Estonia mõiste juurde käib juba 10 aastat Estonia talveaed. Mis on Estonia talveaed? Me kõik oleme siia sattunud ühel või teisel põhjusel keskkontserdile, kes mõne seltsi või ühingu loomisele töökoosolekule, tööõhtule isegi juubelitele. Ma ei oskagi kõike nimetada, mida siin talveaias on 10 aastaga tehtud. Aga tahaksin, Viktoria Jagomägi sulle ja sinu töögrupile. Kes talveaias külalisi võtab, vastu alati lahkelt, alati naerusui, alati sõbralikult. Tahaksin klassikaraadio poolt soovida teile kõigile palju õnne sünnipäevaks. Suur aitäh, talveaed see on üks ka huvitav sündroom. 10 aastat olen ma selle heaks ja, ja meievaheliste suhete avastamiseks nagu tööd teinud ja imeline on see et nagu ei väsigi imetlemast omamoodi seda saali ja selle asukohta kahe väga vägeva saali vahepeal. Ja kui rääkida mingisugustest headest vaimudest või siis on nüüd küll tõepoolest nii, et et head haldjad on teinud ilusa kingi sellele lapsele, ta on sattunud väga heasse perekonda ja, ja lahkelt on meid abistatud. Ei ole keelatud eksperimente Iirimaast ja uusi traditsioone loomast. Et meil on olnud tõepoolest häid sõpru ja ja eelkõige seda muidugi siit Estonia teatrist, kui ma vaatan meie talveaia avaõhtut loomulikult algusest peale või on seotud olnud see saal Estonia seltsiga. Ja Estonia seltsi liikmed on olnud meie esimesed külalised ja Arne Mikk meie esimene tõeline abiline, nii kunstiline nõustaja kui ka õhtute väga edukas läbiviija ja lehitsedes meie nelja suurt mälestust märkmetest täidetud raamatut siis siin ma saan aru, et nii palju on siin väärikate inimeste Puurt muusikute poolt tehtud. Et väga raske on seda statistikat isegi praegu siis tuua, kuigi see on meil ka olemas. Aga tõepoolest Estonia talveaias on aastate jooksul olnud väga palju nii tasulisi kui tasuta üritusi. Kasutan ka väga oluline, sest see aateline tegevus nüüd praegu rahvusooperipoolt on väga oluline. Need on Estonia kesksed mitmesugused üritused, kus me esitleme oma etendusi. Need on juubelit, need on pressikonverentsid, need on mitmesugused koostööd nõusse sama Estonia selts, kes kaks korda kuus neil koguneb. Need on tohutu arv kunsti näitusi, mis on siin läbi käinud kõigi aastate jooksul, eelistatavalt tekstiili siis vaibad, kobe läänid, see on avatud olnud nii tegijatele kui tulijatele tasuta arvestades meie spetsiifikat. Sest meil on ju kontserdid ja, ja, ja see ilu meie seintel on äärmiselt vajalik. Ja siis edasi tõepoolest Nyireklaamitavad kontserdid, nihk, kainelt teedes, kus esinevad eelkõige Estoonlased ja, ja siit me saame neid kontserte teha. No siin on pandud mitu jõudu ja võimalust kokku. Missugused on olnud sul nagu kõige sellised laiemas mõistes printsiibid et panna kokku nii hästi kuu tööplaane kui aasta tööplaane ja võib-olla nüüd ka tagantjärele vaatame seda, seda 10 aasta tööd, sest mingisugused sisemised kriteeriumid on sul ja noh, võib-olla selle kõrval hingelised kui mõistuslikud. Ja hea, kui need enam-vähem tasakaalus kokku jooksevad ja esimesel kohal on Esto onlased. Meie oleme selle maja saal ja see on selle maja muusikainimeste teenistuses ja nende aadeti teenistuses muidugi. Mida Estonia kandma. Ehk siit kohe järgnevalt ongi see Ma arvan, et Eesti heliloojad on olulised, sest need on ju eesti interpreedid, kellest me räägime siin praegu ja loomulikult see, mis on mõeldud noortele see on laias mõistes, need on ühelt poolt need üliõpilased, kes meil järjekindlalt on esinenud, tõesti 10 aastat on tehtud ka lauluklasside kontserte. Noh, me oleme ju muusikateater, lauluteater. Seetõttu on olnud väga palju eelistusi noortele lauljatele. See põlvkond on juba laval neetud meie Estonia solistid, kes siia tulid oma esimesi mitte soolokontserte, vaid lausa avalikkuse ette laulukatsetusi tegema. Nendest nimedest võime veel pärast rääkida üllatavalt toredad. Noh, seesama noor vasaria ja noort tralla ja nad on ju baasmaailma läinud, Annely Peebo. Ja palju teisi. Siis