Seriaal muidugi malevasse alati, et õpid elu tundma. Sa pead teiste eest vastutama, et sa midagi halvasti ei tee, või noh. Kõik suhtuvad üksteisesse nagu omadesse. Et oleks lihtsalt koos hea olla. Sundimatu jah, niisugune, kui hakatakse sundima, teeme nüüd üritust, laulame, kui laulu ei tule. No mis parata, eks ole, täna ei ole laulutuju võib-olla ei ole üldse terve jooksul ei tule laulude, aga me oleme koosne. Me tunneme, mingisugust ühtsust, meil on. Meil on see rühm, meil on kollektiiv ja juba see seal malevas kõige tähtsamaid tunda seda kollektiivi. Tere õhtust. Tänasel kesköö tunnil pakume teile kuulata mõtteid Eesti õpilasmalevast. Punased vormipluusid on juba paar nädalat rahulikult kapis rippunud. Malevasuvi pole hingest veel lahkunud. Ehk nähakse unenägudes endiselt lõputuid kapsavagusid ja don raskeid heinapalle külla. Põhtid on ikka veel mõtted oma rühma diskodes külaskäikudes, naabrite juurde või kokkutulekute spordiplatsidel. Meie rühm, meie male endiselt kestavad arutlused ja vaidlused, mis oli sel suvel kõige parem, kõige huvitavam ja millest järgmisel aastal peaks. Millest algab malevasuvi, milles ta elama jääb? Ehk panevad tänased mõtted kaasa arutama ka neid, kes pole ise õpilasmalevas olnud, pole sinna saatnud ei sõpra, sõbrannat, poega ega tütart. Ehk saate ärgitust või kinnitust oma arvamustele. Sest kui ühise ürituse eest valutavad südant nii rühma liikmed, rühmade komandörid kui piirkonnajuhid, peab see olema täisväärtuslik organisatsioon, kes kasvab ja areneb. Kõik tänased jutud ja laulud on linti võetud parimate rühmade kokkutulekul. Järveotsal. Taidlus Eesti õpilasmalevas teramu ei jäänud meelde midagi väga erilist. Jutukaaslased on Konovere ja kabaga ära rühmast. Missugune peaks olema teie arvates üks õige Eesti õpilasmaleva taidluskava? No mis sinu enda peaks olema kindlasti selline, mis haaraks, tähendab, mis publikut külmaks jäetaks. Need Montaažidmis jätavad külmaks, muidugi võib ju teha montaaži, mis, mis ei jäta külmaks, aga praktiliselt on see võimatu, kui on ilma liikumiseta taidluskava koguse kaabas kuidagi läbi elatud, olema, eluga esid tema linnast välja elama võib-olla seal seal kavas, et see oleks kõige õigem. Tõesti, kõik võtavad seda hingega, mitte kui ainult kohustust. Ja kusjuures väga palju muidugi loeb seal ka see, kui hästi malevlased omavahel läbi saada, sest kui ka läbisaamine on sant ja siis omavaheline mäng tuleb hästi välja. Nii need taidluskava on, järelikult ka terve pika suve töösuhete mingi väljendus. Tervet maleva taidlus saab teha ainult see, kes on suvi otsa korralikult tõelist rühma elu elanud. Ja see rõhk peaks kindlasti kindlasti hästi-hästi palju koos olema, sellepärast meil on kahju öelda küll, aga meil on väga palju ristmikke, lagunevad laiali. Tänavu oli kolm teemat. Tere antud need olid siis eelkõige 60 kaitse loodust ja rahuvõitlus on meie kõigi võitlus. Enne maleva algust teada, millest võivad umbes teemad tulla siis ma ei näe sellel taidlusel mõtet, siis siis ikkagi korjatakse kas kuskilt kooli Montaažidest või, või neid. Laused välja jagu, jah, jälle sardamine on kogu aeg, eks ole, need on kõik juba teemad on kõik juba nagu ära ammendada, midagi uut nagu ei oska leida ka enam. Tekstid on juba niimoodi, et üks rind ütleb seda jälle, tuleb tahes-tahtmata ütleb jälle järgmine ikka sellesama laulupeo laulud on pidevalt korduvad ja. Ei ole üldse huvitav jälgida neid kavasid enam lihtsalt