Tervist jälle kuulama saadet müstiline Venemaa ja noh, stuudios ikka kunstiakadeemia õppejõud David Vseviov seda huvitavat reisi tegemas. Ja täna te lubasite rääkida vene köögist natuke lähemalt, võib-olla isegi pisut retsepte anda. Kas ma nüüd täpselt retseptideni jõuame, on muidugi keeruline öelda, aga mingisugused niisugused köögiga seotud momendid võiksid täna küll olla. Tänase reisi siis peamine koht ei ole ei linn ega piirkond, aga võiks olla köök. Kuhn ja, ja see sobib vist hästi ka, sest väga tihti ka raadio on inimestel, vähemalt minul on raadio küll köögis kuidagi vanasti raadio oli tavaliselt toas, aga kui tekkis televiisor, murrang vist on kuskil viiekümnendatel, kuuekümnendatel, Nendel aastatel kolib raadio kööki, targem annab järele targemana. Ja sellepärast on see koht pastlik kuhtne muidugi on vene keeles pisukene termin, mis tekib kuskil vist 18. sajandil ja, ja ilmselt muidugi saksa keelest on ta tulnud, sest enne seda niisugust kohta ju tegelikult vene elamus ei ole kui kööki eraldi mingisugust kööki. Sest umbes kuskil üks neljandik, üks viiendik ruumist ei ole ju midagi muud, kui see kuulus tuntud vene ahi mis täidabki sisuliselt seda köögifunktsiooni, nii et ta on täiesti universaalne, mingi atribuut, mis on kütmiseks, ventilatsiooniks, magamiseks, kui tuleb meelde, mis veel leiva tegemiseks ja toidu tegemiseks ja muinasjuttudest tuleb selle ahju veel üks funktsioon kindlasti kõigil meelde, see on ka reisimiseks, nii et kas ei olnud mitte Ivanuscoduratšoklist, kes ahjuga kuskile sõitis, nii et ahjul on tõesti väga palju igasuguseid funktsioone. Ja muidugi, võib-olla väike vahe on lõuna- ja Põhja-Venemaal, sest Lõuna-Venemaal, kus on kliima soojem, on ka kasutatud niisugust välikööki, eriti kui ilmad seda lubavad, nii et see võib olla, on see niisugune erinevus selle kahe piirkonna vahel ja need enne, kui nendest vene asjadest rääkida, keda ma vaatasin ja tuletasin meelde, et esimesed nisukesed, spetsiaalsed kulinaariaalased, raamatud ilmuvad Venemaale aastal 1769 ja neid need raamatud, kus juba otseselt on tegemist vene köögiga, sedasorti, siis kulinaaria juhed, raamat ilmub siis esmakordselt 1795. aastal ja mis on huvitav, et selle sajandi selle 18. sajandi lõpul järgmise sajandi algul on praktiliselt vene keelde tõlgitud köik tolle aja Euroopa juhtivamad kulinaariaalased teosed, nii et põhimõtteliselt Venemaal sai olla kursis siis nii prantsuse, kõikide Itaalia ükskõik millise köögiga, nii et need kõik olid, olid olemas ja muidugi, kui rääkida köögis on niisugune teema mis jällegi võib ju iseloomustada rahvast ükskõik mis aspektist, just, kas või sellest samast, mis on ju meie nende uitamist niisugune peamine mõte, et kuidagi tabada midagi just nimelt spetsiifilist Venemaale omast ja ilmselt kõik me teame, reisides kuskil maailmas, see köök annab meile küllalt palju informatsiooni just nimelt kogu selle rahva niisuguse käitumise kommet mentaliteedi, arusaamade kohta ja no niisugused klassikalised näited võib-olla ka tolleaegsest Euroopa köögist, näiteks erinevustest, mida, mida ka vene autorid on välja toonud kaks suurt nisukest kultuuri üks siis ütleme inglise kultuur ja teine siis prantsuse tuur ja prantsuse kultuuri erinevust vist inglise kultuurist on näiteks sellest kulinaaria aspektist väga ilusti välja toonud Bonaparte aegne prantsuse tuntud diplomad Taleraan. Seda peaksid ka vist väga paljud kuulajad seda meest tundma, näiteks ta on öelnud, et mis on siis brittide ja prantslaste erinevus. Et brittidel on 300 religiooni ja kolm sousti ja prantslastel siis vastupidi kolm religiooni ja 300 sousti. Ja neid iseloomustades seda inglise kööki veel toodud mõnikord niisugune sümpaatne lugujast Lordist kes siis pidi külalisi vastu võtma, võtma ja teener olevat tema poole pöördunud siis küsimusega, et mida siis õhtu teha, mida külalistele pakkuda, koguda ja korraldus oli siis niisugune küllaltki klassikaline, et no küpsetage lambajalg. Ja kui, siis