Kui räägime Keila rajoonis kerkib silme tee põhjaranniku karm ja kaunis loodus. Keila juga oma vahutavate v massidega Pakri neeme pank, kuhu mingi hiigeljõud on kokku kandnud kogukat, kuhjad, sakilised, Aerinkaid, terved virnad, laiu kivitahvleid. Palju võlu on Vääna-Jõesuu liivarandadel Klooga ja Laulasmaa osoonirikastel, männimetsadel oma pere ja Põhjamaade omast ilu läänega, Harku ümbruse loo, pealisvälja kadakatel, karjamaadel ning Ellamaa ümbruses soodiski. Ja kui oleme kord Keilas, käime ka karjakülas. Kusti Eduard Vilde võttis tegevuskohad oma romaanile mäeküla piimamees. Tutvune rajoonitööstusega. Keila rajoon. See on ühtlasi Jõugal järjel olevat sovhoosid ja kolhoosid. Keila tulevik. Ning roheluse rüpes Keila aeg ning ma räägin ja nüüd ühtlasi tähtis raudtee sõlm, mis raudtee elektrifitseerimine seda vabariigi pealinnale nagu suure sammu oleks lähemale astunud. Endine perspektiivitult hingitsev mitte millegagi silma paistnud linnake on kasvanud, on laienenud, noorenenud kuudega nädalatega. Uued tänavad ja haljasalad, elumajad ja ühiskondlikud hooned annavad linnale uue ilme, kujundavad tema näo. Siin on tekstiili ja õmblusvabrik, kolhoosidevahelise ehitusnõukogu tootmisbaas. Keila tänane ja homne päev. Mis on selles uut iseloomustavat? Sellest jutustab Keila rajooni parteikomitee teine sekretär Otto vooglaid. Palju on viimastel aastatel ära tehtud kommunaalmajanduse alal. Asfalteeriti linna peatänavad ehitati valmis kanalisatsiooni esimene järg pikkusega 1,9 kilomeetrit on ehitatud uus, ajakohane universaalkauplus, sanitaarepidemioloogilise jaamahoone, moodne koolimaja, 440-le õpilasele, seitse elamut, kokku 36 korteriga administratiivja tööstushooneid, milleks kulutati kokku ligikaudu 11 ja pool miljonit rubla. Suured muutused on nõukogude võimu ajal toimunud Keila linnatööstuses. Kõik tööstusettevõtted, välja arvatud toiduained tootvad ettevõtted, koondati kohaliku majanduse kombinaadi alluvusse, kus töötajate arv kasvas 155-lt ligi 650-le. Rahva elatustaseme tõusu näitab asjaolu, et jaekaubakäive on tõusnud 1951. aasta 26-lt miljonilt rublalt käesoleva aasta 70 miljoni rublale, see on üle kahe ja poole kordseks. Käesoleva aasta üheksa kuuga on elanikkonnale põhimisi toidu- ja tööstuskaupu müüdud üle üheksa miljoni rubla eest rohkem kui möödunud aasta vastaval perioodil. Keila keskkoolis õpib praegu enam kui 700 õpilast 47-lt kvalifitseeritud pedagoogi juhendamisel. Võrreldes kodanliku korra lõpu aastatega on nii õpilaste kui ka õpetajate arv kasvanud kolmekordseks. Linna elanikkonna kasutuses on kolm raamatukoguja kaks lugemissaali. Mida toob siis käesoleva aasta Keila linnale ja rajoonide ültse? Üheks suuremaks ja pakilisemaks ülesandeks on elamuehituse laiendamine. Riiklike summade arvel tuleb tänavu ekspluatatsiooni anda viis kahekorruselist elamut, kokku 38 korteriga Keila linnas. Alustada veel kolme, kaheksa korterisse elamu ehitamist Haapsalu maanteel. Kommunaalehituse alal on tänavu üheks suuremaks tööks linna vesivarustus. Võrgu ehitamine. Heakorraalal on ette nähtud jätkata asfalteerimistöid linnas ja