda inimest, püüad samastuda. Ka pigem on jah, minul olnud niisugune huvi, et mingi mõttekirjandus natukene paar rida õhtul ikkagi midagi toita oma vaimu, selle, selle kohutavalt kiire olme ja suhteliselt kaldus ühele poole kaldus praktilise elu kõrval lihtsalt anda vaimutoitu oma hingele või hingetoitu. Et pigem otsin sellist kirjandust, kus, kus esseed või, või mõned filosoofid, kes mida on arvanud mõtelnud. See on võib-olla minu kirjandus, et seetõttu maaelulugusid ise väga, väga ei uuri. Kus on seal eetika piir, sest et on ju arusaadav, et sellistest asjadest tohib kirjutada sellistest ei tohi kirjutada elulooraamatutes. No ma arvan, inimene kui ta tahab, ta võib iseendast kõike kirjutada, kui ta arvab, et et see on huvitav või, või see on tal hinge peal, et see on nagu tema probleem. Samas ju elulooraamat on nii või naa natukene isiklik asi, võib-olla, aga kirjutakse ka teistest inimestest, on see eetiline? Vaat see küll ei ole eetiline, eriti head võib ikka rääkida teisest inimesest, aga eriti, kui see riivab teist inimest või teise pereelu või ja ütleme, see on minu arvamus, aga, aga ma arvan, et isiklik elu on üldse isiklikel. See ei ole turule toomiseks. Pean silmas võimlemi intiimsemat, elu poolt inimsuhteid, meeste naiste suhteid. Et et see on küll asi, mida ma arvan, et, et see on isiklik elus, seda ei pea teadma sinna piiluma. Ja, ja ma arvan, et nendest asjadest isegi no mina küll ei peaks vajalikuks rääkida. Ja eriti veel, kui ta puudutab kellegi teise, teise isikliku elu. Just võib-olla ma pean silmas intiimelu isiklikke, meeste, naiste suhteid, eriti seda poolt. Ja, ja alati ma olen mõelnud, et need inimesed, kes sellega nagu turule tulevad et kas neil on mingi kompleks või probleem, et miks nad seda teevad või juba noorena olen mõelnud, et võib-olla mõni väga suur ärkleja elust end või et kas tal on probleeme meesterahva inimesena. Peab nendest oma võitudest rääkima, tavaliselt kaotustest räägitakse vähem. Nii et see tundub olevat, et kas ei ole tegu kompleksiga või on lihtsalt nii avameelne inimene, kes arvab, ma ei julge arvustada, kes arvab, et, et noh, kõigil on see ja miks mitte rääkida. Aga võib-olla see on minu probleeme, pinget, et mina ei pea vajalikuks võima kuidagi arvan, et see on nii isiklik asi ja see alati puudutage teist inimest, nii et nimedeta jah, võib-olla palun, aga nimedega mitt. Elulooraamatuga on selge, et saab raha teenida ja ma usun, et see ei ole peamine ees, teie peamine eesmärk. Samas võib teie käest küsida, et milleks te tahtsite, et see raamat. Ikkagi ilmuks. Ma ei, ma ei oskagi vastata, sellepärast et, et ei ole nii, lihtsalt läks jooma, jäin nõusse ja et milleks võib-olla tõesti ma, see, see visioon oli mul kohe alguses, et kui üldse siis siis väga palju. No on ju olnud intervjuusid elus, kus on räägitud diaatrist, pereelust ja teatud mõttes isegi pereelust rääkimise suhtes on mul teatud allergia juba, sest alati helistati, ma tean emadega päeval või naistepäeval ikka küsiti lastest ja Ago-Endrik kergest ja pereelust, et ma olen juba palju öeldud, et et mul on allergia, ma ei, ma ei taha ja pereelust kure säästa ja seal raamatus sellest on ka suhteliselt vähe. Ago-Endrik Kerge kirjutas tõesti täpselt vist kolm ridade kolm lauset mu kohta, sest temal on täpselt sama probleem, et ka tema enam ei taha rääkida meie suhetest ja meie lastest ja nii edasi, sest et eks teda on samamoodi sellesse kaasa tiritud. Aga võib-olla