Meie tänane saade on täies hoos ja Lauri Hussar ja Tiina Vilu on täna saatejuhid ja see saatetund kuulub tervenisti külalisele. Meil on täna öelda hea. Tere tulemast Eesti kunstiakadeemia rektorile Signe kivile. Tere tulemast. Räägime selles saates sellest aastast elust, tegemistest, töödest, aga kuulame ka muusikat ja oleme palunud Signe Kivil välja valida mõned laulud, mis siia tunni mahuvad. Esimene lugu hakkab kohe kõlama ka, miks just see laul? Geid buss ma pean tunnistama, et alati, kui mul tuleb raadios esitada oma meelislugusid, siis olema kimbatuses, sest meil on tõesti palju ja üks mu põhimõte läbi aegade on küll olnud see, et et me võiks kuulata eesti muusikat eesti keeles ja nüüd ometigi ma tegin, tegin teistmoodi. Selles on tõestini oma põhjus. Ja eelkõige seetõttu, et see aasta 2009 on olnud Eesti kunstiakadeemia aasta, me tähistasime oma 90 viiendat juubelit aga Keit push ütleb hästi palju nendele inimestele, kes koos minuga lõpetasid tollase Eesti riikliku kunstiinstituudi 1980. aastal. Ja täpselt 30 aastat tagasi tuligi Kuu. Eks tüdrukute oma ei saaks öelda ansambel, tantsutrupp, tantsu ja laulutrupp, kes hakkas kandma nime veenus kabaree. Ja me olime tohutult populaarsed, see on meie eeskava algas selle lauluga. Ma tunnistan, et iga kord kui ma, kui ma seda lugu kuulen, siis jah, siis mind haarab hääletus ja ma loodan, et kui mind kuulavad praegu Tiiu või Ülle või liia või Kaire ja paljud-paljud teised Kersti ja, ja meie armsad kursusekaaslased ja nooremad ja, ja vanemad Erkki lased siis siis neil tekib sama nostalgia, aga kuulake Nii kõlas siis pudru ning haids geid Bushi debüütalbumilt. 1978. aastal laulis ta selle linti ja saavutas siis Briti edetabelis esikoha tervelt neljal nädalal geid. Bush'ist räägitakse seda et ta on mõneti ka väga mässumeelne dist. Jätkame siit stuudiost meie tänase stuudiokülalise Signe Kivi ka, kui palju teil on hingesugulust geid Bushiga ja te olete ise ka nii mõneski intervjuus öelnud, et ka täis on seda mässumeelsus piisavalt, kas seda on jätkunud ka tänasesse päeva? Ma olen vist jah sisemiselt olnud kaunis kõva kõva mässaja, aga, aga aeg muudab inimesi ja ma loodan, et mässumeelsus on tasapisi hakanud muutuma selliseks rahumeelsemaks seisundiks, aga kõik bussist ma eriti rohkem midagi ei tea, et see ongi nii kummaline, et et see laul tundus meile tookord hästi-hästi teistsugune ja ta tegelikult ongi. Jaa, see, seda ei kõlanud ka päris palju ja tõesti, kui ta nüüd tuleb, siis, siis ma taban ennast ikka jälle sellelt, et ah, kui õige valiku me tegime, et et see on eriline ja see sobis väga meie meie sooviga esineda tol ajal välja paista ja, ja olla siis teistsugused. Ehk mässajad. Mässumeelsuse kohta öeldakse ka seda, et kes ei ole nooruses olnud revolutsionäär, sellel ei ole seda õige koha peale, kes on vanaduses revolutsionäär, sellel ei ole mõistust. Nii ta on, jah. Signe Kivi, mis ajajärgus praegu olete? Ma tean, et kunstiakadeemia pakki kohvreid on nagu kaheaja vaheline kummaline seisund vana ja uue vahel. Ja, ja teisest küljest näen maa, et on, olete saate külaline, kes on tõsiselt meie palve peale mõelnud ka käesoleval aastal väga tagasi, mis on need käesoleva aasta märksõnad, kas see kolimine on seal üks väga oluline teema? Jah, ma tulen akadeemiast praegu, kus on enamus uksed avatud, enamus klassid, kolitud valitseb selline ootusärevus, aga samas jällegi nukrus niisugune aasta lõpuga kaasas käiv nukk Cruz pluss ka meie jaoks nüüd see, et me jätame mingiks ajaks maha oma ajaloolise kodu. Ja võib-olla ongi