Tere õhtust, jälle New Yorgist, mina olen Aigi Vahing. Ja mina olen Neeme raud, no mul haige ei ole seda pühadetunnet veel üldse täna pime siin keset meil hätta neid saadet salvestame, sajab vihma, ilm on küll päris soe, aga, aga mitte detsembrikuine ja kindlasti mitte pühademeeleolus. Selline sombune sügis. Kell on kolm alles päeval, taevas, ma vaatan ja, ja tänavad ja siin majade vahel on kõik kuidagi selline hall ja, ja see, millest meie oma saadet tahame teha, ehk pühadesse ja piltpost kaardlikult ilusti säravad tuled Manhattanil, seda me veel siin enda ümber ei näe. Nii et ma arvan, et äkki läheme, teeme ühe kohvi ja siis tuleme tagasi, kui siin need suured tuled põlema pandud ja äkki siis on midagi rääkida. Teeme siis nii, tass kohvi? Loodame, et tunni aja pärast, kui pimedaks läheb, on seda pühadehingust ja, ja tulekut New Yorgis ka võimalik näha. Nüüd on meie kohvis joodud väljas on tõepoolest hämaramaks muutunud ja New York on tuledesäras. Hea on ka see, et vihm on järgi jäänud. Siin on nüüd ikka kõik hoopis teistmoodi, et ma vaatan, et tänavalaternate küljes on sellised langevad sabatähed. New Yorgis on kolm suurt luksuskaubamaja, mille vaateaknaid inimesed pühade traditsiooni korras vaatamas käivad ja teeme siis ka meie neile kaubamajadele sind viienda avenüü piirkonnas orgi luksuse epitsentris ringi peale ja alustame paanisson. New Yorgi kõige trendikam kaubamaja Mil igal aastal on kõige põnevamad vaateaknad. Jõulumeeleolu siin ei ole, selle kaubamaja selleaastane leitmotiiv on hipi, ajab tagasi. Ma vaatan, et siin on jah, pigem mitte jõuludest, aga selliseid suvine lillele See mood siis tegelikult on selle aknategijatel, siin on John Lennoni tsiteeritud võib-olla selline vaimukas mõte tänases New Yorgis, kus inimesed on niivõrd krampis oma töö ja majandusmuredega kimpus, et ehk oleks hea mõelda tagasi end nendesse hipi aastatesse, kus elu oli tunduvalt muretum. Ma arvan, et võib-olla tänavu öelda häppi, Holiday häid pühi ei ole võib-olla kõige akuraatsem seepärast, et kellel need pühad tänavu ikka nüüd nii väga head on, sellepärast ongi siin öeldud hoopis hipi Holiday. Hipi oli täis seal siis New Yorgi kaubamaja paanis. Pühadesoov. See paik siin haigi on minu arvates New Yorgi kõige ilusamaid tänavanurki. Siin ristuvad viies avenüü 59. tänav, siin on New Yorgi keskparginurk, siin on Plaza hotell, luksuskaubamaja söödab Kunman. Ja kui ma siit läbi jalutama ma olen tavapäraselt seisma ja siis ma tunnen, et ma läheks nagu kuskil maailma linna sellises keskkonnas. No mina satun siia veidi harvemini, kuna ma elan Manhattanil väljas Brooklynis, aga praegu ma vaatan, et ma olin siin täpselt aasta tagasi täpselt samasugusel vihmasel päeval ja ma näen, et seal selle kaubamaja, mille vaateaknaid kohe vaatama läheme selle kõrval sädeleb selline suur, kergelt hõbedane täht, mis mulle eelmisel aastal tohutult meeldis. Viienda avenüü ja 57. ristmikul see New Yorgi kuulus pühade. Selle kohta ei saa öelda jõulutähtsust, et New Yorgis tähistame ju samal ajal nii jõule kui Hannukat kui ka mustanahaliste kvansat, nii et see on püütud teha siis selline suur lumehelves ja viimastel aastatel on Swarovski kristalli tehases olnud selle sponsoriks Yasse sätendav kristall, seal on päris ja need vaateaknad. Erinevalt chipi vaateakendest on pühadehõngulised. No siin on juba tõesti väga suursugused muinaslugude jutustamise aknad, et ühel aknal ma vaatasin, oli üleni valges kristallid ja pitskleidis daam, kellel olid sellised väikesed graafikesed ümberringi teda ümardamas ja siin on noorkuu peal, istub tülli kleidis ja lambanahkadest, selline veidi põhjamaist. Viiludes nendest akendest õhku. Luksust