Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedel Viieteistkümnenda jaanuari sündmustest. Meil ja mujal stuudios on toimetaja Marta päril Grauberg. Eesti abi maavärinas kannatanud Haitile on praegu 3,5 miljonit krooni, millest 2,5 miljonit moodustab rahaline abi Punase Risti kaudu ning ühe miljoni ekspertide kriisipiirkonda lähetamine. Meie logistikud ja IT-spetsialisti ülesanne on rajada katastroofipiirkonnas välilaager, tagada majutus ja töötingimused ning sideühendus ÜRO humanitaar paar töötajatele. Haigekassa tänavune eelarvepuudujäägi katteks võeti tänavuse eelarvepuudujäägi katteks võetakse raha reservist. Haigekassa nõukogu esimehe, sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul peaks arsti juurde pääsemine jääma samale tasemele nagu see on praegu registreeritud. Töötuid on Eestis eilse seisuga 89400. Töötute osakaal kasvas nädalaga 0,2 protsendipunkti ning jõudis 13,6 protsendini. Välisministeerium andis välja esimesed kultuuristipendiumeid neile loomeinimestele, kes on aidanud oma loominguga kujundada Eesti mainet maailmas. Esimesed stipendiaadid on kirjanik, ajakirjanik ja filmitegija Imbi Paju ja lavastaja Tiit Ojasoo. Kahe inventuuri vahelisel ajal on Järvamaa keskraamatukogust varastatud 2200 raamatut. Väärtus on vähemalt 100000 krooni raamatukogule elektrooniliste turvaväravate muretsemiseks raha aga pole. Eesti muusika ja teatriakadeemia kammersaalis esitleti unikaalset 12-st heliplaadist ning mahukast eesti ja inglisekeelsest raamatust koosnevat kogumikku Eesti helisalvestised. 1939 on 169 muusikateose kõrval ka Konstantin Pätsi, Jaan Tõnissoni, Mihkel punga, Kaarel Eenpalu ja Jaan Soots. 15 aastat laulutekste kirjutanud ja esitanud Toomas Tilk esinejanimega Tommyboy jõudis Eesti tuntumatest räpparitest esimesena raamatuni, mis sisaldab tema viimase viie aastaga loomingut. Ja ilmast. Öösel ja homme hommikul on kohati udu, öösel võib ka vähest lund sadada. Õhutemperatuur langeb paiguti 18 külmakraadini. Hayden teisipäeval tabanud laastav maavärin jättis kodutuks 300000 inimest, pealinnas varises kokku iga 10. ja ÜRO raporti andmetel elab seitsme magnituudi see maavärina tugevate tõugete alal 3,5 miljonit inimest. Eestist asus täna katastroofipiirkonda teele kolm logistikud ja üks IT-spetsialist, jätkab Margitta. Otsmaa. Päästemeeskonna liige enneberg ütles ära lennueelses saginas, et kuna kohapeal puudub mobiilside, siis viimaseid minuteid Tallinnas kasutatakse ÜRO humanitaarabikeskkonnast viimase info hankimiseks eesootava olukorra kohta. Kui palju mehed teavad, mis neid ees ootab? Me teame nagu väga üldiselt, et me peame üles ehitama baaslaagri ja paneme selle laagri tööle sellised, et kõik katastroofi teenindav personaaleksis koordinaatorid saaksid ööbida, saaksid süüa, saaksid pesta ennast võimalused, praegusel hetkel üritame saada nii palju informatsiooni sündmuspaigalt kui võimalik saada. Ja meie ülesanne meeskonna jaoks malaariavastaseid ravimeid, kuna, kuna me saime oma kolleegi informatsiooni, et suur oht on selleks seal kohapeal ja, ja targemana sõna nagu ette valmistades. Maailma toiduprogramm on palunud rajada välilaagri, mis tagab majutuse ja töötingimused 200 ÜRO humanitaartöötajale. Baaslaagri komponendid tulevad Rootsist, Norrast, Taanist, Soomest ja Eestist. IT-spetsialisti ülesandeks on sidetoetuse tagamine. Meeste sõnul jäävad nad Haitile esialgu kolmeks nädalaks. Meie ülesanne