ei tahagi enam vaadata, eriti. Tead juba, mis sealt tuleb ja kõike. Selline võimalus antaks ettevalmistusaega, ütleme näiteks pool tundi ainult ühe kava jaoks teemasid, keegi ennem ei tea, võib-olla tekib, tekib kõige rohkem originaalseid mõtteid Sist, kui prauhti paisatakse sulle üks mõte, siis sul mingisugune pilt tekib sellest ja siis võib-olla kõige huvitavamad saavadki neist neist esimestest piltidest. Kas siis ei ole mingi teeni oht jälle, et kui antakse üks kindel teema või võimalused, siis paljud rühmad, kes te siin olete hakata 11 kordama? Ei aga teemad peaksid olema siis erinevad nagu igale rühmale välja loosida, lihtsalt igale rühmale erinev teema ja siis on palju huvitavam on jälgida, siis kohe ootad huviga, et mis sealt nüüd, kuidas nüüd lahti mõtestada, niimoodi? Kui igale igale rühmale antakse erinev teema, siis on ju mingit kordamist, igavust, sellist sellist noh ja siis tuleks neid originaalseid mõtteid ja oleks oleks huvitav nii publikule kui, kui neil taidlejatele endale, sest ma ei usu, nende nägudest on näha juba tüdimus sellest, sest iga aasta kordub üks ja sama. Te ise teete neid taidluskavasid. Ei ole ju nii etel keegi rühmas näiteks ettegi. Kuidas see tegelikult on, on ikkagi niimoodi, et inimesed on teemad kätte antud, näiteks mina tegin ise kava. Ja noh, ikka teema on e-sa, pead sellele nagu valimistega ja siis kas üksinda või ik action, mingi, kes teeb valmis. Väga hästi äraseletatav sellega, et malevas noh, piirkonna ja siin vabariikliku kokkutulekul toimub võistlus ja siiski kõik kõik rühmad lähevad punkte püüdma ja on selline arvamused züriidele istuvadki sellised kavad, kus karjutakse loosungeid, kus on hirmus tõsine ja siin oli ka tekkis jälle uus paradoks. Kuulutati välja, et võitjaks sai Rapla piirkond ja ma küsisin ikka huvitav, ja ma hakkasin mitut malevast käes täiesti võõraste käest ka. Küsisin, et noh, et kuidas teile meeldis siis võitja kava ja mitte keegi ei mäletanud seda kava. Ja see kipub minema juba nagu enesemüümiseks. Taidlus selle mitte ainult žürii punktide saamise ees enesemüümiseks, vaid ka kuidagi oma laiskusest tehakse traforetseid stereotüüpseid kavasid üheski kavas ei leidnud mitte ühtegi uut mõtet. Kaks piirkonda on juba aastaid omavahel esikohtade pärast võistelnud, need on Saaremaa ja Rakvere. Kummagi eesotsas on mehed, kes jäänud Eesti õpilasmalevasse juba aastaid tagasi Rein otstarbel ja Jaan Kulver. Malev on eelkõige kontaktid inimestega eelkõige ka õpilastega. Mõlemad oleme koolimehed. Õpilasi peab mõistma õpilaste probleemidega, peab olema kursis ja minu arvates paremat kohta kui malev. Ja ma mõtlen just nimelt head malevat. Vaevalt kusagil mujal nii head kontakti saab. Kõigepealt on siis rühmakomandöri need, kes malevlasi põllul toetavad ja neid innustavad. Aga kuidas teie, piirkondade komandörid endale rühmakomandöri valite? Malev algab kaadrist ja põhifunktsionäär, malevas ei ole mitte piirkonna staap ega komandör. Ja minu arvates isegi mitte Eesti õpilasmaleva kestab vaid eelkõige rühma komandör, sellepärast et ta on just nimelt konkreetse väeüksuse pealik. Vähe sellest, ta peab omama väga häid isiklikke eeldusi tööks, laste kaasõpilastega ja peab olema ka väga hea diplomaat ja mõistma maatööd ja rõõmu, näiteks konstateerida, et tänavu Saaremaa piirkonna rühmakomandörid, kes töötasid põllumajanduses tulid edukalt nende ülesannetega toime ja kui majandi mure on juba komandöri mure