Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on 18. jaanuari päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Eesti julgeolekupoliitika uuendamisel olevas alusdokumendis on teemadena lisandunud energia ja küberjulgeolek. Puudutatud on ka regionaalpoliitika ja sotsiaalpoliitika valdkonda. Eesti julgeolekut ohustab praegu eelkõige ülemaailmne terrorism, muud ohud pole kuigi aktuaalsed, rääkis president Ilves täna Tartus kõrgema sõjakooli kadeti teleparim keskkonnategu eelmisel taastrali teadlaste Ivar Puura ja Tarmo Soomereinitsiatiivi juhtimaks tähelepanu Nord Streami gaasitoru võimalikele negatiivsetele keskkonnamõjudele. Keskkonnakirve tiitel anti negatiivsete tegude eest tuttileego ööle ja otile. Oper Estonia kammersaalis toimus rahvusvaheline noorte ooperilauljate ettelaulmine, kus viis ooperiteatrit otsisid endale sobivaid. Külalissoliste kohal oli oli üle 60 laulja Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Venemaalt ja mujaltki. Brauseri internet Explorer turvaprobleemid puudutavad vaid vanemate versioonide kasutajaid. Uue versiooni saab alla laadida tasuta ja sel juhul mingit ohtu ei ole, kinnitab Microsoft Eesti tootejuht Bert lamp. Nüüd on presidendivalimiste teises voorus kandideerivad Viktor Janukovitši ja Julija Tõmošenko. Kuigi Janukovitš kogus esimeses voorus rohkem hääli, on teises voorus kõik veel lahtine. Ja ilmast. Meil on Eestis sajuta ilm, puhub kagutuul ja külma on üheksa kuni 15 kraadi. Riigikogu väliskomisjoni ja riigikaitsekomisjon arutasid täna ühisistungil Eesti julgeolekupoliitika aluste uuendamise dokumenti. Uku Toom laiendab seda teemat. Dokument Eesti vabariigi julgeolekupoliitika alused võeti vastu 2004. aasta jaanuaris, kui Eesti olukord maailmas oli hoopis teistsugune. Me polnud siis veel ei NATO ega Euroopa Liidu liikmed, muud muutused maailmas sinna juurde. Riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma. Ei osanud keegi arvata, et tekivad uued julgeolekualased väljendid nagu energiajulgeolek. Küberjulgeolek ei osanud tollal ka keegi karta. Võib juhtuda meie geograafilises piirkonnas selliseid situatsioone, nagu olid Gruusias ehk siis paljud riigid on, on just viimase aasta jooksul üle vaadanud oma strateegilise dokumendi, mis puudutab julgeolekupõhimõtteid värshjendanud. Sama teeb ka täna Eesti. Nüüd on koostamisel uus alusdokument, praegu on arutelu algusfaasis, kuid väga kaua selle dokumendi väljatöötamisega viivitada ei plaanita. Väliskomisjoni esimees Sven Mikser. Praeguse ajagraafiku järgi on kava siis see dokument võtta ka riigikogu otsusega vastu enne riigikogu suvepuhkusele minekut. Enne seda peab siis selle nii-öelda eelnõu heaks kiitma vabariigi valitsus ja meie soov seekord on, et riigikogu oleks võimalikult varasest faasist aktiivselt kaasas, ei saaks, saaks ka oma sisulise panuse anda. Väliskomisjoni liige Enn Eesmaa on asjaga rahul hoopis teisest aspektist. Riigikogu liikmena ma muidugi tervitan seda, et riigikogu roll sellise väga olulise strateegilise dokumendi vastuvõtmisega on suurenenud. Me saame õigemal ajal juba alguses oma sõna välja öelda, kas siis praegu kehtiv dokument vaidlema parlamendita ja riigikogu roll oli tunduvalt väiksem ja me saime noh, peaaegu et post factum sellise dokumendi kohta oma sõna öelda