Edward kriigi kevadlaul oli üks neist lauludest. Mine Karevaalia poistekoor tervitas möödunud pühapäeval oma vanemaid sõpru koori vilistlasi, kes olid tulnud koori juubelihõngulise kevadkontserdile Tallinna Mustpeade majja. Koori algsesse pesapaika. Aastaid tagasi, kandis hoopis pikemat Jaan Tombi nimelise kultuuripalee nime ning andis selle nime ka oma poistekoorile, mille asutamisest möödus 45 aastat. On esimene koolidevaheline poistekoor Eestis ning vanim pidevalt tegutsenud kontsert poistekoor. Viimased 10 aastat on lauldud Revaalia nime all, kuid tuntud ja populaarne on see koor olnud Imbi kui Revaalia poiste koorina. Koori asutajadirigent oli Aksel Pajupuupeadirigendid, on olnud Uno Järvela, Peeter Perens, Koidu Ausma ning viimased 10 aastat Hirvo Surva. Dirigentide enam koori juures töötanud ka Kuuno Kunnar filosta Aita Teder, Reet Ratasepp, Elvi lint, Silja Roose, Veikko Lehto ja alla Eelma. Tänasesse saatesse tulid koorist rääkima kauane Tombi poiste dirigent Uno Järvela ning praegused Revaalialased peadirigent Hirvo Surva. Ettevalmistuskooride dirigent alla Eelma ning lauljad oma sarv ja Henri Tiisma. Alustagem aga ühe esimese salvestisega koori esimese dirigendi Aksel Pajupuu poiste laulust 1959.-st aastast. Koori juhatab Uno Järvela. Õuna järverateerite Tombi poistekoori dirigent 20 aastat ja teie käe all tõusis koor üheks Eesti tippkooriks. Kuidas see võimalikuks sai? Nojah, võib-olla peaks. Kõigepealt mõne sõnaga ütlema seda eellugu, miks ma selle koori võtsin, sest mina olin tulnud just Venemaalt tagasi, kus mu perekond oli küüditatud ja Ernesaks ootas mind nagu meeskoori ja sinna omaga siis tööle nagu läksin ja samuti alustasin tööd Tallinna muusikakoolis. Ja kui siis järsku tehti ettepanek, võta tolleaegse nimega Tombi poistekoorijuhtimine, mis oli praktiliselt juba laiali läinud, pool aastatalist ligi ei olnud enam töötanud. Ja siis tekkis mõte, et kas, kas ma ikkagi jõuan nii palju palju vastu pidada ja oli Ernesaksaga siis nõupidamine, et mida teha. Ja tema vastus oli väga lühike, kes siis eesti lapsika laps õpetab, kui eestlased mitte ise? No sellega oli, oli siis öeldud, mulle ta oli ja mees see koor ka vastu ja ta lisas veel sellele, tähendab nooruse ajal nagu sina, inimene jõuab palju korteri praktiliselt uuesti komplekteerida, jah, vist alla 10 poisi oli, kes oli vanas koosseisus, nii et ta tuli, oli küllaltki siis niisugune organiseerimise järgus siin esimene pool aastat, võib-olla isegi esimene aasta, kui hakkas juba leidma, siis nagu nagu parema häälega ja parema kõrvaga poisse. Ja peab ütlema, et see oli, see oli siiski väga tore aeg, mida tekitab, kas võib-olla natukene raskus, see oli, trammil oli tol ajal väga pikad reisid. Ja kuna ma olin siis järgmisest aastast juba RAMi dirigent, siis olin tükk ära, õnneks oli, oli mul tubli kaaslane, see oli Kuno areng, kes oli ka ligi kaheksa aastat seal ja, ja nii, et töö töö käis edasi ja lõpuks ja tulemust hakkasid tulema. Ja Tombi poisid hakkasid ju ka reisima? Jah, seda küll. Kui nüüd reise kokku vaadata, siis neid on üle 50000 kilomeetreid. Nii et see on augus, aukartust äratav arv ja oli ka siis esimene pääsuke nagu laste kooridest, poiste kooridest poistekoor, nagu tol ajal veel ei olnud, need hakkasid alles hiljem tulem. Kes käis ka välismaal Ungaris ja Ungari