Täna me alustame pikka huvitavat rännakut müstilisele Venemaale. Me hakkame seda tegema igal teisel pühapäeval, täpselt samal kellaajal, 11 15. Ja teejuht on teile juba tuttav nimi. Kunstiakadeemia õppejõud David Vseviov. Need täna läheme siis külla. Täna läheme siis külla Venemaale ja vaatame, kaua me viitsime seal olla, sellepärast et külas on ju hea olla, aga kodus on veel parem. Nii et nii et vaatame, ärme võib-olla nisukesi kindlaid veksleid välja anna. Aga täna võiksime siis teha nisukesed pool sissejuhatuse ja vaadata, kellele me külla läheme. Ja kui me vaatame ja planeerime oma küllaminekuid, siis me planeerime reeglina kohta, kuhu me lähme. Seega me võiksime käsitleda nisukesi vene koha nimesi natukene, kui me jõuame ja tahame ja viitsime. Ja siis me võiksime vaadata juba neid konkreetseid persoone, nimesi. Ja kuna me lähme Venemaale, siis me puutume kokku vene nimedega ja me hakkame seda tegema edaspidi üsna lõbusalt ja meeldivalt ja väga toredatest kohtadest tahaks minna Vena kaupmeestega kõrtsi ja vene aadlike kaob pallidele ja veeta mõnusalt koos ühiselt aega ja ma mõtlesin, et täna me võiksime natukene vaadata vene nimesi, kasvõi juba sellepärast, et selle nime kandjaga saabki meil tegemist olema ja vene nimed räägivad meile ju väga palju, nii nagu vist iga rahva nimed oma päritolu oma juurtest ja vene nimed on selles mõttes huvitavad, et Nad panevad ka inimese väga ilusti tõesti paika kuni nende piirkondade, nii, kus siis inimene on kunagi Venemaale tulnud ja sellepärast võib-olla siis võiks tänase niisuguse vestluse teemaks ollagi vene nimed. No enam-vähem Ena nimed on vist kõigile tuntud ja ega nad ajaloos ei olnud ka palju erinevad, nende päritolu on ju ka teada, onju. Seotud pühakirjaga, sealt nad on kõik tulnud, aga võib-olla klassikalises vene variandis näiteks vana valitseja Ivan, kolmanda ajal tehakse nimede puhul kindlat vahet, kas tegemist on auväärse inimesega või vähem auäärse või üldse mitte auväärse. Ja see on ka niisugune ilus nüanss või moment, kus inimese nime kaudu väljendatakse ka oma suhtumist selle nime kandjasse. No näiteks soliidne inimene, Ivan, kolmanda kirjavahetuses on Vassili tuntud nimi, üritus köigil, Aleksei Feodor, vähem tähtsam ja me kohe tekstist saame aru, kellega on tegemist, on Vasjuk ja ta on juba nagu kraad Allapol Fedoriats. Ja siis nisukesed, tõelised paa, olulised inimesed, keda vene kirjanduses kutsutakse Ljudiski. Meil ei olegi juudi, need ei ole inimesed, need on niisugused hästi pisikesed Need on siis Vaska Ali oska, et ka nii, et kui kedagi kutsume ka väga tihti võime kuulda seda kuskilt tänaval või ei täitka tule siia, siis see on niisugune klassikaline üsna üleolev suhtumine sellesse nime, nime, kandjasse, ja mis on need veel vene nimede puhul väga oluline ja eristab, neid võib olla euroopanimadest ja sellest traditsioonist vene nimed pole seotud. No praktiliselt üldse ei ole seotud päritolukohaga. Kui Euroopas väga tihti aadlinimi ütleb meile, kus mees on pärit, milline oli tema maavaldus, siis Venemaal see täielikult puud. On üksikuid nimesid, mis esmapilgul nagu toome mõned lihtsalt illustratsiooniks täna välja. No