õhkub kallidust, see kaubamaja on New Yorgi üks kõige kallimaid. Neid vaateaknaid siin valmistatakse terve aasta ette ja tänavused vaateaknad lugesin lehest, on saanud inspiratsiooni Ameerika loodusloo muuseumis. Seal aknal on naine, kes on kleidis, mis meenutab vahutorti ja me peame leidma pidevalt sõnu, et kõike seda kirjeldada, see on kõik niivõrd fantaasiarohke tülli kuhil, aga see tülli ei ole kuidagimoodi sirgelt, vaid till, Rausitud ja tülli on ka tema õlgade ümber ja suure soengu ümber. Igatahes siin kõik särab ja hiilgab. Siin meie ees on üle ilma tuntud New Yorgi juveelipood Tiphanis, mille aknad on ümbritsetud miljonites väikestes tuledes pärgadega ja viiendat tabelit pidi edasi vaadates särab see tänav tõepoolest kõiksugustes värvides. Vaatamata tänasele sellisele soojale sombusele ilmale on siin seisnud küll tunne, et pühad on tulemas. Ja ma pean ütlema, et ennist, kui me rääkisime, et kuidagi hall on taevas, siis nüüd nende tuledesäras on isegi meie õhtune pimenev taevas muutunud tumesiniseks. Ja nüüd oleme jõudnud kaubamaja, saksid Avenju akende ette, siin on alati väga palju rahvast, seal on isegi sellised väikesed tõlked pandud välja, et inimesed saaks järjekorras seista ja need aknad vaadata. Siin edendatakse akendajal igal aastal lastele jõulumuinasjutte. Seisame praegu seljaga Rockefelleri tsentri poole ja vaatame seda kaubamaja. Nüüd tahame teha ühe eksperimendi, nüüd, kui sa ümber pöörad, kirjelda täpselt seda, mida sa näed. See on New Yorgi kõige ilusam koht pühade ajal. Aga no ma saan aru, et sa oled toonud mind siia New Yorgi jõulukuuse juurde ja sellist kuuske ma ei ole näinud. Kuusk ise, ütleme sellise väiksema maja kõrgune, ma ei tea, oskad sa öelda, on see raekoja platsil olevast kuusest palju madalam? Ta on natukene kõrgem, ta on siin pilvelõhkujate vahel, seepärast seda mõju, mitte ülisuurena, sest need hooned ise on niivõrd võimsad, aga ta on kähar, ta on täistulesid. Selle kuu sees on traditsiooniliselt avatud väikene liuväli siin Rockefelleri keskuses ja see väike alleemisid majadevahelisele kuuseni viib, on palistatud sisevalgusskulptuurid, aga need on inglid, kellel suured pasunad käes ja kes seda jõuluja pühadesõnumit siin puhuvad. Ja ma räägiks korraks sellest kuusest veel, et tavaliselt kui kuusk on nii ära kaunistatud, et sealt enam rohelist ei paista, siis see ei mõju väga hästi. Aga siit teiselt poolt teed vaadata, et ma tõesti, et seda kuuserohelist väga palju ei ole, aga see tuledeküllus ja värvide mitmekesisus on tõesti imeline ja ta mõjub pigem sellise kergelt ühedeelilise pildina kui liialt kaunistatud kuusena. See on siis New Yorgi kõige uhkem jõulupuu siin Rockefelleri keskuses, aga me peaksime oma saadet jätkama nüüd muusikaga ja tänasesse saatesse valisin esinema kaks legendaarset naist lisaks eesti võimsale meeshäälele, keda mõne aja pärast teile tutvustame, aga kõigepealt siis neist kahest daamist, kes on teinud oma suured kambad ja äkki just viimastel nädalatel siin New Yorgis esmalt Broadway staarist, laisa minelist on 62 aastane ja ta on läinud, ma arvan, šuubisesse ajalukku sellega, et on pidevalt rääkinud sellest, et nüüd on kõik rohkem, enam esinema ei hakka, kuid siis läheb pisut aega mööda ja laisa on taas suure kambakiga tagasi. Jah, ma nägin just ajalehepealkirjad laisa, kas oma viimased Kambeki ei mäleta? Ta enam segambak, mis tal nüüd on toimunud, on olnud suurejooneline. Ma ise sain läbi mitmete tutvuste pääsme Broadwayl, et seda vaadata. 