sõiduk, peab ütlema, üldiselt ei tahetud lapsi välismaale lasta. Aga tänu tolleaegsele kultuuriosakonna juhataja Tajale Olav vutile, kellega ma olin just juhuslikult suvel suvitasin koos tema võttis nagu selle asjaajamisenda peale ja nii see sõit toimus, hilisemad sõidud juba kahjuks jälle jällegi lastele ära. Ja repertuaar järjest kasvas ja laienes. Jah, repertuaar kasvas tõepoolest ja, ja neid laule on, on ikka päris aukartust äratav arv, need ulatuvad kaugelt üle üle 100. Ja kui nüüd nüüd tähtsamaid võib-olla esinemisi võib-olla öelda, siis muidugi kõigepealt 69. aastal, kui oli võistulaulmine ja juubelilaulupidu Tartus, sealses koor saavutas esikoha siis koor on esimene niisugune saalides nagu Moskva konservatooriumi suures saalis siis on kongresside palees siis Leningradis, tolleaegses Leningradi kapellis. See oli siis esimene koor, kui hakati organiseerima laste muusikanädalaid ja me saime siis kutse esimesena sinna esinema. Ja seal oli siis ka meil solistina kaasas praegune konservatooriumi rektor Peep Lassmann. Nii et need oleksid niisugused niisugused suid sõidud, no rääkimata muidugi nagu ma nimetasin, juba Ungarist, kus meil oli lastekooride festival ja, ja niisuguse pikad sõidud nagu Siberisse kutskisse. Mis võib ütelda, et oli, oli nagu koori võib-olla üks, üks edukamaid reisi vaatamata, et see oli nüüd see oli nii pikk. Ja muidugi teine, mis läks hõlpsamini, lapsed käisid lennukiga Usbekistanis ja tol ajal poisid olid nii et Usbekistanis oli ka ooperiteater, no mina olin siis siis juba ooperiteatri peakoormeister ja seal siis poisid ka pargiga pessis, tegid kaasa. Nii et meil oli nagu kahed ülesanded, siis oma oma kontserte ja ühtlasi ka siis siis laulda siis ooperis. Esialgu oli Tombi poistekoor puhtalt poistekoor mitte segada. Jah, ega me nüüd ütelda, Me lõpetasime küll jah, sega koorina ja oligi üks Mozarti kantaat, litani laureaat, taanium. Kandsime ette Kiievis Kiievi sümfooniaorkestriga ja see oli üks huvitav juhus, et sedapidi juhatama nägu nagu Neeme Järvi, kes haigestus Riias haigestus Riias, jaa, jaa, tekkis kõrge palavik ja ta tuli sealt tagasi ja jättis mulle siis teade, me olime, noh, meil oli niisugune pikk vaheaeg seal jättis sinna vaksali ülemale teate, et tema otsib uut dirigenti meile jäta nüüd tagasi. Ja peab ütlema siis Paavo Järvi oli meie poiss, Paavo Järvi laulis kaasa midagi niikaua, kuni ärasõiduni meie kooris ja siis tuligi sinna, kui meil tuli Eri Klas ja peab ütlema juba siis eriklassi, haaret. Me laulsime õhtul kahekestiisele kantaadi läbi võõrastemajas hotellis ja järgmisel päeval oli seal üks proov ja kontsert, kusjuures mitte ainult see kaldatunutele juhataja, vaid ka üks klaverikontsert, ma olen unustanud praegusele nime. Aga ta ütles, et ta oli selle kontsertklaverikontserdiga juba natukene ennem tuttav olnud. Nii et Neeme Järvi pärast seda ütles, et et ainult Eestis on niisugused dirigendid, kes niimoodi võivad kiiresti hakkama saada. Kuidas poistel selle keerulisema repertuaari omandamisega lood olid? Sest nõel aastal veel ei olnud ju vestolmisse seda muusikaklassi. Puhu praegu kus praegu laviaid saadakse ja vot see on, eks see oli üks probleem näiteks lastekoorile, selles mõttes seal läheb, järjepidevus ei tule, ei tule häälemurret selles mõttes, et noh, et ta nagu seemne täiesti murdumise hääl