juba algusest peale, kui küsimusele vastata oli, oli mingi mõtet, et võib-olla see teine pool, ka see, see, mitte see olmeelu, kõik need teater unises, need asjad on ka paratamatult ikka seal sees. Aga et võiks nagu rääkida, mida sa elust arvad või mõtled just enda mõtet? Pool oli minu jaoks oluline. Kuigi ma pean ütlema, et tegelikult, et see valik kulges juhuslikult peaaegu nii, nagu jutt kulges, see oli kuidagi nii teatud teemadel siis ka vastasin ja ka need mõttelõigud tulid siis seoses sellega teatud teemadel. Kuigi samas mõtled, et oleks olnud rohkem aega, oleks ma võib-olla valinud hoopis teised lood, hoopis teised mõtted, aga ta läks nagu kulgemine, nagu mu elus üldse on. Kõik on kulgenud, ma ei ole midagi otsinud. Just täpselt selle asja kohta ma tahtsingi tegelikult küsida, et ma lugesin ühte intervjuud, kus te ütlesite, et peaaegu ainukene teadlik asi, mida te oletegi teinud, ongi see, et te läksite, eks ole, teatrist ülejäänud asjad ongi nii-öelda ise kuidagi. Jõulud, ja nii tuli see raamat ka, et, et tegelikult ta lihtsalt kulges nii, nagu meie jutt kulges. Ja, ja pärast mõtlesin, oleks võinud hoopis võib-olla sellest nendest mõtetest rääkida nendest, aga need on mingid killud, mingit mingit selle intervjuu ja raamatu lihtsalt peaaegu sinna vestluses juhuslikult kujunenud lõigud. Ma tahtsin siit siit küsida kohe edasi seda, et kui elu on läinud niimoodi, et olete lasknud seal rahulikult kulgeda, eks ole. Kas praegusel hetkel te olete sellega rahul, kuidasmoodi see elu kulgenud on, kas see ongi äkki kõige õigem, kas äkki niimoodi peakski võib-olla kõik inimesed teiste eeskuju võtma ja laskma asjadel ise areneda? Ma millegipärast usun seda, et miski on alati milleski hea, mis tuleb vastu. Ka halb asi pikemas perspektiivis. Jah, et ikkagi ei saa midagi õppinud ja, ja tegelikult olen ma tähele pannud, et ka kõige imelikumaks augus, kus kus üldse ei ole nagu midagi, ma ei tea, mida edasi teha, tuleb jälle mingi järgmine juhus vastu ja, ja et eriti nagu ei jõua veel muretsema paanitsema hakata, kui, kui tuleb mingi uus võimalus ja tavaliselt ka nii-öelda võib-olla minu jaoks võõrastest ja, ja pisut isegi rasketest asjadest, ebameeldivatest või mulle mitteomastest asjadest ikka midagi õpid. Nii et jah, mina, mina usun, et et sa võib-olla pead olema lihtsalt valmis selleks asjaks, mis vastu tuleb või seal ära tundma. Eriti kui ta tuleb mitu korda vastu, vahel vihjatakse üks kord, teine kord, kolmas kord ja mina tean, et, et ma hakkan jälle rääkima mingist muust numeroloogia või et mul on seda viit, number viit, hästi palju ei piisa, muutused ja, ja ma pean muutusi vastu ei võta siis mul hästi ei ole läinud, ma peaks nagu muutustega leppima, muutused? No ilmselt nagu praegu mind ei pea väga teatrisse enam mind huvitavad nagu muud asjad, nii nagu teatrial hakkas mind huvitama nii-öelda see esoteerikapool, et kui sa käid sellega kaasas, seedub sulle järgmise, järgmise järgmise asja või lihtsalt perre sündisid lapsed, sealt tuli see unisex, sealt edasi hakkas ühiskond huvitama. Ja, ja tõesti, kui ma pool elu puurisin inimhinges ja näitlejana lihtsalt seal normaalne psühholoogias kes on inimene, mis on inimene, kust tuleb, siis siis ütleb, ütleme see teine ühiskondlik pool või uniseks. Järsku hakkasin, vaatame inimesi probleeme, kuidagi läks huvi selle mais elu vastu mis ümber toimub reaalse elu vastu, isegi just nii, et nii ta kuidagi on iseenesest üks huvi on tekitanud