Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on 14. jaanuari päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Swedbanki hinnangul tuleb alanud aasta eelmisest tõenäoliselt parem ja pank võtab Eestis pooleteise protsendi suurust majanduskasvu. Samas on Eestis keeruline eksporti kasvatada, sest meie sihtturgude Soome ja Rootsi tööstus on raskustes. Euroopa Komisjoni transpordi ja turismikomisjonis toimus volinik Siim Kallase kuulamine. Nii Kallase kui ka europarlamendiliikmete hinnangul läks kuulamine hästi. Valitsus kinnitas uued põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad. Mitmed riigikogu liikmed soovisid aruteluga Parlamendis, kuid haridusministri sõnul on neid piisavalt arutatud. Riigikohus on oma rolli õigusriigi kaitsjana seni hästi täitnud, leiab kohtu esimees Märt Rask. Väga palju loevad aga ka ühiskondlikud väärtused ja hoiakud. Kindlasti Tiidermanni talurahvakultuuri käsitlevad fotod. 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest on need huvilistele äsja valminud fotoalbumist. Haiti maavärinas hukkunute arvu hinnatakse 50-st 1000-st poole miljonini. Majandusajakirja The Economist andmetel on NATO põhimõtteliselt heaks kiitnud balti riikide kaitseplaani koostamisel. Leedu parlamendi erikomisjoni andmetel olid riigis tingimused luure keskagentuuri salavanglate jaoks. Komisjonil ei õnnestunud aga kindlaks teha, kas Leedu neid võimalusi osutas. Ja ilmast. Homme võib Eestis kohati vähest lund sadada. Puhub muutliku suunaga tuul ja külma on neli kuni 10 kraadi. Swedbanki hinnangul tuleb alanud aasta eelmisest tõenäoliselt parem ja pank ootab Eestis pooleteise protsendi suurust majanduskasvu lähemalt Marta Graubergi vahendusel. Eesti majanduse seis sõltub sellest, kuidas läheb maailmamajandusel ning seal on näha kosumise märke, ütles Swedbanki analüütik maris Lauri. Ühelt poolt on jõukad riigid rakendanud mahukaid majanduse toetusmeetmeid, teisalt on tõusnud tarbijate kindlustunne. Samas riskid on olemas ning realiseeruda võivad need 2015. aastal maris. Lauri. Võib-olla kõige olulisem on see, et mis selles olukorras, kui need toetusmeetmed nüüd ära lõpevad ja neid enam ei pikendata, vaid need hakatakse tagasi tõmbama, kas see protsess käib nii-öelda kiiresti, järsult, millel oleks majandusele väga halvad tagajärjed, kui suudetakse teha seda sujuvalt? Põhjus, miks pärast need toetusmeetmed ise jätkata, on siis väga suureks kasvanud riigivõlad jõukates riikides aga on samas näha seda, et tarbijad ei ole ikkagi valmis nad iseseisvalt veel kulutama, sest nende sissetulekud on nõrgad. Eesti uus majanduskasv saab alguse eelkõige ekspordist ning kuigi maailma majanduse parem käekäik toetab ka Eesti eksporti tuleb seejuures arvestada, et meie sihtturgude Soome ja Rootsi tööstused on raskustes. Mis teeb meile ekspordi keeruliseks. Soome Rootsi tööstusega need, kelle jaoks on väga palju tehtud alltööd ja need on need, mis on just nimelt raskustesse masinatööstus ja see tähendab seda, et meil on natuke raske eksporti endises struktuuris jätkata, tähendabki lihtsalt kokkuvõttes. Me peame eksportima siis mujale eksportima muid tooteid või muid teenuseid või neid, mis me tegime, ütleme 2007. Et töötuse kasv ja sissetulekute langus jätkub vähemalt kevadeni ei ole ka eratarbimise väljavaated Eestis kuigi head. Inimesed on muutunud kulutuste tegemisel ettevaatlikumaks, raha pannakse säästude alla, uusi laene ei juleta võtta, sest vanad on veel võlas. Kulutuste tegemise teine pool on see, et inimesed peavad tegema teatud hädavajalikke kulutusi. Kahjuks on see talv osutunud siis eelmistest aastatest kõvasti külmemaks, mis tähendab seda, et küttearved