ütleme näiteks tuntud, kus need suguvõsad tšerkjaski, võib-olla kirjandusest on jäänud kellelegi meelde Gioonenski sibirske. Nad räägivad, mitte sellest, et inimene neid omas seda Siberit vaid tan Siberist päri, et ta on tšerkess sky Talgherkessi Ast siis tulnud täpselt samuti tuumenist, nii et vot see on need vene nimede omapära. Ja need veel üks moment, mida võib-olla kuulajad teavad, aga ta päritolu võib-olla pole kõigile teada. See on komme lisada lõppu kõigile tuntud sõda, kahte tähte. Ka vanad vene vürstisuguvõsad on ju Rostis la vits disla vits ja vaat see lõpp it's vene traditsioonis kuni lõpuni, kuni viimase ajani on ikkagi nisukene lugupidamise märk. Nii et kui te tahate kellelegi suhtuda erilise lugupidamisega, kui tema neid nimi ja isa nimi on Vassili Petrovitš, siis te võite seda inimest kutsuda lihtsalt Petrovitš. No võib-olla tuleb meelde Tase tuntud anekdoot kui Brežnev, kes oli nyyd lits, palus ennast kutsuda, sest Lenin oli Vladimir Iljitš ja lugu oli ju väga lihtne, ta lihtsalt palus ennast kutsuda ka lihtsalt Illitz. Nii et see ei lits lõpi litsion siis midagi erilist, eriliselt lugupidav näiteks vene traditsioonis suured jõed omavad ju isa nimesi. Mis meelde tuleb don Ivanovitš Tunaissel Ivanovitš, mitte donaissell Ivanov ja mitte mitte Don Ivanov perekonnanimena, vaid just nimelt Ivanovitš, sel Ivanovitš. No kõik teavad vene traditsioonis olulisemat loomakaru karu on ju Mihhaajolopataapidž Jäpataabest, rännet, Abdo bataat, Zeitš lõpp, mida liidetakse perekonnanimedele, saan siis niisugune eriline austuse, austuse märk ja muuseas ta tulebki kui aunimi, kui mingisugune mitte tiitel, vaid mingi auraha, mingi mingi märg. No näiteks mõned Saarid annavad välja nimekirju kuni Peeter esimeseni välja, keda võib siis itsina kutsuda, kellel on õigus kasutada siis seda itš lõpp puu meelde tulevad, et Peeter, esimene näiteks andis luba Hitš lõppu kasutada tongoruukidele tuntud lõikus perekonnanimi, kes natukene Venemaa ajalugu tunneb ja krahv stragolavile ka tuntud nimi, jah, Bõstroconov, nii et sealt ta peaks olema kõigile tuntud. Ja Katarina ajal anti ka välja nimekiri kus siis märgiti ära need nimed, keda on ametlikes paberites lubatud kutsuda, siis x lõpuga ja Tseitš lõpp on, on, on väga oluline ja väga tähtis. No näiteks veel üks veel üks moment, millele ma tahaksin tähelepanu juhtida on see, et väga tihti, kui me kuskil kirjanduses kohtame tuunitud veretegelasi ja meie arvates niisuguste klassikaliste vene perekonnanimedega väga tihti nende taga on hoopis hoopis midagi muud ja nende taga hoopis muu päritolu. Ja sellest tahaks tõesti natukene rääkida ja tuua ka mõned näited. Kuskil seitsmeteistkümnendal sajandil saabuma Venemaale sakslane, kelle nimi oli midagi umbes sellist hundurätt Markt. Ja vot sellest perekonnanimest mõne põlve jooksul kaob see esimene osa ära ja tagumisest Marktist saab esmapilgul täiesti klassikaline vene perekonnanimi, marku, Smart, kolite suguvõsa Venemaal on siis tulnud Saksamaalt nende saksa, siis juurtega veel mõni niisugune näitaja. Vist oli jah, 18. sajandil Moskvasse saabub üks saksa arst, kelle nimi oli paagen kamp ja tema näitlejast naine. Kui