ja, ja selle tõttu poistega jääb nagu vähe aega laulmiseks ja noodiõpetuse tegemiseks. Kuigi peab ütlema, et meil oli ka neli aastat juba ennem kurikool. Aga üldiselt oli poistel poistel väga hääd muusikaline mälu ja kui me praegu vaatame, nimekiri, masin ütleksin, niisugused silmapaistvad meie muusikainimesed nagu Sulev ainumetsasarvemängija olevainomäe oboemängija Urmas vull viiul, viiuldaja ja konservatooriumi õppejõud Andrus Järvi, vioola. Jaan Vaidla lõpetas klaveri. Praegu on Estonia ooperikoori ooperikoorivanem minu teada Tarmo leinata dirigent Peeter Volkov flööt. Ja üks huvitav asi on see, et et millegipärast see koor, ma mitte ainult ei, ei tootnud muusikuid, vaid andis terve plejaadi ka näitlejaid. Jüri Krjukov nüüd küll juba manalamees. Aare Laanemets. Lauri Nebel, vennad Juhansonid ja seal on mõni võib-olla, keda ma praegu unustasin ütlemata, nii et selles mõttes see emotsionaalne laeng, mida nad nendel kontserditelt ja selle muusika tegemised said, see tähendab, andis neile mingisuguseid tõuke siiski nagu tegutseda kunstialal edasi ja see on eriti rõõmustav. Pluss tuntud inimesi muudelt aladelt, kes said sellise kultuurilise kasvatuse Mudorist. Muidugi neid neid on muidugi muidugi palju ja väga mitmel pool muidugi noh, üks niisugune tore lõbus mängumees oli, muidugi Lauri lebas temaga temaga oli, oli küllaltki raske vahel, aga ta oli väga tore poiss ja tema oli huvitav, et tema laulis kaua aega siis kanti esimest esimest häält. Jaa jaa ütelda, et tema lisaks esimestes koosseisudes ja tema oli ka üks niisugune põhi põhitugi seal kooris ja siis ma tahaksin veel Jaan Vaidla nimetada, kes oli ühtlasi solist tald ees, solisti nihukese võimetega laulja peale selle absoluutse kuulmisega. Ja alati imestati, kui meie kontserdid olid, koor hakkab laulma, aga koorijuht häält ei annagi. Aga tema andis seal seest vaikselt, andis hääled ja koor hakkas. Siis siis ma vahel tegin nalja, ennumi poistel ei ole selle vajada. Mõtlete nüüd tagasi nendele aastatele kas peale jääb see suur töö või, või olid need kased loomingulise rõõmu aastaks? Noh, kui vaadata nüüd ajaliselt, mille me tegime 12 aastat laagrit ja praktiliselt meie õpetajad, koorijuhid, oleme ilma puhkused, meil läks, see kõik läks, aga see oli minu arvates niivõrd tore aeg ja, ja praegu, kui vaadata, et meil on nüüd tekkinud nii palju juba poistekoore ja, ja, ja väga häid koore. Ja siis see oli nagu see esimene pääsuke, kes, kes nagu nagu andis nagu tõuke kahtlemata Ta ka nendele teistele kooridele, siis siis peab ütlema, et, et see töö ei olnud ilmaasjata ja, ja ja nagu juba Gustav Ernesaks ütles, et noor inimene jõuab palju ja ega noorel inimesel ka ta ei tunne raskus nii palju, kui võib-olla praegu vanematesse asus. Kuulame salvestist 1967.-st aastast Anti Marguste karjaselaulud. Tompi poistekoori juhatab Uno Järvela. Jätkame juttu praeguste Revaalia lastega. Kui suur on praegu koor? Jaa, Tombi poistekoor on olnud ikka selline koor, kus on olnud vist suur osa poisse Westholmi gümnaasiumist, kas on ka praegu nii? On küll, jah, seal poiste seas on eriti eriti levinud see pestru. Aga aga kui suur ta on 65 ta meid praegu või ilma ilma nende ettevalmistust. Ettevalmistuskoorid on ka, on neid mitu. Ja need on kaks, kaks ettevalmistuskooris, üks on c kooridenambee koor ja siis vastavalt