hiljem teener tuleb teatega, et külalisi tuleb rohkem ja mitte lihtsalt külalisi, vaid tulevad, ma enam ei mäleta täpselt, ütlen mingisuguse Kuningliku Ühingu liikmed väga tähtsad külalised, et mida siis nüüd serveerid, selle peale olevat lord öelnud, küpsetage siis kaks. Nii et see on siis niisugune inglise köök ja prantsuse köök ja need erinevused ja muidugi kuna Venemaa on niivõrd suur, siis Venemaa ja erinevused on ka geograafiliselt, kas on siis vot piirkonnad võivad olla jagatud isegi selle järgi, et kus süüakse siis hapukapsasupp B, see on põhjapiirkond tavaliselt ja lõunapiirkond sansis borši piirkond, nii et kas see võib borš juba selle järgi võiks siis natukene need paigad kuidagi identifitseerida, kas tegemist on põhjaga või tegemist on lõunaga. Ja need ongi tegelikult vene köögi olulisemad supid. Kusjuures, sest see on ju küllaltki huvitav sõna, on täiesti ebatüüpiline ja varem ta oli tegelikult stiil. Nii et CD-täht on lihtsalt pikapeale sealt vahelt ära kadunud. Ja ilmselt on see üldse vene köögi üks vanim roog, just needsamad siid. Ja on teada, et siit tunti juba siis, kui näiteks Porsche, saanud teha sellepärast et lihtsalt ei tuntud punast peeti. Kõik ju teame, et ilma punase peedita borši ei saa valmistada saamist borši üks niisugune oluline element, minu lapsed seda isegi väiksest peast kutsusid punaseks supiks. See on borš. Nii et see on vähemalt mitu sajandit vanem kui borš. Ja üldse, kui nüüd vene kirjandust vaadata, siis i iseloomustavadki mingit nisukest patrialhaalset nisukest eluviisi, vot seal midagi nisukest kodust. No vist isegi kas ei olnud jah, Puškini on ju muid, jaotasid Berkhase äika, Maire, laenia, Bacoy Dašeigarshogdasambashoi, nii et see on siis nüüd niisugune kodune hea patriarhaalne miljöö, mida iseloomustab siis ühe peamise atribuudina, nagu nüüd siit ka välja tuleb üks suur potitäis siis kapsasupp, pilpad, Šoiga, šokk, tšai. No üldiselt, see on nisukene toit, mida siis Venemaal söövad tõesti, tegelikult kõik. Alates selles mõttes on ta niisugune demokraatlik toit, teda söövad alates siis lihtinimestest kuni kuni peeter esimeseni. Ja kui Venemaal tekivad ka esimesed trahtreid, siis ka seal peamine roog, kõigepealt ši. Et see kapsasupp on siis nii koduroo kui ka siis trahtrites üks peamine, mida, mida pakutakse, no kui me rääkisime sellest körtsist, Arssenkitš, kui meelde tuleb, kus vahel möllati kõvasti, siis ka seal oli üks põhiline roog just nimelt ši. Huvitav, miks ta siis nii armastatud roog oli? No kohe ma selle juurde tulema pikapeale aga noh, veel mõned niisugused hetked, mis on nendes IT-ga seotud, et näidata mulle tuletada meelde, kuivõrd ta on oluline või kuivõrd ta on niisugune üleüldine, näiteks kui Katariina teine oli külastanud juba üsna soliidses heas Lomonossovi, see fakt on ka küllaltki tuntud, siis Lomonossov olevat talle pakkunud siis ši pakkus talle hapukapsasuppi ja neid, jättes siis hüvasti olevat tsarinna kutsudes siis ka omakorda Lomonossovi kunagi külla öelnud talle, et ta pakub talle siis mitte vähem kuumad siid. Nii et see on siis niisugune mingisugune märg, mille ümber siis toimub kavat näiteks see, see kohtumine, nii et teade, et ma pakun ka mitte vähem kuumad son siis mingi niisugune no külalislahkus, vastastikuse nisugune, sümpaatia, sümpaatia, sümbol. No tal ka kodu, heaolu sümbol. No pole näiteks paremat kiitust perenaisele kui siis kiita tema poolt valmistatud hapukapsasuppi. Ma ei mäleta, jah, oli vist kuskil on Kogolil midagi sellist, et keegi kas jah, surnud hingedes vist üks kangelane. Kui ta tahab kiita oma naist, siis ütleb assiita tuushenkassi Köniew õli, Harašei tähendab, sa ütled oma abikaasale selle kõige suurema kiituse, millal sa võid talle öelda, et ta on valmistanud tänaval erakordselt hea kapsasuppi. No on teada, et talurahvas või ütleme siis, talupojad võisid süüa hapukapsasuppi ka kaks-kolm korda päevas. Nii et neid fakt on ka küllaltki palju. Ja neid võib olla huvitav moment, mida kõike