ja laste mure malevlaste mure, no siis on ideaalne, kui meenutada Mõnda komandöri, kes küll oma tööülesanded, et võib-olla majandes täidab eeskujulikult, kuid sellele vaatamata, kui minna rühma külastama siis võib ikkagi tunnetada mõningast sellist Rapakust lohakust. Õpilased liiguvad stiihiliselt ringi, tähendab, rühm ei ole pandud kindla käe alla. Seenmajand on kindlast antud rühmaga rahul, selles tööülesanded on täidetud hästi. Kuid piirkonna staabi seisukohta antud juhul ei saa teps mitte hea olla, rahuldav ta muidugi võiks olla. Ja vaat sõitnud erinevused peaksidki nagu välja kasvama ikkagi juba rühma minnes. Rühma nägu näitab ära, milline rühma komandör on. Inglastele jah, mikrokliimale on väga suur tähtsus, sellepärast et kui rühmas on kõik asjad korras, siis tegelikult lähed sinna ja sind võetakse ka juba vastu, nagu sõpra. Aga üldreeglina aastate jooksul, kui on ikka mõni niukene halvem rühmi juhtunud, siis juba hakkab see niuke nagu võõrid vastamine või sisenedes sihukene kahtlane sagin, mis siis hakkab, et äratab just tähelepanu, et miski asi ei ole korras, miski ei kannata nagu päevavalgele toomist, seda rohkem just sellised rühmad nagu noh, luubi all ajavad. Ja veel kord ega majandi juurde tagasi minnes. Ma usun, et iga tark piirkonna juht on seda tegelikult kümned korrad rühma komandör rääkinud et kõigepealt tuleb anda ja siis saada. Kuid minu andmetel vabariigis on iga aasta küllaltki palju rühmi, kes tegelevad juba esimesel nädalal, tahavad teha igasugused ekskursioone, taotlevad buss pikkadeks sõitudeks ja iga ainult hüvesid, aga endapoolne osa on alles täiesti andmata. Ja siit tegelikult pahatihti tekivad konfliktid. Majandiga öeldakse, majand on halb. Aga kõigepealt tuleb näidata, et olete tublid töömehed ja tublide töömeeste jaoks ei ole kunagi majandijuhtidel kahju. Transport vean ta kõige muuga, millega võimalik aidata Kaasa õpilasmaleva rühma tegevusele. Rühmakomandörid Irja ja Enn Laidvee olid sel suvel aasperes. Teil on nüüd amet niisugune, et olete talvel kaasa seotud õpilastega. Miks te tulete iga suvi nüüd abikaasaga koos, muidugi ka nende 30 lapsega et tööd koos teha ja ühtlasi vabariiklikule kokkutulekule välja jõuda. See on nagu raske öelda, alguses nagu talvel hakkad, mida kevade poole sa hakkad nagu rohkem mõtlema. Et võiks selle suve proovida jälle, kuidas malevas on ja, ja ausalt öeldes tahan huvitav elu. Tahan koolis siiski erinev koolide ja on omaette kindlates raamides, kui malevaelu on siiski. Ta on töö pluss veel nagu kasvatamine koos üheskoos. Ja mulle ausalt öeldes majas aga meeldib. No, ja kas see mõju oli nüüd abikaasapoolne Teie ei ole kõmmist kõrvale jäänud? Ei, otseselt mitte, sellest algul tulin mina malevasse ja siis, et kokkutulekud ja käisime koos kokkutulekut hotell ja pärast tuli abikaasaga ja aga ühesõnaga ikka natuke. Ja mis puutub nüüd selle maleva tegemisse rühmade tegemisse, siis pisik oli meil nagu juba ammu olemas nagu perekonnas abikaasa vend Reinsak, kes on juba 11 aastat teinud malevat. Tema noorem vend Tõnis sakk on teinud juba kuus aastat temaga ma algul hakkasime, tema mind kutsus ja siia malet ja me kõik seda asja edasi. See töö ikka on küllalt raske, aga ta on omaette huvitav pärast nagu tunned, et oled oma suvega rahul. Õpilastel on suhe rahasse teenimis, suver sel aastal me tegime kohe küsitluse, esitasime oma rühmale juba esimestel päevadel tegime lihtsalt anonüümsed küsimused ja