vastavalt nooremad poisid laulavad c kooris ja siis natuke vanemad arvavad bee kooris ja siis päris kontsert koorunud sookoll. Teie valmistate väikesi poiss ette suureks koori laulmiseks. Seda jah, võib nii nimetada, aga see ettevalmistamine on ka üks väga keeruline tegevus. Et alati tuleb nagu endale aru anda seda, et selle ettevalmistusega selle suure koori ootuses, nagu see poistekooris laulmise tuhin ära ei läheks. Et poisid muidugi ootavad seda aega, millal pääsevad kontsertkoorija? No see ettevalmistusaeg ei tohi olla ka lihtsalt nagu mingisugune mingisugune kindlate liigutuste või hääleharjutuste õppimine ainult selleks, et kunagi kontsertkooris väga hästi hakkama saada, et see peab olema nende heakohane neile huvi, huvipakkuv tegevus ka seal ettevalmistuskoorides. Et seal on ka seal tundmiseks ettevalmistumine, esinemisteks, ettevalmistumine ja üleüldse nagu tus, hinnangute kujundamine. Et koorilaulja on teatavat tüüpi inimrass, et see on üle maailma, nad on nii sarnased ja äratuntavad, et ja see on ka tõsi, et kõik poisid ei sobi kuuri lauljaks. Eks see selgub ka selle ettevalmistuskooliaja jooksul. Lihtsalt inimene, kõik inimesed ei saa kooris laulda, nad teise, teise natuuriga raadiks, tahavad üksi tegeleda, sest kuulsad dirigendid on ju seda ju ilusti juba ära öelnud, et. Et demokraatia koorilaulus puudub sa pead alluma siis ühe juhi eksale, dirigendi tahtmistele ja selle enamuse soovidele. Et oma egot tuleb ikka väga palju koorilauljana maa suruda. Ja see on väikestele poistele ikka tihti päris keeruline. Järgmised saates kõlavad laulud, on verivärsked salvestised märtsikuust Cyrillus Kreek jumal maa ning taeva looja. Reval ja poistekoori juhatab alla Eenmaa. Kas teil on ka mõne heliloojaga tihedamad kontaktid Hans Hindpere laule, me oleme olnud mitmel korral lausa esita kandjad. Ja Anti Marguste on kirjutanud ka poistekoorile. Tõnis Kõrvitsa need viimasel ajal teinud mereseadeid aga ma ei oskagi öelda, tuleks nüüd otseselt otseselt kellelegi heliloojaga, see on tihedam kontakt. Oleme ikka püüdnud laulda repertuaari täiesti seinast seina. Sest noh, paraku lihtsalt sellise ühe stiiliga nagu ei, ei rahulda esiteks poiss, neid ei rahulda see, et nad laadalt seda, aga vaheldust. Aga paraku ikka juhtub nii, et üks hooaeg kipub tulema, selline rohkem vaimulikum ja teine hooaeg üritada tõttu kuidagi midagi muuta, aga aga noh kuna ta on ikkagi taidluskoor, siis ei jõua nii mitut programmi aasta jooksul selleks õppida, lihtsalt ikka on siin kas on jõuluaeg, on mingid oma esinemised ja jällegi teatud riigipühad tulevad ikkagi vahele, kus on vaja lauludele teatud laule, aga aga noh, mingi hooaja mingi suund siis. Mingi suund on ikkagi on, aga ütlen, et väga raske on seda kava kokku panna, et oleks, ta pakuks endale. Et oleks huvitav teha, teiseks. Teiseks ta pakuks poisile midagi. Väga raske on, siis ta tüdineb sellest jälle ära ja noh, niisugune omaette keemia võiks selle kohta et suuta seda kuidagi kokku üldse klapitada. Milliseks kujunes teie sünnipäeva hooajakava, mis siin on ja mida te ja mida te laulate oma juubelikontserdil? Siin on ka nüüd ütleme nii, vaimulikku muusikat kui mitte vaimulikku muusikat, nii eesti autoreid kui kui ka igast muid autoreid. Et ta ei ole ka nüüd mingi kindla suunitlusega kava. Lihtsalt on läbilõige sellel