püstitatakse siis ametliku majandada, meeskonnavahetuse peale mõelda, logistikud nagu otseselt ütleme, kannatanute türklastega. Otseselt mitte, aga tule tullakse abi paluma mingit abi, mingit eelistati kunagi ära. Spetsialistide osalemist missioonil toetab välisministeerium. Minister Urmas Paet kinnitas, et sellisel puhul on alati oluline kiire reageerimine. Eesti on punasele ristile eraldanud kaks ja pool miljonit krooni ning ühe miljoniks spetsialistide kuludeks ja valmis Haitile saatma ka päästerühma. Meie päästeamet ja meie siseministeerium on olnud ka pidevas ja tihedas kontaktis siis teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, nii et kõige olulisem on see, et me tõepoolest, kui me otsustame kedagi saata, siis nendel inimestel on võimalus seal ka tööd teha. Et meie valmisolek on veel aidata, aga see sõltub sellest ikkagi, kas ja millist abi tegelikult hetkel vajatakse. Katastroofipiirkonnas on juba Euroopa Liidu hindamismeeskonna koosseisus päästja Gert Teder. Praeguseks on Haitil abi pakkunud 20 riiki, organisatsiooni ja ettevõtet kokku 268 miljoni dollari ulatuses. Nii teatab ÜRO humanitaarabi koordineerimiskeskus. ÜRO on ühtlasi palunud riike, et nad lõpetaksid päästemeeskondade saatmise, sest suurem vajadus on nüüd arstide ja meedikute järele. Haigekassa nõukogu kinnitas 2010. aasta ravikindlustuse eelarve, mille tulude suuruseks on planeeritud 11,2 ja kuludeks 11,5 miljardit krooni. Lähemalt Riina Eentalu vahendusel. Vahe kaetakse reservist, muidu oleks pidanud veelgi rohkem kärpima kulusid, mis oleks halvendanud arstiabi kättesaadavust, ütles haigekassa juhatuse liige Kersti Reinsalu. Jaotamata tulemist meil me võtame 291 miljonit ja väike osa on siis nüüd, seekord on meil riskireservi kasutuselevõtt 27,9 miljonit praeguse gripipandeemia vaktsineerimise kulude katteks. Kuid 2009. aasta täitmise prognoosiga võrreldes vähenevad kõik ravikindlustuse kulud siiski viis protsenti. Ja sealhulgas siis ütleme, tervishoiuteenuste kulud vähenevad kolm protsenti, et seal sees on juba nüüd osad nii-öelda kokkuhoiud, mida on siin sügisel juba ära tehtud, see on 106 protsendiline hindade langetamine, mis mõjutas nagu suuresti just raviasutusi, aga samas kuna kogukuludele lähenemine on siiski väiksem, kui see kuus protsenti, siis andiski meile nagu selle võimaluse, et me siiski saame juhte 1,5 protsenti sellel aastal rohkem osta kui eelmine aasta, ehk siis, et me ei taha kuidagi, järjekorrad pikeneksid veelgi, sest need on niigi nagu kriitilised, kuidas jääb haiglaraviga haigla osa natukene vähendate, ütleme juhtude arvus on see mingi 0,4 protsenti, et eks ta mingil määral pikendab järjekordi, sest, aga noh, ma ei lähe lubatud piiri, sest tegelikult lubatud piir on kaheksa kuud. Loomulikult kuidagi ei mõjuta see vältimatu operatsioone, mis on kiiresti vaja teha, neid ikka tehakse. Üldkokkuvõttes võiks öelda, et arvestades, et ravijuhtusid on iga aastaga rohkem tulnud, siis raviarsti juurde pääsemine peaks vähemalt sellele tasemele, nagu ta praegu meil on. Loodame, et maksu laekub ja me ei peaks üldse rääkida sellel aastal täiendavatest haigekassa kärpe vajadust. Lisas haigekassa nõukogu esimees, sotsiaalminister Hanno Pevkur on räägitud ka vajadusest muuta tervishoiu rahastamise süsteemi, kas ka see on olnud eelarvega seoses jutuks? Me näeme, et eelmisel aastal kokku tegelikult haigekassa puudujääke, isegi kui me