tahtsid Mobil toonitada, et Eesti helilooming eesti helilooming, nii heliloojate näol, kes on siia kirjutanud, sest uudisloomingut on siin kõlanud ja palju ka esmaettekandes silmas pidades seda kammermuusikat, mis sellel saalil sobilik on. Ja kõrvuti sellega oleme jõudnud sinna välja, et. Meil kaks viimast hooaega on väga oluliseks olnud kontakt heliloojate Liiduga, nii et heliloojate autorikontserdid on siin, loomulikult langeb sinna sisse ka mälestuskontsert, aga need on ka autorikontserdid kammermuusikast puhtalt täidetud. Nii et siin me jõuamegi jälle tagasi, öeldes siis Eesti muusika, Eesti esinejad ja see, see on oluline nii tegusad kui ka möödaniku. Ja seda saab siduda kokku ja me seome seda kokku esinejatega nii noorte muusikutega kui ka siis juba eakatega. Victoria muusikutega toime tulla igas mõttes on sultan tõenäoliselt lihtne, sest sa oled ise muusikute seas üles kasvanud hariduse saanud ise muusik, koorijuht ja tunnet vist küll kõiki. Aga talveaed ei ole olnud mitte ainult igatsetud ja eelistatud koht muusikasündmuste ja muusikainimeste jaoks. Talveaiale on ka eriline staatus meie riiklike sündmuste ja väga mitmesuguste asutuste ja ettevõtete jaoks. Mul on tunne, et need kontaktid väga palju laiemad kui, kui ainult muusikud. Need kontaktid on tõepoolest huvitavad, arad. Ärge pange pahaks, et ma ei hakka nimetama, neid, võib olla vot see nimesid, aga see, et meie juures tahetakse oma juubelisünnipäevi pidada kas see on siis tõepoolest riigikogulased või või muud kultuuriinimesed, siis see on suur rõõm, sest see on seostatud alati muusikaga. Ja siia tullakse mitte sellepärast, et et siin võib oh süüa, oh ei oh ei vaid sellepärast, et järelikult see on koht, kus on hea olla, kui on vaja olla vabapoiss või, või või avatud või oma sõpradega koos. Väga rõõmustav on see, et et nii, president on igal aastal kui on pall olnud, ta võtab selle oma mõned minutit vaba aega ja eraldub just talveaeda. See, et meil on siin olnud väga mitmest valdkonnast omavahelisi kokkusaamisi ja kohtumisi siis tõepoolest juba 92. aastal Saatkondade olnud veel mitmesuguseid huvitavaid vastuvõtte. Näiteks Bambergi sümfoonikud, Hessen, Bachi, dirigent, Escimbahhiga käsitöö just meie saalis ja Gidon Kreimerile oli see esimene Eestisse tagasitulek pärast kõiki neid sündmusi. Ja kuna me oleme temaga isiklikult tuttavad juba muusikakeskkooliajast, siis need sisse kirjutasid ja tema joonistused siin raamatus on. Need on väga südamlikud, sest kõik kirjutad oma tagasitulekutest. Või prantsuse saadik tõi esimesed esinejad Estonia kontserdisaalis just siiani. Arusaadavalt me oleme lähedal, aga me oleme ka ilmselt südamelähedased. Ja nyyd kohtumisõhtud on olnud erakordselt toredad. Need on olnud kantud kosmositseerimisest ja kui siis lisada juurde siin. Esmakordselt tehtud perekonna ja suguvõsa kontserte. Neid enam ei kordu, kõik, paljud neist saad aru, et see oli tagantjärele vaadates et see oli nii ja nüüd on see tükiks ajaks tehtud. Kas need olidki Järviteist või otto vasar ja, või Trallad või, või kurjevid, need on kõiksuguvõsad seal peasked Leda seotud kogu muusikaga ja Eston lastega. Need on väga vahvad elamused. Need sidusid meie väikest saali ja kogu diaatrit tekitasid usaldust. Seda õhkkonda ei saa mitte millegagi võrrelda. Peale selle ei tohi unustada, et Esto hullasid kõik meie tuntud solistid. Airenne anger, Ell, haak humal kui Katrin karisma ja Kilgas siis ilmselt väga tihti meil. Nadia Kurem, Kuslap kõrts, andi Maiste, Matti Bay, Puurad, Saulep sill, Savitski, taluma Trallal, Tõnurist, Tammel, Valdma, Veskus, Voites barovi, Jõgeva kurja. See on otseselt seotud nende suure loomingulise tööga. Sest need on kanged, kes on paralleelselt raskele teatritööle Õhtut hommikut seotud sellega hoiavad vaimu värske ja valmistavad ette kammermuusika esinemisteks. Seal see on väga austusväärne töö, et hoitakse ennast vormis, õpitakse uut repertuaari ja