teise ja läheb. Rääkisite siin numeroloogia, sest ma lugesin seda ka, et olete suur maagia ja müstika selline austage, kas see vastab tõele või see on teie jaoks hoopis midagi sellist, mida te iseenda jaoks kuidagiviisi maagiaks müstikaks ei nimeta. Mingi periood oli, oli see tõesti üks üks üheksa aastane periood, kus ma tõesti päris ööd-päevad, aga, aga ikka pole nii, sai loetud ja, ja oli tõsine tõmme huvi. Aga praegu ma tõesti olen pannud selle kukla taha, sest et lõpuks, kui sa neid arusaamu ja teadmisi praktikas ei kasuta, et inimene peaks nagu selle järgi elama, kui ta mingid mõtted on kokku saanud. Sest ma vaatasin, et isegi, kui panna see ainult jätta teooriaks, elada praktikast tõesti teist elu, siis ta hakkab sind hävitama. See teadmine, mida sa halvasti kasutad või ära ei kasutagi. Et, et siis nagu ei tohi risti sellele elada, et siis kuidagi see muutub sinu vaenlaseks. Et loomulikult nagu selle järgi käia, mis sul siin kukla taga on ja me kõik ju elus käitume mingite oma tõekspidamiste mõtetel arusaamade järgi ja ja, ja sa peadki nagu nende järgi elama. Sinu tõde on ja võib-olla teise jaoks on täielik absurd ja mittevajalik teadmine, võib-olla ta on selle tarkusega juba sündinud, võib-olla mina pean otsima, eks, et nii on, et ühel on üht ja teisel teist. Unitseisiga seoses selline küsimus, et kuidas teile kui ÜRO lastefondi Eesti rahvuskomitee presidendile sellised paljastused mõjuvad nagu näiteks täna 10-ks aastaks vangi mõistetud Kaur Hanseniga seonduv Need, kes oli otseselt ise lastega seotud, eks ole, laste vanemate liidu peasekretärina ja lastekaitse liidu nõukogu liikmena ja siis ilmneb mingisugune selline asi. Ma ei oska öelda, aga minu jaoks ma just konkreetselt seda patu tema hingel võib-olla ei osanud aimata, aga minu esimene kohtumine ja mulje oli? No ei ole ilus öelda eemaletõukav, tähendab ma ei teagi, mis asi, mind häiris inimesi. Aga eks ma hoidsin seda endale, aga, aga mingi iva vaist mulle ütles, et seal midagi ei ole hästi noh, peale vaadates midagi viltu, midagi on valesti. Et aga kurb on see, et jah, tihti need inimesed otsivad selliseid kohti, laps oleks tal hästi käepärast ja see on nende huvi ja ja see on, see on päris päris päris õudne lugu ausalt öeldes, et, et sellepärast peab jah, väga-väga hoolega ringi vaatama, et keda keda laste juurde lasta ja õnneks vist nagu ma praegu aru sain ka natuke üritatakse seadusi tükk vahendada selle järgi, et seda ennetada, vältida aga tavaliselt on nii, et on üks selline skandaal ära ja siis me unustame vaibub. Ja siis tuleb järgmine, aga no mis teha, kahjuks. Kahjuks selliseid inimesed meie keskel on. Aga vähemalt kui selline tunne või kahtlus on siis, siis peaks väga silmad lahti hoidma. Kuidas teile poliitikuna paistab, milline aasta oli aasta 2009, mis oli kõige positiivsem ja kõige negatiivsem sündmus? Eks kõige raskem oli meile kõigile, ma arvan, see majanduskriis, millest on nii palju muidugi räägitud ja jaa, jaa ja et inimesed tööd kaotavad, nii paljud praegu ka reaalselt ja on veel veel ja veel neid asju ette tulemas. Rasketel aegadel ostetakse tooteid ja kõigil see on elus, nii et kui lähed Ühel hästi, siis läheb teisel ka kuidagi hästi, see on ju kaupmehel, läheb siis hästi, kui inimestel on raha, et kaupa osta ja see ei ole ainult minu probleem, et ühel läheb hästi. Tegelikult me oleme nii üksteisega seotud, isegi kui me ei taha, et loomulikult see, see praeguse majanduslikult