62 aastane daam tunnistab küll, et nii palju elujõudu tal enam ei ole, kui veel kümmekond aastat tagasi, et juba esimese vaatuse keskel peab ta istuma maha, et laulda varem, nagu ta ütleb, istus ta tooli teise vaatuse ajal, aga kõik oma kuulsad laulud esitab ta ära ja laisa puhul on just hämmastav see, et tal on selline sära ja kiirgus. Isegi kui need sõnad ei tule enam võib-olla kõige puhtamalt välja ja intonatsioon ei ole enam parem. Noh, me teame kõik ta värvikat elu ja uimasteid ja pidutsemist, eks see kõik annab tunda, aga laval on siiski täht ja kõik, kes seal saalis sel õhtul olid Broadwayl eelmisel nädalal tunnetasid, et nad on nagu osaks ajaloolises. Ja nagu sa ütlesid, et tal võib-olla kõik sõnad ei tule täpselt enam nii nagu ei laula enam nii hästi kui varem, siis ma arvan, et on ikkagi suur asi teda, olgugi, et võib-olla juba mitmendal kambakil ikka veel laval näha. Kaisa kõige kuulsam laul on filmis kabaree, et elu on suur kabaree, tema elu. Mõlemad olnud väga suur kabaree. Laisaminellid, kui me nüüd siit viiendalt avenüül pisut kõrvale jalutame, paar kvartalit jõuame seitsmenda avenüü ja 50 seitsmendad oma nurgale, siis siin asub üks New Yorgi kõige kuulsamaid kontserdisaale. Son kaarnegi Hol ja Canoni Holi juurde. Seame sammud seetõttu, et sel esmaspäeval tegi siin oma debüüdi meie oma lauljad. Eestlane Ain Anger, kes on praegu Viini ooperis solist. Ja siin New Yorgis räägitakse sellist lugu, et kui keegi küsib tänaval, et kuidas ma sinna kaarnegi juurde saan või kuidas sinna karnigi hooli minna siis öeldakse talle vastuseks, et oh, sa pead tegema kõvasti kõvasti kõvasti tööd. Jayne Angerilt küsisin ka kõigepealt seda, kuidas siis tema oma kaarnegi hoolite püüdini jõudis ja enne, kui seda intervjuud kuulama hakkame, märgin veel ära, et meie jutuajamine ei leidnud aset kaanega joonis. Kuna selle maja fuajeed ja lavatagused on väga väikesed, siis saime Angeriga kokku tema hotelli ümbruses asuvas Lincoln tsentris sealse New Yorgi Filharmoonikute saali fuajees. See on selline suur ja väga avar koht, kus kokku saada ja rääkida Ainongerilt siis pärisingi kõigepealt, kuidas tema kaanegi hooli jõudis. Tuli telefonikõne ja küsiti, kas ma olen vama. Mulle helistas agent, ütlesin ja hästi ruttu tuli organiseerida viisa. Ja ma olen siin. Niisama lihtne see on, ma ei tea siiamaani, kellele mu kõrvale jäin või kuidas kutsuda, aga aga nii need asjad käivad. Ma tean, et viimase hetkeni oli kõige suuremaks mureks, kas viisa saab, et see ei ole niisama lihtne, et kutsutakse viisat, on ka vaja. Ja nüüd on, Eestis on küll viisavabadus, kui tulla turistina, aga kui on vaja tulla tööle, siis on ikkagi vaja tööisand ja läbi tutvuste sai ka lõpuks veini konsulaadis ka aja, et see ära vormistada. Ja et Ameerikasse niisama lihtsalt isegi kaarnegi oli, niisama lihtsalt ei pääse. Ma arvan, et järgmine oli nimi ikkagi aite saidi kiirustatud korras, siis see visa tõesti. Nii et selline on lugusid, kuidas kaarnegi Holly pääsetakse New Yorgis naljatatakse, et sinna pääsemiseks on vaja eelkõige tööd, tööd ja tööd. Mine tea, maja nagu maja ikka minu jaoks, et aga ma olen kuulnud selle maja, selle saali, erilisest akustikast ja erilisest õmblust. Me oleme praegu tegelikult mitte kaarnegi hoolis, vaid Lincolni tsentris on see New Yorgi kõrgkultuurikeskus selles New Yorgi Filharmoonikute hoones, mis on siin Metropolitan Opera kõrval oled sa esinenud? Aga head mälestused sellest, Sa oled siin ja mäletan seda, seda värinat, mis oli sees kontserdi ajal veel, et see oli vene helilooja Rodion šedrinud ja võlutud rändur ütleme seda, et siis võib-olla mul lavakogemusi niipalju veel ei olnud või erinevaid suuri maju selja taga, aga nüüd ma arvan, et need on natuke kogemuse juurde. Siit aknast avaneb vaade ühele teisele suurele majale Metropolitan Opera. Millal sinna kutsutakse? Veel ei