Tere hommikust, lugupeetavad kuulajad, me üritame siis täna minna jälle reisile müstilisele Venemaale, käisime täna siis vahelduseks rääkida Nendest, meestest ja naistest Venemaal keda ju jätkub ja suures riigis on ikka igas valdkonnas tegijad tunduvalt rohkem kui väikses riigis ja eks Venemaa, niisuguse omapärase riigina riigina, mis on ju kuskil tõesti väga mitmes keskkonnas, alates Aasiast ja lõpetades Euroopasse ja, ja ka ajas vist alates ma ei tea, mis sajandist ja ja kuni siis täiesti kaasaegsed ilmingutini välja, et seal on mehi, keda võiks nimetada veidrik, eks ju, tõesti vist no keskmiselt ikka üsna palju ja võib-olla tänase niisukese teemana pakukski, kui te olete muidugi nõus, viitasite kursata, et fakkakski välja, võib-olla siis veidrikud. Ja seda tänu sellele, et suvel sattus kätte vene ajaloo ühe väljapaistvama põnevama uurija büljaajevi raamat. Tegemist on eelmise sajandi lõpu autoriga kes on vist niisugune klassikalisem autor valdkonnas, mis puudutab just nimelt, et vene elu varasematel sajanditel ja pigem mitte niivõrd ütleme, klassikalist ajalukku, kuivõrd just kombeid, tavasi, seda eluolu, nisukesi, konkreetseid vahekord inimeste vahel, mis neile oli oluline mida söödi, mida joodi ja nii edasi ja tema poolt on kokku pandud ka päris sümpaatne raamat, mis kannabki pealkirja no väljapaistvad veidrikud ja imemehed või originaalid ja neid siis tuginedes sellele raamatule, mis käsitleb küll natuke nüüd varasemat aega, ütleme, kahekümnendaid, kolmekümnendaid, neljakümnendaid aastaid eelmise sajandi, siis neid aastaid võiksime me, kes täna tugineda ja peatadagi siis natukene nendel veidrikel Ja mis võib-olla on huvitav, et ikkagi olla ka natukene tõsisem on see, et mõnikord kui sa vaatad, mida näiteks eelmise sajandi lõpp, kui ta neid kirjeldab sajandi algust peab siis veidraks siis mõned asjad on jällegi tänapäeva vaatevinklist. Nonii, võrd arusaamad. No ma toon näiteks näite, et kellelegi veidrus seisnes ainuüksi selles ja kui arst peab vajalikuks teda tuua välja eraldi nähtusena. Ja see mees nimelt jäi tee nii no nagu seda teeb näiteks mina hommikuti, ma ei tea, kuidas kuulajat või teie tõrjepeediotega mulle ülikoolist saadik on meeldinud panna puru tassi põhja seda paksu tee siis puru ja kallata sinna vett peale. Ja minu meelest vot siis just see viimane lonks, mis on siis hästi kaua seisnud selle tee paksupealse on siis nisukene kohe. Uh, niisugune vägev. Jaa, kuidagi olen harjunud just nimelt nii teed jooma ja ilmselt Venemaal eelmisel sajandil, kus noh, me kõik teame vene teejoomise traditsioone erinevad kannud, mitmekordsed need Zawarkad, vee mahakallamine, uuesti pealekallamine, nii edasi, samovarite terve protseduur ja vot nüüd üks mees on välja toodud, kui eriti veider, sellepärast et ta jäi just nimelt teed niimoodi, ta pani siis seda puru tassi ja kallas vett pea. Nii. Selles mõistes olete siis teiega, veidrik, tuleb välja, jah, ja ma arvan, et Vastma ei ole ainus, nii et vaevalt mingi eriline veidrus on. Aga aeg teeb ka veidrustega oma tööd, nii et niisugused väiksed asjad, mis omal ajal tõesti ennekuulmatut, need tänapäeval on täiesti traditsioonilised ja ilmselt ka tagurpidi või midagi. Jah, mis nüüd paistab, normaalne võis tol ajal paista ju, kui saaks alt üles vaadata ajaloos Tänapäev paistakse täieliku veidrusena, mõõdupuud on muutunud, möödub, on muutunud ja selles mõttes kaob mõnikord mingi niisukese asja vaatamine, mis esimesel pilgul ei peaks meile andma ajaloost mingit erilist pilt. No veidrused võib-olla veel midagi niisugust küllaltki kaudset tegelikult annab väga hea ülevaate ajastust kui mingisugusest taustast, nendest väärtustest, mis omal ajal kehtisid, mis olid olulised ja ma ei tea, kuidas enamus inimestele, kes natukene ajalukku vaatavad, aga mulle just just need asjad ajaloos pakuvadki kõige rohkem naudingut näha või kuidagi leida neid taustalisi erinevusi, näha mingisuguseid