hooajal lauldud lauldud muusikast ja ütleme siin eesti autoritest, laulame Ernesaks Evald Aava ja kuna oli kreegi kreegi juubeli poeg ütleb, aga mitte enam aastaga juubelihooajaks, me oleme ka kreegi muusikat. Üsna palju ingliskeelset muusikat on kuidagi jälle ümbruskond, ümbruskond mõjub, tähendab siin sedavõrd, et ja mulle tundub, et see hooaeg on suhteliselt romantiline. Hooaeg on meil pead käivad suurte lainetega, need muusikavalikud ja ja seda mõjutab jälle natukene ka see, see hooajareis või midagi taolist. Sa pead ka arvestama, et mis muusika Eestist väljaspool inimestele midagi ütleb ja ja seoseid tekitab. Kuhu Te lähete konkreetselt oma reisile? Meie päris viimane nagu kõige kauem Pariisis. Aga selle hooajareis sai alguse nagu kliendist ja ühest klienti noortekoorist, kellega vaatame, saame võib-olla sõprussidemeid sõlmida. Aga Pariis on nagu viimane kaugeim punkt, kuhu me jõuame? Jah, nägenemi läbi Hannover istuma, ütleme kõige esimeste välismaa tuttavate juures, kelle juures me käisime, 91. aastal. Oleme seal nendel külas paar päeva ja, ja siis lähme edasi klienti. Kuna klient ja Tallinna sõpruslinnad, siis seal toimuvad samal ajal rooside festival seal ja ja mõlema nagu nüüd siis ka sinna ka võetud üheks päevaks, nii et kuulascenti lillepidu jah, kuulus gildililetu. Nii et vähemalt tänase päeva, kui ma tean, et ka agenti linnapea võtab meid vastu ja ja toimub võib-olla siis selline kahe linna sõprussidemete lahendamine veel läbi selle poistekoor. Kõlas kösswinil Lamb oktavi Q alla eenma juhatusel. Revalia poistekoori juures on ka kammermeeskoor ja ansambel duubel seitse. Kolm repertuaari pidevust kaante vahele nagu et, et selles suhtes ei ole küll kurta, millegagi tegeleda oleks. Ühiskontserditel on see jooksmine edasi-tagasi, lavalt maha, lavale peale, sisustab aja päris. Sel selle väiksema seltskonnaga saab üsna palju igal pool ringi reisida ja kontsert on. Esiteks, väiksemat seltskonda on palju, palju lihtsam kokku ajada kuskile toimetada või suveräänse väiksem seltskond. Meil on umbes täpselt 14. Ega nagu nimigi duubel seitse, et nii me alustasime. Vahepeal tuli natuke inimesi juurde, eks seal ära. Aga see 14 on selline maagiline number, et suhteliselt konstantselt püsinud. Ja selle pundiga on teil ka teist laadi repertuaaris. No meil on natuke kergemat sorti repertuaar, et kui, kui poistekooris me ikkagi oleme valdavalt klassikalist muusikat, siis siis siis seal tube seitsmega on, meil on niisugune kaunis kaunis vaba vabastiile. Tõsi, ta haarab ka klassikat, aga, aga ta läheb läheb kuni kuni estraadi ja levimuusikani välja. Kaunis kaunis laia ulatusega repertuaari huvitav kuulata. Ma usun, et ka huvitav õppida laulda haiginast. Laud. Alla alla toitaksega olla. Kavalad. Kavalad ja. Ta turvatunne. Tagasitoojad. Kärbsed korraga. Kedagi seina aknaid. Väljasoo enneaegne vesi läheb ja ja alla laseb alla. Veskile vilja jaa veskile. Ansambli duubel seitse esituses kuulsime Raimond Valgre suveööserenaadi. Kui nüüd võtta nüüd mees kurgu, selline Revaalia mees kors tegelikult see sai alguse eelmisest, 40.