Jõudu ja tervist operetisõber Öelda, et aegu tagasi nii armastatud ja palju mängitud operetimeloodiad oleksid tänapäeval raadiolainetel sagedased külalised, ajad, maitsed ja ellusuhtumised on teised ning kunagi super populaarne ning Euroopa muusikateatrites valitsenud operett võib üksnes loota, et uued teatrisõprade põlvkonnad tema vastu kunagi hakkavad rohkem huvi tundma. Praegu on operett varjusurmas ega konkureeri laias plaanis mitte kuidagi ei ooperi ega muusikaliga vaid Saksamaal ja Austrias ning vähemal määral Prantsusmaal on operettide oma austajaskond siiski veel olemas. Eestis mäletatakse opereti üks kaks pust aastas, leiavad Tallinnas ja Tartus ikka taaslavastamist. Aga ligi 100 aastaga on laiahaardeliselt loodud maailma operetiga rõõmu ja see on rikkalik ning seal on sadade viisi meeldivaid lugusid, mida tasub kuulata. Vikerraadio muusikastuudios on Tiit Made. Itaaliast pärit mõistet operett, mis tähendab väikest ooperit kasutati ooperi sünnimaal Itaalias juba seitsmeteistkümnendal sajandil kui taheti esile tuua lühikest ja kerge sisuga ooperit. 19. tandil määratleti sele mõistega koomilise, sageli Bufanaadliku alatooniga lavateoseid, mis algasid avamänguga, sisaldasid ansambleid, laulu ja tantsunumbreid dialoogi ning käsitlesid peamiselt kõrgema seltskonna, sõjaväelaste ja sinivereliste elu. Aga operetiajastu algas õieti Prantsusmaalt ja seal domineerisid esialgu peamiselt ühe vaatuselised farsid kodevillid ja satiirilise lühipalade, aktuaalsetel poliitilistel ja seltskondlikke teemadel. Meistriks Jacques ohvenbach, kellele meeldis muuhulgas pilada oma lühioperettides ka tollaseid mainekaid. Ooperi komponiste. Eriti pakkus talle lõbu teritada hammas jaka oma Meyerberi kallal, nii et too pidi mõnigi kord solvunult keset uue teose etendust Stahlist välja marssima. Kuid võeti etega tonitseti Rossini, Verdi, teiste populaarsete ooperiloojate teoste operetistamine ning nende ooperitele tõsise sisule ja akadeemilisele muusikale palju lustlikuma kuue selga tõmbama. Et vaat see Kiiresti kujunes välja operetitootmise kindel šabloon. Oopus oli reeglina kolmevaatuseline ja kestis kaks kuni kaks ja pool tundi. Operetis on libreto tal ja sujuval kulgemisel ning kaasa haaral fabural palju suurem tähtsus päril, ehkki ka ooperiajaloos on väga hea muusikaga teosed viletsa libreto tõttu läbi kukkunud. Kuid ooperis korvab rohkem kui operetis igava sündmustiku hea muusika ning suurepärane solistide ansambel. Operetis oli aga väga oluline vaimukas kõne. Dialoog hoiaks publikut pinge all, ei venitaks tegevust ja viiks seda loogiliselt edasi. Dialoog pidi osavalt kokku liitma need ligi paarkümmend muusikanumbrit, mis helilooja ühe või teise teose jaoks komponeeris. Igal juhul on Viini operett Ta õieti ainsaks aegade proovile vastu pannud rahvusvahelise kandepinnaga meelelahutusomasuguste seas mis tänapäeval mõningast publiku tähelepanu pälvib. Kaasaegsest tehnokraat, tootlikkus ühiskonnas, kus domineerib ratsiana reaalsus. Reaalsus tahab siiski üks osa inimestest lõõgastuda ka valsi meloodiate saatel, mille poolest omaaegne Viini operett oli nii kuulus. Valss oligi see tegija, mis suure tõenäosusega operetibuumi põhjustas. Passi meeldis tantsida ning ega see hoogsalt intiimne ballisaalide kuningas tants pole veel tänapäevalgi täielikult taandunud. Kui helilooja Vincent Martin soleer 1786. aastal oma koomilise ooperiõuna haara teise vaatuse uutmoodi tantsulise meloodiaga lõpetas siis tekitas Sevalsiks kutsutud number publiku hulgas suurt furoori. Nii suurt, et sellest vaimustus Mozart ja kasutas seda. Omad on vannis ja sealt kandus ta paljudesse, isegi tõsise sisuga ooperitesse. Austerlased, Flannery ja Johann Strauss vanem arendasid välja palli valsi, mille Johann Strauss juunior muutis opereti algaastatel lavateose kohustuslikuks elemendiks. Operetis domineeris see tantsumeloodia pea kuni 1930.