ainus lohutus selle juures see, et me tuleme sinna kohta tagasi seda vaja. Seda, seda linnakeskset arhitektuuri. Võimalik, et juba poole aasta pärast enam ei ole. Ja kui mõelda, et meie kool on seal asunud 1900 seitsmeteistkümnendast aastast ja tänini on sisemuses näha esimese hoone kaari aknaid. Peatrepp B, see kõik on väga oluline meie, meie maja vilistlastele. Et siis muidugi on kurb, aga samas mina lohutan ennast kogu aeg sellega, et aastaid-aastaid on soovitud saada endale uut maja ja pigem oldud nõus isegi minema ära. See otsus, mida nõukogu nüüd paar aastat tagasi tegi Eesti kunstiakadeemia nõukogu jääda oma kohale jääda oma koju on, on ajas minu meelest üha paremaks muutuv ja annab, annab niisuguse positiivse. No kuivõrd te kardate, et mingi osa sellest kunstiakadeemia hingest jääbki sellesse vanasse majja Ei seda ma ei karda, seda ma ei karda, sest tegelikult on see periood praegu ju ka väga põnev. Ma mõtlesin just ükspäev sellele, kui mitu korda ma olen elus kolinud, kui palju kordi vahekordi ma olen vahetanud, kodueestlasele on kodu väga-väga armas ja seda ei tehta mõtlematult. Aga kolida terve suure organisatsiooniga ülikooliga mingiks ajaks vähemalt kaheks, kui mitte kaheksa pooleks aastaks mujale olla, sealjuures konkurentsivõimeline selles tihedas võistluses, mis, mis on kõrgharidusruumis kogu maailmas, siis on väga suur pähkel. Aga kaugele me kolime Estonia teatri vastu Eesti Teaduste Akadeemia majja, kus meie päralt on viis suurejoonelist kenasti remonditud orust. Me saame selleks vahepealseks ehitusperioodiks endale tegelikult natuke rohkemgi ruumi, kui meil kunagi on olnud ja võimalik, et ka, kui edaspidi tuleb. Sest see on lihtsalt kinni sellest, et me tõesti nüüd aastal 2010 hakkame asuma kuues erinevas asukohas. Aga me oleme seda teinud ka kogu aeg, lihtsalt peamaja on olnud Tartu maantee üks. Ja peamaja tuleb taas Tartu maantee üks tagasi, nii et see on see seis praegu. See on. Uskumatu väljakutse. Ma olen päris veendunud, et me saame sellega hakkama ja juba kõik need osakonnad, mis on ära kolinud, ütlevad, et tegelikult on päris tore. Muidugi on kurb, aga tegelikult on päris tore ja, ja see ootus, et millal tuleb see hetk ja, ja milline on see tunne, kui me astume esimest korda sisse oma uue õppehoone uksest, noh, seda ma ei oska veel täna kirjeldada, aga tuleb määramata. Masu ajal küsitakse kindlasti garantiide kohta, kuivõrd kindel olete teie jäänud selles, et paari aasta pärast olete kolinud uude ja värskelt lõhnavasse õppehoonesse. Ja selles ma võin olla üsna kindel, sest niisugust suurt projekti ei ei alustata ilma kindla veendumuseta. Meie finantsskeem on paigas ja vabariigi valitsus on meile eraldanud Euroopa Liidu tõukefondidest 187 miljonit krooni ja ülejäänud vaja minema. Raha paneb Eesti kunstiakadeemia ise, selles mõttes oleme me väga-väga tublid. Aitab kindlasti ka Tallinna linn, kes on seda juba praegu teinud, et meie detailplaneeringu muutmine ja, ja väga paljud muud probleemid. Et siin me tunneme niisugust kindlad tuge, et me asume ju pealinnas ja see on minu meelest ka üpris normaalne. Aga ma kordan veel kord, et hoolimata hoolimata sellest, et meie ajakava, meie skeemid on paigas oleme ja ma ise olen valmistunud selleks, et siin võib tulla teatud tagasilööke, teatud probleeme. Ma arvan, et tänasel päeval võib-olla ei ole sellest isegi paslik rääkida, aga aga ütleme siis nii, et me lahendame probleemid siis, kui nad tekivad. Ehk me täna mõningaid juba näeme, aga, aga nad on lahendatavad, see võtab lihtsalt võib-olla