ole kutsutud, aga iial ei tea, millal telefonikõne võib tulla, nagu seegi kord, et ma usun, et kõik on nagu mõeldav, et kui ma vaatan, kes seal praegu laulavad, siis on kõik head. Head kolleegid, kellega ma olen juba laval olnud, et midagi võimatut selles kindlasti. Mida on vaja, et Metropolitan Opera pääsemine Ma arvan just, et, et teha tööd, et nagu sa enne ütlesid, see on see, on see asi, mitte unistada sellest, vaid just nimelt teha reaalselt tööd ja, ja mitte proovida kuskilt tagauksest sisse hiilida. Kui saada igal pool ennast näidata ja siis ükskord ongi see päev käes. Siin selles tühjas Filharmoonikute saali fuajees kajab kõvasti, loodame, et see jutu Segagusid mist õhtuse puhvetipidajad kärudega mööda jalutavad, aga kuidas sealsed ooperit vaatad? Ameerikas on ta vaieldamatult New Yorgis vaieldamatult number üks, aga maailma mastaabis. Eks ta, eks ta loomulikult ole ka samamoodi maailma mastaabis esimeste hulgas, et see oleneb esituses oleneb paljudest asjadest kokku, mis annab selle tulemuse just sellel konkreetsel õhtul. Aga loomulikult on esimesi maailmas. Viin muidugi Viini ooper kahtlemata nende seas laskaala. Metropolitan on viimastel aastatel võtnud omale suur emissiooni, selle uus juhtkond hakata ooperit taas tutvustama ja noori tooma. Saali oopereid näidatakse näiteks kinoülekannetes, neid saab ka Eestis vaadata. Mis sina neist moderniseerimisplaanidest arvad? Neil on siin New Yorgis üsna suur toetus, kuigi algul oli skeptikuid palju Euroopas, olen kuulnud skeptilisemad arvamusi, et sellist võimsat žanrit ei tohi niimoodi liiga kommertsiaalseks muuta. Eks ta kommertsole, et loomulikult üks asi on näha elus etenduste ja, ja kõik, mis on ikkagi tulnud läbi meedia või, või telekaamera, et seal väga palju jääb kinni püüdmata sellest samast atmosfäärist, mis tegelikult selles saalis veel sellel laval toimub. Ehkki laval on 32 kaamerat laval ja lava taga, nagu ma tean Ja loomulikult tehnilised võimalused, tänapäeval on meeletud ja kõik on võimalik teha, aga, aga kindlasti jääb seal midagi puudu. Samas väidab Metropolitan juhtkond, et nii kasvatatakse uut publikut võib-olla noortel, kellel ei ole palju raha teatrisse tulla, need piletid on päris kallid. On raha, et kinno minna, vaadata seda visuaalset, tehniliselt huvitavat lahendust ooperiülekandest ja ehk toob seened kunagi hiljem ooperis. See on täiesti õigus, et tegelikult see, mis on hoopis teine publikut, kes, kes käib ooperis, keskelt, kinos ja loomulikult noortele, on serveeritud natuke lihtsamas. Kuues ja loomulikult need tükidki, mis kantakse üle, on ka sellised rohkem mängulisemalt. Metropolitan alustas neid uuendusi pärast seda, kui uus juhtkond vaatas, et viis aastat tagasi oli keskmise patrooni vanus 60 aastat, siis viis aastat hiljem vaadati 65 aastat praktiliselt vananes. Publik, kuidas Viinis tundub sinu koduteatris, kas seal on sama probleem, et uut publikut peale ei tule? Ja ma arvan küll, et tennis on täpselt sama lugu nagu siin noort publikut on tõesti väga vähe, et kas on muusikatudengid ja siis ütleme 60 pluss mina ei arva, et see väljasuremise ära sellepärast et tegelikult see publik ongi vanem olnud, see ei, see ei ole nüüd mingi uus asi, et nüüd nüüd on ainult pensionäriks. Mida vanemaks me saame, seda rohkem hakkame selle vastu huvi tundma just täpselt. See on minu arvamus ja selleks, et nüüd osata ooperit kuulata, selleks on vaja kogemust ja, ja loomulikult seda tuleb kasvatajate väikesest peale alustada õigete autoritega ja lapsed võivad minna ooperisse, aga see peab olema. Aga selliste Hollywood like meetoditega ooperit kommentsiaalsemaks muuta ja uut publikut kasvatada. Loomulikult võib seda