tahetakse suhelda lähi kauguses oma kuulajaga. Võiksime üldse terve ühe lõigu rääkida ja filosofeerida sellest mida annab nii esinejale kui kuulajale. Selline saal nagu on talveaed mis omal kombel ju seda ajaloolist kammermuusikatraditsiooni kõige paremas mõttes viib edasi või hoiab üleval. See on minu jaoks, on olnud alati kaunis huvitav see mõte, et ah küll oleks huvitav olnud kunagi talveaias näha mingisugust viidet vanale Talvaja kultuurile. Alažuenbrunny lossi talveaed. Ma olen tõepoolest Sven ronis ka ise käinud. Toimusid ju kontserdid ja lavastused ja ja ka Mozart on kirjutanud suisa talveaia jaoks etendusi. Aga kammermuusika on nii, kui sa oled avatud, siis ta ronib sulle nii sügavalt hinge. Selleks peab olema võimalus ka end avamiseks või mil eestlastel oleks vaja mingisugust mugavust või tihtipeale nagu ei naudiks ja et sa oled väga õlg õla kõrval kellegagi seal, mis on paratamatu sümfoonia suurte saalide rüpes. Aga kammersaalis on hea, kui sul on olemas omad ool ja, ja selles on oma mõtet kuidagi. Mõelda ja võib-olla suhelda. Ja küll on kena, kui see on kena saal ja kus on hea, võib olla hubanegi olla. Ma arvan, et talveaed seda on. Ja, ja see baasipliinegi on hea, et kui ta on nii demokraatlik, ta ei ole liiga kõrge ja see vahetu suhtlemine meie Saalgi avaneb natuke teisiti. Ta ei ole sul pikut ette, nii et sa näed, sa suhtled selle inimesega, kes sul sinu kontserdile on tulnud. See on vastastikku kasulik ja kohustab. Sa pead omamoodi ära kannatama selle esineja pilgu. See võib-olla ei olegi sulle otse suunatud, aga see tuleb hoopis teised laekuga. Sellepärast seal laetud muusikaliselt ja tekib võib-olla niisugune ebamugav moment, millest ma nüüd otsa vaata. Ei, see on teine pilk, seal ta suhted teistmoodi. Ta võib olla rääkisin, sest ta on valgustatud solist ja, ja teiselt poolt missugune õnn seda on öelnud esinejad ise mitte nad energeetiliselt haaravad selle kammersaali ulatus, nad saavad suhelda kogu publikuga. See on tõsi. Neid külalisraamatuid vaadates minuni jõudis niisugune tunne, et talveaiast saadud elamus on avanud inimese avanud ka tagasihoidliku eesti inimese, rääkimata külalistest. Ja see, mida ta on siis kirjutanud siia külalisraamatusse on üle keskmise intiimne, isiklik ja, ja väga südamlik. Victoriaga, sa oled uus, et me mõningaid neid tsitaate külalisraamatust loeme ka kuulajatele ette. Liigutav, et on üks koht, kus Eesti ja Ungari igal aastal kohtuvad Shander pätefi päeva korraldajate nimel. Mall Hellam. Ungari aukonsul 15. märts 1997 19. detsember 1995. Leevike toksib aknale külmal talveaias. Häid jõule. Vahur Kraft. Tulek talveaeda toob alati rahu südamesse ja rõõmsad mõtted tulevikukindlat meelt, teile. Kauneid jõule ning tegude ja õnnerikast aastat. 1996 Härma värk. 19. detsember 1995. Talveaiale olen koos teiega teostanud ühe unistuse astunud ühe sammu tagasi just tagasi moe juurde. Koos teiega on minu erialal uus tähendusnüanss. Siin kõlas muusika, mood ja teie ruum. Tänan. Liivia Leškin. Kolmas detsember 1997. Pasunat puhud või viiulit saed, parimaks paigaks talveaed sinakas lõõgastud või oled tööl hoopis, kas koguni uusaastaööl? Perekonnad ees, pered? Detsembrist 1996? Ainult suuri asju tahta, see rahuldav, ütles tobias. Kas ei võiks meiegi vahest suuri asju tahta? Vardo Rumessen? Ühele kaunile inimesele pillile ja päevale mõeldes perekond Visnapuu. Kaheksas aprill 1998. Ülalnimetatud perekonnale suur, suur, sügava austuse ja tänukummardus. Ühtlasi kujunes tänasest üks meeldejäävamaid ja sügavamaid päevi meie elus. Meenuvad Marie Underi sõnad. Õnn ei tule üleöö. Õnn on valude töö. Marju Riisikamp kaheksas aprill 1998. See ongi suur muusika. Oli meeldiv kohtuda hingesugulastega suure muusikamärgi all. Loodan, et sellest kujuneb oodatud muusika, hommik ka edaspidi. Urvi Haasma Eesti muusikakoolide liidu nimel 29. märtsil 1997. Seame alati pillid palgeile, kui palutakse esineda väikestele Kiiuldajatele