mees sureb, siis pikapeale tema perekonnanimi muutub poogankoovaks. Ja kes natukene vene teatriajalugu teavad, näitlejanna Bogankova on üsna tuntud sellel samal 18. sajandil ja tema tegelik perekonnanimi on siis selles saksa pagem kamp. Vist oli veel üks näide Peeter Esimese ajal sakslane Karl rahh Peterburis Karro, kes pikapeale muutub korrohoviks ja ta saab päris rikas kaupmees, elab ta Peterburis ühel tänaval ja see tänav saabki sealt oma nime, karov, aia. See oli minu jaoks kunagi väga suur üllatus, sest mõtled, et kui tänavanimi on Row aia sistan, herne tänav tuleb välja, et tanud sellest karrahhist ja see on Venemaa ajaloo jaoks päris huvitav tänav, sellepärast et seal kuskil selle viimase sajandi alguses elas vist majas number 64, aga nüüd ma võin eksida ei keegi muu kui Rasputin tüks Rasputini korter oli ka selle ka rohuaia tänaval, mis siis sai tänu sellele karrahhile oma nime. Ka üsna tuntud perekond, prantslane, kuur, kuur off. Siis mõned muudatused on sellised, et selle peale üldse võimatu tulla. No vene nimi koorzondaavlias, Tüüpiline nomitab tüüpiline kool, soodaavleff võid sa hakata mõtlema, et seal on sees mingi Kalsaa või midagi niisugust, et kitsega tegemist. Hei, Koss, fon, Taalen, kunagine kos fondaalen on muutunud pikapeale siis Kosotaavleviks. Nii et siin on täiesti esimesel pilgul niisugused raskesti jälgitavad muudatused, on ka täiesti absurdseid lugusid ja kui otsida nüüd Venemaa ajaloos niisugusi absurdsamaid, perekonna nimesi, siis nad reeglina on tekkinud, kui nüüd Vene mõisnik peale pärisorjuse kadumist pidi oma talupoegadele panema nimed. Ja nüüd te võite ette kujutada Vene mõisnik ja Venemaa mastaabid, nüüd ta seal istub palavod toolil ja tema ees on sadu tuhandeid talupoeg ja nendel on vaja neid nimesid panna, fantaasiat ju ei piisa. Siis tulevad niisugused nimed, näiteks. Üks variante, mis on väga lihtne ja mis väga tihti võib ajada ka meid natukene segadusse. Kui me kohtame mõnda nime, mida me teame ajaloost, et tegemist on mõne väljapaistva vene suguvõsaga, ma toon niisuguse näite, jällegi nimi peaks olema kõigile tuttav, Gagaarinud. Esimene kosmonaut Gagarin on sellesama kuulsaga kaarinite suguvõsa talupoeg ja kes sai lihtsalt oma peremehe, mida tema muidugi vaid tema eelkäijad siis peremehe nime väga levinud variant, aga on ka sellised variandid, kus näiteks üks Jaroslavli kubermangu mõisnik oli suur prantsuse patalistika sõjandusfanaatik, Suu sõjanduse huviline ja tema panin kõikidele talupoegadele siis prantsuse marssalite nimed perekonnanimedeks. Kui nad otsa said, siis näiteks üks talupoeg poeg sai endale tollaaegse prantsuse saadik kokku perekonnanime sellest tuli hiljem vene perekonnanimi, golem, kuurof, kolend, kuur oli tolleaegne prantsuse saadik, siis nii, et iga venestati ärane venestati ära jama, hiljem võime veel tuua mõned nisukesed, päris naljakad näited, aga tihtivad. Nii nad siis tekkisid ja niisugune on siis nende päritolu lugu. Väga harva aga on erandlikud juhud, kus nimi võib rääkida ka mingist kohast, kus inimene pärit näiteks vürstid Rostovskija, Kaavene kirjandusest tuntud perekonnanimi, vot nad on täiesti erandlikud Vene