on suuremad ja inimesed on sunnitud kulutama rohkem ja see tähendab seda muudeks kaupades. Teenusteks jääb nendele lihtsalt raha vähe. Nende niinimetatud sunnitud kulutuste hulka kuulub eluaseme kõrval ka toit, transport, aga ka riided ja jalatsid, mille hindades langust näha pole. Eesti lähiaja eesmärk on euro kasutuselevõtmine ning kuigi maris Lauri sõnul on see üsna tõenäoline, ei ole asi veel kindel ning endiselt tuleb pingutada. Aga mis võiks olla Eesti majanduse kaugem eesmärk? Me majandus peabki oluliselt muutuma, võib-olla see muutus tuleb isegi suurem kui see, mis toimus üheksakümnendatel aastatel. Aga mul on tunne, et väga paljud sellest ei saa endiselt aru, tuleb nii-öelda oma mõttemaailma sellega harjutada. Välisministeeriumil on andmed ühe Haitil viibiva Eesti kodaniku kohta, tema viibimisest Haitil teavitasid ministeeriumi sugulased. Ta on elus ja terve. Tarmo Jõeveer töötab ÜRO struktuurides tema olukorrast ja evakueerimise vajadusest ülevaate saamiseks hoiab välisministeeriumi konsulaarteenistus pidevalt ühendust lähedastega. Haitile sõitis Euroopa Liidu hindamismeeskonna koosseisus ka Eesti päästemeeskonna liige Gert Teder. Et hinnata abi teadust ja koordineerida abi. Välisministeerium annab Haitile miljon krooni, saadab ministeerium koostöös siseministeeriumi ja päästeametiga. Eksperdi ja tõenäoliselt ka logistikameeskonna. Väike maavärina. Hukkunute arvuks hindab punane rist 50000 inimest, kuid Haiti võimud ise 100000 kuni pool miljonit. Euroopa Komisjoni transpordi ja turismikomisjonis toimus volinik Siim, lase kuulamine nii Kallase kui ka mitmete euroga. Parlamendi liikmete hinnangul läks kuulamine hästi. Ründavate küsimuste asemel uuris Europarlament meie volinikul sisuliste eesmärkide kohta transpordisektori arendamisel Euroopas. Jutud oli näiteks rail Balticast, kehaskännerite kasutamisest lennujaamades ja keskkonnasäästlikust transpordist. Kadri Kukk jätkab. Siim Kallase kuulamine Euroopa parlamendi transpordi- ja turismikomisjonis vältas kolm tundi. Erinevalt viie aasta tagusest ajast, kui Siim Kallas samuti volinikuks saades Europarlamendi ees seisis, keskendus seekordne kuulamine eranditult transpordivoliniku portfelli sisulistele asjadele ja mitte Siim Kallase isiku ründamisele. Siim Kallas ning mitmed Europarlamendi saadikud tõdesid, et kuulamine läks hästi. Tund ei ole lihtne ja eks ausalt öeldes ma olin nagu ikkagi üsna tarvis enne seda istungit, sest et see loogika on, mille puhul mind nagu väga palju hoiatati, et inimesed on väga kompetentsed, nii et tuli nagu läbi töötada hulgaliselt materjale ja teha endale mõned asjad selgeks. Kallas oli vastustest otsekohene Europarlamendi transpordi- ja turismikomisjoni esimehele Briti leiboristid Simsonile selline lähenemine meeldis. Selle kuulamisega sai kindlasti selgeks, et volinik on meiega aus ja otsekohene eriti mis puudutab raudteevõrkude liigendatust Euroopas sõidugraafikuid ning reisijatele pakutavat informatsiooni. Minule tema suhtumine sobis, märkis Simson. Kuulamisel tulid jutuks näiteks keskkonnasõbraliku transpordi arendamine ja kehaskännerite kasutamine Euroopa lennujaamades. Ka rail Baltica rändamise lubas Kallas tähelepanu keskmesse võtta ning avaldas arvamust, et rööpalaiuse erinevused balti riikides ning Lääne-Euroopas ei tohiks saada ületamatuks takistuseks. Lisaks pidas Kallas absurdseks olukorda, kus rongipiletite tellimine sõiduks ühest Euroopa otsast teise on reisijate jaoks internetis ääretult keeruline. Siim Kallas jätkab. Ma kindlasti tahan midagi ära teha ja see peab olema väga ruttu kirja pandud, et mis siis ikkagi on üldse tehtav, sest et ega see valdkond on ju