Amet ei riku meest, aga mees võib ameti küll rikkuda. Nii kõlab rahvatarkus. Põline kommunaalitööline Richard jõuluon oma ametile ainult au toonud. Ega teda muidu kõrges eas veel otsitud meistriks peeta. Kui pekaks te loete oma töömeheaega? No töömehe staaži ma olen 40.-st aastast kõige juba kommunaris olnud ja 19-st aastast hakkasin õppima. No vähemalt 60 aastat. Kuidas teist kingsepp sai elupõline? Vaata, mina olin kõigi aeg, Lenini põhimõtete järel töötasin, mina tahtsin ikka maailmarevolutsiooni korraldada ja sellest see nakatas mind ja, ja kui mind siis mobilisatsiooniks sõjaväkke mobiliseeriti ja kui lõpuks tuli see aeg, et taheti seal seltsimeeste vastu sõtta saata, neid tapma, siis tegin ma kasarmus agitatsiooni, ei ole mõtet vendasid tapma minna, paneme metsa ja umbes pool roodu ju, jooksime minuga laiali, siis rongidega ei saanud liikuda, siis jalgsi tulime Rakverest Tallinnasse, muist mehi jäi Raasikul juba maha ja muist pudenesid tee ääres ja mina tulin siis Tallinnani välja ja siit siis hiljem läksin Vasalemma kanti, Sänna koondasime sisendit. Mis aastal see oli? See oli 1919. aastal, kui olid siin me riigikogu valimised läbi veetud, siis esimene töörahva esindaja Tuzela läks sisse ka üks alliksoo nimeline saadik ja see oli minu sõber. Ja tema siis soovitas, et loobu sellest metsaelust, et ma viin su ühe kiiksepa juure tööle ja õpetab sulle ameti ära ja ja varjab sind ja toidab ka ühtlasi. Ja nii ma tegin siis tema nõuandejärel ja ja läksin siis Jakobsoni tänaval üks kingsepa haug töötas seal ja see siis võttis mind oma kosti peale ja mul oli siis seal palju mõnusam olla Põldena külmetamistega murret ja siis mina tema käe all, siis lõpuks vilusin kääni üksik, kiire liigutustega meheks. Me töötasime viimaks 70 paari, tegime kaebiale nädalas valmis ja meil oli siis põrand oli täis neid poolikuid töösid ja kahetoaline korter just parajasti selleks. Kulud läks meil ära. No kuidas oleks võrrelda kommunari, ütleme algusaastatel, kui teie sinna läksite praegusega, kus te ikka veel töötate? Vahe oli nüüd tunduv 40. aastal oli meie tööjõukäsitöö ei saanudki, sellega, võrreldan ta nüüd on ju palju suurem see kogus, nüüd me peame tegema 1050 paari päevas aga sel ajal oli kõigest 600 peaaegu poole suuremaks on läinud töö ja selle tõttu siis ka võib-olla mõned defektid vahel jäävad juurde, mis ei märgata ja ja siis selle tõttu natuke pahandust tehakse. Aga see jutt on igatahes hirmsam, kui see asi väärt. See töö tõmbab teid ikka veel, sest ega keegi ei usuks, et te olete juba ammu-ammu ületanud selle ja kus võib rahulikult jääda väljateenitud vanaduspuhkusele. No, ja vaat asi on selles, et ma ise puhkaks hea meelega, aga siis tullakse ja öeldakse, et kuule, ole täitsamees, tule siia jälle abiks veel, et rahvast on vähe ja töökäte puudus on nii suur. No siis ma lasen enesel auku pähe lihtsalt rääkida ja lähen. Tüüpi töötaja praegu kommunaristi. Praegu on minu peamine töö eriti niuksed, suured ja kellel ei ole loomulik jalg, on kohutav suur, kui ma ütlen 52 number näiteks Niukest meeste kinga ju müügil eikuskilt ei saa ja ei ole, siis mina võtan niukse inimestel mõedud, teen nendele liistud ja siis niuksed tellitud töödele. Pean aga no tellitud tööd me palju ei taha vastu võtta, aga mõni tuleb ikke sinna ja need ka kolm neli paarinädalast tuleb niukseid meid, eriti meie siin juhtivat sportlased ja neil on mõnedel väga suured jalad ja ja siis on ka mõnel, mis nad on jälle hirmus narrid ja kitsad, peenikesed, et vot need on jälle hädas, ei saa Niukest kasti ka omale jala otsa panna, peab ikke ümber jala parajasti istuma. Ja vaat mina olen siis selle asja peale nende tellitud tööde asju hoian korras ja siis mul jääb aega üle ja siis olen tsehhis seal parandan niuksed, defektid, mis masinatega seal on juhtunud, parandan need käsitsi köiki ära korralikult ja siis aitan siis niisugust tööd ka seal teha. Nüüd paraadi ajal näiteks kui ise sammute kolonnis ja nii on hea tunne ka, kui tunnete ära oma firma kingad, näiteks või saapad jalas. No miks ei ole, eks, ja meel on alati, kui ikke kõvasti rahvast väljas on. Vanasti me läksime kohe vabriku juurest, võtsime lipud selga ja läksime võidu väljakule, kus see koondamine oli välja, nüüd hakkame ka vabriku juurest küll minema, aga nüüd natuke suure pikka ringi teeme. Ma olen ikka kaasa teinud alati maipühade ja oktoobripühad samuti. No kui sa juba kord sündinud olete niukse punaste lippude all. Mul isa vend oli viiendal aastal juba vana mõisapõletaja ja eks sealt need ideed k ike kodusse tulid.