Tere õhtust, kell sai kaheksa, eetris on Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Swedbanki hinnangul tuleb alanud aasta eelmisest parem. Pank kaotab Eestis pooleteise protsendi suurust majanduskasvu kuid Eestis on keeruline eksporti kasvatada, sest meie sihtturgude Soome ja Rootsi tööstus raskustes. Valitsus kinnitas uued põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad. Riigikogu liikmed soovisid nende aruteluga Parlamendis, kuid haridusministri sõnul on neid piisavalt arutatud. Euroopa Komisjoni transpordi ja turismikomisjonis toimus volinik Siim Kallase kuulamine. Nii Kallase enda kui ka europarlamendiliikmete hinnangul läks kuulamine hästi. Henrik Tiidermanni talurahvakultuuri käsitlevad fotod 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest on nüüd näha äsja valminud fotoalbumis Haitil. Sellest maavärinast Eesti kodanik. Sealses ÜRO esinduses töötanud Tarmo Jõeveermees on hea tervise juures ja on ühendust võtnud ka omastega. Maavärinas hukkunute arvu hinnatakse isegi poole miljonini ja ilmast. Homme võib Eestis kohati vähest lund sadada. Puhub muutliku suunaga tuul ja külma on neli kuni 10 kraadi. Swedbanki hinnangul tuleb alanud aasta eelmisest tõenäoliselt parem ja pank ootab Eestis pooleteise protsendi suurust majanduskasvu lähemalt Marta Graubergi vahendusel. Eesti majanduse seis sõltub sellest, kuidas läheb maailmamajandusel ning seal on näha kosumise märke, ütles Swedbanki analüütik maris Lauri. Samas. Riskid on olemas ning realiseeruda võivad need 2011. aastal maris Lauri. Võib-olla kõige olulisem on see, et mis juhtub selles olukorras, kui toetusmeetmed need ära lõpevad ja neid enam ei pikendata, vaid need jälle hakatakse tagasi tõmbama. Kas see protsess käib ja nii-öelda kiiresti järsult, millel oleks majandusele väga halvad tagajärjed, kui suudetakse teha seda sujuvalt? Põhjus, miks pärast need toetusmeetmed ise jätkata, on siis suureks kasvanud riigivõlad jõukates riikides aga on samas näha seda, et tarbijad ei ole ikkagi valmis nad iseseisvalt veel kulutama, sest nende sissetulekud on nõrgad. Eesti uus majanduskasv saab alguse eelkõige ekspordist ning kuigi maailma majanduse parem käekäik toetab ka Eesti eksporti tuleb seejuures arvestada, et meie sihtturgude Soome ja Rootsi tööstused on raskustes. Mis teeb meile ekspordi keeruliseks. Soome Rootsi tööstusega, need, kelle jaoks on väga palju tehtud alltööd, Need on need, mis on just nimelt raskustesse masinatööstus ja see tähendab seda, et meil on natuke raske eksporti endises struktuuris jätkata, tähendabki lihtsalt kokkuvõttes seda, et me peame eksportima siis mujale eksportima muid tooteid, muid teenuseid. Töötuse kasv sissetulekute langus jätkub, vähemalt kevadeni ei ole ka eratarbimise väljavaated Eestis kuigi head. Inimesed peavad tegema teatud hädavajalikke kulutusi, kahjuks on see talv osutunud siis eelmistest aastatest kõvasti külmemaks, mis tähendab seda, et küttearved on suuremad ja inimesed on sunnitud kulutama rohkem ja see tähendab seda, et muudeks kaupades teenusteks jääb nendele lihtsalt raha vähe. Aga mis võiks olla Eesti majanduse kaugem eesmärk? Me majandus peabki oluliselt muutuma, võib-olla see muutus tuleb isegi suurem kui see, mis toimus üheksakümnendatel aastatel, aga mul on tunne, et väga paljud sellest ei saa endiselt aru, tuleb nii-öelda oma mõttemaailma sellega harjutada. Euroopa Komisjoni transpordi ja turismikomisjonis oli volinik Siim Kallase kuulamine. Nii Kallase enda kui ka mitmete Europarlamendiliikmete hinnangul läks kuulamine hästi. Ründavate küsimuste asemel uuris Europarlament meie volinikud sisuliste eesmärkide kohta transpordisektori arendamisele Euroopas. Kadri Kukk jätkab. Siim Kallase