võtsime reservi maksimaalses ulatuses kasutuses olles, puudujääk oli seal kuskil 800 miljoni krooni juures natukene väiksem ja sellel aastal saab see puudujääk olema ka päris mitmesaja miljoniline ja kui nüüd, et majandus väga kiiresti ja lähiajal tõusma ei hakka, tihti puudujääk jääb veel meile mõtlen. Ja siin lähikuudel on avalikustama ka maailma terviseorganisatsiooniga koostööd tehtud ravikindlustuse rahastamise jätkusuutlikkuse uuring ka sealt tegelikult juba, et, et raha on juurde vaja, et eks neid valikukohti saab olema palju. Registreeritud töötud on Eestis eilse seisuga 89410. Töötajate osakaal kasvas nädalaga 0,2 protsendipunkti ning jõudis 13,6 protsendini. Kui eelmisel nädalal tuli uusi töötuid juurde 2495, siis nüüd 3008. Viimati lisandus nädalaga nii suur hulk töötuid mullu märtsikuu algul. Kõige suurem on töötas Võrumaal ja Ida-Virumaal kõige väiksem Jõgevamaal. Tööpakkumisi oli töötukassal vahendada ligikaudu 1500, neist 880 Eestis. Välisministeerium otsustas hakata tundma just tema neid loomeinimesi, kelle looming on aidanud Eestit tutvustada ka maailmas. Minister Urmas Paet andis täna esimesed stipendiumid kätte. Kohal käis Riina Eentalu. Välisministeeriumi esimesed kultuuri stipendiaadid on kirjanik, ajakirjanik ja filmitegija Imbi Paju ja lavastaja no 99, teatrijuht Tiit Ojasooojasoo puhul peeti silmas lavastust kepp ehk karjatšestonski. EParni Urmas Paet. Tegemist on siis lavastusega, mis räägib vägagi Eesti ühiskonnast ja ja see lavastus on väga edukalt siis vastu võetud ka igal pool mujal maailmas, aitäh ja jõudu tööle. Edaspidi. Ja Tiit Ojasoo Teater ei ole nagu kõige lihtsamini eksporditav kultuurivaldkond, et loodetavasti see meie väike kultuuriline eksport jätkub veel, et nüüd pärast kretsistonski Barni tegemist on, on meil ka järgmine lavastus, mis, mida võib näha maailma teistelgi lavadel, kuidas seletada pilte surnud jänesele ja, ja loodetavasti on meil sääraseid lavastusi tulema, see aga, et on väga tore, et, et seda värskel käimist on ka Eestis esile tõstetud. Imbi Paju puhul tunnustati tema varasemat tegevust, raamatut ja filmi tõrjutud mälestused aga ka äsja esilinastunud filmi Soome lahe õed, mida on näidatud nii Soomes, Eestis kui ka Brüsselis ja koos Sofi Oksaneni kirjutatud raamatut. Kõige taga oli hirm. Läbi konkreetsete inimsaatuste inimelude on, on räägitud ka Eesti lugu eesti minevikus, sellest, miks me oleme sellised, nagu me täna oleme ja mis edasi. Imbi Paju, ma ei räägi suurtest kaotustest ja võitudest, vaid ma näitan inimesi läbi nende väärikuse ja olukordadesse, kus nad okupatsiooni käigus sattusid ja miks see on võetud võib-olla Läänes isegi võib-olla paremini vastu. Teinekord on see, et, et lääne väärtusruumis on inimõigustel väga suur osakaal, inimene on väärtus, et siin on nagu see, mille üle me võiksime kõik mõelda. Kultuuristipendiumi hakkab välisministeerium välja andma igal aastal. Kahe inventuuri vahelisel ajal on Järvamaa keskraamatukogust varastatud 2200 raamatut, mille väärtus on vähemalt 100000 krooni. Raamatukogul elektrooniliste turvaväravate muretsemiseks aga raha pole, teatab meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk. Kehtiva korra järgi tuleb rahvaraamatukogus inventuuri teha iga 10 aasta tagant, kuid seoses Paide raamatukogu kolimise ja fondis leiduvate teavikute digitaalse kirjeldamisega venis vahe 16-le aastale. Puuduoleva kirjanduse nimistu