mida toob käesolev seitse aastat tervikuna. Seitseaastaku lõpuks peab Keilas valmima veel 10 maja, kokku kaheksa, 10 korteriga ehitatakse 100 kohaga ajakohane laste päevakodu söökla-restoran kaks kauplust ja muud. Alustatakse uue riidevabriku ehitamist. Töid, milleks Paldiski maantee ääres on maa-ala juba eraldatud. Uues vabrikus hakkab esialgse arvestuse kohaselt töötama ligikaudu tuhandet inimest. Jätkub linna ja korrastamine ja paraneb ühendus teiste asustatud punktidega. Elektrifitseeritakse Klooga, Paldiski ning Keila Vasalemma vaheline raudteelõik ja tehakse teisi Töid. Turba asulasse projekteeritakse praegult uut moodsat elektri, kõrgepingevaheventiilide tehast. Ehitustegevusega alustatakse tuleval aastal. Praegult ehitatakse turbaajakohast kauplust kahe kolme müügikohaga. Käesoleva aasta lõpus alustatakse Klooga suvitusranda 120 kohaga kohvik-restorani ehitamist. Keilasse, moodsa kaupluse ning 100 kohaga kohvik-söökla ehitused algavad tuleval kevadel ja nii edasi. Kaugema perspektiivi kohaselt areneb Keila Tallinna 14 15000 elanikuga Jes linnaks. Mis on momendil uut kohaliku majandusekombinaadis? Meie ees kohaliku majanduse kombinaadi peainseneri Eduard Neigordi laual on viis uut viide sorti. Tegemist on naiste mantliriidega erinevates väga rõõmsates värvitoonides ning peaksid seepärast naispere poolt eriti nõutava tulema. Nõudmine on selle järgi praegu päris suur. Püüame seda riiet toota väga erinevates värvitoonides. Et ta ei muutuks tüütavaks. Tallinna moemaja on sellest riidest huvitatud olnud, on valmistanud temast uusi mudeleid ning. Tallinna ostjaskond tarbijaskond on leidnud neid mudeleid ka moedemonstratsioonil väljaspool Tallinna pidid mudelid saadet ta Moskvasse. Uus toode on neil veel vatiin villajäätmetest Kraas masinal valmistatud kahe vatikihi vahele. Suunanen hõreda võrgulõngast ning vanutame siis vadi kihid kokku. Nii et tegemist on täiesti uue tehnoloogiaga täiesti uue tehnoloogiaga. Siiamaani ei ole niuksed tehnoloogiat kasutamisel olnud. Me teame, et mitte kootud materjalide tootmisega seoses olevad küsimused on praegu väga aktuaalselt päeva korralistel. Jah, viimastel aastatel on tekstiiltööstuse ees see väga aktuaalseks ja tähtsaks küsimuseks. Millele Keila omalt poolt jõudumööda püüab kaasa aidata? Kõik see iseloomustab Keilat on selle kiiresti kasvava linna visiitkaardiks, kus seitseaastaku sammun hoogne igal alal. Sügisõhtut imenevad aegsasti tühjenevatelt, tänavatel läigib tuhmilt niiske asfalt. Keila keskväljaku ääres asuvasse kultuurimajja tuleb aga noormehi ja neide, mehi ja naisi. Ealisi Jabanemaiti tuleb igast linna äärest tulevad täna-homme-ülehomme, kõlavad laulud ja pillilood. Harjutavad rahwaya, karaktertantsijad teevad esimesi samme, väikesed baleriinid proovivad oma võimeid, solistid. Seltsimees mass, kas kõik õhtut kultuurimajas on tavaliselt nii täis kui täna? Meil kõigis seitsmeteistkümnes Iseseisvusringis käib kokku umbes 250 inimest ja väljaspool käivat olete esinenud ka või on põhiliselt nii Keila rahvale kõik läinud, see, mis te olete õppinud ikka suuremalt osalt läheb ta