ei tea, on kapsasupp hapukapsasupp on küllalt erinevaid ja üks retsept, mis minu jaoks oli küllaltki huvitav, on niinimetatud hallid ši. Mõnikord olen ma leidnud ka või näinud Siljoneži tähendab roheline või hall hapukapsasupp ja tuleb välja, et see on küllalt spetsiifiline erilise maitse, sega hapukapsasupp, mis on tehtud nendest rohelistest kapsalehtedest hapendatud rohelistest, siis ütleme pealmistest lehtedest, mida tavaliselt visatakse minema. Nii et võiks kunagi proovida. Kui keegi kapsa hapendamisel ta tegeleb, et ühe väikese tünnikese teha, siis neid rohelisi lehti ja proovida siis mis, mis maitse tuleb, nii et see on. Need on vist need noored kapsad, kui nad on hästi rohelised. Jah, aga ma sain aru, et need on ka need peamised jahviv, ilmselt siis nooremad kapsad, kus saab neid rohelisi lehte kätte. Kapsa hapendamine on Venemaal nisugune sündmus, millest võtab osa ikka terved küla terve küla ja mitu peret koos ja siit muuseas jällegi üks sõna, mis võib-olla tuleb meelde kunagi no kui me olime nooremad, siis ja telekast eriti vaadata, midagi ei olnud, siis vähemalt üks saade oli, mida vist vaadati, päris palju ka siin Eestis need olid, ma ei mäleta, kas te mäletate Terje, need olid need üsna tuntud Kaaveeennid grupressioon, Hiina otsiv, need olid siis need üritused, kus siis laval olid tavaliselt kõrgkoolide mingit meeskonnad, kes siis omavahel võistlesid mingisuguses nutikuses, need olid tegelikult tolleaegses liidud tele programmis vist ainsad nisukesed saated, mis meenutavad neid tüüpilise tänapäeva ameerika vabu saateid, muidugi liidu oludes neid ilmselt varem lindistati, hiljem väideti, et juba kirjutati ka valmis tekstid ja kõik see pikapeale nagu nagu mandus ja käis alla. Aga vot neid nisukesi saateid kutsuti ja vot seal ka toimunud nagu venekeelne sõna Kapustnik. Just nimelt sõnast Kapusta niisugune ühislõbus, tegevus koos laulu ja mänguga ja nisugune lustakas toiming ja see ongi tulnud vot just sellest vanast tavast koos mitme perega siis teha ette talveks, valmistada kapsast, niisugune üritus, nii et siit on siis siis tulnud. Vene köögis võib-olla kui kunagi kuskil kellelegi satub kätte mõni raamat, siis ši võivad olla ka mitte ainult hapukapsasupp ja ma ei mäleta, kas me sellest rääkisime, vaid see võib ka olla teatud kalja sort. Niisugune kali hästi tugevalt gaseeritud kali väga populaarne näiteks eelmisel sajandil buss, mida hoitis nendes tugevates pudelites kinnise korgiga traadiga siis kinni keeratud korgi all, nii et vahel võib ka siin, nii et ei tasu imestada, kui keegi jõi peale millegile, siis tegemist on just nimelt selle gaseeritud Kaljaga. Siin võivad olla muidugi mitte ainult kapsast, vaid ka näiteks oblikassi. Nõgesest chi-ši võivad olla tangudega, ši võivad olla lihaga ilma lihata, siin võivad olla kalaga. Hi võivad olla singiga seentega ja kui siis see on ainult veest ja kapsas, siis vene keeles öeldakse ši hoidlikkunud Tomahlishi Assannizzišis. Otsi otsi palju, saatsid põhimõttest, aga lihase sealt ei, ei leia ja siis söödi muuseas nii kuumalt kui ka külmalt külmalt ja söödi koorega, seda vist tehaksegi tihti ka tänapäeval hapukapsasupp natuke koort siis, aga mida vist tänapäeval enam eriti ei tehtud või ei tehta, on ši jahuga, nad tehti siis jahuga natukene paksemaks, siidhulka on pandud ka küüslauku ja sinna on pandud ka kõikvõimalikku rohelist, nii et ka need variandid on olemas ja neid leiab siis ka vene kirjanduses, ainult liha ei leia sealt ja kui leiab liha, siis see on pandaateie ahaa siis pagaatesi ja kui näiteks siis sees on erinevat sort tailiha, Sisson spornežis, no ütleme siis eesti keeles, ta võiks olla nagu koon või, või ma ei oska öelda, valik liha ja valik ja siis on nagu erinevast erinevast lihast eriti hinnas ja kui keegi kavatseb Psyyd hakata keetma, siis väga oluline on muidugi pott, see on siis savipott või keraamiline pott, neid ju ka leiab kuskil ja ja siin on vist tõesti nii, et, et Ma olen seda paar korda teinud