nii suur ja raske, et ega pööra ühe hetkega mingisuguseid asju kohe täiesti teistmoodi. Et selles mõttes on nüüd see järgmine väljakutse, on see, et tõesti töötada välja plaan, mida teha ja mis oleks ka mõõdetav, et on siis tehtud või ei ole tehtud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Kadri Kukk, Brüssel. Ja edasi veel sõnumeid välismaalt ülevaate teeb Tõnu Karjatse. Briti majandusajakirjad ei kanalist, teatas, et NATO on põhimõtteliselt heaks kiitnud balti riikide kaitseplaani koostamise. Neist Edward Lucas kirjutab ette, kokkulepe on sõlmitud. Kolm balti riiki saavad oma kaitseplaani, mille võtab vastu alliansi sõjaline, mitte poliitiline tiib. Viidates lähedalseisvatele allikatele kirjutab, lükkas, et balti riikide kaitseplaan on Poola kaitseplaani lisa, kuid sellele lisatakse ka regionaalne mõõde, mis võimaldab kaitseplaanis osaleda ka Rootsile kombel. Lucas märgib, et ametlikult pole kokkulepet veel kinnitatud ning seda hoitakse salajas. Luure keskagentuuri salavanglate võimalikku tegutsemist Leedus uurinud komisjon tutvustas seimile oma järeldusi. Nendes seisab, et Leedus olid loodud tingimused USA kinnipidamiskeskuste olemasoluks samuti ka luure keskagentuuri poolt kinnipeetud isikute takistamatult transpordiks. Aga komisjonil ei õnnestunud kindlaks teha, kas neid tingimusi kasutati. Komisjoni kinnitusel ei edastanud julgeolekuameti endised juhid vajalikku infot riigi juhtkonnale. Seetõttu tehakse peaprokuratuurile ettepanek uurida nende tegevust. Euroopa Komisjoni energeetikavolinikukandidaati kütteriantinger ütles Euroopa Parlamendis, et Balti riigid tuleks võimalikult ruttu ühendada Euroopa ühtsesse gaasivõrku. Euroopa Liit peaks meile tema sõnul appi tulema juhul, kui Balti riigid ei leia investoreid oma gaasivõrkude lõinimisel Euroopa võrku. Seda võiks rahastada näiteks Euroopa investeerimispank. Reiting eri välistaks ka otsest toetust niisugusele projektile. Euroopa keskpank jättis täna intressid muutmata Euroopa keskpanga president Jean-Claude Trichet ütles pärast keskpanga nõukogu istungit. Eurotsooni majanduskasv on ebaühtlane ja üsna ebakindel. Ta selgitas praegusi kasvutegureid, on ajutised ega välistanud uusi raskusi. Esimeses kvartalis riskidena mainis ta toormehindu protektsionismi, globaalmajanduse tasakaalustamatus ning finantssektori ja reaalmajanduse jätkuvalt problemaatilisi suhteid. Inflatsiooniohtu hindab keskpank väikseks. Euroopa keskpanga nõukogu arutas Kreeka ja teiste riikide suurt eelarvepuudujääki. Miinustes riigieelarvet ähvardavad nimelt eurotsooni järjekordse riskiga. Minu meelest Eestist. Valitsus kiitis täna heaks uued põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad. Kuigi mitmed riigikogu saadikud soovisid nende arutamist ka Parlamendis, on seda haridusministri hinnangul tehtud juba piisavalt. Toomas Kelt. Istungi kõige olulisemaks otsuseks kujunes uute põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade kinnitamine. Haridus ja teadusminister Tõnis Lukas rõhutas, et nüüd on esmakordselt meil kaks eraldi õppekalaotsus. On loogiline, kuna tegu on erinevate koolitüüpidega, rõhutas Lukas. Kahe erineva õppekava järgi saab õpetada ka ühe hüppas selle otsusega konkreetselt ei lahutatud ära põhikooli gümnaasiumi institutsionaalselt. Sisuliselt näidati, et tegemist on kahe eraldi haridustasemega. Lukas lisas, et koolides uued õppekavad suuri muutusi kaasa ei too. Üksikud õppeained on ühendatud ainevaldkondadesse ja nende valdkondade sees ja ka isegi nende vahel rohkem integratsiooni erinevates ainetundides puudutatakse ka tegelikult teiste ainete teadmisi. Kolme sellist natuke uue staatusega õppeainet, mida seni kõigis koolides gümnaasiumides ei pidanud, õpetaja edaspidi peab õpetama on riigikaitse õpetus, usundiõpetus ja majandus ettevõtlusõpet, need on õpilasele vabatahtlikud alates 2011.