rajooni teistesse kultuuriasutustesse ja ka naaberrajoonidesse. Mida te praegu õpite. Praegu on meil põhiliseks just oktoobrirevolutsiooni aastapäevaks sõnalises muusikalise põimiku ettevalmistamine, samuti kõik ringid valmistuvad ettumi, kontserte, kes peavad lavale tulema juba novembri-detsembri-jaanuarikuus. Seni on meie ringid väga palju reisinud. Hiljuti käis rahvapilliorkester koos rahvatantsurühmadega ringreisil Saaremaal. Siis hiljuti sama kavaga käisime külastamas Sipa Ertjoti Klubi. Sagedasti rajooni kultuuriasutustes on esinenud meil omapärane ring, nimelt rajooni näitejuhtide näiteringseminar-ring, mida juhendab seltsimeessooserv rahvaloomingu keskmajast. See näide Ringaastase seminaritöö jooksul tõi lavale näidendi sinilind, mida on mängitud nüüd juba üheksal korral põhiliselt kolhoosiklubides ja rahvamajades. Nii et head tahet rahval jätkub nagu näha. Taied on tublisti. Tänavu rakendasime tööle veel rea uusi ringe. Näiteks laste balletiringi, kus praegu võtab osa ligemale 30 last. Siis karaktertantsuringi ja hiljuti astus oma esimesi samme isetegevuslik kinostuudio, millesse praegu kuulub 10 tublit fotoentusiasti. On muretsetud juba mõningat laboratoorsed vahendid, samuti kaamerad, millede ostmisel andis meile väga suurt abi Kultuuriministeerium. Ja ma usun, et fotoamatööridele jätkub tahet lahendada neid raskeid probleeme, mis on seatud kino amatööride ette. Naistrio hallitab varsti astutakse uue kavaga publiku ette. Selleks head kordaminekut. Aga millised on siis Keila rajooni kolhoositalurahva ja sovhooside töötajate kordaminekud? Millised on edusammud rajoonis, mis ei saa kiidelda, ei karja iga heinamaade headusega kus palju on pae, libulisi, põlde, lagedaid, loopealseid soid ja sooheinamaid rajooni, põllumajanduse inspektsiooni juhataja Vello Vilimaa. Meie rajooni põllumajandust iseloomustab viimastel aastatel kiire edasiminek. Selle iseloomustamiseks võib tuua järgmisi näiteid. Viimase kuue aasta jooksul suurenes rajooni kolhoosides piimatoodang 1,8 korda. Me tootsime mullu ligemale 10000 tonni piima, millest võib valmistada 400000 kilogrammi võid kusjuures tööviljakus ühe lüpsel kasvas poolteist korda. 1959. aastal müüdi rajooni kolhooside poolt riigile 985 tonni liha, mis on 5,5 korda rohkem kui 53. aastal. Ka 1960. aasta tootmisaasta näitab meie rajooni kolhooside ja sovhooside majanduslikku tugevnemist esimeseks oktoobriks. See aasta toodeti rajooni kolhoosidest ja sovhoosidest ümmarguselt 1000 tonni piima rohkem kui eelmise aasta vastaval perioodil. Samaaegselt sure Skype rajoonist riigile müüdava piima kogus 14 10 protsendi võrra. Samuti on ette näha, et käesoleval aastal müüakse Keile rajoonist riigile ümmarguselt 1,7 korda liha rohkem kui 59. aastal. Rajooni põldudele on ilmud meie rajooni tingimustele hästi kohanenud kõrge saagiliselt kultuurid, nagu mais valgem esikas elutsern erilisest elujõust isegi meie rajooni õhukestele paepealsetel muldadel kõnelevad käesoleva aasta tulemused maisi kasvatamisel. Käesoleval aastal suudeti maisi külvipinda rajooni kolhoosidest sovhoosidest eelmise aastaga