ajaloos, kuna Rostov sõid, kauplesid endale õiguse peale seda, kui Rostovi vürstiliik läks siis Moskva alluvusse, et kui nüüd vürst saabus oma vanasse Rostovi linna siis teda võeti seal vastu linna väravates, nii nagu tõelist vürsti sihukese väikse privileegi ta endale kauples välja ja õiguse säilitada siis endale perekonnanime, et tema on nagu Rostovi valitseja ja Katariina teine siis lõpetab, lõpetab mängu, võta ära, aga see perekonnanimi nimi säilib. Siis on veel rida perekonnanimesid, mis on tulnud võib-olla. Ja veneljaltopissides on nad sees, mille aluseks on mingid hüüdnimed. No näiteks keegi oli, no kunagi on akvas võime leida niisuguse perekonnanimi, orno, klaasoff, üks silm või grivoi või, või moi ja siit siis tulnud perekonnanime, detaili natuke vildakas või oli ta kurt või kõik vist kuulajad teavad ja tunnevad perekonnanime Tšernov mõõdordin. Ja kui me nüüd selle ära tõlgime, siis me võime teha võib-olla järelduse, et kunagine-kunagine vene peaministri esiisa oli kas kas kuskilt taga lõunamaa päritolu niisuguse tumeda näoga või, või võib-olla ta ei tahtnud ennast üldsegi pesta, võib-olla sellepärast oli ta musta näoga seadma, võõrdi on ka muidugi nisukesi nimesi leiatatissidest kuskil ma olen leidnud nagu. No Umoisse kri asju pese ennast siis ma ei tea mustusega või, või, või sabatsia roosa või, või midagi sellist, on ka väga palju ope, heid, nimesi ja ilmselt neid oli nii palju, et aastal 1826 ilmus määrus, et kui sõjaväkke võetud inimesel sõduril on siis ropp nimi, siis tuleb teda kutsuda isanime järgi, nii et ilmselt need oli siis ikka suhteliselt nii palju, sest muidu poleks vist eraldi määrust määrust välja antud, nii et niisugusi asju on, on palju. Ja veel kord ma toonitan seda, et kui kellelegi nimi on väga kõlav ja esmapilgul on niisugune tunne, et tegemist on mõne väljapaistva vene suguvõsaga, siis ei pea üldsegi nii olema, see võib olla ka siis täiesti mingil muul põhjusel. See nimi. Väga vähesed vene perekonnad on tõeliselt vana vene aadliperekonnad. See on ka üks asi, mida tuleks võib-olla silmas pidada, kui Venemaale külla minna. Väga paljud on neist tatari-mongoli päritolu. Ja kuigi esimesel pilgul jällegi võib jääda niisugune mulje, et tegemist on puhtalt vene nimega siis kui hakata seda nima natukene põhjalikumalt analüüsima, siis tuleb välja sealt. No mõne nime puhul kohe otse tatari-mongoli päritolu, no näiteks Muhanov perekonnanimi ka üsna staatilise Muhano muu nimi, tiitel, han, viibikov jälle küllalt tuntud nimi, bee nimi, pik, Beck, Mursa tiitel seal taga, nii et need asjad on, on ka kõik olemas. Veel võib-olla mõned näited ka Eesti ajalooga seotud nimed, kuna haaki, Ivan kolmanda pruudiga Roomast Moskvasse, palju itaallasi, palju kreeklasi. Näiteks üks mees, kelle nimi Chitseeri, Vene välispoliitikas tuntud mees, Chitsioorinud, sealt kassiini kaskil Inglismaalt arst Toomas, keda kutsutakse fomaa. Tema poeg saab endale perekonnanime Fomiidsen, Foomi sell, fo, maa poeg, et otseselt sealt phonyydsin, nisukesed muutused jällegi peaaegu võimatu on sinna algusesse välja tulla tuntud inglise perekonnanimi Hamilton, see vene traditsioonis Hamilton siis