ja pianistidele. Saalis olid Jõhvi, Saku, Keila, Viimsi ja Kose muusikakooli õpilased, samuti õpetajad. See muusika oli tõesti kõikvõimas ja suur. Naljaasi oli sõita Lõuna-Eesti kõige lõunamast paigast Valgast imetlema meie suuri kunstnikke nii kaunis interjööris nagu talveaed. Suur suur tänu kõigile, kes selle päeva nõnda kauniks muutsid. See ongi suur muusika. Kuulajad Tõrva, Hummuli ja Valga muusikakoolist. Viies aprill 1997. Kui teil vähegi aega on, astuge ikka Estonia talve ajada sisse sest ükskõik mida või keda siin esitletakse, on see kõik kokku üks Eesti kultuur. Priit Aimla. Eesti muusika päevade avakontserdil 16. märtsil 1994 on kirjutanud Raimo Kangro oma käega ja allkirjad on veel lisanud Eino Tamberg, Veljo Tormis, Mart Siimar, Madis Kolk, Valdur Roots, Priit Kuusk, Erkki-Sven Tüüri, Tõnu Kõrvits. Elame veel. Olgu aastas 365 Eesti muusikapäeva. On mitmeid traditsioone, tõsi, ühel või teisel hooajal rõhutama, et me võib-olla ühte, teist aga siiski läbi aastate on kandunud. Et me alustame päev pärast rahvusvahelist muusikapäeva või ütleme, sisuliselt sel ajal helistati esimese oktoobri õhtu on alati väga suur kontsert ja õhtul ja ja siis ei ole. Ei ole mõtet konkureerida vaikset und komakohta lihtsalt muusika võidab sellega rohkem. Tõsi, viimased aastad on raadio neli teinud oma päevast kontserdiülekannet siit otseülekannet talveaiast. Aga siis on meil traditsioonilised jõulukaubad ja aasta lõpp, mis on seotud kogu Estonia teatriga. Siis oleme me märtsikuus pidanud meeles Heino Elleri sünniaastapäeva ja aastaid seostanud selle Eesti muusikapäeva või nende programmidega olen teinud seda nii eraldi kui muusiku muuseumiga koos tänavu aastal, tingimata jälle. Siis on olnud Eesti muusika päevad aprillis, mida me oleme heliloojate Liiduga järjekindlalt koos teinud, kas oli seal heliloojate liidu eesotsas siis Lepo Sumera või või Raimo Kangro, need on kõik meie kallid mälestused ja koostöö. Nüüd märtsikuuni, eriti rikas on lisandunud 14. märts. See on eesti keele ja kultuuripäev põis, Petersoni päev, seda me oleme nüüd alati ausalt tähistanud ka. Ja veel üks kurb päev märtsis. Mida me oleme ka meeles pidanud. Mitmel puhul on see üheksas. See on põlengu päev. See on pommitamise päev Tallinna jaoks linna ja Estonia teatri. Sest kontserdihoone jäi terveks. Meil on ka olemas mälestused ja märkmed nendelt inimestelt, kes olid siis krati etendusel üheksandal märtsil, kui see pommitamine oli. Ja siis oleme mõelnud ka Georg Otsa päevale, eriti siis, kui tal on ümmargused juubelid olnud. See on siis 21 märts, siis on meil olnud oluline 13 juuni siin talveaias, sest see on nurgakivipäev. Ja kui on olnud jälle nii, meil on ka märgukirjad sellest olemas. Kas Estonia seltsiga või, või eraldi oleme tähistanud kontsertidega seda kas siis avalikult või kinnise üritusega. Ja Tore sellele kivile patsi anda. Tulge vaadake, ta, ta on, kannab kindlasti endas väga varjatud väärtusi ja mingisugust väga suurt informatsioonist kättesaamatut. Ja kriigi sünniaastapäev 15. juuni mida me oleme omamoodi seondunud ka laiemalt, Põhjala muusika päevaga või Skandinaavia. Aga ajend oli sellest, et kui riigi 150. sünniaastapäev oli, siis oli tõepoolest, niiet Norra saatkond koos Estonia Seltsi ja Muusikaakadeemia osaluse korraldasid ju Eesti interpreedid noorte seas ja võistluse ja Ralf Taal võttis selle ära ja autasustamine esimesed mängimised olid siin ja edasi sai ta ka siis võimaluse sõita juba edasi Norrasse. Nii et meil on olnud väga kauneid kreegi, kammermuusika kontserte ja on ekstra õppinud solistid Leili Tammel ja Nadia Kurem ja väga ilusaid musitseerimine on olnud. Ja muidugi Valgete ööde kontserdid, need tunnisari kontserte, kas siis nädal või 10 päeva aasta alt, siis kuidas paremini klapib teatrid, aga sa oled nii tagasihoidlik, nimetavad oma ettevõtmisi festivalidega, nimetame siis niiviisi. No meie idee on olnud algusest peale nii, et need