võrreldes suurendada rohkem kui kaks korda. Samaaegselt suurenes ka maisi keskmine hektarisaak kahekordseks, ulatudes 418 tsentriline hektarit. Söödabaasi laiendamise eesmärgil haritakse rajooni kolhooside sovhooside juurde uudismaad. Kahe viimase aasta jooksul on rajooni maaparandajad andnud põlluharijate käsutusse kaks ja pool 1000 hektarit üles haritud pinnast mis võimaldab tunduvalt külvipinda laiendada nõukogude valitsuse hoolitsuse tõttu. Meie põllumajandusele töötab praegu rajooni maaparandustöödel 10 võimsat ekskavaatorit ja 36 traktorit. Kõik need edusammud, mis on meie põllumajandusest tehtud, räägivad sellest, et Keila rajooni majanditel on reaalsed võimalused seitsmeaastaku plaani enne tähtaegseks täitmiseks. Keila rajooni põllumajandustöötajatel on suuri saavutusi. Nad pingutavad, jõudu, otsivad uusi ideid ja võimalusi, rakendavad reserve tööviljakuse tõstmiseks, mida kolhoosi ja sovhoositootmises ikka ja jälle leiame ja mis on üheks otsustavaks tingimuseks seitseaastaku ülesannete täitmisel. Mida tööviljakuse tõstmiseks hea tahtmise juures ära võib teha? Selle kohta on Keila rajooni majandis näiteid üsna ohtralt, kuid linnufarmis 5000 kuni 7000 kanalise talitaja kohta on praegu ainult Keila sovhoosis. Ja see näitaja on ühtlasi praegu suurim vabariigis ning võistleb julgestiga Nõukogude Liidu teiste vennasvabariikide majandite analoogiliste näitajatega. Kuidas linnufarmi perenaine Heli Eero selle kaarega toime tuleb? Enne kui sellele küsimusele temalt endalt vastuse saame, palume direktor Roland Kaasikul lühidalt jutustada kanalas läbi viidud mehhaniseerimisest. Kanala mehhaniseerimise juures oleme pööranud peamiselt söötade ettevalmistamisel ja söötade transpordile kanalasse. Selleks, et kanala söötade mehhaniseerimist läbi viia, oleneb võtnud kasutusele mooduse, kus söödad tuuakse otseselt kanala vastava platvormi peale ja suunatakse sealt edasi siis transportöörilindi abil üles, teisel korral asuvale söödapunkrisse. Töötaja peab üles teisele korrusele. Järgnevalt lastakse ülevalt teravili otseselt juba söödajagamise mehhanismi. Selle järgnevalt söötmis sõdav segaja poolt on hästi, segunenult suunatakse tema edasi sööda jagajasse. Sööda etteandmine kanalas võtab aega kaks ja pool minutit pluss sinna juurde sööda segamine umbes minut kaks. Tegelikult me sõidame kolm korda päevas ja see võtab võrdlemisi vähe aega võrreldes perioodiga, kus meie käsitsi kassisime ette söödad. Muide, palju siis selles samas Kanadas töötas kanatalitaja ajal, millal meie mehhaniseerisime, töötas siin 7000 kana peal kolm inimest peale viieteistkümnendat märtsi, kui alustasin tööd Eero Eli, võttis tema kõik need 7000 kana oma hooldada. Käesoleval aastal selle siia kanalase paigutame 9000 kana ja kogu selle kanakarja hooldajaks, tead meie tubli töötaja, seltsimees Eliseerum. Inimpäevi 1000 muna peale inimPäivi 1000 muna kohta on praegu 1,02. Mehhaniseerimine annab meile aastas kokkuhoidu umbes 10 kuni 12000. Rubla seltsimees Kaasik ütles, et sellesse kanalasse lähemal ajal juba pannakse 9000 kana sisse. Mis te arvate, kas siis ei lähe kiireks? Ma jõuan. Masinad, masinad abistavad mind ja niimoodi, kui palju teil iga päev mune välja läheksid. Praegus läheb keskmiselt 1000 300400 muna aga kõrgperioodil? 