Tehase muuseum siia on talletatud tehase ajalugu. Me võime tunni-paari jooksul haarata aastakümneid. Johannes Lauristini nimelise Tallinna Masinatehase muuseumi juhataja Ants Griiva siitsamast muuseumist võime saada ka üleval teie tehase töömeeste arengust tööst, armastusest oma töö vastu. Seal on väga palju tuntud inimesi. Kunagi loeti Krulli tehast Stay punane pull 40 aastal, see on kaadri sepikoda, mõeldis tööliskaaded, aga see mõte on ju hoopis laiemaks kasvanud, mitte ainult tööliskaadee sepikoda. Aga juhtiva kaadri sepikoda? Tehas on ainuke vist vabariigis tööstusettevõtete hulgas vähemalt kaevurit võib-olla need on omaette neile kolmele omistatud sotsialistliku töö kangelase nimetus. Esimesena sai sotsialistliku töö kangelase nimetuse jaan Läti. See oli 60. aastal siis 65. sai Alfred Valdo selle kõrge nimetuse ja siis 71. aastal vabariigi teene ratsionaliseeria Hans liblik lakanud töömeestest meil ju puudu kuulsades töömees no vabriku ulatus näiteks tänase päeva seisuga 36-le inimesele on omistatud tehase autöötaja nimetus. See on väga austav ja töö meil hästi palju. No kes ei teaks, Herman press, meie tehasest, esimene Liidu ülemnõukogu saadik, meie tehas on hästi palju edutatud ju tööle juhtiva kaadrina inimesi kõigepealt ette 40. aastal meie tehasest üle 40 inimese edutati nii partei kui riigitööle pärast sõda, esimene, kes siis sai nüüd vabariigi vähemalt tuntuks? Oli nende tehase direktor Rudolf stock Berg pärast sõda, ta oli kohaliku tööstuse minister, praegu on ka jälle kohaliku tööstuse minister, meid endine direktor Viljar Veskiväli. Viljar Veskiväli vahetas välja endise meie tehase töötaja, kes selle ametiposti Felixi Jürgensi Felixi Jürgens võimeil, tehase konstruktor, peakonstruktor, peainsener, jälle meie tehasest välja kasvanud. No aga siis meie tehase kaks endist direktorit Leonid Kalawatšov ja Pavel Grigorjev edutati Moskvasse meie ministeeriumi peavalitsuse juhatajateks. Nendest Pavel Grigorjev, fon praegu ministri asetäitjana juba, aga siis meie vabariigis jälle tuntud inimesed. Meie tehase parteibüroo sekretär Nikolai Johanson on praegu Tallinna linna parteikomitee esimene sekretär. Aleksander Damaskin, Tallinna linna Lenini rajooni parteikomitee teine sekretär Roland metsar, nende meie tehase parteikomitee sekretär, aga enne seda meie märkija on praegu Kalinini rajooni täitevkomitee esimees. Mind kisub väga sinna ühe pildi juurde. See brigaad valmistas esimese aparaadi. Nimetasin UG-s seitse U ja kui seda pildid on siin see pilt lisapilti, vaatame sinu kit, töölised telebrigaadi hulgas. Me näeme, Aleksei, Eesti baas maross tookord lihtne töömees, praegu meie tehase direktor Voldemar suur tookord lihtne töömees, praegu on kõige suuremad tsehhijuhataja Jevdokimova. Sellest kahes praegune suurima tsehhi dispetšer, vaadake ühest brigaadist, kui palju on välja kasvanud juhtivad juba mis aastast see pilt on? 62. kolmanda aasta pilt. Pisut vähem kui 20 aastaga on siis mitte ainult tehases palju muutunud, vaid ka inimeste elukäikudes arengusse ja töömehe suhtumises väga palju, väga palju, mis annab siis töömeestele tunnustuste osavõtta näitustel, kus võrreldakse meie toodangut, teiste toodangut, teiste töödega niisugust näitust polegi, kus me oleme osa võtnud ja ilma diplomi või tunnustust tagastanud. Niisugust asja masinatehases ei tunta praegusel ajal kõige suuremaks tunnustuseks vast on see sügismessil Leipzigis meie niukene jahuti tüüpaaweegeeveevee suure viskoossus, materjali sai kuldmedali, inimene tunneb uhkust oma tööle, Nadrit see minu tehtud ja ta lihtsalt ei saa pahasti teha. Rikud ka teiste hästi tehtud töö ära ja nüüd siis niisugune tunnustus, et aparaadid niisuguse tunnuste sai. See on ju kõiki terve kollektiivi töö oleks midagi kihva keeranud, susse kogu tulemusi kihva son, siis joosta, tulemust ollagi. Nii et ikka alus on see, kui tööd tehakse südamega, tuntakse uhkust oma töö vastu. Töömeheuhkus Ilus uhkus. Ja et lõpetada just enne oktoobriparaadi juttu ajamast siit tehasemuuseumist tuleb jälle minna selle vana valu kella juurde mis on meil eetris mitmeid kordagi juba kõlanud, kuid millel on oma võlu, mis seob meid vanaga, kui inimene pidi käsitsi valama käsitsi vormima. Kõik tänase päevaga, millel on oma suur sild