teha, see on igati õige ja, ja kindlasti tuleb publikut juurde ja paljudel kaob ära hirm. Üldse ooper uksest sisse astuda ei tohiks sellest ma ei tea midagi, ma ei saanud sellest midagi aru. Tähtis on see emotsioon, mis inimene selle tõttu saab. Ja just nimelt, kui ta alustab kasvõi läbi läbi kino ja süües popkorni antama kohvi ja konjakit juurde. No võimalik, ma ei ole olnud. Rääkides sellistes ekstreemsetes asjadest ooperis siis Metropolitan is eelmisel hooajal karittemaatila tegi ühes rollis pagaati ja tegi seda seepärast, et kaamerad olid seal, sest talle tundus, et ta oli filmitäht, mida paljud pahakspanu tiival oli seal midagi enneolematut. No aga need tiivad peavadki kogu aeg midagi uut jälle välja pakkuma, et muidu ei müü, tuleb siukseid nüansse nagu juurde panna. Milliseid nüansse sina oled juurde pannud? Ega need passid ei teegi midagi nagu meil, et see jääb nagu rohkem tänavatele ja ütleme. Bariton, ütleme, Metropolitan saalis on üle 4000 koha, kui suur on Viini ooper, sinu kodu oper? 2000 kohta kindlasti, aga meeldivalt sudune ja väga hea atmosfääriga. Nimetasin seda kohtade arvu pärast Metropolitan i puhul. Mida me ikka siit aknast vaadata, rõhutatakse seda üleelu suurus, seal on palju publikut, seal on tohutu kallid produktsioonid. Ma tean, et kui see Firelile anti võimalus poeemi või Travjaatad lavale tuua, siis anti talle eelarve kuskil kaheksa, 10 miljonit dollarit. Et seda teha. Mis muudab Viini ooper eriliseks, kui, kui me räägime tsi, ooper on selline massiivne. Ma arvan just kõigepealt see traditsioon, mis on Viinis ja mis rääkida CTRL-is, sedasama poeemi etendusse on kabiinis, safarile on käinud Viinis lavastamas ka nende sama 300 statistiline statisti vastane ikkagi vähem jah, et sellepärast, et lava ei ole nii suur ja, ja kolme salanud ei ole vaja Lasuvus efektisele veidi väiksema laevaga saab ka vähemate inimestega. Aga Viinis hetkeseisule on, mis on minu jaoks huvitav, on just nimelt, et seda hoida seda traditsiooni ja, ja tuua sisse uusi uusi lavastusi, uusi modernseid lavastusi. No tõesti, on, on tükke, mis on mängitud 30 aastat ja joontükid, mida mängitakse kaks hooaega ja siis lähvad nagu kavast maha sellepärast publik ei võta vastu või siis mõni teine moderne tükk või seal head ideed, head lavastajad, siis temast saab omamoodi jälle klassikaooper ei pea olema väljasuremisohus, mitte mingil juhul. On nagu midagi, et kui võtta modernsemat lavastused, siis on kindlasti poolele saalilise meeldib ja poolele mitte ja, ja need on need etendused, kus tekib just nimelt see konflikt publikuga publik, just nimelt nendele etendustele tormabki. Millised huvitavamad etendusel sulle endale meeleolud, kui sa räägid eksperimentidest? Keelne, Don Carlos, kus kõike tänapäevavahendeid kasutades siis oli lavastatud ja, ja ütleme, mis alati on don Carlose puhul sellised lahtised küsimused seal iga lavastaja jaoks on siis siin need olid nagu lastele selgeks tehtud, et me, meie mängime niimodi suures autodotsee pildis, kus publik ei pidanudki minema saali, vaid võiks vaadata kõik suurelt ekraanilt, mis laval toimus ja tegevus toimus ka üle terve maja, kuidas neid ketserid mööda maja taga aeti ja nagu tänapäeva meedias igal pool, kui on kuskil sõda, siis kaamera tanki peal ja, ja kõik läheb nagu elus. Ja samas minule see need ideed väga-väga meeldisid, kõik ideed olid põhjendatud ja mõne teise tüki puhul siis siis kui lammast ei ole leidnud seda, seda põhjendust, seda ideed ja siis loomulikult ei toimi. Mida sa arvad sellistes poolpornograafilistest ooperites? Ma olen näinud paari Euroopas, üks hispaania lavastaja on päris palju omale nime sellega teinud, mängin enim pros ja