ja tõesti vahe on kohe märgata. Kuna vene ahju pole kellelgil kuskil võtta, siis võib seda täiesti rahulikult teha ka tavalises ahjus ja tulemus on, uskuge mind, tunduvalt parem kui metall või alumiiniumpoti sees siis pliidi peal neid värskekapsa-ši, kui keegi tahab seda teha, siis tavaliselt keedeti seda loomalihapuljongi ja kapsas läks sisse küllaltki suurte tükkidega tükkidena ja hiljem, kui tuleb ka kartul, siis sinna läheb juurtega kartul ja kõnet, keegi tahab teha sellist hapukapsasuppi, mis meil on küllaltki traditsiooniline, see on tangudega siis vene traditsioonis. Need on tavaliselt Urali kandis valmistatud siid ja nende nimi oli tausteshi, noh, eks nad natukene paksemad sellest on. Ja kui need perenaine on väga laisk ja ei viitsi seda kapsast üldse, keda paneb sinna nisukesed kohe poolikut, peaaegu kapsapead sisse, siis seal oli nii võishi selge, laisad, laisad sissi. Ja vahel võib leida ka nisukest terminit nagu sel jooneži ja vot need on tavaliselt nisukesed varakevadised siit, kui on hapukapsas otsa saanud ja ilmuvad siis esimesed, ütleme, oblikad, esimesed nõgesed, siis nendest tehtud siid võivad olla siis seal Jonesil, seal ei pruugigi seal kapsast, seal ei ole kapsast, aga aga ta on ikka ši, teda kutsutakse siil. Šiva ši võivad olla ka muuseas segamini värskest ja hapukapsast, nii et seda varianti võib siis ka kodus proovida ja kui neid siis sees on muna siis need on, manas türsgieži, need on siis kloostri kloostrichil. Ja veel üks niisugune nipp, mida võiks ka kasutada või vähemalt proovida. Näiteks Bay Arsgieži siis bojaari siin Jari hapukapsasupp, vot see on nüüd see hapukapsasupp või need ši, mis on tehtud seenepuljong kyll. Ja seda võib ju ka proovida, kõik see muidugi ei ole õige ja kõik son ersats, aga seenepuljongikuubikuid on olemas. Võib ju proovida, need ei maksa eriti palju, nii et huvi pärast näiteks valmistada mõne hapukapsasuppi, mille aluseks ei ole mitte vesi, vaid siis nisukene seenepuljong ja proovida väikeste nihukeste variatsioonidega saada natukene siis teist maitset. Nojaa, niisugune lihtinimeste ši kannab siis nime suutotšnieži siis terve päeva, ütleme, 24 tunni siid ja tähendavad lihtsalt seda, et keedeti seda valmis hästi suures potis, hoiti ahjus sealt võeti neid ka soojana hommikul välja ja söödi hommikul, nii et kõik 24 tundi, siis sisuliselt söödi neid suutotšini. Hapukapsal on see hea omadus ka, et ele ju hapuks. Sa ei lähe hapuks ja, ja üldse väidetakse, vähemalt nii olen ma kuskil leidnud, et traditsioon venemisega traditsioon väidab, et see on selles mõttes ainulaadne. Jätast ei tüdine kunagi ja tulebki meelde üks vanasõna. See oli Rawnoyatt jätsnada jest assini, ka seda, et mõnikord isegi isa ära tüütada, aga hapukapsasupist ei saa kunagi villand, nii et selles mõttes on, on hapukapsasupp täiesti niisugune klassikaline supp vene köögis ja kui nüüd selles supis täpsemalt rääkida, siis tuuakse ära kuus peamist komponent, mis selleks on siis vajalikud kapsas, liha, seened, maitseained ja jahu ja hapukoor. Kusjuures, nagu ma ütlesin, see jahu hakkab siis hiljem kaduma retseptidest, nii et siis teda nagu ei pannud jaa, šiide valmistamise puhul, mida võiks ka jälgida ja mis tihti rikub kõik meie road ära ja midagi pole parata, aeg on teine. Me kõik kiirustama ja me tahame hästi ruttu peale tööd süüa saada ja sellepärast on meil väga vähe aega kassiid keetmine, noh, eeldab ikkagi tunde. Näiteks soovitatakse Vene sajandivahetuse retseptiraamatutes keeta liha muuseas eraldi, kõigepealt keedetakse liha kuskilt kaks, kaks ja pool tundi. Ja siis keedetakse eraldi kapsast ja vaid lõpuks pannakse seened lähevad koos kapsaga ja alles lõpuks, kui nad on siis eraldi valmis saanud, siis nad lähevad kokku. Ja nüüd üks oluline tingimus, mida ka tihti ei tee või mida me kaudselt teame, väites, et teise päeva kapsasupp on ju parem kui esimese päeva kapsasupp ja nii see on. Vot seda nõuet peetakse kindlalt silmas ja öeldakse, et siin peavad