Kamontov, siis kaamatov ja sealt kuumuta. Nii et vahel, kui kuskil leida kedagi, kelle nimi on hoomatav, on peaagu vähmatu tulla siis selle reage sinna alla, et kunagi keegi, tema esivanem oli hoopis Hamilton. Või tööl Richmond, term, niin tontoviks saab see mees hiljem tähendab tema järeltulijat. Naa toontod, itaallane Venemaal gradinesco Mariini selle järeltulijat, muuseas tuntud mees oli Ivan neljanda ajal Kaasani võtmisel see mees, kes oma niisukese inseneriliku taibuga aitas kaevata, siis Kaasani müüride alla, seda käiku, et nad müürid siis õhku lasta. Pikapeale sellest mehest ja tema järeltulijad tulevad Maariumi kaduntud nimi. Jälle, kes natuke vene kirjandust jäävad, fon viisin. Tuntud tegelane ongi fon, viisen Kunagine fon viis muutub fon viisiniks. Neid nimesi on hästi-hästi palju. Ja need lisaks siis nendele puhtalt vene päritolu nimedele ja tatari-mongoli nimedele tulevad juurte väel mordva nimed kuskil umbes 50 vürstisuguvõsa mordva päritolu, nii et me võime kaudselt tunda uhkust soome-ugri verd on vene vürstide seas üsna palju. Nisukesed suguvõsad nagu enikeeeff, n kaavičeff ja nii edasi neid on, neid on nii palju, kõike ei, ei tule ka meelde. Miks neid nii palju tatari ja miks nii palju mongoli päritolu perekonna nimesi, lihtsalt sellepärast, et mingi hetk, kui igati soositakse nende üleminekut vene õigeusku, siis lubatakse neil säilitada siis oma tiitlit ja nad kantakse nagu ringi vene vorstideks. Nii et see, see variant on, on olemas. Ja mõnikord võib leida ka vene perekonnanimede seas ka nisukesi, mis esmapilgul üldse peaks kuuluma vene nimede hulka. No näiteks fon Phili. Tegemist on selle fon eesliitega aadli eesliitega, Filimonovi nimeline mees saab selle aastal vist 1813 Austria imperaatoril teenete eest, seal olidki kaubanduslikud teened ja selle eest saab siis endale selle phony ette, niiet fon, Filimonofon täiesti Venemaal seaduslikult olemas. Ja veel üks niisugune vene traditsioon, millele võiks tähelepanu juhtida, on ja millega ka kuulajad võib-olla on kokku puutunud ja mille eeskuju muuseas on Roomas selles mõttes ta on meile väga huvitav. Need on vene traditsioonis topeltnimed, topeltnimed ja on teada, et esimisenaa topeltnime andis Katariina, teine Krahv Orloovile võidu eest türklaste üle Chesma all. Jesma lahing, see on siis nimi, Orlov, džäss, menski, Rummi Antseb sadu naiski, mis seal veel tulevad, Suvorov, rullinski ja Douga rooki Krõmski ja Köige vast tuntum Potjomkini Dawrykjaski. Nii et näed siis Kutuusov, Smolenski ka ja need on konkreetsete paikadega, need on siis nende paikadega seotud, kus siis olid saavutatud peamiselt suured, siis sõjalised võidud, hot nende auk siis nagu mingi lisa lisanisuke aukraad omistati siis teine nimi, Aleksander teine näiteks on andnud Muravjova Amurski just tema siis nõnda Amuuri-äärsete ekspeditsioonide eest ja tavaliselt veel selle nimega, kui ei olnud, siis käis koos kas grafi või vürsti tiitel. Jätka nisukesi, nisukesi asju on olnud, aga see teine nimi on mõnikord tekkinud ka päris lustakalt, näiteks üks gastromaa kubermangu talupoeg, kelle nimi oli Komissarov päästis kord tsaari elu ja selle sai aadlitiitli ja perekonnanime