asju, mis on töötanud kuidagi hoopis teisiti mis on tekitanud seda teist ruumi, kus inimesed viibivad ja seega ka kuidagi ka teist ajalukku, nii et need on niisugused huvitavad asjad, nii et natukene rääkides võib-olla veidrikest ja originaalidest ja nendest tempudest, mida nad on teinud. Me võime ikkagi kogu aeg meeles pidada, vot seda keskkonda, kus nad on tehtud ja sealt saame, et vot sellesama eelmise sajandi atmosfääri, mis ongi olnud enamus meie nende saadete ülesanne või ma ei teagi, kuidas Lähme, prints, lähteprintsiip, siis kasv. Ja et need siis ikka lõpuks ka alustada. Sissejuhatus venib meil kuidagi pikaks, täna näiteks eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel on niisugune tuntud kaardiva ohvitser. Mõnede nimed, isegi põlevil pole ära toodud, on väga delikaatne, võib-olla veel järeltulijad elavad, näiteks sellesama kaardiväe ohvitseri puhul on märgitud, tegemist on kellelegi Peeveeenniga ja teda olevat tundnud siis kogu tolleaegne intelligentne Peterburg. Ta olevat läbi käinud Puškini Gogoli ka näiteks. Ja see mees olevat oma elu jooksul ja jällegi üks näide tähendab miks ta saineid veidrik olla mõnikord veidrik. Kuks olemine eeldab veel ühte nisukest olekut ja see on õnneseen. No näiteks seesama mees on saanud lõpmatult pärandusi. Ja nüüd siis tema elu on kirjeldatud kui jada mingite päranduste läbilöömisel, näiteks ta on saanud äsja suure päranduse ja nüüd ta siis elab väga laialt ja parandus on otsas, sissetulekut ei ole. Olukord on nii kriitiline, et ainus, millega veel saab oma kodus sooja, on siis küta ära viimane mööbel ja vot just sel päeval, kui ahju läheb nüüd viimane kapp tuleks siis teade, et jälle olnud pärandus, jälle on pärandus ja algab uus ring ja vot nii olevat siis selle Kuulsa Veebee eluloos olnud mitmeid kordi. Ta oli suur kunstnike toetaja ja tegi ta seda nii väga delikaatselt, et võib-olla andes kellegile raha lihtsalt oleks ta neid solvanud ja tegemist oli väga palju noorte kunstnikega algajate kunstnikega ja tema kasutas siis nisukest, teeb, et ta tellis neilt oma portree. Ja väidetavalt olevat neid olnud sadu. Nii et sadu kordi olevat ta lasknud siis ennast maalida erinevatel kunstnikel ja kasutas siis neid ka kui mingeid kingitusi, nii et minnes kuskile külla oli tal siis kingituseks nagu meie mõnikord oma heale sõbrale kingime oma foto, siis tema kinkis siis oma maalitud portree. Ja kuna ta sellest oli vähe, siis ta olevat lasknud kümneid kordri maalida näiteks oma koeri, hobuseid, teenreid ja seda just nimelt ainuüksi sellel eesmärgil, et siis maksta nendele noortele kunstnikele tehtud töö eest. Nii et vähemalt selle käitumisega oli ta siis eelmise sajandi kuskil kahekümnendatel aastatel paistnud silma kui siis ka omaette niisugune sümpaatne kultuuri toetav veidrik. No koos temaga veel mainitakse ja teda olevat külastanud mees, keda tavaliselt teatakse ja ka meie vist olema siin seda meest maininud, son vürst Gagarin tuleb meelde. Ja vürst Gagarini temp kirjeldades leidsin juba vähemalt ühe, mida ma varem pole kuskil näinud ja minu jaoks oli see uudis, tuleb välja, et 1812. aasta sõja ajal olevat ta sõlminud ühe väga kuulsa kihlveo kihlveo millest räägiti ka siis tuleb välja sajandi lõpp punni ja nimelt olevata öelnud, et sõja ajal, kui prantslased olid juba Venemaal ratsutab ta prantslaste sõjalaagrisse siis vene laagrist nii-öelda ületades rindejoone ja viib Bonapardile kaks naela head vene teed. Ja ta olevatki muuseas seda teinud jaa, Bonaparte olevate vastu võtnud, no vähemalt ta siis viidi temani ja no nii üllatunud sellest käigust, et võttis need kaks naela teed vastu ja andis siis käskmürsk Gagaaril tagasi venelaste juurde lasta. Ja jällegi võib-olla no naljakas seik, hulljulges sõit, aga kuivõrd hästi iseloomustav, vot seda teist atmosfääri me võiksime isegi öelda teist eetikat, mis valitses, ütleme eelmise sajandi kuskil alguses võrreldes siis võib-olla ajaga, kui