Meie esimene visiit vilgurid kuulub vanale auväärsele lossile mis veel tänapäevgi tõstab tumma ja monumentaal Se uljudega raskelt oma võimsat torni taeva poolest saarel millele viib linnak täpsemalt öeldud lossi asutaja tüübil nutsu, nime ja mälestussammast andvalt väljakult. Avaarmee komandör kindral keda peetakse parimaks Viiburi lossi ja üldse Viiburi ajalootundjaks, seletas meile. Tõene. Oluline aga on, et see oli suurtes joontes keskajal põhja mais üldse esinevast tüübist. See tähendab, et seal oli tugev kesktorn, seda ümbritsesid kaks ringtorm. Rind Milvi kuni 50 meetri kõrgune peatorn. Ja selle alaosaga vastab kindlasti vanale kest ehk püha hoolappida tornile. Lossi algupärane sisemine ringmüür sisaldub tõenäoliselt praegustes peaehituse välisseintes. Lossi ehitusajalooliselt on teateid vähe, sest venelaste poolt umbes 45 aastat tagasi ette võetud parandustööd on suuresti raskendanud. Sellekohaste andmete saamist. On märkimisväärne ka see asjaolu, et Viiburi on ikka olnud ja seda eriti keskajal väga elavaid ärisuhteid Tallinnaga, mille tõenduseks muuseas on see lossi maa-alalt, on leitud väga palju Eesti paekivilt ehk nõndanimetatud raieveli kivilt peatunud tähtsamate sündmuste juures lossi poliitilises ajaloos. Märgid kindral üpris kuni 1000 600 seitsmeteistkümnenda aastani on venelased rünnanud seda lossi kaheksa korda teda kordagi vallutamata. Esimest korda ajaloo keskmes on see alistunud 1000 esin 106.-lt aastalt pärast kuuenädalast piiramist toidu ja laskemoona lõppemisel. Pärast seda ei ole lossil enam olnud. Soome riikliku iseseisvumise ajast peale seisab vana auväärne ja igale soomlasele arvamatult kallis muinasmälestusvaba Soome sõjaväehaldusest ja poolelt.