siis tohodiits. No nad peavad jõudma veel valmis, seega, kui nad on nüüd kokku pandud endast kahest osast, siis nad peavad veel mõne aja seisma, et nad siis muutuksid, vot just nendeks õigeteks siideks, nagu seda retsept ette näeb. Ja kui nüüd hakata seda aega kokku arvestama, siis tulebki no vähemalt üks neli tundi. Ja vot seda aega on tänapäeval raske leida, nii et esimesel pilgul paistab niisugune lihtne toit hapukapsasupp. Aga kui seda hakata nüüd tõsiselt tegema, siis nõuab küllaltki palju aega ja ilmselt ongi niisugune hea pidupäeva. Pühapäeva lõunasöök, kus on palju aega, võib ummiku kohe varakult alustada ja, ja lõunaks saab ta siis valmis. Praegu võiks juba alustada, siis. Kui oleks niisugune enam-vähem sobiv kellaaeg, seda siis proovida teha. Ja neid teine supp, mida me peaksime ka kindlasti mainima, milleta vist ka kuidagi vene kööki, et ei kujuta seda suppi ka, kõik tunnevad somboss. Varss neid sorte on tohutult palju, peaaegu iga Venemaapiirkonda omab siis oma nüanssi, mingit borši keetmises ja neid ma lihtsalt mälu järgi nimetan mõned, mis meelde tulevad, maskovski, borš, sibirski, borš, Ukrainski boss, seda on vist paljud kuulnud Baltovski borš, Tšernikovski borš lovski, borš, Stav roopalski pos, Tsibirski ütlesin, ei mäleta. No igatahes vot neid on, neid on hästi palju. Ja mis on nüüd see peamine erinevus, kui nüüd hakata vaatama neid või kuidagi, et mis siis eristab ühte retsepti teisest, kui jätta kõik nüansid kõrvale? Süsteem, mis ühendab seda, me teame. See, mis ühendab Sumbee, peetühendab ilma peedita, purssivad kohe mitte kuidagi keeta ei saa. Aga vot vahe tulebki peedist ja peamine vahe on selles, kas peet on toores. Peet on keedetud. Vot ma ei tea, kuidas kodus nüüd meie kuulajad, aga, aga mina mulle meeldib paar korrad, mis ma olen püüdnud vene borši keeta, on meeldinud seda keeta ikka toorest peedist. Aga ma tean, et mõned inimesed ja lihtsam ja rutem on teda keeta. Peet keeb ju üsna kaua keeta siis juba varem valmis keedetud või varem valmis ostetud keedetud peedist, aga see ongi nüüd see põhivahe, mis seal tuleb. Ja võib-olla veel mõned nüansid, et kodus saaks öelda, et vot täna ma keetsin, mitte lihtsalt borši, vaid ma keetsin moskva borši. No see on näiteks ainult mõned niisugused põhinüansid, mainina kõike ei jõua ja kõik ei tule lihtsalt meelde ka Moskva borš suitsuliha. Nii et kui teha borši suitsulihas, siis on Moskva poes. No väga huvitav borš on niisugune vene workshop otskimos siis laevastiku borš ja laevastiku borši tehti soolalihast soolalihast, mida hoiti siis tünnides koos peedi ja ja niisuguse teravamaitselise pipraga ja arusaadavatel põhjustel laevadel värskelt liha ei säilinud, tuli teda siis hoida soolatuna tünnides ja vastavalt siis sellest lihast keeletiga morssi ja sealtki siis nimi laevastiku borš, ukraina Porssides, võib-olla on võib-olla erinevus see, kui nüüd eristada, ütleme vene borš ukraina borši, siis võib-olla üks peamine nüansson ukraina Porschis kapsaste keedetud Ta no lõpuni pehmeks, vaid ta on nisuke kergelt krõmpsuv. Nii et see on üks niisugune väikene väikene erinevus. Ja kui tuleb kartul, siis kartul läks borši enne kapsast. Võib-olla veel mõned ja veel üks huvitav niisugune. No muidugi lõuna pool ja hiljem, kui on tomat, siis ka tomat on ukraina borši sees ja nüüd mis teeb selle ukraina borši või annab talle niisuguse spetsiifilise maitse, kui keegi tahab keeta koduses nimelt ukraina borši siis pannakse sisse üks tükikene. No ma isegi ei oska öelda, see on vale sõna halvaks läinud pekki, aga seisnud pekki ütleme siis piiri peal olevate. Ja vot niisugune natukene Liisunud pekimaitse muidugi hästi väike. Vot see pidi andma sellele ukraina vorstile niisukese spetsiifilise ukraina borši liku maitse. Kiievi borš kiievi borši omapära on oad ja õunad. Ma lihtsalt nimetan neid sellepärast, et tuleb välja borši, soovi korral võib lisada väga palju komponent. Ma olen näiteks proovinud suitsu ploomidega. Borši mul enam