kauem aega. Aga selles kolimises ja asjade pakkimises, kus paratamatult vaadatakse nagu elule tagasi järgi siis on vist üsna loomulik see seisund, et te vaatate aastale takkajärgi, et mis, mis see 2009 lisaks kolimisele ja uuema aja ideedele plaanidele teile toonud on? Jah, muidugi, mitte ainult sellel aastal, et kaugemalt. Me oleme vaadanud tagasi oma 95-le aastale, aga rääkida aastast 2009, siis. See oli üks üheksamärgiga aasta täiesti üheksa, minu jaoks on niisugune huvitav visuaalne kujund, et kuus ja üheksa on ilus kirjutada ilus number. Aga aasta oli keeruline. Huvitav. Vahepeal ka päris raske. Aga lõpeta mulle tundub, et paremini kui, kui kevadel tundub, tundus ja, ja ma ootan tõesti seda, seda uut aastat, aga minu jaoks muidugi. Perekondlikult algas see aasta toreda sündmusega, et meie perre sündis neljas lapselaps. Minu vanem poeg Juhan tegi mind vanaemaks ja need on niisugused asjad, mis, mis annavad elule sellist sära ja jumet. Rõõmu ja niisugust uut tunnet on tegelikult isegi sõnades raske kirjeldada. Kas me lepime kokku, et Signe Kivi ise annab märku, millal on õige aeg kuulata, mis teemaga, missugust laulu aga te olete ise sellesama kooli õpilane olnud, Eesti kunstiakadeemia õpilane, te olete ise õppejõud ja nüüd siis koolijuht, kas see vaatenurk pilk sellele koolile erineb või seesama ootus on ikka sama, mida te ootate? Kunstiakadeemiat? Kindlasti erineb, et et see, see vastutus ja, ja ootused sinule on ju ju hoopis hoopis teised, aga miski on sama. Miski on sama, sama on see, et ma jumaldan õpetamist, et ma olen kordi ja kordi öelnud, et õpetamine on minu meelest õnnistus ja, ja suur võimalus kõigile neile, kes, kes saavad õpetusest jõudu ja tuge. Ja mina olen tundnud elus, et see on võib-olla üks asi, mis, mis mul hästi õnnestub ja mul on väga hea meel, et ka rektoriametis olen olen ma saanud seda edasi pidada ja kõik need aastad on mul olnud out Butori kursus tekstiilidisaini osakonnas, et see on jälle niisugune kordumatu asi, et kui sa alustad seda esimest tundi ja näed neid uusi üliõpilasi ja ja räägid oma oma üliõpilaspõlvest ja selles ees ootavast ülesandest, siis sa ju kunagi ei tea, et kuhu me lõpuks välja jõuame, nemad ei tea ja, ja õpetajana sa ei tea, aga, aga see tulemus on alati üllata alati. Hästi inspireeriv, väga kahepoolne. Et selles mõttes jah, kui nüüd oleks ainult rektor, juhataks nõukogu koosolekuid kaiks rektorite nõukogus loeks läbi valitsuselt saadud otsuseid haridusministeeriumi pabereid ja dokumente täidaks ankeeti, et kõike seda, mida, mida koolis mitte ainult rektorid, vaid ka prorektorid, kaanid ja kõik professorid peavad tegema, siis siis oleks vist teine tunne. Aga selles mõttes mul on, mul on nagu vedanud, ma pean tõsiselt ütlema, et et kui ma ka siin alguses ütlesin, et see aasta olid küllalt keeruline, siis. Ema mind õpetanud, et mõtle ometigi sellele, kui kui palju on juhtunud ja, ja mille juures on sul võimalus olnud olla, et jah, siis on, siis oleks küll häbi viriseda ja seda ma tahangi öelda, et ma peaksin tõesti olema rahul ja õnnelik ja, ja ma olen ka. Ma olen kuulnud tänaseid üliõpilasi kaeblevate, et kolm pluss kaks õppesüsteem on palju keerulisem ja raskem kui see, mida millisega siis omal ajal haridust omandanud tee, kas siis õpiti neli või viis aastat ülikoolis, kuidas teie rektorina nüüd 103 pluss kaks õppesüsteemi hindate, kas, kas on see optimaalne, kas see on hea või mingitel erialadel võiks ikkagi selle vana süsteemi juurde tagasi tulla? Igatsus muidugi vana süsteemi järgi on väga suur ja, ja