juba oli käinud esimene maailmasõda, rääkimata siis teisest maailmasõjast käigud, mis siis ilmselt hiljem poleks iialgi kõne alla tulnud, aga vot no jällegi väike asi, aga me saame kätte hoopis mingi teise atmosfääri, vot tänu nendele väikestele lugudele. No ja veel need siis v PWM tähed hakkavad segamini minema oli kuulus selle poolest, et tema lauas serveeriti nisukesi üllatus, toite. Ja neid oli väga palju, aga meelde jäi üks pasteet, et üks suur niisugune pasteet, mis olevat siis serveeritud lauale ja kui siis külalised asusid selle pasteedi kallale sisse olevat avanenud ja sealt astus välja siis pisikene Lilliput, kellel käes olid lilled. Nii et niisugustes serveeringutega, noh, see on vist võib-olla üks niisugune äärmuslikumaid variante, millega ta külalisi rabas, aga näiteks niisugune on ka siis tema nende veidruste loetelus olemas. No võib-olla nende aastate veidrus üksuste puhul tasuks vist mainida ka seda, et tegemist on ju mõnikord meestega. No vot ei oskagi öelda, kas, kas siin on neid veidrused või, või on need hullused või, või, või mis see on. Ja väga tihti ei ole ju mitte tegemist lihtsate inimestega. No hea küll, keegi istub nüüd kodus, laseb ennast pilte maalida ja teeb neid pasteet. Ja olgu, aga mingis mõttes tagantjärgi vaadates no võib ju leida vot nisukesi ebanormaalseid veidrusi ka väga paljude riigijuhtfiguuride juures. No, ja kui need käsitleda, vot seda aega, millest meil on juttu, siis näiteks nimi, mis peaks olema ka kas või kooliprogrammidest meeles, on grapharaktsejev see julm grafaragdžeeeff, Alexandre esimese aegne tegelik valitseja või niisukese kurjuse sümbol Alexandri kõrval näiteks tema veidrust loetelus on ära toodud ka küllalt tüüpiline nisugune veidrus või jällegi ei oska öelda, on see veidrus või mis see on, see on hirm saada mürgitatud väga paljude niisukese diktaatorliku, riigijuhtide kuskil alateadvuses olev hirm, et tegelikult keegi ju neid ei salli, neist tahetakse lahti saada, jotaraktsejevil oli siis niisugune pisikene kutsu ja selle kutsu nimi oli Vutška valikalis suitskaja Sutška Sutška, kellele ta siis enne söömist alati siis pakkus väikseid toidupalakesi, et siis kontrollida, kas nad on mürgitatud või ole kuni näiteks kohvini välja, nii et Suitška sai siis täis nii edasi, hiljem sõi araktsejev ja paar sõna, võib-olla sõstar aktsejevist veel. No ta on kirjeldamatutes pood, et see on üldiselt ajaloost teada. Vähe sellest, et ta tahtis allutada oma tahtele inimesed vot see on jällegi nisuke despatismi äärmuslik variant, minu sõna minu tahtele ei pea alluma mitte ainult inimesed, vaid näiteks ka loodus. Ma olen nii vägev. Jaragdžeeeff puhul oli ju näiteks oma kodumõisas kindlaks määratud, nad on puude pikkus, kui kõrgeks võib lasta puit kasvada puude laius, ta on püüdnud sisse seada täieliku sõjakorra oma nendes külades, kuni selleni olete lasknud kõik need külad ringi ehitada, tõmbanud sirget teed, ignoreerides kõike seda, mis varem seal kohapeal oli maha võtnud vanu kirikut, sest need lihtsalt ei sobinud selle selle sirge joonega, mille ta oli tõmmanud. Nad võiksid näiteks minna ka üle vanade kalmistut. Nii et kogu küla nutab. Sa enam ei saa käia oma kadunud esivanemate haudadel, sest nüüd sealt on tõmmatud näiteks tee läbi ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi kuni oma talupoegade täieliku igapäevaste sammude ette kirjutasteni. Ta töötas välja käsiraamat, kuidas talupojad peavad käituma, kuidas nad peavad nägu pesema, kus nad peavad kummardama kuni detailideni. Kusjuures tal oli ka igal pool omad spioonid, salakuulajat, kes siis iga hommik pidid talle ette kandma, milles siis külas räägitakse, Vot kuni nisukest absurdideni välja ja vot need, mis meelde tulevad, kui keegi tahab, et meil oleks siis natukene ka stimuleerivat momente sees. Tänases jutus. Mul on meeles, et araktseeeff oli eriliselt kiire sõidunautija kihutaja ja tema Mõis või tema maad asusid