3800. Kui palju sotsialistlik kohustus oli vist 8000 millegiga? Lisaks täis saada. Tore suurepärane seitseaastaku. Viimasel aastal aga toodab Keila sovhoos juba 28 miljonit kanamuna. Kuidas täidavad seitseaastaku teise aasta sotsialistlike kohustusi tuleviku kolhoosi põlluharijad ja karjakasvatajad. Esimees Ants Anupõld annab sellele küsimusele vastuse, ilma, et tal oleks vaja aruandeid vaadata või taskuraamatut lehitseda. Aga meie kohustused on tänavast prae kohta võetud õige pingelised eesmärgiga, et seitse Nonii kiiremini ennetähtaega täita. Nii võtsime omale kohustuse toota piima üheksa tonni ja sellest müüa riigile piima seitse tonni. Siin võib ütelda, et me tuleme omaga toime. Peame sõna esimese oktoobri seisuga on üle 720 tonni piima toodetud. Ja eeldused on, on niisugused, et me ennetähtaegselt selle plaani täidame. Ning aasta lõpuks selle võib-olla nii kolme-neljakümne 50 tonni võrra ületamine. Lihakohustuse võtsime omale väga kõrge nimelt müüa riigile 200 tonni liha, kõiki liike eluskaalus kokku. Mõne aastaga võrreldes on see üle kahe korra suurem sest möödunud aastal me tegelikult müüsime riigile 95 tonni liha eluskaalus selle kohustuse täitmiseks, meil on ka kõik võimalused olemas. No võib lisada, et meie oleme käesoleval aastal loonud ka eeldused, et tuleval aastal võiks jätkuda toodangu tõus nii piima kui lihatootmises. Nii me täitsime maaparandustööde plaani esimese oktoobri seisuga ja ületasime selle. Külvesime talivilja kolhoosiajaloos ennenägemata pinna 170 hektarit. Külvasime siis heinu puhaskülvis alla külvis üle 150 hektari. Need tuleval aastal meil juba iga lehma kohta on olemas üks hektar kultuurniitu. Mida me võiksime öelda seitseaastaku plaani ülesannete kohta? Käesoleva aasta lõpuks. Seitseaastaku mitmesse aastasse, tralli jõuate lihatootmise. Riigile müügi osas me jõuame 1000 963. aasta lõpu. Käesoleval aastal. Mida ütleb aiandus, brigadiir, Karl Kristal? Köögiviljakasvatusest saavutasime avamaa köögiviljaosas 1000 965. aasta ehk seitsmeaastaku viimase aasta taseme katmik alal, aga ka teised 62. aasta taseme, kuna meil tuleb vil klaasikest pinda suurendada tulevikus meie läheme seda teed, et me suurendame rohkem klaasialust pinda ja marjakasvatust. Kuidas elavad Keila rajooni kalamehed, sest meri pole põld, kalapüük pole kündmine. Siin oleneb praegu veel palju kala, õnnest ja loodusest vihjest. Kalurikolhoos, nord, lohusalus. Ilm on täna veidi sombune, vaiksevõitu, ainult laisk laine lakub kaldakile ja tasane tuul sahistas hooti, haarates ranna mändides. Eemal lahepere lahe suus veidi paremal Leetse rannajoone sinendavast liidust seletab silm traallaevade ja mootor. Kõik mehed on merel ja esimehel Johannes laastul on Tallinna tee Volga rataste all. Nojah, ega me mehed siis ainult ilusa ilmaga väljas ei käi, käiakse igasuguse ilmaga, kui ka meri vähegi kannatab. Muidugi tormiga me ei tohigi minna ja, ja ei võigi inimeste eludega