juurde, siis kostromskoi Komissarov, kostrovskoya aadel või veel lugu, mida ka võib-olla paljud ei tea. Inglane šervud, kes andis infi Deckab ristide ülestõusu kohta õukonda ja saab endale teise nime vermi kusta, jätan šervut teerulli ja neid nimesid, näiteid on palju. Mõned lood on hästi naljakad. Paul esimene ehitab ju, kes on Peterburis käinud, teavad Mihhailovski lossi. Ja need üks pangajuhataja pugemise eesmärgil siis kirjutab, et see loss Paulile saadab kirja, et loss talle nii meeldib, et kas ta ei võiks oma perekonnanimele juurde lisada, siis Mihhailovski saabki muuseas selle loa, nii et ta on sestpeale seda anda tonnilierski Mihhailovski. Siin muidugi see idee pole tema oma, aga väidetavalt olevat keegi pugeja kirjutanud kunagi prantsuse kuningale Lui 14 10. ajal. Ja esitanud talle palve, et kas ta võiks enda perekonnanimele taha panna austusest siis kuninga vastu numbri 14 ja olevat ka saanud loa, nii et niisugusi näiteid on, on olemas. Ja veel võib-olla üks niisugune tava. Ja mida võib ka vahel arvestada vene perekonnanimede puhul, kui me Venemaal olema. Et kui on tegemist ebaseaduslikku lapsega, siis väga tihti lapsele anti nimi võttes isa nimelt ära esimesed, siis paar täht, ma toon mõned näited, näiteks tuntud feldmarssalil Rumüanssevile oli poeg, ruum, nüansse ja poega kuu nüansseff. Err läks lihtsalt eest ära. Vorstil Repninnil on poeg, ninn. Nii et abieluväliselt sündinud lastel tihti nagu isa jätab siis osa märki alles, tegemist on ikka tema lapsega, aga mittetäieliku märgime või veel võite ka peaaegu alati. No erandeid on muidugi, aga võib arvestada, et kui kellegil on nimivoog taanoff, siis see on ka klassikaliselt pantud nüüd vaesest perekonnast lapsele, kes on sõiti, perekond on, ütlesin vale sõna, kes on just nimelt väljaspool perekonda sündinud ja kes on siis poogum, tan lõikus tõlkes on ta jumala poolt antud nii et väga tihti perekonnanimi, taanofon siis neil, kes kunagi, kelle esivanemad on kunagi siis sündinud, ilmselt siis abieluväliselt veeleks rida perekonna nimesi vene traditsioonis ja neid võiks ka arvestada, need on siis päritolult Kaukaasia ost Kaukaasias ja tihti nende perekonnanimedega käitutakse siis niimoodi. Nad on kas siis Gruusia, Armeenia, nende lõppudega, mida me kõik teame šviili ja ja, ja Jan ja Janssi ja vot sealt on näiteks tulnud niisugused tuntud vene kultuuriloos nimed, nagu Andronnikov, näiteks Dumanov kunagi olid siis kaukaasia lõpud, need on siis hiljem hiljem kadunud ja välja on tulnud siis sellised nimed. Isegi vene perekondade nimede hulgas võib ka leida nisukesi, kus on taga näiteks juudi päritolu. Jaakob, levid, Markovid, mitte kõik meil oli Markov, kellel oli saksa juurat, kelle nimi oli niivõrd muutunud, aga võivad olla ka kani sihukesed perekonnanimed, nii et ka ka sealt nad võivad tulla. Mis on veel huvitav ja mida ka kõik teavad, vene traditsioonis puutume kokku ja ma loodan, et me läheme väga tihti külla nendele inimestele, kelle ees on see uhke tiitel, vürst Suurvürstgraaf, Parun. Vot need tiitlid, on need siis traditsioonilised Vene ajaloos ja tegelikult klassikalised vene tiitlid, et neid ongi kool, kui ma neid