kuulamine Euroopa Parlamendi transpordi ja turismikomisjonis vältas kolm tundi. Erinevalt viie aasta tagusest ajast, kui Siim Kallas samuti volinikuks saades Europarlamendi ees seisis, keskendus seekordne kuulamine eranditult transpordivoliniku portfelli sisulistele asjadele ja mitte Siim Kallase isiku ründamisele. Siim Kallas kõlas ning mitmed Europarlamendi saadikud tõdesid, et kuulamine läks hästi. Õhkkond oli positiivne, ausalt öeldes ma olin nagu ikkagi üsna närvis enne seda istungit, sest et mille puhul mind nagu väga palju hoiatati, et inimesed on väga kompetentsed, nii et tuli nagu läbi töötada hulgaliselt materjale. Kallas oli vastustest otsekohene Europarlamendi transpordi- ja turismikomisjoni esimehele Briti leiboristid Simsonile selline lähenemine meeldis. Selle kuulamisega sai kindlasti selgeks, et volinik on meiega aus ja otsekohene eriti mis puudutab raudteevõrkude liigendatust Euroopas sõidugraafikuid reisijatele pakutavat informatsiooni. Minule tema suhtumine sobis, märkis Simson. Kuulamisel tulid jutuks näiteks keskkonnasõbraliku transpordi arendamine ja kehaskännerite kasutamine Euroopa lennujaamades. Ka rail Baltica rändamise lubas Kallas tähelepanu keskmesse. Aitäh, ma kindlasti tahan midagi ära teha ja see peab olema väga ruttu kirja pandud, et mis siis ikkagi on üldse tehtav, sest et ega see valdkond on ju nii suur ja raske, et egas pööra ühe hetkega mingisuguseid asju kohe täiesti teistmoodi. Et selles mõttes on nüüd see järgmine väljakutse, on see, et tõesti töötada välja plaan, mida teha ja mis oleks ka mõõdetav, et on siis tehtud või ei ole tehtud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Kadri Kukk, Brüssel. Edasi sõnumeid välismaalt ülevaate teeb Tõnu Karjatse. Haitil päästeti rusude alt Eesti kodanik, sealses ÜRO esinduses töötanud Tarmo Jõeveer. Tema päästmist on päeva jooksul näidanud ka mitmed rahvusvahelised telekanalid. Mees on ühendust võtnud omastega ja on hea tervise juures. Punase Risti hinnangul hukkus värinas kuni 50000, kohalike võimude hinnangul 100000 ning Haiti presidendi René prevali sõnul aga isegi kuni pool miljonit inimest. See tähendaks seitsme magnituudi maavärinas purunenud pealinnas. Porto Francis pääses eluga vähem kui kolmandik elanikke. Veel pole kadunud lootus rusude alt pääsenuid leida. Abi vajab kuni kolm miljonit Haiti elaniku puudus on peaaegu kõigest abi loodetakse kõigilt riikidelt. Eesti välisministeerium annab Punase Risti ja Punase poolkuu seltside liidu kaudu Haitile abi miljon krooni. Saarele saadetakse ka üks IT-eksperti ja logistikameeskond. Briti majandusajakiri The Economist teatas, et NATO on põhimõtteliselt heaks kiitnud balti riikide kaitseplaani koostamise. Edward Lucas kinnitab, et kokkulepe on sõlmitud kolm balti riiki saavad oma kaitseplaani, mille võtab vastu alliansi sõjaline, mitte aga poliitiline tiib. Viidates lähedalseisvatele allikatele kirjutab lükkas, et balti riikide kaitseplaan on Poola kaitseplaani lisa. Lisatakse ka regionaalne mõõde, mis võimaldaks kaitse plaanis osaleda ka Rootsil ja Soomel. Lukas märgib, et ametlikult pole kokkulepet veel kinnitatud ja seda hoitakse salajas. Luure keskagentuuri salavanglate võimalikku tegutsemist uurinud Leedu parlamendikomisjon tutvustas seimile järeldusi. Nendest seisab, et Leedus olid loodud tingimused USA kinnipidamiskeskuste olemasoluks samuti ka luure keskagentuuri poolt kinnipeetud isikute takistamataks transpordiks aga komisjonil ei õnnestunud kindlaks teha, kas neid tingimusi ära kasutati. Komisjoni kinnitusel ei edastanud julgeolekuameti endised juhid vajalikku infot riigi juhtkonnale. Seetõttu tehakse peaprokuratuurile ettepaneku uurida nende tegevust. Euroopa keskpank