haaraksid tagasivaatavalt hooaja menukamaid esinemisi või sisukamalt kontserte ja siis me võtame, sest me oleme teater ja üldse oleme harrastanud seda, et kui midagi on väga hästi korda läinud siis meil on see võimalus. Teistel, paljudel suurtel kavadel ei ole seda võimalust korrata, siis meie saame korrata. Nii et tegelikult on neid terve hulk, rääkimata sellest, et kui siis juubelit ring hakkab tulema Et kas on niisuguseid traditsioone, mis tõmbab siia inimesi ka väljaspoolt Tallinnat üle, terve vabariigi? Ja neid on nii eelkõige noortele suunatud siin hakkama kohe ehitama ja ma pean tunnistama, kui siin ongi nihukesest suurt haaret võib olla tunda siis ikka seetõttu, et meil on häid kaasaaitajaid ja kaasategijaid, see tiivustab ja annab võimalust jätkata. Ta. Nii ütleme aitäh siin Eesti muusikakoolide liidule. See on muusikakoolide võrk, laste muusikakoolid, siis vanasõna kui eeldust kes on selle seltsi kaudu vabandust liidu kaudu tulnud talveaeda just sel põhjusel mõtlesime, et noh, mis see talve aediumise kammermuusika on, sest sari see ongi suur muusika, ei ole pelgalt olnud muusikutest ja pillidest kõnelev kontsert, kohtumiste sari, vaid see on olnud kohtumine noorte, võib olla tulevikumuusikutega üle Eesti, kes tulevad siia igal sellel kontserdil osaleb ka keegi konkreetsetest koolidest või keegi edukam õpilane siis mingil pillil, mis on siis antud juhul kõne all ja taolisi kontserditsükleid meil on juba mitu erinevat, on puhkpillitestika, puu- ja vaskpillidest praegu on juba löökpillid käsil ja see on juba vaat et viies hooaeg jookseb või siis koostööd kooriühingu mitmesuguste seltsidega, on siis Eesti naislaulu selts või Eesti meestelaulu selts või, või siis segakooride liit läbi naislaulu seltsi on tulnud siia sisse populaarne üritus, see on koolijuhi kolmapäev ja seoses sellega on meil ka olnud palju külalisi, sest et kõrvuti Tallinna koorijuhtidega on seal olnud noh, näiteks Heino Pehk põrust, tema tegemisi on tutvustatud ja, ja Tartu mitmeid koorijuht Vaike Uibopuu või iilik, noh, neid on tulemas kohe varsti ka Alo Ritsing ja, ja see rivistus, kes on siin kuulsate koorijuhtide oma rääkimine, oma pajatamine, oma mõtted, mitte ainult see, mis selja kaudu on tulnud, sest Cowift teeb oma tööd, eks ole, kuuri kaudu ja see kostab patsi, mida ta ise räägib. No siin on väga kuulsad ja tunnust koorijuhid olnud ja rääkinud kuna areng, Venno Laul, noh, paljudest oli juba siin eelpool hiljem elik ja Olev Oja ja ja eakas Vahteri jaa, jaa. Mul on põhjust öelda aitäh koostööpartnerile klassikaraadiole. Sellepärast et tänu klassikaraadiole on nende kohtumisõhtute kassetid olemas ka raadiol. Ja need hääled ja mõtted on jäädvustatud ja ka see muusikaline materjal, mis siin esitati ja mis puutub üldse koostöös raadiotega, no siin sai ju nimetatud. Raadio neli raadio seitsmega on meil olnud väga suur ühistöö siin elulõnga. Saris need muusikalised kohtumised, mida Ene Pilliroog läbi viis, see oli ka läbi hooaegade ja nüüd jumad siis riburada tagasi Eesti raadio juurde klassikaraadio, kes on meie hea sõber olnud väga paljude kontsertide kaudu. Ja siin on niisugused raadiohääled olnud Eesti raadiost ka nagu Hubert Veldermann kes tegi ligi 40 otsesaadet ja see oli pühendatud mitmesugustele seltsidele ja ja mitmesugust liikumist ja neid on ju Eestimaal väga palju. Ei või siis mati nii talveaias Reet Valing. Helve võsamäe tegi muusikalise tunni mõtisklusi ja, ja paljud muusikalise tunni kuulajad käisid läbi aastate siin talveaias. Nii et siin on olnud Et näiteks raadio Uuno esimene saade oli siit kuku raadio esimehe saade oli talveaiast. Pidulikud sündmused, pidulikud sündmused on siin olnud, Ringhäälingute Liit tegi oma esimese avaliku saate siit ja siin on antud kuldset mikrofoni edasi ja preemiad ka. Klassikaraadio aastapreemiad on siin üle antud. Meil on väga hea meel selle üle. See on ka traditsioon ja eks me püüame siin ise olla