ei tule meelde, milline, milline Ukraina piirkond oli see, kus, kus borši pandiga, ploome ja tõesti, ta annab väga huvitava niisukese pikantse maitse sinna juurde. Poltaski borš hanelihaga hanelihaga ja valinski borš värsket tomatit. Nii et kõiki neid komponente saab lihtsalt lisada, saab valmistades ühte ja sedasama Porssi, pakkuda küllaltki nisukesi erinevaid maitseid ja võib-olla ukraina borši omapära on ka see, et seal on rohkem sees küüslauku. Ta võib olla vene bossidel, seda pole üldse, aga Ukraina variantides on, ta on ta olemas. No borš on vist ikkagi niivõrd levinud toit, et vast köik teavad vist niisugust väljendit või vähemalt omal ajal on kuulnud, et sa oled, Sa oled pere, põrsioon, liialdasite no kuskil näiteks keegi kuulete kuskilt sööklas omal ajal või kui nüüd ajas tagasi minna, no lauset, et oi tänase Kokon Solju Perebars jõua tähendab üle Porssitanud tehti mõned niisugused sõnad, millega me oleme nii harjunud või nad kuidagi on meile nii igapäevaselt tegelikult nende taga on midagi niisugust, näiteks otseselt Porschega või mingi teise toiduainega seotud nisukesi nüansse. Aga borši ka seoses on küll ikka arvatud jah, et borši võib panna igasugust kraami sisse. Tan supp, kuhu võib kõike lisada. No vot see subtraditsiooniliselt, kuhu võib kõike lisada, noh see on muidugi hilisem Nõukogude kulinaaria saavutus, see on pigem seljanka. Mis ikka alguses variandis oli soli Anka ja hiljem kui nüüd, vaat kui huvitavad jälle on need niisugused väikesed uperpallid, et kui inimesed tellisid kuskil restoranis öeldes sooli Anka, siis neid parandati, et see on viga, et see on ikka seljanka. Nii et ta võib põhimõtteliselt esineda mõlema nime all novot hilisema traditsiooni järgi on pigem seljanka, sooli, Ankas supp, kuhu pannakse siis kõik see, mis, mis nagu mis, nagu üle jääb, kuigi ta tegelikult ja jõuaksime temast ka võib-olla natuke rääkida, on ta väga hea supp. Aga no praeguse järgi võib ka borši sisse igasugust No põhimõtteliselt, miks ka mitte? Aga mina olen proovinud ja, ja tõesti soovitan, kui keegi tahab proovida natukene lisada, tähendab, mida ma olen teinud, ma olen püüdnud panna erinevaid kesi ribitükikesi turult, nad ei maksa palju searibitükikesi ja niisugused väiksed liistukesed, neid on müüa ja loomaliha ribitükikesi ja siis olen pannud just suitsu, mingit ribi, juust ja lõpuks veel ka suitsuploome. Ja minu meelest tuleb väga ja niisugune kergelt suitsune, meeldiv, maitsev sellele omapärane Porsile juurde. Nii et seda võib varianti kasutada ja ja siis eksperimenteerida nii õunte kui tomatiga ja, ja kellel on haned kuskil käepärast ka hanelihaga, ma arvan, et see on erakordselt maitsev borš hanelihast, nii et kõiki neid variante võiks ju proovida. Nagu kuulda, olete te ka üks usin, keegi ekspert. Ei, ma ei ole üldse asjatundjaga vahel mulle meeldib, kui ma midagi teen ja kui juba peab midagi tegema ja vahel peab midagi tegema, siis on huvitav teha midagi natukene põnevamaks. Ja need ei ole, ei ole rasked oma niisukeses tehnoloogilises variandis aspektis ja teiseks, miks neid on hea teha, sest need on niisugused söögid, mis kestavad ju mitu päeva, nii et kui vahel ei viitsi iga päev keeta, siis keeta üks suur pott suppi. Aga noh, kuidagi seda niisugust väga igavat suppi ka ei taha. Pistad plaamikese sisse kohe. Jah, Vaborca Poltaava borš ja nii, et järgmine päev on juba teine, teine vors ja muidugi praegu on natuke vale aeg, aga ma ei tea, igalühel on oma maitsed, aga minu jaoks kas tugevamad vene supid ikka, kui ma neid teen, siis saan talvine aeg. Sest no mis siin salata, et borš on ikka väga hea üks pitsikene viina juua, nii et siis ikka hoopis teine maitse, nii et kellele vähegi tervis lubab, siis midagi pole parata, teatud supi Allase lihtsalt käid ja supp maitseb hoopis paremini proovinud, aga, aga kes ei saa endale lubada ja ei taha seda teha, kas põhimõtteliselt või tervis ei luba, ei ole lahti, midagi ka võib ka, ilma selleta, aga kuidagi on vot