suurvürsti jätame kõrvale suur vastu, kui kellelegi tiitel, suurus, siis on otseselt seotud tsaariperekonnaga, siin on nisukene nüanssilised vahet, kas tegemist on poegade-tütardega seal erinevates põlvedes, siis kaob see suurvürsti tiitel ära, neid ei ole palju agavat klassikalised tiitlid siis vürst, krahv, Parun ja vanad vürsti, vene suguvõsad, need tõesti need, mis on siis kohe-kohe, oih vot need on siis kas siis vene päritolu ja need on väga või või nad on Leedu päritolu ja neid on ka väga vähe. Nii et need on siis neid kaks köige olulisemad ja tõesti nisukest tõelise vene päritoluga või ajalooliste juurtega suurvürstide liini või ütleme, kaks niisugust suurt puud. Ja neid näiteks aastal 1700 loeti kokku 47 47 oli siis nisukest suurt vürstide tõelist sugupuud, neid võis ka olla väga palju tähendab ühe nime kandjaid sellelsamal 1700. aastal näiteks meile kõikidele tuntud Volkonskeid oli 30 et 30 inimest kandsid kolm kündada, perekonnapead kandsid siis aastal 1700 perekonnanime vürst Volkonski või nime vürst Volkonski, need olid tõelised vanad konskid, lähed vähesed, vürstid, kes siis on tõesti juurtega minemas sinna. Võta aega alla, siis täiesti välja ja see mass, vürst, mida ma igal pool kirjanduses leiame ja näiteks ka peale revolutsioonile lõpmatud vürstid, kes kõik olid taksojuhid ja uksehoidjad Pariisis või hiljem ka New Yorgis. Need reeglina on siis kas tatari, Mordva, gruusia päritolu ja kuskil tekib isegi nisugune tarkus, mõistet või sõnad. Vürst ja tatarlane on peaaegu võrdselt, neid on nii palju, jub nad, vaesed näeb, ei, ei mängi mingit rolli, mis ei tähendab tatari päritolu vürst Modon ainult ühe nime. Just suppov käik, teavad mars Putini tapmiseks organiseerija. Neid on ja gruusia vürstide tiitlite. Niisugune lugu on ka päris põnev. Gruusia tsaari veel enne seda, kui Gruusia riik ära kaob iseseisva riigina asuvad elama Moskvasse ja näiteks vist oli aasta 1714 esimene gruusia tsaar vahtang. Kui ta Moskvasse tuleb, siis ta tuleb koos nimekirjaga, kus vürstide nimekirjaga. Ja kui viimane gruusia tsaar loobub troonist, Georgi, siis ka tema esitab nimekirja. Ja veel hiljem, mis oli aasta 1846, tehti veel Venemaal spetsiaalne komisjon, kes siis lisaks neile veel juurde, et siis oli 69 suguvõsa, kellel on ka õigus kanda seda vürsti tiitlit, nii et ka väga tihti omal ajal, kui me käisime Gruusias, siis ikka võttis meid vastu mõni gruusia vürsti järeltulija. Tegelikult neid eri nii palju ei saaks olla kuskil 100 ringis umbes. Ja krahvi tiitel on täiesti uus vene traditsioonis, neid hakatakse jagama hoopis hiljem. Peeter Esimese ajast, neid on vähe alguses ja krahv jällegi millegipärast on niisugune tunne tiitel nagu vürst, olulisem siis krahvi tiitliga alguses käivad kaasas ka varandused, see tiitel ei tule niisama, neid on väga vähe. Ja grafi tiitel on krahv on hoopis midagi erandlikumat. Kui tol ajal olnud pürst ja vürstide ja graphidee, siis me võime ka väga tihti leida tiitleid hiilgus ja kõrgeausus ja tuleb välja, et neid tiitleid muuseas kasutavad köik aga tegelikult õigust kasutada neid eesliiteid või neid tiitli juurde käivaid ülistus, sõna need olid ametlikult väga