tublid, et, et meist ei väsitaks. Ja nagu me panime nüüd tähele väga paljud nendest sarjadest ei ole ju mitte ainult sellise ajalise tähendusega tänase päeva tähendusega vaid nad teenivad kultuuriajaloo jäädvustamist väga paljud ju nendest Minu jaoks väga rõõmsaid rääkimisi väga kummaliste see Eestimaa väikestest paikadest, kus on ühe või teise muusikaõpetajaga, et kes ei juhtunud kuulma mingisuguseid saateid või lindistusi või, ja kes kunagi ei ole saanud talveaeda. Ja, ja ometi nii, et raadiovõim on ikka väga ilus. Tahtsin veel rääkida, et talveaias on olnud väga arvukalt etendusi ja kaetud on nii ooperi loomulikult lühiooperi, siis operetti läbilõikes ka muusikaližanr ja ballett. Kusjuures need on olnud loomulikult siia sobivad ja need on olnud autori balletid selles mõttes, et koreograafile. Ja seetõttu on see olnud väga huvitav jälgida, kõige esimene oli tonitseti tompas kohale ja kõige rohkem on siin loomulikult olnud esindatud tudengiteater ehk siis konservatooriumi, hilisema muusikaakadeemia ooperistuudio. Aga kõrvuti sellega on olnud ka Estonias tega edukaid esinemisi. Esimesi oli siin teenija, käskijanna, Bergoleezi teenija, käskijanna ja ja meie edukamad lavastajad on tõepoolest olnud. Oma teadis kõige rohkem muidugi Neeme kuningas. Meie heatahtlikule suhtumisele siiski ei ole nii olnud, et need lavastamise võimalused ei ole siin sugugi mitte kiita ja see ei ole omamoodi, on väike kinnisidee ja palve olnud alati, et küll on tore, kui saaks mingisugust lavastust ja publiku õnneks heatahtliku tulemis mõnuga toetanud. Tegelikult on siin mul kirjas 34 eri nimetust. Ja see tähendab, kolm lavastust tuleb ava ja ja seda küll. Arne Mikk koos hel tarenteriga. Selles mõttes meie jaoks toredaid lavastusi, et et mitmed dekoratsiooni osad on moodustanud, ütleme talve jaoks siukseid päevasuuruse, kas need on ka kuni selle reeglid, mis meil seal kammermuusika tarbeks on jäetud lavale? Need on ka ju kõik tulnud lavastustest. Aga näiteks, kui ma räägin kaasaegsest tantsuetendusest, siis Lepo Sumera muusikale kaunis kummalise pealkirjaga ühe luuletuse järgi rohi kasvab must läbi. Anu Ruusmaa koreograafia-le, see oli väga huvitav etendus, lepa aitas sellele ise oluliselt kaasa muusikanõustajana ja kuna seal oli ka looduselindid Fred Jüssi poolt salvestatud ja see liikumine ja värvid ja see oli väga huvitav mälestus ja Lepo ise pidas seda tähtsaks siis on siin olnud mitmesuguseid kombineeritud ettevõtmisi mitmeid kunstide kokkusobitamisest. Kas see on olnud elav muusika ja skulptuuris Päikese pisiskulptuur, plastika tegemine, Tauno Kangro ja samal ajal koreograafia ja harv või siin on olnud installatsioon, noh, ütleme niiske, huvitavat maalimistehnika ja, ja džäss. Või siis oleme. Seostanud selle videograafikaga ja elektronmuusikaga meie õhtuid, Donald väga huvitavad need võimalused. Või siis mingisuguseid eraldi luule ja muusika ja, ja kunst või näiteks meil on olnud adresseeritud see muusika või seostatud meie vaipadega kobe läänidega, täitsa kobe lääni õhtu näiteks ühele või teisele ühendatud muusika. Nii et ta eksperimentaalset mõtlemist ja ristidega koos töötamist ja mitme mitme valdkonna ühendamist on olnud palju. See on pakkunud palju huvitavat. Aga ütle Victoria et kuidas need ideed sünnivad, need ei ole ju kõik, ainult sinu väljamõeldud. Sulle tullakse kappa. Kui ma, see on vastastikune ja, ja reeglina on see siiski nii, et see esineja, kellega me järgnevat julgustüki ette võtame, ta peab saama kõigepealt isendit Endale kogemusi esinemisega selles saalis ja kui tal tekib selle vastu usaldus või vaim hakkab tööle siis tahad kuidagi rohkem ära kasutada selle saali, kas võimalusi või eri ära. Siis sa teda eristab teistest lootuses, et tal ka endal on huvitav ja oma kuulajale midagi siis sellist pakkuda. Et see on alati loomingus, on ikka see koostöö ja väikese ringe pole. Kui me räägime siin koostööst siis Ja tänuga Jüri Kruusile, ta on