siis nägin Berliinis, kus oper põgenemine kloostrist algas sellega, et pass oli duši all, pesi ennast seal alasti. Mul on vedanud, et ma ei ole pidanud sellistes asjades kaasa tegema, aga töö on töö, et kui selline asi tuleb, et ega, ega siis midagi seal teha. Näitlejana ma ei saa keelduda ja tuleb leida endale selline mugav tühjendus ja jaa jaa moodus sellega toime tulla. Seks müüb igal pool reklaamis ja nii pildis igal pool, et samamoodi, kas ooper ei saa kõrvale jääda Windows säästnud just nimelt Savini lava, et, et siin selline asi nagu ikka ei jõua? Kui kava viin on kodunenud olnud, see on praegu neljas hooaeg, läheb Viinis. Berliinis on hea elada, Viinis on väga-väga meeldiv see vini keskkond, pini, ilm seal aastaringselt on väga-väga meeldib. Viin ei ole liiga suur või liiga väike ja väga-väga rahulik ja ma arvan, et ma seon ennast veiniga pikemaks ajaks. Ja ma vaatasin, just käesoleva aasta rollide nimekirjas on päris kirev, nii et tööd ooperis on päris palju. Ooperis on palju ja, ja hea on ka see, et saan käia, hääl, et ooperis ma olen jõudnud sinna teenistus tõesti usaldatakse mulle suuri peaosasid. Äsjane Just. Wagneri loengrenis fööniks häiris tulemus on Nabucco kreemin uuslavastus, et need on kõik sellised rollid, mida me oleme oodanud, et saaks neid teha ja samas on käia ka väljas, nagu siin New Yorgis tuleb. Amsterdam tuleb München kuu aega Jaapanis, tõenäoliselt Chicago sellesama hooaja jooksul ja siis suvel ka esimest korda. Bayruti iilid on võimalik nagu kaasa teha, seal on Reini kuld. Jaa, jaa. Sigrid, et juba Viinis tehtud lood ja, ja väga hea hea tundega on nüüd minna sinna natuke teise atmosfääri ja kus, ütleme vaheaegadel on tõeline pühamus. Ma ootan väga palju sellest, kui tihti sa Eestisse satuvad, sellel suvel ma sain laulda Pirital ja Saaremaal, et, et see oli selline võlg, mis oli juba nagu tükk aega olnud, et ei olnud võimalust, iga suvi, ma olin kuskil mujal ja ei, ei lasta Äravinist ja, ja, ja kalender nagu täis suvel oli hea võimalus seal taas laulda. Ja millal see võimalus jälle tuleb? Ei oska öelda, sellepärast et see programm, mis on ikkagi kolm-neli aastat täis praegu. Praegu võib öelda, et kus sa oled näiteks aastal 2010 oktoobris? Kindlasti pead sa kalendrist järgi vaatama ka põhimõtteliselt? Põhimõtteliselt küll, jah. Kui pikka aega antakse end ooperit ettevalmistamiseks, näiteks nüüd läheb Münchenisse või, või amsterdami kas sa pead kohe sellesse lavastusse sisse elama paar proov ja etendus või, või on siiski mingisugune ettevalmistusperiood? No ma arvan, et piisab kahest proovist ja, ja siis siis etendusest, et kindlasti ei saa seal orkestri proovi seal luksus, loomulikult uuslavastuste puhul on seal kuus nädalat ja, ja siis on selline tunne, kui kaks nädalat on möödas, et mida me nüüd siis tegema hakkama, et kõik on juba selge, et mida me seal kuu aega sisaldab, et aga loomulikult tuleb seal teatud positiivseid elemente juurde. Selle ajaga ka, aga tänane õhtune esinemine esinemisel on jäänud aega neli tundi seal nagu mingisugust närvi sees ei ole ka nii hull ja New York. Ei saanudki nagu proovida seda saali, eks ma siis käin üle lavasele, ümisen korra ja siis saaks selge siis kontserdile. Niisugune hea positiivne närv, ehk seepärast tuleb praegu veel. Meie saade on New Yorgist ja selle saate pealkiri on unetu linn ja selle mõte on käia mööda New Yorki ringi ja vaadata siin toimub, kuidas selline sulle tundub? No tegelikult kui sa ütled, unetu linn, siis ühe laulja jaoks on, on sellel nagu teine tähendus, et kui sõidad Euroopast kohale, siis siis ajavahe on juba nii suur, et, et see on normaalne, et ärkate kella kolmest öösel üles ja uni enam