kohas, mille nimi on kruusinu. Ja kruusino oli Peterburist 121 ja pool versta eemal. Ja neid siis araktseeeff olevat sinna kruusinasse jõudnud kaheksa tunniga. Ja vot seda kaheksat tundi kruusinasse jõudmiseks mainitakse eelmise sajandi lõpus, kui meeletut kihutamist. Ja nüüd, kui keegi tahab ja keegi viitsib, mina ei ole seda viitsinud millegipärast teha. Aga siis võiks ju huvi pärast vaadata, millise kiirusega siis Aragdžeeeff sõitis, mida tähendab eelmise sajandi alguses ja veel ka lõpus, kui sellest kirjutatakse kihu. Nii et 121 ja pool versta kaheksa tunniga. Nii et niisugune väikene koduülesanne neile, kellel on tahtmist seda kuskil vaadata, saaks selle keskmise kiiruse sealt sealt kätte. No võib-olla veel veidrikest tol ajal näiteks keegi n i d kes olevat kirjeldamatult ebausklik. Talle olevat kõikide uste küljes leitud hobuserauad magamistoas puuris kukk, mis pidi siis aitama kodukäijate vastu ja tema oli veendunud, et kui ta kohtab teel vaimuliku, siis on halb märk. Ja nii, et mitmed korrad olevat alla kuskil vastu tulnud vaimulik, ta olevat meelitanud selle vaimulikud tõlda, kutsud enda juurde soliidne inimene, viinud siis koju, kostitanud kuskil toas, siis salaja hiilinud sealt toast välja ja keeranud selle vaimuliku siis luku taha, lootuses, et noh, nüüd on vähemalt üks shanss vähem ühte vaimuliku kohaga ja kui jutud hakkasid sellest levima mööda linna, siis vaimulikud juba kaugelt teda nähes põgenesid ise tee pealt ära, nii et ta oli saanud seda, mida ta siis tahtis, et vaimulikke ta praktiliselt enam hiljem kuskil kuskil ei kohanud, nutama poolel märgitakse, et ta olevat pidanud väga halvaks märgiks seda, kui panna lihtsalt särk selga. Ja ta tegi seda järgmiselt. Teener seisis siis temast paar sammu eemal, kaks-kolm sammu eemal, hoidis siis seda särki kuidagi nii, et sinna sai sisse hüpata, talavad, teinud seda siis kolm korda ja iga kord siis löönud risti ette ja alles siis kolmandal korral läinud no lõplikult särgi sisse, et ta oli veendunud, et lihtsalt ühekordne särgi selgapanek toob õnnetust ja toimis siis alati alati nii, et kirjeldamatult niisukestesse, märkides uskuv mees muuseas, oli väga kõrgel positsioonil minu meelest ta oli vist kadetikorpuse üle midagi sellist kindral ja on teada, et kui tema alluvad tahtsid, et õppused ei toimuks, siis näiteks olevat talle tee peale pandud õlgedest mingi rist või midagi sellist, millest ta keeldus siis üle sõitmast ja keeras otsa ringi ja õppuste algus venis paar tundi, kuni ta siis jõudis kohale mööda mingit teist kõrvalist teed. Nii et vot niisugusest mehest on ka räägitud. No üks tugev mees, ka kindral kostjanietski Aleksander esimese aegne kindral, kes olevat elanud ka talvel kütmata ruumis, iga hommiku siis alasti hüpanud sealt välja lumehange, mis oli siis tema jaoks spetsiaalselt ukse kõrvale kuhjata, nii et niisugune karastatud mees, erakordselt tugev mees. Ja vot see muuseas ongi see kastenietski, kellest ma rääkisin, kelle veidruste puhul mainitakse siis ära, vot seda teejoomist siis klaasist niimoodi, et see puru on seal all ja vot temaga on seotud üks niisugune seik, mis iseloomustab siis teda mitte ainult kui veidriku, vaid ka erakordselt tugevat meest, kuskil Kiievis olevat tahetud ta üle visata natuke nalja ja talle serveeriti taldrikul siis niisugust puuviljade valikut ja nende seas oli ka üks piir. Aga see pirn oli tehtud kivist. No niisugune väikene tõmbekas, aga no ilmselt ikka nii, et oli aru saada, et kivist, sest muidu oleks vaene kindral ju oma hambad kindlasti murdnud. Ja nüüd ta olevat siis selle nalja selle pirni võtnud kätte ja olles nii tugev mees, ta lihtsalt olevat vajutanud selle kivist pirni tükkideks ja öelnud, et miks te siis mulle nüüd nii pehmed juba halvaks läinud või kaua seisnud pirni pakut pani pirni vastu, nii et ta pani niisukese füüsilisele jõule tugineva pirni siis neile vastu neutratamas tal siis nii palju räägitud? No