tõepoolest inimene, kes on väga pühendunud oma tööle ja kui ma mõtlen esimestel aastatel oli meil. Me nimetasime seda, kas ooperis kohvikuks ja kuulasime oopereid. See on meie oktoobrikuu 91. aastal, vaatasin, oktoobrikuus on olnud kolm kohvikut ja siin on tõepoolest olnud kommentaar, aga on kuulatud. Esimene oli muuseas jälle Mozart, Mozarti võluflööt. Aga siis dirigent Karajan ja peaosades tõepoolest maailma kõige suuremad kuulsused, võisin, kuulasime Nabucco ja või siis lõbusat leske, aga jälle noh, tõepoolest laulist ratas ja ja dirigent Karajan ja see oli esimene samm ütleme, suurte ja kuulsate kutsumiseks siia väiksesse algavasse talveaeda ja, ja Jüri oli see, kes siis aitas valida ja kommenteerida ja me valmistasime neid lühikesi laudadele ja joodi siis kohvi ja ja kuulati muusikat kenas õhkkonnas. Järgmine etapp oli see, kui me saime IBAN CD-mängija ja oh õnn, kui video tuli. Nii et tehniline revolutsioon on kandunud sellest saalist nii läbi, et kui me siis juba korralik valguse helipult tuli siis kusjuures see helipult on meile kingitud nii nagu palju asjungikitud, vot sellest kinkimisest võib ju veel eraldi rääkida, aga. Me jõudsime selleni välja, tegime videoõhtuid, muusikafilme, näitasime kommentaaridega. Tõsi, igal asjal on oma aeg, tundub nii, et suure kino ja, ja kvaliteeti, et demonstreerimiste ja koduvideote levik tõepoolest näitas kätte õige aja, seda ei ole vaja, aga see on käidud etapp ja ma arvan, et väga tänuväärne etapp. Nüüd on olemas meil juba oma Est hoolaste CDd paljude solistide, mille esitlus toimub siin ja ikka meenutatakse ju seda kasuneid, möödaniku lauljad või on praegu tegusad Esto hullasid, kuulsad? Vot see on seotud kõik paratamatult selle liiniga. JÜRI nimega Jüri Kruusi ilmaga ja loomulikult Eesti Raadio osalusel on palju siin toimunud, sest noh, kes ikka neid siis salvestas ja kust see tänuväärne töö on tulnud. Siis talveaias on alguse saanud tikkustiku lauluvõistlused, see oli Estonia selts Arne Mikk. Või ansamblid Tallinnbrass tegi oma esimese kontserdi siin või taas Estonia brass tegi oma esimese ülesastumise siin mitmed ansamblid Hammer sündinud siin kooslused või siis tõepoolest kuni selleni välja, et meil on oma hiilgavad džässi esitajad Toivo Undi ansamblit mitmesugustes variantides, nii et kui on vaja siis oma majast lihamme läbi žanrite häid esitajaid. Ja mitte ainult pillimehi. Sa oled siin avastanud ka nii-öelda õhtujuhi talente, ma pean praegu eelkõige silmas arvad, külge? Ja muusikut Priit Aimla, et just siin on tõepoolest arusaadav, et ta on hea pedagoog sest ainult süvitsi ja hea abiline ja väga hea pillimees. Nii et selles mõttes suure muusika kae sarjas, nii nagu ma nimetan, see ongi suur muusika. Viimased aastad on tänu temale seda sisukamaks kujunenud, et ta neid juhibi. Ja mulle tundub, et talle endale pakub ka see huvi, sellepärast et tore vaadata, kuidas peale muusika saab ka ütleme, sõna abil kiirendada seda levi. On võimatu, meie saate tunnikese sisse mahutada kasvõi loetelu korraski. Seda 10 aastagi kantset tööd ma nimetan seda küll tööks sinu aspektist vaadates ja siin selle maja inimeste aspektist vaadates tegelikult ja on see nüüd ainult töö vaid üks suur kunstiteenimine. Aga ütle palun, teooria, siin on kindlasti sul ka mõningad sellised kummalised õhtud, mis on Haameri mõttes täiesti määratlemata. Ja nulin näiteks, meil on olnud astromuusikaühingu time avaõhtu ja selle loomine on siin olnud, see oli juba 93. aastal. Detsembrikuu on eriline siis ja mäletan, Urmas Sisask oli see, kes trumm käes. Häid vaime kutsus kaitsma seda talveaeda ja, ja loodavad tehingud ja ja õnnistus palus ka meie kivile ja, ja talveaiale, sest see kivi on tõepoolest eriline kivi. Aga. Ma lehitsedes meie külalisteraamatut, ma ei taha seda raamatut nii nimetada sündmuste raamatut siis Urmas kirjutas sellel õhtul, et kurjus ei ole kõikvõimas, see ta sellele mõttele tuli, tähendab, oli