mahub vaevu 60-le leheküljele ja nagu keskraamatukogu peavarahoidja Eha Palm ütleb, on raamatuvargad üsna praktilise meelega. Eelkõige ütleme ehitusalane samamoodi, esoteeriline kirjandus aga on läinud kaduma väga palju ilukirjandust ja raamatuid, hästi palju, aga ka kindlasti õppijatele väga vajalikke materjale, mida te saate teha raamatukogu fondi turvalisuse tõstmiseks, ilmselt lahendus oleks turvaväravad. Ja kuna me paikneme kolmel korrusel meie majas on ka teisi asutusi, siis ilmselt tähendaks see seda igale korrusele turvaväravaid, mis oleks rahaliselt muidugi praegusel ajal väga suur kulu. Kuni turvaväravate muretsemiseks raha hangitakse, kasutatakse pikanäpumeeste eemale peletamiseks lihtsaid mooduseid. Üleriided ja kandekotid tuleb jätta garderoobi. Väikestes maaraamatukogudes nii palju raamat hõlma all ära jalutamist ette ei tule. Kuid Väätsa raamatukogu juhataja Made Piho on samuti probleemiga kokku puutunud. Üks Ene on meil kadunud, nähtavasti raamatud on kallid, neid ei jõuta osta ja. Nii Paide kui Väätsa raamatukogu külastatavus on majandussurutise ajal oluliselt kasvanud, made Piho. Hästi palju on meie raamatukogus tõusnud lastelaenutus, lapsi on rohkem meil ja loetakse rohkem ajakirjandust. Ka paides on külastajaid rohkem, kuid kuna varasemaga võrreldavas koguses uusi raamatuid enam osta ei suudeta, on laenutajaid. Eha Palmi sõnul väheneb. Aga 2009. aastal meie raamatukokku tuli ligi 700 nimetust, raamatuid vähem ja üle 11000 eksemplari vähem. See tähendab, et raamatuid, mida me enne ostsime mitmes eksemplaris, oleme me nüüd sunnitud ostma ühes ja sellepärast on tekkinud väga pikad järjekorrad. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Eesti muusika ja teatriakadeemia kammersaalis esitleti unikaalset 12-st heliplaadist ning mahukast eesti ja inglisekeelsest raamatust koosnevat kogumikku Eesti helisalvestised 1939. Kogumiku käis kuulamas ja vaatamas Margitta otsmaa. Muusikavalik neil 12-l heliplaadil sisaldab erinevaid žanre, on orkestri, koori, klaveri ja orelimuusikat, kammermuusikat, katkendeid ooperites ja operettides, lööklaule ja muusikat puhkpilliorkestritele. Räägid kogumiku üks koostaja eest, Urve Lippus. See on kogumikkesti muusikast, mis on salvestatud 1939. aastal, tookord sõja tõttu selle tootmine jäi katki ja sellest umbes ühe kolmandiku tegi Iiemmoi Rootsis elavate eestlaste tellimusel plaatideks 50.-te algusel, aga kaks kolmandikku on seisnud täiesti varjus. Praegu meil õnnestus välja tuua kõik uued kaasaegsed digitaliseerinud Guterres laureeringut nendest 50.-te aastate plaatidest ja siis ühtlasi see teine osa, mida keegi ei ole kunagi kuulnud ja kui hästi see materjal säilinud oli, kui ta jõudis tööle see materjal väga hästi säilinud, ainult et ta ei olnud mängitav. Säilinud oli negatiivset metall mat, reetsid Taani rahvuslikus heliarhiivis ja õnneks suutsid meie taanikul leegid leida sellise tehnoloogia, mida omal ajal kasutati vinüülplaadi tehasteks, selleks kontrollimiseks, et kas matriits on korras või mitte. Niiviisi võtta siis metall matriitsi pealt otse digitaalse heli. Sellele kogumikule on väga tänuväärne materjal nii muusikalises kui kui ka ajaloolises mõttes tõesti, need on esinejad, kellest me väga paljusid ei ole üldse kuulnud ja kellest võib-olla need ainsad või siis õhedaga vähestest salvestustest näiteks Carmed prii eestiaegne mäng pianistina, samuti Olav Roots riigi ringhäälingu ees dirigendina siis noor Vladimir Alumäe, just eriti mängijate mõttes on see unikaalne, aga mis on väga unikaalne, et see dokumenteerib Eesti esituskunsti 30.