-st aastast aga koolile kohustuslikud õpilasele pakkuda. Uute õppekavade kinnitamise suhtes on avaldanud protesti nii koolijuhid kui ka mitmed poliitikud. Nii soovis riigikogu kultuurikomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzberg enne kavade kinnitamist korraldada nende üle parlamendis avaliku arutelu. Lukase sõnul on õppekava taga parlamendis juba põhjalikult läbi arutatud. Ma arvan, et see on piisav, arvestades seda, et ega õppekava töö ei lõpe, praegu tuleb joon alla tõmmata mingis faasis ja haridusvajadused meie ümber muutuvad, nii et rakendusettepanekuid võib iga spetsialist teha ka veel tulevikus. Lisaks õppekavadele kinnitas valitsus täna ka Eesti eesmärgid Euroopa liidus Hispaania eesistumise ajaks. Peaminister Andrus Ansipi sõnul on nendeks Eesti pääsemine eurotsooni sel aastal ja Euroopa Liidu IT-agentuuri asutamine Eestisse. Toomas Kelt Tartu stuudio. Tööandjate keskliit saatis valitsusele ja ettepanekuga algatada seadusemuudatus, mis kaotab müügimaksu kohalike maksude seaduses. Kohalike maksude seadus kehtib alates 1994.-st aastast. Tänaseks on Eesti maksuõigus edasi arenenud Euroopa Liiduga. Ühinemisest alates kehtib uus käibemaksuseadus muutunud, kas on vaja kohalikud maksud üle vaadata ja müügimaksu rakendamine kehtival kujul lõpetada, märgib Tööandjate keskliit oma kirjas. Seda ettepanekut toetas ka ametiühingute keskliit. Eestis muide mõistetud emakeeles õigust juba 90 aastat, aga põhiseaduse kaitsja rolli on riigikohus täitnud viimased 17 aastat. Riigikohtu esimehe Märt Raski hinnangul on riigikohus oma rolli Eesti õigusriikluse kaitsjana seni hästi täitnud, jätkab Pireteerin Preis. Eesti tänane riigikohus on Euroopas ainulaadne institutsioon, mis peale kohtumõistmise jälgib ka otsuste põhiseaduslikkust, ütles riigikohtu esimees Märt Rask. Raski sõnul on meie põhiseadus kirjutatud varasematest vigadest õppides. Nii on sinna sisse kirjutatud kaitsemehhanisme, mis võimaldaks riiki nõrga demokraatliku kultuuri taasilmnemisel tasakaalustada. Seetõttu on meie põhiseadus avatud rahvusvahelisele õigusele. See omakorda on aga toonud kaasa ka kriitikat. Vältides suletust ja endassetõmbumist oleme jõudnud mõne autori arvates teise äärmusesse. Õiguskirjanduses on hakatud rääkima sellest, et Eesti vabariigi riigikohtul on aeg hakata tõsisemalt mõtlema Eesti põhiseaduslikku identiteedi peale. Mõtleme just meile eriomase demokraatia arusaama kujundamisele ja hoidmisele oma põhiõiguste järelevalvepraktikas. See on kindlasti suunda näitav seisukohta. Raski hinnangul on suutnud riigikohus oma senise tegevusega Eesti õigusriiklust hoida. Küll aga elavad ühiskonnas siiski müüdid, nagu saaks täitevvõim kuidagi kohtute tööd mõjutada. Veoarvates toidab neid müüte praeguse Eesti valdavalt raha ja täitevvõimukeskne ühiskondlik mõttelaad, mis käsitleb eksitavalt ja lihtsustavalt parlamenti, valitsuse käepikendusele ja kohtuid justiitsministeeriumi allasutustena. Mulle näib, et Eestis ei ole takistatud õiglase ja põhjendatud kohtulahendi tegemine küllaltki intensiivse avaliku surve tingimustes. Tartu Ülikooli õigusajaloo professori Marju Luts ootaki sõnul on ka kohtutööl valvur, see on avalikkus, ennekõike juriidiline avalikkus. See on aga Eestis veel võrdlemisi nõrgalt esindatud. Kui jätta kõrvale rahvusvaheliselt kohtut teatud erilistes valdkondades, siis riigisiseselt on endiselt toimiv kontroll avalikus ja avalikkus ei tähendasin tingimata sensatsioonihimulist ja