riskida. Et siis vastavalt sellele pole ka saagid nuia saagid saagid ei ole praegu ka viga, kui hakkame natuke tagasi vaatama siin 56. tähendab teistkümnendat kaheksandat aastat, siis tähendab ei olnud õieti neljandas kvartalis tihtilugu meil midagi püüda. Kala kätte ei saanud. Kiluvõrku ei ujunud. Aga sellest alates, kui neid on väiketraalid 57. aastal saime paar tükki, no nüüd on juba neid meil. Kui nüüd seda viimast poolt kuudel vaadata, mõni väiketraal püüdis rohkem kui meie tubli Eesti, see on küll väga hea ja meeskond seal peal ja kapten kadublija, aga tihtilugu päevased saagid olid tal väiketraalid suuremad kui FTP-l ja kuidas sulle vasta ei pannud üldse löögiplaaniga ei ole üldse viga aasta plaanis meil puudub võib-olla tonni 15, mitte rohkem, kolmanda kvartali täitsime 132 protsenti, teise kvartali 100 110 protsenti, esimese kvartali teeme võlgades, rasked jääolud ei lasknud käigebraalidega püüda ja püsivad jääd ei olnud need dial lühike, oleks saanud kirjutada palju mehe kohta. Raha on tulnud ka siiamaani. Siiamaani ei ole niisugust kokkuvõttet veel teinud, sest et Premiaal lisatasud laekuvad ka nüüd sellest kolmanda kvartalist saab ja teises kvartalis tuleb juure ja aga näiteks möödunud aasta oli meil 26000 keskmine töötasu, aga seal tippmehed, isegi üks mees 40000 sai puhast raha kätte, ütlesid, et 15 tonni puudub käesoleva aasta plaanist, noh, see on siis. Mõne päeva võtsime sotskohustuse endile täita oktoobripühadeks, aga paistab, et veab vägisi ikka ennem välja, et saame ehkki juba esimeseks novembriks juba plaanigi täis. Nüüd elavad ja töötavad kalurid, see lohusalu poolsaare kolhoosikeskuse juures avaneb kõrgelt kaldapealselt meeldejääv vaade lahe. Tere lahele. Lehitseja Pakri rannale. Siinne lahesopp on ühtlasi osakene meie randade rikkusest. Sest selliseid puhkekohti nagu Lohusalu, Laulasmaja, Klooga leidub vähe meie põhjarannikul. Siinsetel kohtadel on oma kordumatu võlu, mis jääb kauaks meelde. Kuumas kylgendavas helgis. Liivarand teretab okasroosiõites ülem, luiteharja veeretanud. See on põhjamaa suvi. See on lohusallu. Mis haarab mere jahedalt vood ja segab neid lina või patri neeme pan mille loodus on rikas mitmekesistest vormidest, kus pest lootsetes instidena ripuvad Ruukkis hallid halli müüri kus igal sammul on kivikarniisid liivakivirahnud. Laulasmaa rand selle vastu pakub hoopis vähem vorme ja värve. Grabelisel männitüvel pärjendamas vaiku kuuldamatult kumiselas vaikus. Vaikus. Keila juga. Õhkudega kohvijoa parim poolsest kärestikus tormav vesi mühisedes merekoores. Oma õiget nägu näitab juga kevadise suurvee ajal mil järsult pangalt paiskuvad alla haigutavasse sügavikku suured veemassid. Tallinlaste armastatumaid puhkekohti looga, kus laia kroonilised männid pakuvad kaitset kuumade päikesekiirte eest, kus meretuul lennutab luite harjadel kollakashalli tuiskliiva ja liiva paju, nõrgutab oma oksi Päikesevari sätendav kriis. Kaugemal aga sinetavat männimetsades ilmetit. Rikas mitmepalgeline on siinne loodus üks osa Keila rajoonist, kus elab töökas rahvas. Sihikindel oma taotlustes tarmukas oma tegudes.