nad vastasid, et mis kaalutlustel nad üldse malevasse tulid. Täitsa huvitav oli see, et kaks kolmandikku tulid ikka selle põhimõttega, et teenida raha. Ja üks kolmandik üle mõtlesin, et huvitav, lõbus elu, pere kuid lõppkokkuvõttes me suutsime ka need üks kolmandik siis ikka töö on ikka õpilasmalevas number üks. Ja muidugi teine on siis tore puhkus. Kas suure palga teenimine näiteks siin on ju keskmiste näitajate järgi keskmine heinapäev ja rohimse päev on küllaltki kõrge ja õpilasmalevapalk on ka aasta-aastalt tõusnud. SAABi malevlane suve lõppedes kuskil kaks pool 300 peo peale. Kas see mõnes mõttes noort poissi-tüdrukut ära ei rikuga? Ma ei tea, otseselt, võib-olla ta ei riku, kuna ikka see töö, mis nüüd on tehtud. Et nüüd see palk tõuseb siin aasta aastal tavalt, kuni hakata neid pabereid vaatama, tõuseb ka see normi täitmise protsent. Ja mis nüüd rahasse puutub, siis raha on ainult absoluutselt väljateenitud, mitte õhus pole midagi võetud, see, kes teeb tööd ja saab ka vastavalt tasu, mida teie soovitaksite näiteks nendele lastevanematele, kes külastas umbusklikult, suhtuvad malevasse noh, nii-öelda tuleb ikka kindlasti saata esiteks malevasse, teiseks, kui on tekkinud umbusk, malevas on iga suvel üks lastevanemate päev külastada seda käia kasvõi rohkem selle vaatamise, näete, te ei pettu aastaid on jätnud paljusi malevlasi teie hinge ja südamesse. Kas ka tuleb niisugust tagasisidet aasta möödudes või kahe möödudes? Meil käivad külas sellelgi aastal, käis möödunud aasta Kuusmaelast, käisid ja tulid meid vaatama ja vestlesid tänavuste tänavuaastaste malevlaste Kaja. Ja väga meeldiv oli. Väga meeldiv oli juba nii juba maleva east väljas, nende inimestega uuesti vestled. Rõõm on jälle kohtuda siin eriood sellele meie endiste malevlaste ja tänaste komandöri tega, kes on jäänud sellele õpilasmaleval nii truuks, et nad pärast kooli lõpetamist teisiti saanud, kui tulid, komandörid võiks ja ühesõnaga, endised malevlased jätkavad neid häid traditsioone, mis sai nagu kunagi diale hakatud. Olen Timur Blairiga. Ning töö ja palk ja lihtsalt tore suvi. Kust ta tuleb, kes loob, kuidas luua. Jutukaaslased on Loksa rühmast. Nii palju kui malevas tööd on põhitöö kõplamine alati. Seda olete te kõik ka nende suvede jooksul vist kõige rohkem teinud ja kui te tööd teete oma igapäevast tööd malevas, kui palju te mõtlete töö kvaliteedi peale? Kvaliteet on tegelikult kõige olulisem töö juures, sest kiirus, millega sa edasi liigud, sa endale küll uhke tunduda, kui sa tormad, aga kurb on lihtsalt vaadata, kui vagujad taha. Ja seal on umbrohi. Kahjuks paraku ka on siiamaani üsna palju sellist asja, et paned küll kõrvalteed seal väga hoolikalt püüad, püüad teistele ka seda ikka rääkida ka nagu vaatad, kahju on, et see jutt ei mõju näiteks teistele ja ikka on siin kõrval kapsataimed maha võetud ja umbrohi kasvama jäetud, sellega eriti just nüüd, kui kapsas veidi suuremaks kasvanud ja seal on umbrohi all, siis tihtipeale ei viitsita seda lihtsalt sort Alt hakata koukima. Sõnades on seda ilus kuulata, aga kuidas tegelikult kipub olema ilmselt kvaliteetne, siis tuleb ise ka mõnuga teha seda tööd. Kõplamine muidugi tundub, et nagu veidi tüütu töö, aga lihtsalt tuleb sellest üle saada ja ei ole midagi parata siis on täitsa tore tunne pärast. Kui näiteks on väsimuse tüdimus, aitab alati üle naer. Nali. Aga kas meil ikka jätkub alati nalja saanud ja, ja jõuda endast üle olla? Kui