Tere õhtust, kell sai kaheksa, uudistetoimetus võtab veel lühidalt kokku reede, 15. jaanuari sündmused stuudios on toimetaja Marta Peril Grauberg. Haitit laastanud maavärin jättis kodutuks 300000 inimest, pealinnas varises kokku iga 10. maja. Eesti saatis täna katastroofipiirkonda kolm logistikud ja ühe IT-spetsialisti, kelle ülesanne jääda välilaager ja tagada majutus ja töötingimused ning sideühendusi. ÜRO humanitaartöötajad. Petele registreeritud töötuid on Eestis eilse seisuga 89400. Töötute osakaal kasvas nädalaga 0,2 protsendipunkti ning jõudis 13,6 protsendini. Haigekassa nõukogu kinnitas 2010. aasta ravikindlustus. Surve, mille tuludeks on planeeritud 11,2 miljardit ja kuludeks 11,5 miljardit krooni. Õppekohtade baasmaksumuse vähenemisega kohanemiseks peavad koolid koondama õppekavu. Eesti muusika ja teatriakadeemia kammersaalis. Esitleti unika Osalised 12-st heliplaadist ja mahukast eesti ja inglisekeelsest raamatust koosnevat kogumikku Eesti helisalvestised 1939, millele muusikateoste kõrval ka Konstantin Pätsi, Tõnissoni, Mihkel punga, Kaarel Eenpalu ja Jaan soodsi. Kõned ja ilmast. Öösel ja homme hommikul on kohati udu, öösel võib ka vähest lund sadada. Õhutemperatuur langeb paiguti 18 külmakraadini. Haitit laastanud maavärinas hukkunute arv võib ulatuda 100000-ni, kodutuks jäi 300000 inimest. Linnas varises kokku iga 10. maja. ÜRO raporti andmetel elab seitsme magnituudi see maavärina tugevate tõugete alal 3,5 miljonit inimest. ÜRO peasekretär Ban Ki-moon nimetas ÜRO turvamehena töötanud eestlase Tarmo Jõeveer ei pääse meist Haitil rusude alt väikeseks imeks. Eestist asus täna aga katastroofipiirkondadele kolm logistikud ja üks IT-spetsialist, jätkab Margitta otsmaa. Päästemeeskonna liige enneberg ütles ära lennueelses saginas, et kuna kohapeal puudub mobiilside, siis viimaseid minuteid Tallinnas kasutatakse ÜRO humanitaarabikeskkonnast viimase info hankimiseks eesootava olukorra kohta. Kui palju mehed teavad, mis neid ees ootab? Me teame nagu väga üldiselt ei teadnud, et me peame üles ehitama baaslaagri ja paneme selle laagri tööle selliselt, et kõik katastroofi teenindav personal eksis, koordinaatorid saaksid ööbida, saaksid süüa, saaksid pesta ennast võimalusel kiirem üles meeskonna jaoks malaariavastaseid. Kuna kuna me saime oma kolleegi informatsiooni, et suur oht on selleks seal kohapeal ja, ja targem oleks ennast nagu ette valmistada Maailma toiduprogramm on palunud rajada välilaagri, mis tagab majutuse ja töötingimused 200 ÜRO humanitaartöötajale. Baaslaagri komponendid tulevad Rootsist, Norrast, Taanist, Soomest ja Eestist. IT-spetsialisti ülesandeks on sidetoetuse tagamine. Meeste sõnul jäävad nad Haitile esialgu kolmeks nädalaks. Meie ülesanne püstitatakse siis ametlikku majandada siis meeskonnavahetuse peale mõelda, logistikud nagu otseselt ütleme kannatanutega otseselt mitte, aga tule tullaksegi sinna vaatas abi, palungi, mingit abi, mingit eelist. Spetsialistide osalemist missioonil toetab välisministeerium. Minister Urmas Paet kinnitas, et sellisel puhul on alati oluline kiire reageerimine Eesti punasele ristile eraldanud kaks, pool miljonit krooni ning ühe miljoniks spetsialistide kuludeks ja valmis Haitile saatma ka päästerühma. Katastroofipiirkonnas on juba Euroopa Liidu hindamismeeskonna koosseisus päästja Gert Teder. Praeguseks on Haiti labi pakkunud 20 riiki, organisatsiooni ja ettevõtet kokku 268 miljoni dollari ulatuses. Nii teatab ÜRO humanitaarabi koordineerimiskeskus. Roon ühtlasi palunud riike, et nad lõpetaksid päästemeeskondade saatmisest. Suurem vajadus on nüüd arstide ja meedikute järele. Registreeritud töötuid on Eestis eilse seisuga 89410, töötute osakaal kasvas nädalaga 0,2 protsendipunkti ning jõudis 13,6 protsendini. Kui nädal varem tuli uusi töötuid juurde 2495, siis nüüd 3008. Viimati lisandus nädalaga nii suur hulk töötuid mullu märtsikuu algul. Haigekassa nõukogu kinnitas 2010. aasta ravikindlustuse eelarve, mille tulude eks on planeeritud 11,2 ja kuludeks 11,5 miljardit krooni. Jaotamata tulemit plaanitakse kasutusele võtta 291 miljoni krooni ulatuses. Riskireservist on kavas kasutusele võtta kuni 28 miljonit krooni ette asuda uue gripivastase vaktsineerimise kulude eest. Haridusministeeriumi määruse eelnõu vähendab kõrghariduse õppekoha baasmaksumust enam kui üheksa protsenti. Raskesse olukorda kõrgkoolid, mis peavad nappe vahendeid koolisiseselt ümber jagama ja õppekavu koondama. Lähemalt Pireteerin preisi