niisugune tunne annab pigem talvel kui, kui suvel ta on ikka tihe tihe ja ta kohe soojendab seda ihu, nii et Lasnamäel vahel külmas korteris on borš väga hea. Aga kui nüüd reastasime, näid sup pingeritta ja esimesel kohal on meil siia, siis tuli meil borš, no üksub, milletame kuidagi ei pääse ja milleta ka vene kööki ettekujutus on muidugi uhhaa ka kõigile tuntud supp, kusjuures huvitav on, et ta on varasemas vene kulinaaria, Suhhaa tähendab lihtsalt meie mõistes puljongit. See tuhaan, kalasupp, san hoopis hilisem asi ja ta on ikka midagi nisukest, mida varem söövad ainult rikkad inimesed. Ja tänu sellele võibki leida näiteks kuskil, ma ei oska öelda, 15. seitsmeteistkümnendal sajandil näiteks nisukesi väljend niisugusi lauseid, et uhaaess, pettuhhaa tead, mis on tänapäeval kuidagi natuke absurdne, kuidas saab kalasupp olla, vot niivõrd onu haa meie jaoks muutunud kalasupiks või kalapuljongi, eks, aga varem see uhhaa tähendab lihtsalt puljongit meie mõistes ja seega võis ka vabalt olla linnu haa liha uhhaa ja nagu selles näites siis kakuke uhhaa ja see mõiste ju supp tuleb, see on jälle saksa laen ja see tuleb ju ka alles Peeter esimesena esimesega sisse, nii et varem kuni Peetri ajani põhimõtteliselt uhhaa ei tähenda mitte midagi muud, meie mõistes kui supp. Jaa, uhaad võisid olla ka nii soojad kui ka külmad. Ja kui külmad, siis hästi paksud paksud uhaad, missis kallerduvad ja need on ka küllalt tuntud venekulinaariast vene laual. Need on kõikvõimalikud salliv meie liha tarretises meie mõistes. Ja nüüd, kui siis uhast paari sõnaga rääkida, võib-olla erinevused on sellised uhhaa, näiteks Pielaja, valge uhhaa ja valge Okaan, selline siis kalasupp, kus maitseainetena on ainult sibul ja pipar mitte midagi sinna rohkem juurtele uhaad, jornaja on veel juures siis nelk ja koriander siis piprale ja sibulale ja uhažoutaja saan siis sibul, pipar ja safran, maitseaine, mida suhteliselt vähe tänapäeval kasutatakse ja mida vene köögis, sellest me vist rääkisime, eelmine kord leiab tunduvalt rohkem. Jätka uhas, seda läheb, me oleme harjunud, et ta võib minna kuskile saia sisse, aga, aga läheb, ja siis on tegemist uhhaa uhažoutajaga ja üldse tuleb arvestada ilmselt kui neid vanu retsepte vaadata, et maitseaineid kasutatakse tõenäoliselt tunduvalt rohkem. Võib ette kujutada, et omal ajal vot kas või nisuke uhhaa maitses natukene teisiti kui tänapäeval, sest lihtsalt maitseaineid pandi sisse tunduvalt rohkem. Nii et kui keegi tahab saavutada niisugust vana vanaaegsemat uhaad ja selle maitset, siis võib ilmselt siis need maitseained lihtsalt panna tunduvalt rohkem, et vaadata, kuidas ta ajaloolises minevikus võis, võis siis enam-vähem enam-vähem olla. Hiljem muidugi kuskil juba 19. sajandi lõpupoole tunduvalt vähem. Uhaad võite te leida ka näiteks niisugune huvitav uhhaa nagu Shipannaja Chipaatiasse või ära tõmbama nisukesed tükikesi, see on uhhaa, mille sisse läks ka kuivatatud kala. Nii et ka niisukese juhaasid on olemas ja neid, kui keegi Taabukaat valmistada, siis üks niisugune nipp, ma ei tea, ma tõesti ei tunne seda tänapäeva kulinaaria nii hästi, aga mida ma leidsin neid vene traditsioonis on, et tihti enne keetmist kala pannakse üheks kaheks sekundiks tulises äädikas. Ja vot see pidi andma kalale ja hiljem siis sellele uhhaa le niisukese ilusa kergelt sinaka värv. Nii et vot nisukesed väiksed nipid, ma ei tea, on see midagi uut või on see midagi tuntud, aga vot niisugusi asju võib leida. Ja ainult kaheks sekundiks üheks kaheks sekundiks Jaanenud hetke hetkeks. Hetkeks ja see on kuskil jällegi Puškini ka kui meelde tuleb, kuskil vot ei tunne üldse, selle peale ma enam ei mäleta, aga aga et kui, kui tuuakse forell, siis, siis hakka teda kohe keetma, kui näed, et ta on etaan passinjeva, jätan natukene siniseks läinud. Vot selle taga on just seesama vana nipp, panna siis uhhaa või panna kala sekundiks kaheks keevasse. Äädikas. Ja parim uhhaa on muidugi siis, kui vette lähevad, no natukese