siin on, siin on tõesti on ka neid põhjuseid, miks seda peaks niimoodi ihalema, aga aga aus süsteem kutsuti ellu ju eelkõige ikkagi üliõpilaste päralt ja kui me mõtleme, kui suured on nende võimalused praegu mida erinevates Euroopa ülikoolides minna kui selleks vähegi on soov, võimed ja, ja tulemused ja täienda, täiendada ennast siin ja seal lühemat ja pikemat aega rikastada oma teadmisi. Ma mõtlen just kunstnikule on see uskumatu võimalus, millest jälle meie omal ajal ilma jäime, mitte ainult muidugi sellepärast, et meil ei olnud kolme pluss kahte, vaid vaid sellepärast, et me olimegi luku taga kinni. Siis siis ma usun, et neid plusse on siiski rohkem kui miinuseid ja kõik suuremad uuringud ja küsitlused siiski ka tõestavad seda. Samas, ma olen kuulnud tudengeid kurtvate, neil ei jää aega süvenemiseks, et nad peavad kolme aastaga läbi ratsutanud selle valdkonna, mida varem tehti nelja või viiega. Ma parandaksin, et nad võivad seda teha kolme aastaga, aga nad peaksid kohe algusest peale mõtlema, et kui nad soovivad omandada kõrgharidust, siis on siiski kolm pluss kaks ja siin ei pruugi olla vahet, aga võib. Tänapäeval on see päris, ma arvan, et isegi soovitatav ja normaalne, et võetakse endale mingi, vahetab pea ja tehakse tööd ja vaadatakse veel maailmas ringi ja tullakse siis õppimise juurde tagasi. Lihtsalt praktika näitab et siis tulevad elus juba uued eesmärgid ja see ei ole nii kerge ja see kõik on mõistetav, aga ma ütlen, et mitte ainult tudengid ei kurda, et neil ei ole aega ja nad ei jõua süveneda, et olgem ausad, kui me mõtleme tagasi, nii, mina kui teie siin stuudios ja kuulajad oma aastale, siis küllap see tunne oi, et oleks tahtnud süveneda, seda teha veel paremini. See valdab meid kõiki, aga äkki oleks nüüd õige kuulata ühte niisugust laulu, mis meie mõtted viib lumisele rahulikule rajale ja esitajaks on Ivo Linna, üks minu ja kindlasti mitte ainult minu lemmikutest ja laulu on jälle selline, mida väga tihti raadios ei kuula. Autoriteks Evald ja Erika Vain ja pealkirjaks oli meil. Ah selline hea värske hingetõmme tuli selle lauluga kohe siia stuudiosse, mis lisaks töökohustustele mahub teie ellu väljaspool teed, kui paljudel on aega loominguga tegeleda, te olete ju kunstnik? See on nii armas, kuidas paljud inimesed selle pärast muretsevad ja ma olen hakanud üha rohkem seda hindama. Tõepoolest. Ma olen alati tahtnud olla kunstnik, aga kui ma nüüd vaatan tagasi möödunud aastatele, siis elu on mulle võimaldanud pidada vägagi kunsti kaugeid ameteid ja mis mind on päästnud, on võib-olla tõepoolest kunstnikuks olemine ja see, et ma olen püüdnud, et ükskõik kus või kes ma poleks olnud võta oma tööd loominguliselt, aga mulle tundub, et see on tegelikult päris võimalik, et see ei tähenda, et sa oleksid siis nagu hoolimatum või, või kärsitu, mida ma kahtlemata inimesena olen või üle kohtusem või. Ja et selles mõttes niisugune loomingulisus on, on väga, väga oluline ja mul on väga hea meel, et kõik meie lapsed on, on seotud loominguliste aladega ja töötavad saavad ennast arendada ja näidata ja mitte sugugi kaugel kunstist, pigem isegi vastupidi. Aga see aasta selles mõttes ei olnudki nii kurb, et üle pika aja tegi, ongi mille asutajaliige ma olen ja ja ka see grupp kogunes juba üsna ammu 20 aastat tagasi. Tegi taas ühe näituse Tallinna kunstihoones, mis on meie niisuguseid lemmikpaiku ja see näitus oli üleval ka Pärnus Chaplini keskuses. Pealkirjaks on aeg, kuidagi aeg ja aja kadumine, aja muutumine on olnud selle selle aasta märgiks. Ja ma olen väga-väga