vähestel ja muuseas jällegi, et tuua nisukesi koduseid näiteid Volkonskitel see õigus olla nii, et Volkonski on hiilgus ja Volkonski on kõrgeausus. Nii et, et see on nüüd see eripära ja mis on veel, mida võiks ka veel arvestada, et mõnikord ka vene tsaari tantsid neid tiitleid mitte ainult või mitte Venemaa mastaabis, vaid nad võisid kellelegi anda, näiteks soome krahvitiitli Bergid olid soome krahvid, kui mälu ei peta poola krahvitiitli, seega ta nagu Soomes oli krahv ja, ja Venemaal ta Graf ei olnud. Nii et neid näiteid on, on väga palju, aga üldiselt tuleb arvestada, ei ole lihtsalt aeglasel sellest pikalt rääkida, aga nii sissejuhatavalt, et no ma ei oskagi isegi välja tuua protsenti, kui palju siis vene kuulsatest nimedest vene poliitikutest kultuuritegelastest on siis puhtalt vene päritolu ja siis no ütleme välismaist või teist päri. Igatahes kui kunagi Katariina teine hakkas koostama kuulsat sameti raamatut, kuhu pandi kirja vanad vene aadlisuguvõsad siis esimese reana oligi seal küsimus peale perekonnanime, millise valitsemise ajal saabusid Venemaale. Et see oli nagu kõige olulisem küsimus ja alates köigile tuntud Boriss kodunoovist, kes on päritolult tatarlane ja lõpetades no ma ei tea, Puškini Žukovski koogoliga, Lermontovi krates, köik päritolult on, on kuskilt mujalt lõpetades võib olla kuskil lugesin ja, ja, ja kirjutasin ka endale üles, et aastast 1700 kuni 19. sajandi keskpaigani oli Venemaal 45 feldmarssalid kõige kõrgemad sõja aukraadi kandvat meest ja nende seast puhtalt venelasi oli vaid kaks. Vot see on nüüd võib-olla niisugune asi, mida me peame kogu aeg silmas pidama, kui me räägime suurest suurest müstilisest Venemaast. Need meremerealged või need bioloogilised alged. Need juured on niivõrd erinevad, et nad on kandnud kokku nyd Tatari, Mordva, Kaukaasia alates Peetrist, Lääne-Euroopa vere. See on, see on üks suur suur pada ja, ja, ja seal ka mentaalselt orienteeruda on erakordselt raske. Aga seda me võiksime silmas pidada, kui me siis edaspidi Venemaal olema. Täna me oleme heitnud pilgu nii-öelda nimekaardile, aga järgmises saates läheme siis juba kohale. Võiks kohale küll minna ja millest me siis kõneleme? Me võiksime natukene kõneleda, kui me juba Venemaale lähme, siis vaatame, kuhu me lähme, natukene siis võib-olla mõnedest linnadest rajoonidest, mõnedest nimedest ja siis võiksime natuke rääkida juba täpsemalt ka, kuidas ma siis käituma külas olles, kuhu me istume, kelle kõrvale istuma, millal me mütsi pähe panema, millal ma ta ära võtame. Millal me lähme külalisselle vastu kasvõi kummardama, ikka väga sügavalt või kummarto ja kas me käitume üldse niisukesse Tatarliku üle, kui ka meid külla kutsunud võime, siis käitume ja suhtleme temaga bütsaltsini sõlt pugedes, nii et me peame siis nende variantide üle hakkama otsustama nii et seda me võiksime järgmine kord teha. Kas järgmisel korral meid lauda lastakse? No lauas tahaks olla kohe pikalt ja, ja jätaks need mõnud ikka veel kuskile kaugemale, las läheb natuke soojemaks väljas Alaudle lähme kindlasti. Nonii tänaseks aitäh kuulajatele ja stuudios olid kunstiakadeemia õppejõud David Vseviov ja toimetaja Terje Soots.