nüüd on nii-öelda tähtsuse järjekord arvestades, me elame siiski sellises vabariigis, kus on riigikogu roll väga tähtis, palju paremini. Uue dokumendi kohta ütleb Mati Raidma, et see on endisest laiem, püüab minna rohkem avatud julgeolekupoliitika suundumuste poole. Hõlma ainult kaitsepoliitikat ja välispoliitikat tegemist on ka palju hädaolukorraks valmisoleku elutähtsate teenuste toimepidavuse lõpetas regionaalpoliitika sotsiaalpoliitikaga, et kõik see kompleksis ühel või teisel määral mõjutab julgeolekukeskkonda ja ühel või teisel määral saab olema selles uues dokumendis kajastatud. Ukraina presidendivalimiste teises voorus kandideerivad Viktor Janukovitši ja Julija Tõmošenko Kiievis jälgis valimisi Krister Paris. Esimeses voorus üllatusi ei tulnud, edasi sai need kaks kandidaati, keda oodati. Viktor Janukovitš saavutas enam kui 35 ning jule Tõmošenko rohkem kui 25 protsenti. Kui üldse rääkida üllatuste, siis oli selleks jule Tõmošenko suhteliselt tugev esinemine. Viktor Janukovitš oli pärast esimest vooru igatahes enesekindel. Otsida poliitikute seast vaenlasi ja Verjana valijate seas, kes hääletasid ühe või teise poliitiku poolt. Muide, Tõmošenko pea muretsema, ka temale leidub poliitikas koht, mis talle sobib. Selline parimaspärane koht. Ilmselt tähendaks see siis opositsiooni, mitte riigijuhi või valitsusjuhi kohta. Samad hindavad vaatlejad, et Tõmošenko šansid võivad olla suuremad sest teiste kandidaatide toetajate saame rohkem pigem oranžide hoolel. Tõmošenko lubanud kõrgeid kohti valitsuses, kõigele, kes teatavad oma toetuses talle. Nii räägitakse palju seal hiidi kipos kui võimalikust uuest peaministrist ise jäädhaga uuest ametist rääkides tagasihoidlikuks. Kostab. Toosneid lihtsalt niisama võtta endale mingi positsiooni kohustus, pole eriti huvitav. Kui kuskile lähed, pead mõistma, suudab midagi teha, midagi muuta on aga lihtsalt selline inimene, kelle ümber paigutatakse mingid teised inimesed või tingimused ei huvita. Selliste asjadega ma ei tegele. Ja natuke. Ukrainlased väljendasid aga eeskätt rahulolu sellega, et valimised möödusid suuremate rikkumiseta. Absoluutne ist plika? Tulemus on ette teada, mingeid võltsimisega olnuks kõhnaks, seega hästi kinnitasilena. Jätkub sõpruse peamine kõik oli korras ning kulgenud minugi kodaniku jaoks rahulikult, aga kvaliteedi koha pealt oleme võimetusest mängijaga kõik vanad, kurtis kratiivsest arv. Nii et niisugune stiimul tuli Triin Aljand, jumalast. Mina pole tulemustega üldsegi rahul. Arvasin, et Julia Tõmošenko reiting saab olema kõrgem. Pole pettunud, kui toodan tulemusi, teises voorus jäi optimistlikuks alla. Kokku võttis valimistest osa kaks kolmandikku ukrainlasi aga missa teises voorus ja väga ebaselgeks ja komisjon on küll suur negru jana toetusbaas kui kedagi peale selle. Tõmošenko on aga veel võimalus valijate viimiseks kõik mängu panna. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Krister Paris Kiiev. Juurest Eestist president Toomas Hendrik Ilvese sõnul elab Eesti praegu oma ajaloo kõige turvalisemad etapil. Me ei pea pidevalt muretsema oma julgeoleku pärast, rääkis president oma kõnes kaitseväe ühendatud õppeasutuste Kadettidele, vahendab Toomas Kelt. President keskendus tulevastele ohvitseridele peetud kõnes Eesti julgeolekuolukorrale Ilves ja see, et praegu on käes ajajärk, kus ei ole vaja pidevalt muretseda Eesti julgeoleku pärast. Sama mõttetu on presidendi hinnangul muretseda selle üle, et kas NATO tuleks Eestile vajadusel appi. Ilves on kindel, et tänase maailmakorralduse ja rahvusvaheliste lätte juures pole meil mingit põhjust kahelda NATO artikkel viie toimimises. See töötas ka külma sõja ajal, miks mitte ka praegu suurimaks ohuks maailmas pea pilves, aga seda, kui terroristid ründavad mõnda meie liitlase pealinna tuumarelvaga. Sel juhul poleks enam ka NATO artikkel viis enam esmased prioriteedid, lisas Ilves. Ka üks põhjusi, miks Eesti peaks osalema Afganistani missioonil turvalisus tuleb tagada ka meist kaugemal, mitte ainult koduuksel, sõnas president. See kehtib ka tuleviku kohta, eriti praegu, kui valmima hakkab NATO uus strateegiline kontseptsioon, kust tuleb leida tasakaal enda territooriumi kaitse ja välismissioonide vahel. Kontseptsioon mõjutab ka Eesti kaitsevõimekuse planeerimist, tuleb jätkata tegevust balti riikide kaitseplaanide täiustamisel ja suurendada NATO nähtavust meie regioonis. President käsitles lühidalt ka Venemaa Nemad, kinnitades, et Venemaa ei ohusta meie olemasolu. Sisepoliitika osas sõnas president, et ei tohi lubada olukorda, kus eelarve auke kiputakse lappima riigikaitse arvelt. Toomas Kelt Tartu stuudio. Eesti keskkonnaühenduste koda valis aasta keskkonnateo ja keskkonnakirve Vallo kelmsaarele, rääkis Eestimaa looduse fondi juhatuse esimees Jüri-Ott Salm. Keskkonnateo kandidaatide esitamisel oli paljuski seotud just norstriimiga protsesside esitati ka riigikogu poolt tehtud avaldus, kus tõstatati probleemid nord Streami keskkonnamõjude suhtes esile, aga siiski oli paljuski initsieeritud Tarmo Soomerel Ivar Puura tegevusest, nõnda et ikkagi peale Tarmo Soomere ja Ivar Puura. Aga alati see on peaaegu iga aasta lõikes on läbi käinud ka riigikontrolli tegevus ja nende poolt esitatud sisukad ettepanekut valdkondade problemaatikat lahenduseks keskkonnakirveosa, kas seekord esitatudki rohkem kandidaate kui vutileekide tegevus, mis oli seotud siis suure prügikoristuskampaania, teeme ära 2008 raames kogu ohud prügi käitlemisega või on tegemist siis kahe firmaga, üks on siis uttide koju ja teine on siis juutide lõuna? Oi, meil on kolm probemaatilist kohta, kus endiselt see teeme ära prügi asub seda umbes 1200 tonni, buti leekide poole, lubadus oli see, et see prügi saab sealt eemaldatud siis 2008. aasta sügiseks ja seda tegelikult ei ole siiani sündinud. Nad on isegi vahepeal üritanud seda olukorda ära kasutada, ehk et teatud mõttes teeme ja prügi on olnud ka sellises nii-öelda pantvangisituatsioonis, ehk et nad on öelnud, et lahendage teatud probleemid ja siis me nagu lahendame selle, teeme ära prügiproblemaatika ja et, et see on eriti halb suhtumine ja eriti halb näide, kuidas on kasutatud ära väga paljude organisatsioonide inimeste usaldust. Te märkisite, et uti leegid olid praktiliselt ainsad sellele keskkonnakirve tiitlile. Kas see näitab seda, et Eesti inimesed on keskkonna suhtes teadlikumaks muutunud, et niisuguseid kirvetegusid tehakse vähem? Ei kahjuks ei saa öelda, et neid probleeme oleks vähem, kui me võtame näiteks suureneva energia ekspordi Eestist, siis tähendab tegelikult