-te aastateni välja. Opereti faabula ülesehitus oli paika pandud kindla šablooni järgi. Esimeses vaatuses sai armastajapaar kokku, nad kiindusid ja tõotasid igavest armastust. Teises vaatuses kerkisid esile probleemid ja vastuolud, süvenesid tülid ning vaatus lõppes reeglina pettunud lahkuminekuga. Katus sisaldas ka reeglina suursugust ja pompöösset, palli või simmanistseeni, mille esitamisse olid haaratud pea kõik solistid, koor ja tantsutrupp. Suured meistrid nagu Johann Strauss, Franz Lehari, hõlman kardalt, seller ja teised on loonud suurepäraseid teise vaatuse finaale, mida omaaegne vaimustusse sattunud publik laskis etendustel sageli mitu korda ette kanda. Kolmas vaatus viis leppimisele õnnelikule lõpule avastamisele, et lihtne tüdruk või poiss rohkem siiski tüdruk on tegelikult aadlisoost ja võib oma siniverelise partneriga abielluda. Kõik, kes pidid paari saama, seda ka said ning noorte armastuse vahel urgitsejadia intrigeerivad häbistati üldsuse poolt ära. Reeglina jooksis läbi kogu tüki paari tegevus. Kõigepealt esimesed armastajad, kes olid head, lahked ja südamlikud inimesed ja kandsid oma aja ühiskonna ideaale hoolitses operetti lõbusama küljest Assisteeris esimestele armastajatele ning aitas neil reeglina õnneliku abielusadamasse jõuda, unustamata seejuures hoolitseda ka iseenda helge tuleviku eest. Kolmas paar oli vanapaar, kel arukas ja tasakaalukas, hoidis pulbitsevast noorust tasakaalus. Nagu öeldud, käivitasid operetiajastu kergemeelsed ja lõbujanulised prantslased. Juba helilooja Daniel opeeria François Dianbuald Jõe 19. sajandi alguses oma koomilistes ooperites jõudsid niisugusele tasemele pisut kadedad itaallased nimetasid Nende töid operettideks. Operetiajastu tegelikuks käivitajaks on siiski saksa päritolu prantsuse helilooja Jacques ohvenbach, kes õigustatult kannab operetivanaisa auväärset tiitlit. Aastatel 1855 nii 1935 kirjutati Euroopa maades massiliselt operette. Need 80 aastat moodustavadki õieti operetiajastu. On raske nii-öelda, kui palju operett on aegade jooksul kokku komponeeritud. Olen teatmekirjanduses kohanud mitmesuguseid hinnangulisi arve, mis kõiguvad 4000 ja 7000 vahel. Kuid sellest suurest hulgast teostest on ajaproovile vastu pannud vast sadakond teost, millest tänapäeval mängitakse peamiselt siis saksa ja prantsuse keelt kõnelevad, sest maades või nende kultuuri mõjusfääris olevates ühiskondades kahtekümmend vahelisi 30. operetti. NB. Täna. Kreeme osta. Papptahvlit. Minnes tappa tappa oma patarei, nii arstote pata osta. Rauges. Eriti. Halb. SO kompressor. FB kohta. Tänapäeval on mainekate muusikateatrite standardrepertuaaris tõesti vaid kolm, neli eriti hästi välja kukkunud teost, mida iseloomustab nii suurepärane muusika kui ka osavalt üles ehitatud ja loogiline faabule. Ikka jälle esitatavad on kaasajalgi õieti vaid Straussi nahkhiir ja Lehari lõbus lesk. Harvemini mängitaksegi. Galvani Chardassib just hinnad, mida meil tuntakse Silva nime all. Kui oma seal lõid operetitööstuses kaasa mitmed sajad heliloojad siis tänase opereti publiku teadvuses eksisteerivad peamiselt vaid ohvenda Strauss, Lehar, Salman nende kõrval ehk Subee seller, milleker Oscar Strauss, Fall ja Bernatski ning vähemal määral arvatavasti kümneke taustal ja stalts selle tosina väljapaistvaim Ma operetilooja teosed ongi vast need vähesed, mis opereti kuldset ajastut maailma lavamuusika ajaloos on aidanud 20. sajandi teise poole muusikasõprade põlvkondade teadvuses hoida. Eespinna keep suubee, baby. Eesto. Minu ema. On avapäev. Ameerika Ühendriigid ja uus maailm pole kunagi olnud operetist innustunud 20. sajandi esimesel poolel sinna mitmesugustel põhjustel elama asunud või poliitiliste mullistuste eest varjunud Euroopa mainekad operetikomponendid ei löönud euroopalikke operettidega seal üldse läbi. Päritolu Rudolf Rimmel ja Ungari päritolu Sigma