-st juubelist. Tekkis juba väike mõte, sest et joobes on nagu kokku kutsutud just nimelt vilistlased. Needsamad nimed, keda midagigi lugesime, olid kõik põlvpükstes. Kas Estonia lava peal laulsid, siis kõik koos tuletasid meelde seda poiste korjeaeg. Ja kuidagi pärast seda tekkis, tekkis selline mõte, et võiks ju. Võiks ju neid. Liita, kuidas koor jääks nagu käima, ütleme tänaseks hetkeks on on need elu ise välja selekteerinud need, kes võib-olla tõesti tahavadki seda teha ja see on suhteliselt väike seltskond, tegelikult. Aga ütleme, et ta on siis tantsis meremeeskoor ja, ja samas needsamad noored mehed, kes on siis poistekooris laulnud, meil on suhteliselt suur laulmisoskus juba suht suur praktika. Ja on suhteliselt lihtsam jällegi minna siit edasi nüüd juba juba mees koolina, sest et praktiliselt kõiki neid poisse juba juba tead ja tunned ja tead nende võimalusi. Ja on lihtsalt meeldiv töötada. Kui sa näed, et need, kes tahavad seda teha edasi laulda, käivad ikkagi koos ja laulavad siis juba natuke ka muud muusikat, kui siis poistekooris. Kammermeeskoor Hirvo Surva juhatusel esitas Ester Mägi laulu üks hetk. Revalia laulu elu on olnud rikas toredate, kontsertide, põnevate reiside, ent ka edukate konkursi esinemistega. 1993. aastal Talle Rootsis. Oscarnsamnis jagati koos Poola kooriga esimest kohta. Koorifestivalil Tallinn 94 olid Revaalia poisid segakooride seas neljandad. 1994. aastal saadi Viinis Schuberti nimelisel kursilt teine koht ning 1997. aastal tuli koor Itaaliast Orlando di lasso nimeliselt koorikonkursilt tagasi hõbemedaliga. Kui kaubad olete laulnud Revali poistekooris. Ma tulin Westholmi kooli 89 aastal siis masinad, see ettevalmistus, kooriv, laulsin seal vist kaks aastat umbes niimoodi, et koos koos sellega siis 11 aastat aga muidu kontsertkooris üheksa. No mis on sellest sellest ajast või millised esinemised või, või, või reisid rohkem meelde jäänud? Kõige eredamalt on jäänud kõige esimene reis üldse nagu minu elus välismaale Saksamaale siis kui ma olin 11 aastat vana ja kas kas kiired autod ja siis väga huvitav toidumenüü kõik selle juurde kuulus. Mina olen Westholmi koolis õppinud aastast 1998 ja kontsertkoori sain sisse neljandal oktoobril 1991. Nii et ka juba üheksa aastat sa võiksid täis. Ja noh, mul on nagu noh, võib kõlada, et poistega on nõunud elustiline elu muutunud, et kui sul on välja öelda, aga tegelikult sellest mööda ei pääse, et need kasvõi seesama väike kodukorramudel või ta nagu ei peaks ikkagi õpetama käituma mitte ainult proovis, et ka väljaspool kooli ja koorib, et ja muidugi ka see, et, et see Euroopa nägemine ikkagi, mida on. Ma arvan, et selle selle üheksa aasta jooksul väga palju saadud ütleme keskmiselt üle kahe aastaga pikem välisreis ja, ja see kindlasti muudab neid mõõdumuusika, mille erinevusi asju Kodumaal hinnata. Kui tundub, et täiskasvanute koorides ei ole enam reis stiimuliks, siis poistekooris vist vist on see endiselt. Ma olen küll tähele pannud, et võib-olla üks neli-viis aastat tagasi oli tunduvalt suurem stiimulit, nüüd on nagu selline. Okk hakkab kuidagi kodumaale jõudma, et võimelised enam nii suure selline noh, samas võib olla. Oleme kõik vanemaks saanud, et ma ei oska öelda mingi päris päris neljanda, viienda klassi poisi seisukoha pealt kindlasti on ta suureks. Aga, aga üldiselt ma arvan, et ta võib-olla üks kuus-seitse aastat tagasi oli tunduvalt suurem kui, kui sõitmi kaugem tunnuseletteni vorm. Praegu nagu nagu internet toob, toob need Rauma linna tänavad ikka kirjutuslaua peale kätte siis enam nii suur