kaevandusmahtude suurenemist ja nende rikutud maastike laienemist ja, ja hetkel on selge see, et enam ei piisa avama karjääridest, vaid minnakse Ida-Virumaal soode alla kaevandamisega ja missugused efektid sellele on põhjaveel reedel, et siin on väga palju ohtusid, mis selle paikkonna looduse säilimisel esile kerkivad või siis võtame põlevkiviõlitööstuse arenguplaanid, et need on täpselt sarnased, et üritatakse meie ressursse kasutada võimalikult intensiivselt ja tegelikult ei saa nimetada seda väga säästvaks suhtumiseks Eesti keskkonda. Rahvusooperi Estonia kammersaalis toimus rahvusvaheline noorte ooperilauljate ettelaulmine, kus viis ooperiteatrit otsisid endale sobivaid külalissoliste kuulamas. Käis Marta Grauberg. Reisiettelaulmise Jon rahvusooperis Estonia korraldatud ka varem, kuid viimane toimus ligikaudu 10 aasta eest. Nii suurelt kui täna pole seda ka kunagi ette võetud. Rahvusooper Estonia peadirektori Aivar Mäe sõnul on ettelaulmise mõte elavdada ooperiteatrite vahelist koostööd ja värskendada pilti meie piirkonna solistidest. Estonia otsis ette laulmisega külalissoliste, näiteks Bizee karmanisse, Verdi iidasse, Rimski korsetti, kovitsaari mõrsjasse, Aivar Mäe. Eks ta selles mõttes nagu naljakas, et eks me oleme ju konkurendid ka ja selge see, et kui midagi head ilmub, siis kõik nagu kaarnad kallal. Praegu, kui on laulnud 10 lauljat 60-st, siis mulle jäi kõrva just üks väga sopran. Täna oli lauljaid Eestist, Lätist, Leedust, Venemaalt, Soomest, Saksamaalt ja mujaltki kokku üle 60 Läti. Rahvusooperi peadirektori Andres jagarci sõnul on säärased ettelaulmised maailma praktikas väga tavaline. See on väga hea võimalus leida uusi talente, samas on palju lauljaid, kes ei küündi piisavalt hea tasemeni, kes ei ole küllalt enesekriitilised, iga 10 laulja kohta on võib-olla kaks, kes pakuvad huviorbiidist. Läti rahvusooperi metsosopran Irma esitas žüriile, tükib isegi karmanist, lauljad teineteist kuulata ei saanud. Seega ei osanud Irma öelda, mis võiks olla tema võimalused koduteatrist kaugemal man, trolli saada. Eestisse oleks aga ta igal juhul nõus tulema. Ja. Jah, muidugi on väga palju rolle, väga palju ilusat muusikat, mida ma sooviksin teha. Eriti meeldib mulle prantsuse muusika. Soome rahvusooperikoori bass Markko Nüganen eelistaks kolmest balti riigist töökohana just Eestit. Aga miks? Peaks olema Tallinnas varem olnud ja ma tunnen juba veidi seda linna. Teine põhjus on keel, ma saan sellest juba ühtteist aru. Eestile on teistele ooperitele pakkuda väga palju, ütles Aivar Mäe. Aga liiga lihtsalt ei taha oma lauljaid käest anda. Kui nüüd meie omad lavale lähevad, siis ega ei tahaks anda küll. Aga samal ajal ma annan endale aru, et iga selline väljas käimine annab lauljale väga palju kogemust juurde ja ta saab töötada paljude teiste lavastajatega. See on väga oluline meie jaoks. Pealsete koduteede lai unusta. Kuidas te neid lauljaid siis jagama hakata, kui ongi see, et üks tahaks, teine tahaks, tal on oma kodu teha. Kõik see on võimalik, see on üks suur keemia, aga kõik on võimalik. Saksamaa ja Prantsusmaa on hoiatanud, et veebibrauseri internet Explorer viimastes versioonides on suur turvaauk ja soovitanud interneti kasutajatel leida alternatiivseid vahendeid veebi sirvimiseks. Microsoft