Tramberg kirjutasid New Yorgis Ameerika publiku maitsele kohaste faabulatega ning valsi vaba muusikaga operett, et mida rohkem muusikalist komöödiat. Eks nimetati ka natside eest Ameerikasse emigreerunud Imre Kalmani pool. Abraham püüdsid küll USA lava ja filmimuusikaturu nõudmistega kohaneda kuid see ei läinud meil eriti korda ning nad tulid pärast suure sõja lõppu, mis Euroopasse tagasi kuid ei saavutanud vanas maailmas enam endist Eduja publiku armastust. Ameerika oma opereti komponistideks. Nimetatud heliloojate Victor Herbert ja Vincent joomanssi on siiski rohkem muusikalise komöödia isa vaat kui euroopalikus mõttes operetiloojad. 20. sajandi alguses kasvas USA-s operetist välja spetsiifiline lavamuusikas sander, mida hakati nimetama muusikaliseks meediaks, mis 40.-te aastate alguses arenes muusikaliks ja sellest perioodist täheldataksegi tunduvat huvi vähenemist opereti vastu. Operetiarengus on selgelt eristatavad kaks suunda. Varasem neist oli Jacques afenbachi loodud prantsuse operett, mis hakkas Pariisi teatrilavadel domineerima alates 40.-te aastate teisest poolest 19. tandil. Temale Assisteerisid saar, Lecock, Robert blankett, Andrei. Ent monoTraan, kuid 20. sajandi alguseks oli prantsuse operetisuund oma võimalused praktiliselt ammendanud ning langes suuresti unustusse säilitada Ühes opereti avalikkuse teadvuses vaid mõned Ahven Bachi parimad teosed. Teine suund seostub Viini heliloojate tegevusega, mis sai kiiresti opereti loomingust domineerivaks. Miini koolkonna rajajaks oli Franz von supp D ja mainekujundajaks Johann Strauss noorem. Viini operetikoolkonna komponistide toodang valitses maailma operetiteatrites alates 19. sajandi viimasest veerandist kuni operetiajastu lõpuni. Valitsemist saab tinglikult jagada kolmeks perioodiks. Kõigepealt kuldseks kajastuks siis hõbedaseks, mida ka keiserliku X on kutsutud ning loojangu perioodiks. Esimest perioodi kandsid lisaks Supeele ja Straussi lega milleker Berger siiraria. Selle kõikide nende heliloojate parimaid teoseid on operetibuumiaastatel mängitud ka Eestis. Vini hõbedase perioodi peamised komponendid olid Lehar, Kalmann, Fal, Oskar Strauss ja ka need pal. Ja Viini koolkonna loojangu periood seostub eelkõige Aabrahami ja Stolsi nimega. Ärge viige, koondas. Nad. Kolmekümnendatel aastatel kujunes Euroopa operetikeskuseks Berliin, kus tegid ilma Ralph Benazz kinnikat ostaledad kümneke Paul linke, Fred Raymond olnud ja teised. Nende teoseid iseloomustab juba eemaldumine aastakümneid operetis domineerinud valsist ning moodsate tantsumeloodiate lülitamine oma uppustesse. Operettide faabula muutus loobuti sinivereliste ja sõjaväelaste käekäigu lavaletoomisest. Võimust võttis keskklassi elu ja tegevuse kirjeldamine lihtne külapoiss ja tüdruk ning linnades domineerima hakanud kaubandus ning pangatööd. Ta oli sagedane peategelane uue ajastu operettides euroopalikesse operettides hakat sisse, põimida ilmaga Atlandi ookeani taga valitsenud meeleolusid ja sealt Euroopat külastama tulnud persoonide aktiivset avatumat ja teistmoodi mõtlemisega vürtsitatud tegevust. Endiselt meeldis siiski ringi liikuda filmi- ja teatrimaailma kulisside taga, kui tsirkusetemaatika, mis oli nii armastatud 20. sajandi alguse operettides, jäi täiesti unustusse. Omaette suuna rahvusvahelises operetitoodangus moodustasid 19. sajandi viimasel veerandil üksnes Inglismaal domineerinud salliveni. Silberti operetid hakati kutsuma teatrimaja järgi, mis nende teoste esitamiseks spetsiaalselt ehitati. Savoy ooperiteks. Salliva Silmeti looming tervikuna pole väljaspool Inglismaad erilist tähelepanu leidnud. Vaid jaapani aineline Mika Ado saavutas siin-seal keskpärast edu. Seda on 1911 ja 1990 mängitud Estonias. Põhjus on küllap selles, et nende operettide sündmustik keerleb tollase Inglismaa igapäevaelu aktuaalsete sündmuste ümber mis on asjatundmatule