vahendusel. Sellest aastast on riigieelarves nähtud ette õppekohtade baasmaksumuseks 9,1 protsenti vähem raha kui mullu, samuti väheneb ülikoolides ettenähtud summa doktoriõppe läbiviimiseks. Doktoranditoetus jääb aga samaks. Valitsuse määruse eelnõu seletuskirjas tõdetakse ka, et otsus vähendab Eesti kõrghariduse konkurentsivõimet. Samas tuleb haridusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Mart Laidmetsa sõnul raske aeg lihtsalt üle elada. Jah, ta on tõesti vastuolus praegu riigikogu poolt kinnitatud kõrgharidusstrateegiaga koguse, praegune rahastamissuund aga läks, me peame aru andma, mis olukorras me oleme ja tegelikult on ju ka mõnes mõttes säästetud kõrgkoole varasema eelmisel aastal sellest kõige suuremast kärpest, mis on tabanud enamikku riigiasutusi. Iseäranis keerulisse olukorda satuvad õppekoha baasmaksumuse vähenedes väiksemad erialad. Laimetsa sõnul tuleb nende säästmiseks teha raha ümberjagamisotsuseid ülikoolide siseselt. Seda on Tartu Ülikoolis õppeprorektor Birute klaasi sõnul ka tehtud. Viimases ülikooli nõukogus võeti vastu otsus, kus toetati eriti suurtes rahalistes raskustes olevaid instituute. Need on siis filosoofiateaduskonnas ja kehakultuuriteaduskonna. Me ei saa avada kõiki õppekavasid, näiteks meil ei tule vastuvõtu viipekeele tõlgi õppekavale, samuti olemas, paraku sunnitud vähendama õppekavasiseseid valikuvõimalusi. Kui me siiamaani kasutasime päris palju ka töövõtulepinguga õppejõude, kes tulid teatud kursusi lugema, siis tõenäoliselt me enam sellises mahus sellist tööjõudu ei saa kasutada. Ja tõenäoliselt toimub õppekavade ühendamist järgmisel aastal veelgi. Laidmetsa sõnul oli kärbe paratamatu, ainsa alternatiivina riigieelarvelistele õppekohtadele tudengite vastuvõtust loobumine olnuks tema sõnul mõeldamatu. Birute klaasi kinnitusel ei plaani ülikool lisaraha saamiseks suurendada tasuliste õppekohtade arvu. Raske aja helgemat poolt vaadates leiab aga klaas. Praegune kriis võib lõppkokkuvõttes Eesti kõrgharidusele koguni kasuks tulla. Me oleme aastaid rääkinud sellest, et Eestis on kõrgkoole liiga palju, kõrgkoolid pakuvad sarnaseid õppekavasid, toimub väga tugevalt dubleerimine sellises mahus, nagu seda Eestis tehakse. See ei ole kindlasti otstarbekas. Piret Preis Tartu stuudio. Eesti muusika ja teatriakadeemia kammersaalis esitleti unikaalset 12-st heliplaadist ning mahukast eesti ja inglisekeelsest raamatust koosnevat kogumikku Eesti helisalvestised 1939. Kogumiku käis kuulamas ja vaatamas Margitta otsmaa. Muusikavalik neil 12-l heliplaadil sisaldab erinevaid žanre. Räägid kogumiku üks koostaja eest, Urve Lippus. See on kogumik kehti muusikast, mis on salvestatud 1939. aastal tookord sõja tõttu selle tootmine jäi katki ja sellest umbes kolmandikku tegi Iiemmai Rootsis elavate eestlaste tellimusel plaatideks 50.-te algusel. Aga kaks kolmandikku on seisnud täiesti varjus. Kui hästi see materjal säilinud oli, kui ta jõudis tööle see materjali väga hästi säilinud, ainult et ta ei olnud mängitav, säilinud olid negatiivsed metall mat, reetsid Taani rahvuslikus heliarhiivis ja õnneks suutsid meie taanikul leegid leida sellise tehnoloogia Lucia, mida omal ajal kasutati vinüülplaadi tehasteks selleks kontrollimiseks, et kas matriits on korras või mitte. Niiviisi võtta siis metall matriitsi pealt otse digitaalse heli. Sellele kogumikule on väga tänuväärne materjal nii muusikalises kui kui ka ajaloolises mõttes tõesti, need on esinejad, kellest ka paljusid ei ole üldse kuulnud ja kellest võib-olla need on kas ainsad või siis õhedaga vähestest salvestustest näiteks Carmetprii eestiaegne mäng pianistina, samuti Olav Roots riigi ringhäälingu ees dirigendina siis noor Vladimir Alumäe, aga mis on väga unikaalne, et see dokumenteerib Eesti esituskunsti 30.-te aastate lõpust. Eesti vabariigi 90. aastapäeva puhul 2008. aastal kinkis Taani kuningriik kõik eelpool nimetatud matriitsid Eestile ja neide säilitab rahvusraamatukogu. Ning ilmast öösel on pilves selgimistega ilm, kohati on udu ja võib vähest lund sadada. Puhub lõunaga meretuul üks kuni seitse meetrit sekundis, külma on kaheksa kuni 14 kraadi. Lõuna-Eestis langeb õhutemperatuur selgimiste korral 18 külmakraadini. Homme tuleb pilves selgimistega olulise sajuta ilm, hommikul on paiguti udu. Puhub lõuna ja kagutuul kaks kuni kaheksa, õhtul saartel puhanguti 12 meetrit sekundis ning külma on seitse kuni 13 kraadi. Selline oli päevaga 15. jaanuaril. Saate toimetas mardaberil Grauberg head õhtut.