kolletamishõngulist. Ajakirjandus. Paljudes riikides toimib väga tõhus juriidiline avalikkus selles kontekstis. Ja õigusriigi toimimise mõttes tunnustamisväärne, et viimasel ajal on ka meie ainus õigusajakiri Juridica jõudnud rubriigina kohtupraktikast. Õigusriigi hoidmisel ei ole aga võim ja vastutus Raski sõnul üksnes riigikohtul. Väga palju on siin kinni ka ühiskondlikes hoiakutes, väärtustes ja õiguskultuuris. Pireteerem Preis, Tartu stuudio. Kõrgema sõjakooli kadetid asetasid mälestus-ja leinaüritusel pärja Tartus taastatud vabadussõja monumendi-le, millega tähistati Eesti vägede võitu Tähtvere väljadel 1919. aastal. 14 10. jaanuaril 1919 toimus Tähtvere väljadel vabadussõja otsustav lahing punaarmee ja Eesti vägede vahel. Soomusrongid Karl Partsi juhtimisel koos Julius Kuperjanovi juhitud partisanidega võitsid lahingu ja vabastasid TOP. Ajaloo muuseumis esitleti täna Heinrich Tiidermanni fotoalbumites toonika. Uku toom käis kohal. Need on fotod 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi päris algusest albumiks koostajatest ajaloo instituudi teadusdirektor Tõnis Liibek nimetab Tiidermanni eesti fotograafia koidiku üheks säravamaks esindajaks ja räägib temast lähemalt praegu remondis olevas ajaloomuuseumi tühjas ning seetõttu veidi vastu kõlavas saalis. Heinrich Tiidemann oli siis üsna selline iseloomulik ärkamisaja tegelane, kes sündis 1863. aastal ja kusagil 80.-te aastate keskpaigas hakkas fotograafiaga tegelema ja teda võib pidada esimeseks, kes süstemaatiliselt hakkas jäädvustama eesti rahvakultuuri dema loomulikus keskkonnas. Et ta mitte ainult ei kutsunud siis talurahvast oma stuudiosse, vaid ta läks ise maale pildistama, ei pildistanud ainult maju ja talusid, vaid ka elu ennast jah, täpselt, et ta on väga hästi jäädvustanud töö tegemist, et kuna ta ise oli tegelikult taluperest pärit, siis ta oskas üsna hästi komponeerida neid fotosid, et pole üldse aru saada, et oleks tegemist siis sellise lavastatud fotoga. Tema omapära oligi või tema siis ainulaadsus seisneski selles, et tema oli esimene, kes väga süstemaatiliselt käis ringi mööda maakohti, jäädvustas siis erinevaid külaelu sündmusi ja siis taluhooneid ja töö tegemist ja ja on ka ise tunnistanud, et tema eesmärgiks oligi selle hääbuva eesti talurahvakultuuri jäädvustamine. Veideman jättis oma fotokollektsiooni fotoarhiivi teadlikult alles või mil moel see meieni on jõudnud. Kuigi Tiidemann suri väga noorelt juba 40 aastaselt ja tema surm oli väga ootamatu kõigi jaoks aasta enam surma koostas ta kolm albumit, vähenedes Talvumitest kinkis ta siis õpetatud Eesti seltsile. Tartus kinkis ta muuseumile Tallinnas ja ühe oma Sis vennale Pärnumaal ja kaks nendest albumites on säilinud need, mis ta kinkis õpetatud Eesti seltsile ja siis, mis ta kinkis provitsiaal muuseumile. Ma saan aru, et praegu on ikkagi kõige mahukam tema tööde selline avalikustamine, aga kui palju neid enne on ilmunud või on võimalik olnud vaadata? Niivõrd kui on ilmunud etnograafilisi raamatuid, on alati kasutatud ka tegelikult kiidermanni illustratsioone, kuna need on ühed varasemad, aga tervikuna kiidermanni pärandit, mis puudutab eelkõige siis väljaspool ateljeed, tehtuid, fotosid ei ole nagu avaldatud. Ja ilmast. Eeloleval ööl on Eestis enamasti pilves ilm, kohati on udu ja võib vähest lund sadada. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja külma on seitse kuni 13, saartel viis kuni kaheksa kraadi. Päeval on ka enamasti pilves ilm, kohati võib vähest lund sadada, hommikul on paiguti udu. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja külma on homme neli kuni 10 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.