kõigil siis ei jätku, aga mõnel üksikul ikka nii palju on meil ka, näiteks sel aastal oli lihtsalt tüütab ära. Ikka mõni leidis seal mõne anekdoodi naljaka rääkida. Vanasõna uues töötluses ja sai vegi nalja, naerda ja hoopis teise maale jälle. Esimesel nädalal meil oli, juhtus väga raske põld kuidagi või. Lihtsalt tuli nii tegid, tegid ja edasi ei läinud, midagi parata ei saanud. Ja siis lihtsalt püüdsime alguses tõsta tempot tempoga muidugi halvenes kvaliteet. Ja siis lihtsalt moodustasime nagu ühe Iisringliku brigaadi, ta tegigi teistest tunduvalt aeglasemalt, aga ta tegi seest väga puhtalt ja lihtsalt nagu oma eeskuju, aga siis hakkasid teised ka järgidega, me pärast mõtlesime juba selle kiire tempo ja kvaliteedi ühendada. Nüüd oli juttu töö kvaliteedist, aga aga üldse malevlase elukvaliteedist võib ka sellest rääkida. Malevaelu on küll, põhiliselt nagu peaks olema töösuvi aga sealsamas kõrval on väga tähtis mardil ja muidugi ka puhkusel. Sest rühma elu kujuneb ju tegelikult välja vabal ajal üritused, mida vabal ajal tehakse näiteks maleva pulmad, igasugused sünnipäevade tähistamised. Need kõik ongi just see, mis rihmarühmaks teevad. Ilmselt see vaba kujundabki kollektiivi, mis peab välja kujunema. Kollektiivsustunne kõige paremini tekib kõpla põllul. Kui sa kõprad, kõprad ja näed, et sa enam ei jaksa, sõber samas on kergema vaevaga osast ette jõudnud hakkab vastu tulema, siis on endal ka selline hea tunne, et tahaks talle kindlasti midagi head öelda. Aga kui on selline mõnus tööraha tuleb, siis on ikka naudingut, pakub mingil määral kõvasti teed ja saad sellest raha ka siis alati võib teha, kui sa teadsid, et kavatsed sa tead, et sul raha ei tule selle töö eest siis kindlasti sa ei pinguta ka nii palju, see on selge. Ütleme näiteks selline töö, nagu on viljakuivati puhastamine üks igavene tüütu muste kale tee või sealt mingid kopikad kaisa ja pead seal päev otsa vaenlane, siis pangu küll mingeid mul. Aga malevasse minnes sa ju ei tea seda, mismoodi sinu tööd hakatakse tasustama. See on ikka selline, lähen teen ta lihtsalt ära aga mitte niimoodi, et ma mõtlen, et et vot nüüd on selles nii palju, nüüd seal selles nii palju. Aga lihtsalt peab tegema ja noh, kui juba sinna malevasse oled tulnud teeb selle ära ka No meil on see aasta põhiliselt kõik poisid, teise aasta oli, et nad on kõik vanad Loksa õmblaseda, teavad, kuidas töösse suhtuda ja kuidas majand pärast neid meeles peab ka. Kuidas töö, nõnda palk, muidugi paljude teenisite suvel. Mina sain 288 rubla ja 61 kopikat 340 seitse-kaheksakümmend kolm. Tüdrukud said keskeltläbi nii 90 100 rubla, et oleks võinud rohkem muidugi teenida ja oleks muidugi tööd ka rohkem teha. Ja kas see teenistus, kas raha nüüd malevasuveväärtust kuidagi on vähendanud ka sa ei teeninud nii palju, nagu oleksid võib-olla tahtnud või? Ei, minu meelest raha pole üldsegi määrav. Tähtis on ikka see, et sa oled ennast tundnud seal rühmas lõbusalt ja saanud oma jälle palju uusi sõpru ja tuttavaid. Ja nii luuakse laule ning legende, mis kutsuvad uusi õpilasi suvel jälle õpilasmalevasse. Sest ise tuleb luua endale huvitav elu. Kes seda ikka Suest tegema tuleb? Tänavused maleva laulud on loodud ja tööd tehtud. Saate koostamisel nägid vaeva reporterid Alar restaja, Toivo Lipstok, toimetajaks oli Silvia Karro. Kui tõsiseid jutu teid juba unele sõigutasid, siis soovime teile head ööd mõnelastele, aga ütleme, kohtumiseni järgmisel suvel.