selline stiimul, jalad. Ta võib televiisorist võib vaadata ka Rooma paavsti, aga, aga nagu te olite seal peale Orlando di lasso konkurssi Püha Peetri väljakul, kus paavstid tervitas, ma usun, et see oli siiski siiski omaette elamus. No oli küll, selle selle juurde käis muidugi kannikesed neli tundi lõõmava päikese käes ootamisse. Siis võib-olla võib-olla just selle neljanda, viienda klassi poisid polnudki väga suur elamus, et tal võib-olla need Milano mänguasjapoed olid tunduvalt suurem, suurem? Väärtushinnangud on erinevad, aga mina olen küll väga hea meel, et ma selleks ajaks olin juba juba gümnaasiumiõpilane, suutsin aru saada, mis toimub. Selle üle on mul hea meel, Ajad on nii palju edasi läinud, et igaüks võib võtta oma lapse ja minna taga ükskõik kuhu rändama ja lama puhkust veetma. Võib olla, et jääb, jääb küll juurde see, et kui ma lähen nüüd kusagile reisile, ükskõik, on see siis Eestimaa piires või, või on ta kusagil väljamaal. Et ma lähen oma seltskonnaga seevast, et see vast jääb ka edaspidi, et, et on ikkagi üks seltskond, üks kollektiiv, kus kus sõltub igast ühest midagi ja, ja see, see peaks vast olema üks selline stiimul, mis, mis need ikkagi koos hoiab. Ja ma olen pannud ka tähele seda, et, Tallinna lastel on see On see väljundite ring jällegi niivõrd palju suurem, et neid suuta hoida. Sellise laulu laulmise juures või selle harjumuse juures on tegelikult tükimat raskem kui võib-olla kusagil mujal. Aga ma arvan ikkagi, et see üks stiimulitest peaks võiks olla vähemalt see, et nad kuuluvad ühte seltskonda kursuste, kollektiivi ja ja ka siit tuleb selline noh mingil määral jällegi õpetus või, või üks asi on ikkagi see muusika, aga ma ei usu, et see on eriti poistekooris nüüd ainuke asi, mis seal koos käiakse ikkagi seal õpivad, õpivad eluks ette, tegelikult õpivad olema, mehed õpivad arvestame üksteisega, peavad olema kollektiivselt, peavad olema seltskonnas. Võib olla teatud vanuses endale sellest aru andmatagi teevad, aga, aga mingil määral see tegelikult ikkagi ladestub meile kusagile kurdude vahele ja ma arvan, tulevikus. Sellest märksa rohkem aru, et nad seal olid. Ja see jõuab meile kunagi ka ka märksa selgemalt, et miks need seal olid ja mis neile tegelikult andis. See üks esimene muusika, aga teine asi on, nüüd? On jah selline enesekasvatuseluks ette. Ma näen seda kuidagi sedapidi. Mida te ise praegu arvate, miks te tahate seal kooris käia? No sellest ei saa üle ega ümber, et et ma ei tahaks öelda, et poistega on harjumused, on imelik. Aga, aga. Aga noh, nii ta paraku on välja öelnud, et kui ta oma eluajal ikka viiks 10 aastat üheski immergi elanud, et, et ja siis sellega rahul oled, et miks, miks sellest loobuda ei saa, ma ei leia selleks põhjust, et üks on see muusika puhul, mis on niikuinii huvitav või ka, kui asja asi, asi asjaga, mis sind ei huvita sellega 10 aastat tegelenud on suhteliselt keeruline. Et järelikult ta ikkagi on südamelähedane ja, ja kui selleks on niivõrd käepärane võimalus ütleme, inimestega, keda sa tunned väga pikka aega ja siis ma arvan, et see on suurepärane. Eevald haava laulu Me oleme põhjamaa lapsed, esitas Revalia poistekoor Hirvo Surva juhatusel Revali poistekooris. Täna ja tagasivaates tekkisid Uno Järvela Hirvo Surva. Alla Eenmaa, Jorma Sarv ja Henri Tiisma. Saate seadis kokku Kersti Inno.