on olnud nagu ma ütlesin sissejuhatavalt, et väga tihti, et olla õnneseen, peab olema palju või et olla siis veidrik, peab olema palju õnne. On juttu ka ühest polkovnik ost kes kolmekümnendatel neljakümnendatel aastatel teenis Kaukaasias. Tal olevat olnud niivõrd õnnelik käsi ja ta olevat niivõrd palju võitnud kaarti mängudes, et teda olevat kahtlustatud, kusjuures väidetavalt ta ei olevat kasutanud mitte kunagi mingisuguseid sulitempe ja tõestamast oma ausust, siis ta mängis väga tihti kinnastes noh, et lihtsalt näidata, et näpud ei ole nii osavad, deta ei tee mitte midagi ja tal olevat siis olnud vot lihtsalt õnn. Ja nüüd, kui ta läks pensile, siis ta olevat silma Paistu fantastiliste kihlvedude poolest. Ja mõned neist olid siis järgmiselt näiteks ta olevat võitnud kihlveo. Eton terve aasta hobusel, tähendab, veedab terve aasta hobusel nii et vaid viis tundi päevas maksimaalselt ronib siis hobuse seljast maha. Nad on isegi raske ette kujutada, tähendab 19 tundi iga päev hobuse seljas olevat võitnud selle kihlveo. Ja teinegi vedu, mille ta siis võitis sealsamas Kaukaasias ma täpselt ei tea, mis mäkke ta ronis Adalavat ühte mäkke roninud, nii et tegi kolm sammu edasi ja kaks sammu tagasi. Mul on millegipärast selle peale tuli kohe meelde see kuulus Lenini teos, kaks sammu edasi üks pagasi või mis ta siis umbes oli, võib-olla ta läks selgi? Ei, ta olevat läinud ikka mitte selg ees, vaid niimoodi kolm sammu edasi, kaks sammu tagasi ja nii ta siis teatud ajaga jõudiski sinna mäe tippu, kuhu ta siis pidi jõudma ja võitis siis selle suure suure Parii. No nendest Nalja mäest tõst veel üks, kes meelde tuleb ja kelle naljad olid niisugused päris sümpaatsed, sest me anname, naljad on ka viisakas julmavõitu või, või kuidagi nagu teiste arvel, ma ei tea. Pigem enda üle või kuidagi teisi mitte, kahjustavad naljad hoopis rohkem kui, kui see, et kellelegi pannakse banaanikoor jala alla ja ta siis maha kukub ja, ja on ka naljakas, aga, aga need on sellised naljad, kus kus sina võid ju naerda, aga kellelgi on väga alus, nii et mina valiksin täna enam-vähem vot neid nalju, mis nagu ei tulene otseselt teiste arvel ja nendest eelmise sajandi algusest jäi meelde üks väljapaistev ohvitser, Bulgakov. Tänu kirjanikule jääb perekonnanimi hästi meelde. Konstantin Jaakolevitš Bulgakov. Ja temaga olevat juhtunud selline lugu. Hea naljamees. Et Nikolai esimesel ajal olevat siis sedasama. Mina olevat järsku leidnud, et ohvitserid on hakanud kandma liiga lühikesi kuubersi. Et kuub on natuke lühike, tähendab, nagu ikka sõjaväe on üldse üks huvitav institutsioon, paistab, et seal on kõik koos mehed ja seal ei ole niisugust asja nagu moodi üldse olemas ja ei saagi olla, kõik on unifitseeritud, kõik on täpselt paika pandud, aga Moot töötab sõjaväes täpselt samuti nagu igal pool ja see meeste kollektiiv on väga aldis sellele, mis parajasti on moes, kuidas tuleb kanda ühte või teist asja ja nüüd moodi lähevad niisugust lühemat kuued. Ja kui tsaar seda märkab, siis ta annab käsu või juhib, ütleme, pigem oleks õige, juhib suurvürst Nikolai Pauloidži siis tähelepanu sellele, et need kuued ei vasta enam siis nendele ettekirjutistele, mis seal olid. Ja selle peale olevat andnud siis Nikolai Paulavitš käsu kaardiva korpusele, kus oli määratud siis kuue pikkus, kuu peab olema neid nii ja nii pikk. Kuid seal juhtus siis väikene nisugune apsakas, kuue pikkus anti lähtudes keskmisest pikkusest. Ma enam-vähem nii nagu inimene on, aga see pulgaakov olevat olnud erakordselt lühike, hästi niisugune pisike mees ja tema olevat siis lasknud endale õmmelda kuue täpselt selle juhise järgi ja see kuub siis lohistas tal peaaegu mööda maad ja sellest olevat läinud siis jalutama niewskile. Ja jällegi, kui need natukene sellest vene elust rääkida läbi terve selle 19. sajandi, siis see on jällegi huvitav, vot igal pool on olemas stopp, mingit niisugust kesksed kohad. Ja pealinnas