keeruline elu on inimeste jaoks ilmselt väga hävitav ja väga, väga pingeline. Et see on võib-olla. Aga mis, mis väga hästi on, ma ei oskagi öelda. Kas oli mingisugune positiivne sündmus? Ahjusid ei tulegi sellist üldist, võiks öelda laulupidu, aga sel aastal ta oli kuidagi raskevõitu ka see ilus, suur juubelilaulupidu minu minu jaoks ta oli nagu pikk ja ja kuidagi jah, eelmise aasta noorte laulupidu, mis oli paar aastat tagasi, see oli, see oli fantastiline, mõistusin hardunud. Aga ei, ma ei, ma praegu või jään vastuse võlgu, ma seda. Vähemalt vähemalt teame seda, et peale seda, kui on langus olnud, tuleb jälle tõus. Jah, jah, ja tegelikult jah, loogiline, kunagi läheb ikka paremaks. Saates siin me oleme jätkuvalt saatejuhtidena Viktoria Ladõnskaja ning Madis Aesma ja meie vestluspartneriks on täna Elle Kull. Elle Kull sai vanaemaks ja teie kolmest lapsest vanim poeg Karl Gregori, kes on 27 aastat vana, sai pisikese tüdruku isaks. Kuidas olla vanaema? No praegu on veel raske öelda, ammu oleks aeg Holnud olla juba vanuse poolest, aga aga kui minul üldse sündisid lapsed ka suhteliselt hilja, et esimene laps kolmekümneselt ja viimane peaaegu neljakümneselt siis noh, lõpuks olen ka, mina küll ei uskunud, et ma selle staatuseni üldse jõuan. Aga, aga jumal tänatud, et ka selle asja saad nüüd ära kogetud ja ja ma isegi esialgu ei tahtnud väga sekkuda või. Ma alles eile esimest korda nägin seda last. Jah, mis tunne oli. Üllatavalt ilus beebi sest ma mäletan, minu omad olid võib-olla rohkem veel, sest viie viiepäevane laps, kuuepäevane laps, ta pole nädalat, noh, juba hakkab kiskuma. Et ilus rahulik, targa näoga ütleks, uuriva väga konkreetse pilguga teatud mõttes isegi. Me vaatasime seal, et väga kritiseeriv skeptilised pilguga uuris seda ilma. Aga seal oli sellist Erasust, nii nagu ma ütlen, et vastsündinud ja väiksed lapsed on vist kõige targemad inimesed maailmas. Kahjuks sellepärast nad ei räägi midagi. Just on vaike, mõtlevad küll oleks ilus, kui nad neid mõtteid mäletaks, kui me suudaks seda mäletada, millega me tulime. Viie teise vanamehe roll on uus ja ma arvan, et see on ikkagi. Noh, ei, ma ei oska selle kohta veel öelda, vara vaja. Siis vanaema mured ja rõõmud on teistsugused kui ema mured ja rõõmud. Praegu on kõik vanaviisi ja, ja ma olen kindel, et nagunii hakkavad ju nemad ka tahtma ringi liikuda, nagunii tuuakse laps minule ja masin ei oska jah veel palju arvata. Aga ma arvan, et ikka põhi, põhitöö ja kohustus on ju nendel ja nad tegelevad sellega praegu nii hardunult ja nii pühendunult. Tänapäeval on ju, ollakse koos, isegi sünnituse juures meie ajal oli teisiti. Ja ma arvan, et see on mõnes mõttes väga hea, et see isa ei jää siis ka kõrvale, kui ta kogu aeg otsast peale tegeleb, näeb seda asja protsessi kõrvalt. Et aga ise ma isiklikult küll ei oleks seda tahtnud, et keegi hädasid. Aga tegelikult selles on kindlasti ka hea pool ja kes on juba teada, mida pisi tetra Kiiuladeks saab? Ei, selle peale pole mõelnud. Ja üldse ega ma selliseid kingitusi eriti hindagi, mingeid asju või ma ei ole kunagi ise neid eriti igatsenud ja, ja meie peres ei olegi võib-olla seda tohutut kinkimise kommet üldse olnud. Lapsed muidugi mõtlen võib-olla üheks väärtuslikumaks kingituseks pean ma mingisugust asju, mis on nagu seotud teatud mälestusega või mulle meeles. Poiss oli, vist oli ta viie, nelja aastane ja ta tuli Haapsalus, rannasti oli jäänud palavikku ja siis ta tassis kaasa ühe