peale ei tule ja teades seda, et ma pean magama raske proovi, midagi ei ole teha, uni lihtsalt peale ei tule, et see on, see unetus käib, käib selle sõitmisega kaasas ja siis kui kui sa juba ära harjunud selle ajavahega, siis lendad juba tagasi ja tuleb teistpidi harjuda häälele ka kuidagi 100 vahe mõju. Kindlasti ega väsinud häälegi laula. Ta saabusid neljapäeval ja kontsert on nüüd esmaspäeval. Need päevad siin on siis rahulikus meeleolus möödunud. Ja olen, olen käinud, teinud proove, on aegunud, New Yorgis ringi jalutada ja aga noh, selleks, et nüüd New Yorki tundma õppida või, või ütleme seda ööelu või ükskõik mida siin nagu tõesti nautida seal invel imeb energiat tugevalt välja ja ma arvan ka, et, et selleks, et tegelikult ei ole ühelgi lauljal aega Haige, me oleme siin tänavatele tulnud päris pikka aega uidanud ringi vaadanud vaateaknaid püüdnud vihma eest põgeneda, sest tänane päev on selline vihmane päev. Me oleme otsinud ka siin seda kõige muljetavaldav, odavamad akend nagu Yorklased ikka pidevalt teevad, et see kõige-kõige-kõige on sihikul. Siin linnas otsitakse ju kogu aeg midagi, kas kõige kuumemat, restorani või joogaõpetajat, kommipoodi või ükskõik mida, mis oleks kõigist kõige parem. Yorklane on ju väga teadlik tarbija, ta tahab alati saada just nimelt seda kõige paremat. Ja nüüd siis enne jõule otsitakse siin New Yorgis aastake. Kuumemat kingitust haigi sa uurisid seda asja pisut lähemalt ja sellest ka sinu tänane mõtisklus, aga las juhatab selle jutu sisse. Tiina treener, kes on New Yorgi laval tagasi, andis siin möödunud nädalal paar kontserti, kuid selle 69 aastase daami Kambecon muljet avaldab ka tema on ju korduvalt kinnitanud, et ta lõpetab esinemised. Ma mäletan, ma käisin Tallinnas Tiina treeneri kontserdil lauluväljakul, mis oli ta hüvastijätutuuri osaks, kuid nüüd on ta tagasi pea seitsmekümneaastane ja endiselt väga särav ja Tiina tööneri parimast parim laul on mõistagi Simply tõbe. Lesine New Yorklane on väga teadlik tarbija ja iga New Yorklane on teadlik omal erineval moel. Nii otsitakse New Yorgis igal aastal parimaid kingitusi ka neile kinkimise mõttes võib-olla keerulistele sõpradele näiteks keskkonnasõbralik New Yorklane ei pakki oma kingitusi juba ammu enam mitte paberisse, vaid koduses majapidamises järgi jäänud riidetüki. Ja mõni palub oma kangajupi pärast taaskasutuse mõttes ka tagasi. Et see kingituse ümber olnud riide rabasid jumala eest prügi hulka ei satuks. Nii, ja siis on veel need inimesed, keda ei teagi, kas nimetada Boy Frendiks või sõbraks või kuidas neid täpselt kutsuda, sest New Yorgis nagu suurlinnades ikka, kipuvad need inimsuhted veidi veeldunumad olema. Ambivalentses pole päris kindel, mis täpselt toimub, võib-olla on armastus otsa saanud, võib-olla seda kunagi olnudki? Siin New Yorgis kehtib selline kirjutamata reegel, et kui taoline paar pole nädal enne tänupühasid lahku läinud ei minda lahku ilmselt enne, kui alles pärast uut aastat. Nii et jõulukingi küsimus tuleb seal vahepeal ikkagi ära lahendada ja selliste kingituste tegemine on New Yorgis täiesti omaette teadus. Sest ega õige kingi leidmine sellisele inimesele, kes pole õige, polegi nii lihtne. Variante pakutakse järgmiseid. Kui soovid näiteks veidi külma duši teha, kedagi enda juurest eemale peletada, siis soovitatakse osta näiteks betoonist küünlajalg betoonist küünlajalgu võib olla väga hea kingitus sellisele inimesele, kellest soovitakse lahti saada, kui Kitskuki radadele minna. Kui kingitegija aga ise kardab, et ta ise varsti hüljatakse, soovitatakse tal kinkida oma sõbrale päästele, rõngastega, voodikate, jõuludeks saatmaksis võib-olla alateadliku sõnumit, et olen