julm on aga eluskala kalamehed seda vist kõik teavad, et uhhaa elus kalast on parimuhhaa heanuhhaa erinevatest kalaliikidest ja siis vene kirjanduses võib leida ka nisukesi väljendeid, nagu näiteks uhatrain, aia, Kolmekordne uhhaa, ja see on siis see uhhaa, mida keedetakse, no ütleme, kolm korda läbi tähendab järgmistele kaladele teistele kaladel, ütleme teisele partiile läheb siis peale Keeduks juba esimeste kalade läbikeedetud siis vesileem ja nii peaks 103 korda saada nisukest tugevamat kala maitsega kontsentraati ja see on siis uhaat. Rain naja. No vastu Haadest kõige kuulsamas kuulus Demjanov auga. See on siis niisugune uhhaa, mis on hästi rasvane ja kaetud pealt nagu nisu, kes seal merevaigutaolise kohe kollaka rasvase kihiga. Ja kui keegi tahab neil nisukest uhaad valmistada, mis näeks siis välja nagu kuulus Demjanov ka siis selleks on ka üsna lihtne nipp. Tuleb riivida porgandeid praadida, neid võis hästi nii kergelt segades, et nad ei kõrbeks ja hiljem siis kas läbi salvrätiku või, või marli siis välja pigistada seda kollad porgandist siis kollakad või, või siis sulanud võid vot sinna uhhaa peale ja see annab siis uhhaa le niisukese merevaigu värvi või niisukese kihi sinna sinna peale. Ja need, mis sinna uhas veel kindlasti läheb, peavad selles samas Demjanov, Ahhaas on ta ka sees. Need on siis Potro, haa, Potro, khaan, siis sisikond või kõik see, aga tegelikult see ei ole mitte midagi muu, kui maks ja hinnatumuhhaa sees on lutsu maks, mida keedetakse siis eraldi väheses puljongis ja lisatakse sidrunit, ja kui see on siis valmis saanud, siis see läheb ka uhhaa sekka. Niisuguse hästi tuntud nendest vääriskaladest uhaasid ei peeta headeks, sest neil ei ole seda spetsiifilist kala maitset, nii et seda ei ole. Siis on veel klaaruhhaa hästi klaar, selleks on ka omani munavalged ja kalamari, mida pannakse sinna sisse, mis tõmbab siis need kõik kalatükikesed, sest oma pool no niisuguse massi siis kooritakse pealt ära ja saadakse täiesti klaar UH, nii et need retseptid on ka olemas, kui kellelegi huvi pakub ja sinna uhhaa juurde süüakse klassikalises variandis ja vene kirjanduses võib seda ka leida nisukesi pirukaid, kaid, pirukaid, mille nimi on Rastja ka? Ei Grastia kai ei ole mitte midagi muud kui ülevalt lahtine pirukas, kas põhimõtteliselt Norrast joognut tanki lahti tehtud ja sinna kantakse või kallatakse enne serveerimist sisse siis kanget puljongit koos tilli ja võiga ja need kõige parema rastiga haigu te tahate seda valmistada siis anna põhimõtteliselt niisugune, no igaüks leiab neid, retsept on igal pool, aga noh, võib-olla kellelgil tekib idee soov, vähemalt, kui me oleme piisavalt isuäratavalt sellest kõigest rääkinud siis niisugune klassikaline rastega ei olnud niisugune siis lahtine pirukas, kus siis ütleme, hall all on hakkliha ja pealancas tükikene kala või siis klassikalises variantsist Lutsu maks ja vot sinna siis kallatakse seda enne serveerimist, seda kanget puljongi tilli ja, või ka peale ja seda süüakse siis uhhaa kõrval. Aga nüüd hakkab täht juba endal tühjaks. Lõpetamegi uhaga täna või. Lõpetame sisuhhaagaga kolm supi on olemas, nii et võib ju, kes tahavad proovida, kuigi me ju tõesti nii nagu rääkisime, mitte mingisuguseid retsepte, mina ei ole võimeline neid andma ja ja, ja, ja ega see ei ole ka meie niisugune konkreetse saate eesmärk. Kes on kulinaaria huvitatud, see sai siit ühte testi. Ka küll, kas nüüd midagi konkreetselt ta võib-olla mingisugust niisugust ideed või vähemalt soovige? Tahad, et võib-olla täna on siis natuke perenaistel lihtsam lõuna ajal, et midagi on nagu väike vihje juba tehtud. Või vastupidi, keerulisem kui abikaasa hakkab nõudma peale sõda, et olgu täna borš ja endal tekib soov ja rahulik pühapäev on rikutud, sest peab minema turule ja ja keetmassiit neli tundi ja ei saa kuskile sõita, et, et selle pärast jälle vabandust. No ühesõnaga, meie oleme küll kõige paremad tahtnud, eks ole. Nii et kohtume jälle nädala pärast.