publikule raskesti mõistetav. Head ettevalmistust ja huumorimeelt vajab ka inglise spetsiifilise naljasoonega peamine, mille poolest need teosed on väga rikkad. Akadeemilisemat laadi muusika on aga valdavalt hea ja kuulatav, ehkki pole mitte kuidagi võrreldav Mandri-Euroopa operetisõbrale nii mõistetava ja armastatud operetimuusikaga. Operetiloomingu erisuunaks on ka hispaanlaste Sarzuelad, mida iseloomustab omapärane pool operetliku pool, ooperlik muusika ning Haanja eluolust kantud sündmustik väljaspool hispaaniakeelset maailma ansas õelatuntud vaid niipalju kui palju nimekad Dani ooperisolistid nendele avad teoste parimaid lugusid on oma soolokontsertidel või heliplaatidele esitanud. Eestis ja Eesti lähinaabruses pole Saarso elasid kunagi esitatud ehkki nendes leidub palju meeldivat ja meloodilise muusika. Opereti värvikas arenguloos on olnud kümneid teateid, mis seda lavakunstiliiki on edasi arendanud. Kuid üks neist on kaugelt ja selgelt teistest üle, see on liiniteater, teater, Anderviin. See teatrimaja ehitati näitleja, lavastaja libretistil, Impressaaria emana, žika neederi poolt. Teater oli omal ajal Viini suurim ja grandioossed teater. Lavale mahtus korraga 500 näitlejat ja 50 hobust. Oma eksisteerimise esimesel perioodil spetsialiseerus, teater Austrias ja Saksamaal populaarsete laulumängude etega, mis selle kuid 19. sajandi teisel poolel vallutas selle teatrilava operett. Seal on olnud maailma esiettekandel parimad teosed nagu Johann Straussi nahkhiir, Karl millekeri kerjus, üliõpilane, Kasparoone, Leow palli, dollari printsess, armas augustini Stambuli roos. Franz Lehari lõbus lesk ja naeratuste maa Imre Kalmani krahvinna, Maaritseja, Chicago hertsoginna. Pärast sõda oli see teatrimaja 10 aasta jooksul koduks Viini riigiooperile. Nii tema sõjas puruks pommitatud suursugust hoonet taastati. 61.-na aastal müüs Viini linnavalitsus, kellele teatrimaja oli ligi 100 aastat kuulunud hoone maha. Pärast rekonstrueerimist püüdis ta küll konkureerida Viini riigiooperiga, kuid edutult. Seal mängiti 1970. aastal Beethoveni 200. sünniaastapäeva puhul ka ideeliat. Alates 1980.-st aastast esitatakse selles mainekas teatris peamiselt muusikale ja see on kaviiniga aastase muusika festivali korraldaja teater. Horce aeg kätte jõuab, koju peab tooma. Ai. Amets nõuab peen preili peab saama. Need kes hoolituudil linnas mõnessagsema ame tipp ja. Then lesk on hinnas, mis maksab üks talu. Neitsia. Operetibuumi kõrgaastatel loodi palju teoseid ka ida- ja Põhja-Euroopa riikides. Eestis ilmusid esimesed arvestatavad rahvuslikud operetid küll alles 1930.-te aastate teisel poolel, kui operett Meie teatrite repertuaaris valitses koris Fatsel Adalbersbirk. Aus ja eriti Priit Mardna olid okupatsioonieelse opereti komponeski koolkonna parimad esindajad Eestis. Margna tatratüdruk, tütarlaps kodumaata ja kalurineiu olid vahetult enne suurt sõda vägagi populaarsed ja nendes sisalduvad meloodiad väljaspool teatrisaali esitatavad. Nõukogude ajal hoolitsesid rahvusliku opereti eest Edgar Arro ja Leo Normet, kelle Rummu Jüri oli viiekümnendatel aastatel suur publikumenuga teks. Selle ala väljapaistvamaks esindajaks on aga hinnatud Boris kõrverit, kelle kaheksast operetist ainult unistus oli omamoodi nähtus eesti omaaegses lavamuusikas. Ülo raudne jää. Vinteri looming on aga juba rohkem muusikal kui. Variant. Ja ta. Ei mõelnud, on see küll. Aadu suusoo. See oli tänane muusikaprogrammis, meenutas sajand tagasi teatripubliku meeli haaranud operetti. Küllap kosub taas ka parajasti varjusurmas olev operett, nagu ooperilavadele on naasnud barakk ooper, mis oli pea täielikus unustuses ligi 150 aastat. Maitsed muutuvad ja see on hea. Olen tähele pannud, et eestlased meenutavad meelsasti minevikku ja jagavad esivanemate rõõme. Operetistuudios oli tiitnade kuulmiseni. Nüüd. Ma saen. Saal. Nii laskmist siin. Oo.