siin üksinduse ookeani uppumas, viska palun rõngas kõige populaarsem kingitus tänavu New Yorgis. Sellisele inimesele, kellega on armusuhe õnnetult otsa saamas on faasani topis Su rohke faasani topis nimega lendav faasan. No ja kui asja väga alla joonida võib ju juurde panna, teate, et see on surnud lind. Täpselt nagu meie suhegi neile kellaga tänavu jõulukingitusteks üldse raha pole. Soovitatakse osta New Yorgi uue muuseumi, mille nimi ongi uus muuseum, fuajee poest, sine kangast, õlakott, millel on kiri annid mani. Mul on raha vaja. Vaevalt et sõbrad siis sellise kotikandjat väga palju kingitusi tänavu võtavad. Võib-olla on, aga hea, et tänavu ei ole rahaga hõisata ei eestlastele ka New Yorklastel. Nii võib ju pere ja sõpradega kokku leppida, et tänavu lihtsalt kingitusi ei tee. Olen kuulnud, et paljud New Yorklasi tänavu nii ka käituvad ja selle asemel võib ju kodus mõnusaks koosolemise korraldada. New Yorgi üks tuntumaid peo korraldajaid, mees, kes korraldab kodupidusid väga suurtele staaridele andiste New York Timesi vahendusel. Paar head vihjet, kuidas kodune pidu väheste vahenditega meeldivaks teha. Kõige tähtsamaks peab ta lõhna, sest see pidi olema esimene asi, mida külla tulijad märkavad, nii et tasub, võib olla täiesti investeerida meeldiva näiteks männilõhnalise küünla ostmisesse. Kui valgest paberist lumehelbed välja lõigata ja neile veel ka litreid peale kleepida siis pidid need hämaras Valguses lae all helkima nagu kristall. Ja pearoaks pakub New Yorgi tipppeokorraldaja kehvemal aastal kartuleid. New Yorgi kontekstis on see eriti šokeeriv, kuna kõigi hoiavad saledat joont ning hoiavad tärklist süsivesikutest igapäevaselt eemale. Peokorraldaja sõnul seda suurema patuse mõnuga söödaks pidulauas just rikkaliku hapukoore ja, või täidisega kartuleid. Kuid mis siis ikkagi on New Yorgi kõige parem jõulukingitus aastal 2008. Ma ootasin paar päeva tagasi ühe Manhattani kõrghoone kontoris oma sõpra, et koos lõunat sööma minna ja uksest astus sisse selle hoone majavalitseja ning ulatas sekretärile brošüüri, milles seisis, et neil on välja rentida terve 18. korrus ja sõbrad, ma siis kuulsin, et paar kuud tagasi oli seal tööd alustanud üks investeerimis, pank, suure kauplemissaaliga ja, ja selle panga ülesseadmine oli läinud maksma neli miljonit dollarit ja paar kuud hiljem olid nad kõik sunnitud välja kolima, sest firma oli pankrotis. Nii et parim kingitus New Yorgis selle aasta lõppu sees. Võib-olla see, kui sul on jätkuvalt koht, kuhu hommikul tööle minna. Nii palju täna pühadeks valmistuvad New Yorgist, kus jah, see pühadeeelne aeg on sel aastal tavapärasest närvilisem, sest kuulsite, inimesed kaotavad töökohti ja, ja kõige parem kingitus nagu saigi just ütlesid on ikka see, et võid turvaliselt homsele päevale silma vaadata ja tead, et sul on töö olemas paljudel sel aastal New Yorgis seda ei ole, selle aastanumbri sees kohtume teiega, head kuulajad. Siit unetust linnast veel korra, 26. detsembril on keskööprogrammis meie viimane unetu linnasaade ja selle pühendame legendaarsele New York klasele heliloojale ja dirigendile Leonard Bernstein-ile, sest kogu selle hooaja tähistatakse siin lavadel tema üheksakümnendat sünniaastapäeva. Ja tänase saate lõpetuseks mängimegi teile ehk ühe kõige hinge minevama laulu loomingust. Muusikalist West said stoori, laul Su naid täna õhtul, milles kõlab läbi nii hästi see meeleolu, mis siin unetus New Yorgist sageli valitseb, et ehk just täna on see eriline õhtu. Et ehk just täna on see õhtu, kui linna miljoni võimaluse seas avaneb see eriline sinu jaoks. Meie poolt aga rahulikku ööd MINA, OLEN, Neeme raud. Ja mina, Aigi Vahing, Peatse kohtumiseni.