väikese kivi, sellise mitte väga väikese, aga sellise no paari-kolme viie sentimeetrise kivimist säras, no päikese käes hiilgas nagu kullatükid sees ja, ja siis ta jõudis selle kiviga koju ja ütles, et et ma tõin sulle kalliskive, aga küll see oli raske, sest ta vedas selle rannast koju selle kivi. Ja vot see on kingitus, mis, mis on minu jaoks olnud siiamaale olemas, tähtis, aga mingi poest ostetud pakitud asi või, või siis kui lapsed tõesti võtsid kodus olev asja, tegid nutsaku, pakkisid ära ja see oli noh, nende rõõmsa kinkimisel, eks, aga tegelikult jah, et Ma ei oska öelda, et jõulukingid noh, tähtis, võib-olla kursa koos olla või on niisugune ja rahulik õhkkond, see on see parim asi jah. Ja tavaliselt intervjuu lõpus esitame viis kiirküsimust. Ootame siis põnevusega, kuidas teile nendele vastata. Nimetage kolm asja, mis teile enda juures väga meeldib. Minu enda juures jah. Tähendab päris ausalt, sest et võib-olla see, mida võib lugeda positiivseks, on alati negatiivne, nagu ma ütlen, mingi põhjalikus, siis ma tean, see on ka minu nuhtlus ja ma ei, ma ei oska sellepärast öelda, et et ongi inimese tihti tugev külg on tema kõige nõrgem külg, ka minu jaoks on need nii head kui halvad. Ma ei oska öelda positiivset asja, ma ei oska ka negatiivselt. Tegelikult ei küsi kui te satuksite jumala ette, mida te talle ütleksite või siis küsiksite ta käest. Aa no siis ma ikka küsiks seda, et mis nagu hästi tehtud ja mis halvasti ja mis tegemata jäi ja ja, ja millest ma olen aru saanud ja mida mitte ja, ja võib-olla järgmiseks korraks. Mis teile inimeste juures absoluutselt ei meeldi? Mis ei meeldi, on ebaausus, alatus? Üldiselt niisugune, see on minu jaoks, ütleme, küüned enda poole, need on rumalad inimesed, tegelikult nad ei saa aru et nad ei elasid üksi või et see piiratus on tegelikult selle asja nimi, kõik halvad omadused tulevad rumalusest. Et üldiselt siis ühesõnaga võib-olla see rumalus, aga see toob ainult halba kaasa. On teil kab teravad või siis lemmikraamat, mille juurde ta ikka tagasi tulete? Jah, mulle Nendel perioodidel olnud ja kohe päris pikki aastaid võib-olla teatud raamatuid niimoodi. Hetkel ma olengi hädas, ma ei ole seda uut, ühte sellist ainust öökapi raamatut leidnud, nii tahaks vahel õhtul need vanad väga huvitavad, aastaid loetud asjad on nüüd nagu kuidagi läbi loetud. Aga tõesti üks raamat oli jah, mille poole mul see teekond kulges aastaid. Ja see oli Atrusin tõe valguses ja see oli väga naljakas lugu, aga seda pikka lugu rääkida ei jõua selleks liiga pikk, aga jah, see oli kiirküsimus. Et ma sain selle raamatu algul saksa keeles vene keeles inglise keeles lugeda ja lõpuks ta tuli ise mu koju. Ja see oli niimoodi, et siis ma olin küpseda lugema ilmselt selleks hetkeks, et jah, niisugust öökappide raamatuid on olnud, aga praegu hetkel otsid et inimene, küsimus on eesti naiselik, mis asi on armastus? Ma arvan, et see on natuke laiem mõiste kui ainult, ütleme, mehe naise armastus sest et siin-seal on üldiselt niisugune, ma arvan, et on parima soovimine teisele või teistele. Et noh, tõesti, selle nagu sa endale ei sooviks või et sisuliselt on see, et sa tahaks ju, kui inimene seal armastab arvud, siis ta tabel ise parem ja ta tahab teiste vastu olla parem, eks on kitsalt kahe inimese suhtes või muudes suhetes, aga ma arvan, et see on noh, nagu soov ka midagi anda pakkuda ja, ja ise muutuda heaks või põhiliselt visse. Suur aitäh saatesse külla tulemast.