jättis tena intressid muutmata. Euroopa keskpanga president Jean-Claude Trichet ütles pärast keskpanga nõukogu istungit, et eurotsooni majanduskasv on ebaühtlane ja üsna ebakindel. Inflatsiooniohtu hindav keskpank väikseks. Ja uuesti Eestist. Valitsus kiitis heaks uued põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad. Kuigi mitmed riigikogu saadikud soovisid nende arutamist ka Parlamendis, on seda haridusministri hinnangul tehtud juba piisavalt. Toomas Kelt. Haridus ja teadusminister Tõnis Lukas rõhutas, et nüüd on esmakordselt meil kaks eraldi õppekava. Otsus on loogiline, kuna tegu on erinevate koolitüüpidega, rõhutas Lukas. Kahe erineva õppekava järgi saab õpetada ka ühes õppeasutuses selle otsusega konkreetselt ei lahutatud ära põhikooli gümnaasiumi institutsionaalselt. Sisuliselt näidati, et tegemist on kahe eraldihariduse tasemel. Lukas lisas, et koolides uued õppekavad suuri muutusi kaasa ei too. Üksikud õppeained on ühendatud ainevaldkondadesse ja nende valdkondade sees ja ka isegi nende vahel on rohkem integratsiooni erinevates ainetundides puudutatakse ka tegelikult teiste ainete teadmisi, ütleme sellist natuke uue staatusega õppeainet, mida seni kõigis koolides gümnaasiumides ei pidanud lõppema edaspidi peab õpetama, on riigikaitse õpetus, usundiõpetus ja majandus ettevõtlusõpet, need on õpilasele vabatahtlikud alates 2011.-st aastast aga koolide kohustuslikud õpilasele. Rakud. Uute õppekavade kinnitamise suhtes on avaldanud protesti nii koolijuhid kui ka mitmed poliitikud, nii soovis riigikogu kultuurikomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzberg enne kavade kinnitamist korraldada nende üle parlamendis avaliku arutelu. Lukase sõnul on õppekava taga parlamendis juba põhjalikult läbi arutatud. Ma arvan, et see on piisav, arvestades seda, et ega õppekava töö ei lõpe, praegu tuleb joon alla tõmmata mingis faasis ja haridusvajadused meie ümber muutuvad, nii et rakendusettepanekuid võib iga spetsialist teha ka veel tulevikus. Toomas Kelt Tartu stuudio Ajaloo muuseumis esitleti täna Henryk Tiidermanni fotoalbumites taanika Uku toom käis kohal. Need on fotod 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi päris algusest albumiks koostajatest ajaloo instituudi teadusdirektor Tõnis Liibek nimetab Tiidermanni eesti fotograafia koidiku üheks säravamaks esindajaks ja räägib temast lähemalt praegu remondis olevas ajaloomuuseumi tühjas ning seetõttu veidi vastu kõlavas saalis. Henrik Tiidemann oli siis üsna selline loomulik ärkamisaja tegelane, kes sündis 1863. aastal ja kusagil 80.-te aastate keskpaigas hakkas fotograafiaga tegelema ja teda võib pidada esimeseks, kes süstemaatiliselt hakkas jäädvustama Eesti talurahvakultuuri dema loomulikus keskkonnas. Ta on väga hästi jäädvustanud töö tegemist, et kuna ta ise oli ka tegelikult taluperest pärit, siis ta oskas üsna hästi komponeerida neid fotosid, et ei ole üldse aru saada, et oleks tegemist siis sellise lavastatud fotoga. Tema omapära oligi või tema siis ainulaadsus seisneski selles, et tema oli esimene, kes väga süstemaatiliselt käis ringi mööda maakohti, jäädvustas siis erinevaid külaelu sündmusi ja siis taluhooneid ja töö tegemist ja, ja on ka ise tunnistanud, et tema eesmärgiks oligi selle hääbuva eesti talurahvakultuuri jäädvustamine. Ja ilmast. Eeloleval ööl on Eestis enamasti pilves ilm, kohati on udu ja võib vähest lund sadada. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja külma on seitse kuni 13, saartel viis kuni kaheksa kraadi. Päeval on ka enamasti pilves ilm, kohati võib vähest lund sadada. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja külma on neli kuni 10 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.