järelikult palju headust. Järelikult pidi olema niisugune ja uhke tunne selle üle, mis seal oli. Miks muidu niisugune asi tuli meelde. Ja, ja Heili maus samal õhtul kirjutasid kuu sai loodud hiiumärgiga jälle kaunis märkimisväärne, aga no see näitab, millised toredad mõtted ja, ja ma pole hingeseisund hoo ja, ja Urmas Sisask, see oli tõepoolest nii, nagu me rääkisime, on teada. Ta ta on põletav natuur ja täiesti hingest tegev. Juhtus nii, et ta tõepoolest, samal päeval kui ta siin oli kontsert, teda mängis ka oma tähtede muusikat, siin siis cover, kas marssis üle meel, ava jäites niitma, siis sõidan Austraaliasse ja see on tõepoolest noh, kas just täpselt nii ütles, aga no igal juhul Austraaliasse läks, siis tal läks lennuk ja ta läksid otse lennuki peale, aga see jääb lihtsalt meelde, see on meil alati niiviisi, teame, et siit ta läks sisse vaatama neid tähti ja kuud siis nõnda öelda teisel pool teiselt poolt oja ja üledalva ja lava on senise käinud kujundrikkalt kohvrid käes ja nii. Ja, ja see ei olnud mingi pelgalt, see oli, see oli õige, see oli sõbralik ja ja me natuke vaimustasime sellest. Noh, olgu siis nii. Aga kuhu läheb talveaed edasi, kohvrid käes? Ideed peas. Ma ise loodan seda, et, et see väärtuslik, mis meie esinejate ja, ja sõprade ja toetajate poolt olgu see ikka räägitud, me ei saaks teha, kui kultuurkapital. Ei, näiteks kui ei mõistaks, et et need esinejad, keda meie siin Ka teenime sõna otseses mõttes ei oleks oluline või ei oleks olulised. Või siis seesama aitäh teede Rehkaks, kõlab tehniliselt ja teede, aga need on mehed, kes aasta-aastalt on oma juut juhatuse kaudu võimaldanud toetussummasid lastele ja peredele ja koolidele tehtavate kontsertide ja ürituste osas saame neid teha niisi, lisaks Kultuurkapitali toele või veel kaugele väga investeerimispank, küll asjaosalised teavad ja tunnevad ennast ära, need tublid mehed. Siis ütleme siis, härra härnower. Küll on hea, et ta on siiamaani väga lugupeetud olnud ja praegu nüüd juba Sampo Panga liider siin Eestis, no neile me istume ikka veel oma voodi ka kurb, aga see on tõsi. Siis ütleme niiviisi, et sellel omaaegsel kvaliteet mööblil, mis talve ja siin on. Ja tänu sellele oleme saanud sele valgustuspuldist siia, need on kingitused või perekond Visnapuule kes läbi oma Suurte kaotuste on ometigi olnud. Nii üllameelsed, et on, on, on kinkinud talveajale klavessiini Päikese aga meie jaoks piisava ja hea. Aitäh kõigile eelpool nimetatud abilistele Tallinna klaverivabrikule, kes on aidanud korras hoida meie kabinetklaverit uut head tublit pilli, mille aitas professor lassmann välja valida. Me ei ole sellega koormanud teatrit ja oleme püüdnud omalt poolt aidata kaasa sellele, et et teater võimaldab nii paljudele seda saalis kas soodsalt või isegi ilma. Selleks, et lihtsalt muusika ja kõik need head ja õiged ideed, mis seda maja on valitsenud. Läbi väga paljude aastate pean ma siin silmas loomulikult mitte talveaeda, ainult sest me oleme selle asja väike osa. Aga et me kuulume kokku ja ja, ja ma loodan väga, et me saame veel veel jätkata. Kas sa tunned ennast vajalikuna ja on see hea tunne? Kõhklusi neid on palju ja. Ja vot niisugust rahuloleku tunnet ei ole ikka. Ma arvan, et ju saab kõike ikka veel paremini või, või põhjendatumalt või ja kui, kui saad kaasas käia, sest aeg muutub väga kiirelt, mitte ainult põlvkonnad, vaid aeg muutub ja, ja ometigi märgata seda muutuvuse suhet päevaga. Muusika on ju jääv, aga muusika ju ka areneb, eks ole. Vot see vahendaja omamoodi staatus siin niisugune nagu see mitte metronoom ise, vaid see vot see, see, see tiksuja seal vahepeal see seier, vaat see roll, see ei ole rahuloleva inimese roll. Aga küllap ta on niisugune loominguline ja, ja väsinud ei tohi. Sest siis ei ole enam omal kohal. Palju õnne Estonia talveaiale, kes homme pühitseb oma kümnendat sünnipäeva. Sel puhul ajas talve ja perenaise Victoria Jaago mäega juttu. Virve Normet.