Eesti tootejuht Pert Lomp tõdes, et brauseri vanemate versioonide kasutamisel turvaprobleem tõesti ilmneda, kuid uute versioonide puhul mitte. Tegu ei ole siukse suure turvariskiga, mis nüüd väga kõvasti võiks halvata süsteeme Microsoft teadlik praegusel hetkel, et probleem on olemas, selle nii-öelda pahalase kood on avalikult ka välja pandud interneti, mis siis võiks ettevõttet teadlikkust tõsta ja meie spetsialistid töötavad probleemi kallal nii-öelda nagu 24 korda seitse. Et vastav uuendus konkreetselt neile vanematele versioonidele selle lasta siis pärssida selle pahalase levikut, võib öelda, et see on veidikene ülepaisutatud kase turvariski küsimus. Tegelikult ei ole mitte probleem terve internet Exploreri tooteperekonnaga vaid konkreetselt ikkagi internet Explorer versioon kuuendaga. Paljud kasutajad kasutavad muid versioone ja Microsofti enda poolne tagasiside kõikidele meie toodete kasutajatele ongi see, et kindlasti tasuks õigel ajal versiooniuuendus ja praegusel hetkel, kes kasutavad siis uuemat versiooni kui internäiteks kuus, neid see konkreetne probleem ei kammitseb, kellel on, meil paneme üldjuhul kindlasti tasuks, kuidas seda siis Microsofti veebisaiti uuem versioon sisse, versioon kaheksa alla tõmmata, uue versiooni allalaadimine on täiesti tasuta. Kaheksas versioon sisaldab kõiki neid uuemaid innovaatilisi lahendusi, mis on ehitatud spetsiaalselt kasutajatele neid kaitsma kõigi igapäevaste turvariskidest internetis. On teil mingit ülevaadet selle kohta, et kui palju Eestis on neid vanema ehk siis kuuenda versiooni kasutajaid? Väga keeruline on antud hetkel öelda, et palju Eestis on, kindlasti on ettevõtteid, kus võib-olla vanemat versiooni Windows siis kasvavad, kus siis käib kaasas ka vanem versioon internäiteks poorelist ja, ja võib-olla siis nüüd korporatsioonidele ettevõtted ei ole reaalselt uuematele. Nad on pannud. Mis puudutab tavakasutajaid, siis tavakasutajate puhul võiks väita küll, et enamus, ma usun, on üle läinud internäiteks kaheksa versioonile või siis kasutavad alternatiivbrauserid. Parvlaev Harilaid läks Virtsu sadamast teekonnale Heltermaa-Rohukülaliinile. Jääteede hoidmiseks sõidab laev vürtsust ringiga ümber Saaremaa ja Hiiumaa. Jääolud ei võimalda antud hetkel veel prognoosida harilaiu kohalejõudmise täpset aega mida see Väinameres on alates pühapäeva varahommikust olnud kuni 74 sentimeetrit alla keskmise. Meresüsteemide instituudi ennustuse kohaselt jätkub langus kuni vähemalt homme õhtuni. Sel ajal on liiklus Rohuküla-Heltermaa veedel katkenud ja laevaliiklus on suunatud läbi Saaremaa. Leevendamiseks teenindab kõrgelaid Triigi-Sõru liinil kuus ringi reise. Ja ilmast. Oleval ööl on Ida-Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega kuiv ilm, Lääne-Eestis on pilvisem, kuid saju tõenäosus on väike. Puhub kagutuul kolm kuni üheksa, rannikul puhanguti 11 kuni 13 meetrit sekundis. Külma on 12 kuni 18, Ida-Eestis kuni 22 kraadi, saartel kuus kuni 11 kraadi. Päev tuleb mandril vähese ja vahelduva pilvisusega, saartel on pilvisem, kuid peamiselt sajuta. Puhub kagutuul kaks kuni üheksa, saartel puhanguti 11 meetrit sekundis. Ja külma on homme üheksa kuni 15, Ida-Eestis kuni 17 kraadi ja saartel kuus kuni 11 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.