Peterburis on seal loomulikult nirski käik, toimub Nevski, kõik näevad teineteist, niewskilneskil vahetatakse uudiseid, Nevski on, no Raekoja plats või ma ei tea, mis, mis ta võiks siis meie mõistus olla. Ja seal olevat talle vastu siis tulnud suurvürst Surst, kes hakkas siis teda noomima, lubasta panna kartsa ja nii edasi, aga sellel pulgaakovil oli siis määrus ja ma ei tea, kas mõõdulint ka kaasas iga päält olevat siis selle välja võtnud ja näidanud siis sellele suurvorstile. Ja see sai siis aru, milline viga oli toimunud ja siis tuli uus määrus, kus kuue pikkus oli juba seotud täpselt meeste pikkusega, nii et see üks number kadus sealt ära. Aga selle pulgaakoviga seotud veel üks nali ja ta esineb kahes variandis. Nii et juuda siis millegi sellisega hakkama sai. Aga kas oli neid nii või oli see teisiti, on väga raske öelda, aga igatahes kaks varianti ma olen selle Bulgakovi kohta leidnud. Suurvürst Nikolai Baudovitš olevat kohanud pulgaakovit restoranis vastus kuskile restorani sisse ja nägi, et seal istub Bulgakov oma pika kuuega jälle oma pika kuuega, mis häineritest oli kuub juba ilus ja korras, igatahes nägime, et Bulgakov istub seal ja see oli siis ikkagi mitmeid kilomeetreid eemal sellest laagrist sõjaväelaagris, kus Bulgakov parajasti pidi viibima ja mitte lihtsalt viibima, vaid ta oli seal valveohvitser, mida suurust teadis. Bulgakov nägi ka suurusti ja survestil niisugune kiuslik hea meel, et ahaa, nüüd tantsis Bulgakovi tabant ja annab siis koheselt Käsu kihutada sinna laagrisse. Kihutab sinna laagrisse, see oli veel moskvapolgulaager, kus siis Bulgakov teenis ja annab seal tigeda häälega käsu kõik valveohvitserid kutsuda siis enda juurde. Kohe ta siis näitab ja kõik on rivis, Pugaakovid pole, pärast saab talle siis korraldada ühe tõelise peapesu. Oma suureks üllatuseks hetke pärast on siis valveohvitseride rivi ja seal seisab kabu Tahkov. Täitsa suurvürst on täielikus hämmingus, kuidas see võimalik on, alles ta istus restoranis, nüüd ta istub siis seal seisab neid siis seal valveohvitseride rivis ja väidetavalt olevat siis suurvürst kutsunud selle Bulgakovi kõrval öelnud talle, et ütle mulle, kuidas on võimalik. Ja ma luban, et ma sind ei karista. Ja selle peale Bulgakov olevat öelnud, et aga teie kõrgeausus, te ju ise tõite mind siia. Ja milles oli siis asi, nii et kui Bulgakov valitseda, suurvürsti märganud ja suuruseks läks siis ühest uksest välja, siis Bulgakov olevat tormanud talle järgi ja peitnud siis ennast kuskile tõlla taha hoidnud siis selles samas tõllas kuskilt sealt tagant kinni. Nii et see suurvürst tõi siis ise minnes Bulgakovi kontrollima ta sinna kohale. Jah, selle hetkega, kui nad kõik rivistasid, siis Bulgakov oli täpselt sealsamas rivis ja polnud mingit pretensiooni selle koha pealt ajalugu vaikib, et kas surverist ka sõna pidas? No selle kohta ajalugu vaikib, aga ma olen 100 protsenti veendunud, et suur pidasid oma sõna. Ma arvan, et tol ajal isegi väiksema kaliibriga mehed kui Survistid üldiselt pidasid sõna. Aga näitlejad, teine variant on veel lustakamaks ja teine variant on siis järgmine, et suurvürst olevat näinud Bulgakovi teatris. Ja täpselt samuti siis valvekorra ajal ja Bulgakov nägi siis teda ka ja kihutab siis survest polku jälle mingi rivistus või mis seal on, Bulgakov seisab seal ringis, näed, sorrist mõtleb, et no kas ta eksis, no restoran, võib-olla näed paremini, teatris nii hästi ei näe, nii et teatrivariant on parem, sõidab teatrisse, Bulgakov teatris, Raimatu soolost sõidab jälle siis polku Bulgakov polgus ja tuleb välja vähemalt selle versiooni järgi, Bulgakov olevat siis kolm, neli korda nii suur lustiga koos sõitnud edasi ja tagasi ja siis olevat see suurus tema käest küsinud. No kuidas sa siis seda tegid, ma ei ole, et kuidas see üldse võimalik on ja siis ta olevat selle peale siis öelnud sedasama midagi esimese variandi puhul. Üks lugu temaga tuleb veel meelde, mis