-te aastate lõpust? Meile kõigile mingil määral oli üllatuseks see, et riigiringhäälinguorkester kõlas tõesti väga hästi. Eesti vabariigi 90. aastapäeva puhul 2008. aastal kinkis Taani kuningriik kõiki eelpool nimetatud matriitsi Eestile ja neide säilitab rahvusraamatukogu. 15 aastat laulutekste kirjutanud ja esitanud Toomas Tilk esinejanimega Tommyboy jõudis Eesti tuntumatest räpparitest esimesena raamatuni, mis sisaldab tema viimase viie aasta loomingut. Pärnus toimunud raamatuesitlusel käis Toomas šalda. Tavapäraselt kõlavad Tommyboy tekstid just sellises esituses hoiaga sõnade tagant muusikamaa keerata on nagu autor ütleb, õhku märksa rohkem. Seda suudab seedida ka luulesõber, kellele intensiivne rütmimuusika üle jõu käiv. Noor naine kõrvalmajast kuivama riputab pesu, magab vankris jälle suurt õhtune ees. Sügis puistab lehti, ilusse elu. Naerata naine, jõuluks koju, saab ülede vanglasse joodikust mees. Kodus on hea, sest kõik on nii tuttav. Ei häiri trepikojas kassikuse hais. Kodus ja aeg sinirutta. Isegi siis, kui siin magamas käib. Tänaseks on Tommyboy välja andnud mitu edukat sooloplaati, teinud muusikat, bändides naismehikese külalised ning kirjutanud hulgaliselt sõnuga teiste muusikastiilide esindajatele. Koos Ain Mäeotsaga on tal praegu käsil filmi stsenaarium hasartmängusõltuvuse teemadel. Tammerraamatu välja andnud Eesti üks esimesi räppluuleraamatuid ajakiri sisaldab Tommyboy viimase viie aastaga Loomingu, mida oli puusakõrguse kilekoti jagu paremikku ja erineb harjumuspärastest luuleraamatutest nii sisult kui formaadilt. Teemade käsitlus on siis võib-olla veidikene selline sarnane näiteks punkluulele, ehk siis ta on selline sotsiaalsem realistlikum ja siis elulisem, et ei ole nii palju metafoore ei ole, ei ole mõistukõnet. Raamat kui selline erineb kindlasti väga palju oma formaadi poolest, ta näeb välja nagu ajakiri. Tegelikult on ta ikkagi raamat. Raamatu nimi ajakiri tulenebki asjaolust, et räppluule reageerib ühiskonnas toimuvale ülejäänud kirjandusest kiiremini ja nii teatud mõttes kroonika päris esimene räpptekstide raamat see siiski ei ole. Koos Pärnu noortekeskuse MK saatori Toomase varu kandis Tommyboy neli aastat tagasi välja raamatu Eesti räpptekstide paremik. Aru on pettunud pärnakate eriti kirjanduse õpetajatest, keda Tommyboy raamatu esitlusel ühtegi polnud. Tavaliselt. Kui me ütleme siin näituse avame ja kohtume kirjanikega, et mind ikka murelikuks teeb, see, et ma ei näe siin kunstiõpetajaid või ma ei näe siin kirjandusõpetajaid, aga võib-olla neil ei olegi vaja seda Tommyboy raamatuesitlused leiavad lähiajal aset ka Tallinnas ja Tartus, esimene neist 22. jaanuaril ööklubis korter. Ning ilmast öösel on pilves selgimistega ilm, kohati on udu ja võib vähest lund sadada. Puhub põhjakaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis, külma on kaheksa kuni 14 kraadi, Lõuna-Eestis langeb õhutemperatuur selgimiste 18 külmakraadini. Homme tuleb pilves selgimistega olulise sajuta ilm, hommikul on paiguti udu. Puhub lõuna ja kagutuul kaks kuni kaheksa, õhtul saartel puhanguti 12 meetrit sekundis. Külma on seitse kuni 13 kraadi. Te kuulsite reede, 15. jaanuarini Päevakaja saate. Toimetas Marta Peril Grauberg ilusat õhtut ja kuulmiseni.