ka iseloomustab küllalt hästi seda õhkkonda. Ja isegi vist on olemas niisugune lause, kellega sa käid või kellega sa läbi käid. See määrab ikka üsna palju. Ja väidetavalt olevat pulgaakov astunud nüüd juba laitmatus vormis ükskord sellesama suurvürsti ligi Nerskil ja küsinud siis suurumistilt luba natukene koos temaga jalutada, mõõda nirskit astuda siis koos suurvürstiga paar sammu. Ja selle peale olevat suurust küsinud, aga milleks seda vaja? Ja Bulgakov olevat alla siis vastanud, et selleks, et tõsta oma krediiti, mis viimasel ajal on langenud selle peale olevat suurvürst hakanud naerma ja lubanudki siis Bulgakov, kas temaga siis paar sammu mõnedanjovskit astuda? No kõik ilmselt märkasid näkid, et see on mees, kes jalutab koos suurvürstiga, tähendab, selle mehe positsioon on ikka niivõrd kindel, et raha talle laenata võib. Nii jääb oma nisukest krediidipotentsiaali olevat siis Bulgakov tõstnud ilmselt samal samat moodi nagu meiegi vahel seda teeme, kui kellelegi väga tähtsa mehega on hea paar sammu astuda, siis on ju näha, kellega sa läbi käid ja nii edasi. Aga tol ajal jah, tähendas üsna palju ja ja Bulgakovi ka on seotud veel mitmed lood, aga, aga no las ta nüüd siis olla. Aga ta on tõesti niisugune sümpaatne. Sümpaatne naljamees. No teater on üldse üks väga oluline koht ja seal tehakse palju nalja. Ja väga tihti on need naljamehed, Hussarid, ohvitserid, no koos pulgaakoviga või paralleelselt temaga mainitakse veel ühte meest, kelle nimi on luunin. Salavad ka olnud niisugune naljamees ja ükskord olevat teatrist tekitanud furoori sellega. Tal oli kaasas astronoomiline pikksilm niisugune, ma ei tea, kas kahemeetrine sellega olevat siis vaadelnud daam teatris, mis olevat šokeerinud kogu publikut, lihtsalt jällegi, kui kujutada ette seda eelmise sajandi teatri atmosfääris, seda kulda ja sära, keegi jälle kuskil rõdul on niisuguse kahemeetrise pikksilmaga vaata lavale vaid publikut ja eriti ühte osa publikut, siis see võib ka päris naljakas olla. Nii nisukesi mehi, mehi oli ka, aga ühiskond on ikka äärmiselt salli. Elasid salli näiteks sellest luuninist ka. Veluniniga seoses tuleb meelde veel üks lugu ja ma mõtlen, et seal tegelikult on küllaltki niisugune ohtlik lugu või natuke isegi kahtlane nali, nimad olevat. Luunin olnud ballil või mingi niisugune väiksem pall kuskil. Mis siis seal toimus vahetevahel ja noored ohvitserid tantsisid kaunite noorte daamidega ja nagu ikka ilmselt siis tahtsid võib-olla natukene lähedamalt nendega suhelda, kui võib-olla nende daamide emad ja tädid oleksid siis seda lubanud või, või hea meelega näinud. Ja nüüd siis need noored ohvitserid nende sümpaatset tüdrukutega tantsisid, kellel ei olnud ka midagi selle vastu, et nende noormeestega võib-olla natuke rohkem flirtida, kui, kui nende emadele meeldib. Ja siis emad ja tädid olevat istunud seina ääres pingil ja vaadanud siis seda kõike pealt niisukese kullipilguga kontrolliva pilguga, et seal jumala pärast midagi, sest niisugust ei toimuks. Ja jällegi päris hea võrdlus, ütleme meie tänapäevaaegsete pidudega eriti vist emad ja tädid pinkidel seina ääres ei istu ja need, mida siis luunini kamp välja mõtleb. Ma arvan, et nendel tüdrukutel ei olnud midagi selle vastu ja nad ilmselt olid võib-olla ka selles osalised. Ühesõnaga nende pinkide taga pingid olid vist mingite kardinate ääres politseis, köied seoti pinkide külge, mingid köied, ülevalplokid ja mingi hetk käsu peale olevat siis need emad ja tädid tõmmatud üles lae alla. Jätsin oma pinkidega lae alla, nii et nad nagu otseselt üle vaadeldakse olevat ühest küljest võib-olla paremaks ja võib-olla ei näinud nii hästi detaile. Seal olid võib-olla see oli rohkem neile niisugune märk, et vot te jälgite, vaadake, mis võib teiega kõik juhtuda, et kui me tahame, me võime teid siit kohe ära koristada, nii et vot nisukesi tempe olevat näiteks see luunin teinud. No oli ka igasuguseid niisukesi veidrikke. No näiteks üks vana vürst kindral teda olevat siis juba hästi vanamees, teda olevat kunagi Paul esimese ajal autasustatud Andrei ordeniga, nii et oli Andrei ordeni kavaler. Ja pidas sellest orderist. No väga lugu, see oli tema jaoks üldse. No jällegi päris hea niisugune moment, veteran, tõeline ordenikandja veteran, väga tähtis asi ja suhtuma sellesse suure lugupidamisega. Ja neid, et näidata etalse orden on, aga tegemist oli tal kõik ühe ordeniga oli ta lasknud siis kõikidele riietele tikkida, selle ordeni ja ka näiteks kasu. No sest kui inimene on väljas, siis keegi ju ei saa aru, et tal orden on, aga, aga no on vaja näidata tordena. Ja tal olevat siis veel üks veidrus. Talle meeldis kostitada külalisi alati väljas oma aias ka talvel ta korraldas vastu, et siis värskes õhus ja nüüd, kui külalistel oli külm, siis neile jagati peale tema riideid. Ja kuna kõikidel riietel oli väljaõmmeldud orden, siis olevat olnud niisugune hästi tore seltskond, kõik autasustatud siis Andrei ordeniga ja ja see, see ringkond olevat niisugune ordenikandja lik välja näinud, nimetavad seda veidrat vanameest ka kirjeldatakse. Ja võib-olla lõpetuseks ma kõik me teame, et üheksani sihukese veidruse eriliseks liigiks on vist see veidrus, mida omistatakse tihti lugudes, professoritele, see on see, kuidas need professorid unustavad igasuguseid asju. Ja nendest unustajatest on vast sümpaatsem lugu eelmise sajandi algusest graaf Penkendorfiga sellesama kuulsa Bentkendorfi isaga, kes olevat olnud kirjeldamatu, unusta ära. Ja nimelt olevat ta läinud ühe kolleegi juurde ballile ühe tuttava juurde ballile. Pall oli nüüd juba läbi, kõik olid juba lahkunud, kohal olevat jäänud siis peremees ja see bänkendorf. Ja need mõlemad istuvad ja haigutavad, mõlemal on väga igav. Peremehel aga otse nagu ei sobi öelda, hakka nüüd minema, no kuidas sa siis soliidsele Grafile seda ütled. Ja lõpuks siis paremas, teatab graphile, et no kui teil pole nüüd millegiga koju minna või teie tõld pole veel ikka ette antud, et ta hea meelega annaks siis oma tõlla mille peale siis krahvalavatkisest, kuidas oma? Et mina just tahtsin teile pakkuda oma tõlda, teie oma ei ole, tähendab, ta olevat ära unustanud, et tahan külas ja arvas, et tema on kodus ja kuidagi ei saanud aru, miks teine, kes siis tegelikult oli, peremees pole veel ära läinud. Nii et Bengerdurf olevat isegi suutnud vahel ära unustada seda, et ta ei olnud mitte Kohtus, vaid külas ta üldse olemas on. Peaaegu üldse on olemas. Ja üks unustada veel meelde, olgu ta siis võib-olla niisugune viimane unusta ja muidu me unustame ennast jälle rääkima, mis on ka halb variant, olevat olnud Odessa kindralkuberner krahv Lanzeroom Aleksander esimese aegne kuberner ja kui Aleksander külastas Odessa, et siis vabastati Lanzerooni maja Aleksandri jaoks nii et ikka tehti mingisugune ruum vabaks või mingisugune elamine vabaks kusid. Saar sai oma visiidi ajal elada ja siis Lancheroon olevat kost Saariga jalutanud oma kabinetti, mis siis sai nüüd nendeks päevadeks tsaari kabinettiks ja jättis seal kabinetis Sist Saariga hüvasti. Läks uksest välja ja automaatselt, nii nagu tal oli kombeks, kui ta ise oli seal kabinetis Kers ukse lukku. Sest ta oli ära unustanud ka, et Stahli sele ruumid saalile andnud, need saar olevat siis tükk aega seal koputanud ja nõudnud, endad välja laskmist, niisugune süütud unustamised ja sellega võib-olla võikski täna lõpetada tama veidrikate paraadi, lõpetame siin. No võiks lõpetada, aga neid on natuke isegi veel kiusatus jätkata. No ma ei tea, kuidagi päris naljakas oli. Kui ma lugesin, siis oli küll naljakas, ma ei tea, kui on tahtmist, siis natukene võib-olla annaks neid veel meelde tuletada ja otsida siit ja sealt. Nii tore on ju teada, et veidriku teele ainult meil ja praegu see lohutab. Ja kui veidrused on süütud, siis nad kõlbavad ka eeskuju jaoks. Lõpetame tänaseks selle jutu ja kohtume jälle nädala pärast.