õnnelik, et selleks näituseks sain ma valmistada väga põhjalikult ja pikalt. Mis on muidugi isegi nagu uskumatu. Mulle tundus mingi hetk, et ka lubamatu minu ametis. Aga mul õnnestus olla stipendiaat ja viibida kaks kuud Itaalias Väino Tanneri fondi toel. Mis tähendas seda, et et ma elasin Rooma lähedal 40 kilomeetrit Roomas ühes uskumatult kaunis väga vanas ajaloolises linnakeses, mille nimi on Matsano Romano. Minu käsutuses oli kahekorruseline ateljee suure aknaga mis paistis mäele, kus tõusis iga hommik päike, mis ei lasknud mul magada. Ja see oli tõesti selline aeg, mis mis kõigepealt kulus mulle ära. Et eks ma pärast kõiki neid väga raskeid otsuseid ja ka lüüasaamisi, mida me kunstiakadeemias kolleegidega läbi elasime, sest meie uus hoone ei tulnud sugugi kergelt. Et pärast seda ma tundsin, et nüüd on vaja. Nüüd on vaja akusid laadida. Ja seal ma siis olin. Kummaline küll, aga esimest korda elus täiesti üksi. Nii et ma olin, ma olin oma mõtete, paljude värvide, paberite, pintslit, piltide mõtete ideedega. Ja kirjutasin hästi palju. Kirjutasin just nimelt sellest, et kummaline küll, et kui inimene on elanud 52 aastaseks, siis ta ma ei tea, kas ma saan öelda, et ma olen kolm päeva elus olnud järjest üksinda alati, kas ümbritsetud oma vanematest, perekonnast, õestuma, abikaasast, lastest, sõpradest, aga seal siis kaks kuud järjest, tehke, mul käisid ka külakülalised. Ja see oli väga tore. Aga, aga mitte, et ma oleksin isegi käega nii palju teinud, aga aga ma. Mul on, mul on mingi tohutu pagas, praegu jääb täiesti isegi mured, millele ma saan seda kõike välja elada. Ma hakkasin joonistama üle pika-pika aja. Esinesin ka joonistuste kahel näitusel ja ma loodan, et sellest kõigest tegelikult tuleb, tuleb veel üks näitus. Aga selle jutuga tahan ma jõuda oma kolmanda lauluni, mis on taas mitte eestikeelne, aga sellel on niisugune tore lugu. Käes viibides kuulasin ma kogu aeg itaalia raadiot ja püüdsin arendada oma väga algelist itaalia keelt, mida ma veidi enne Itaaliasse sõitu siiski jõudsin õppida. Ja mul hakkas kohutavalt meeldima, eks laul, kahjuks Dalia raadios ei öelda. Kes seda laulu laulab. Ma püüdsin üles kirjutada sõnumi, emisesin sedaviisijuppi, Päeval lihtsalt sõitsin rooma. Astusin sisse suurde muusikapoodi ja tegin siis oma itaalia keeles selgeks, mida, mida ma tahan. Loomulikult ei saadud minust aru. Ja siis ma lihtsalt imisesin sedaviisi, teades natukene ka sõnu, mille peale müüjanna karjatas, rõõmsad AC DC anofeeerro il regaalud pion Grande. Ma sain selle plaadi. Pean ütlema, et ma kuulasin seda küll täiesti oimetuks hommikust õhtuni ja pole seda välja võtnud. Kogu selle aja, mil ma olen Eestis olnud, nii et iga asi on millekski hea, aga miks mitte jagada seda kogemust ja seda imeilust suuri tundeid tulvil laule koos teiega. Nii laulis siis Titciano ferro, kes muuseas on sündinud 21. veebruaril 1980. aastal aastal, siis mil meie tänane stuudiokülaline Signe Kivi lõpetas ülikooli siin Tallinnas. Just laul täis tõesti kirgi ja tundeid ja, ja elu. Ma sain. Tegelikult sinna kivi veel ütles ühe väga ilusa kujundi, et ta tõepoolest laulab, nii et et, et stiilis armastan ja kohe suren. Jah, aga pettumus oli see, et kui ma nägin pilti, siis ta oli palju noorem, et ma eeldasin, et tegemist on elukogenud härrasmehega. Aga me saime aru, et see itaalias olemise aeg oli teie jaoks väga oluline laadimise aeg ja selle selle tulemusi ja seda laengut me ilmselt saame ka varsti visuaalselt näha ja teie tajute seda igal hetkel oma elus. Aga mis kuulub Teie elu ja aasta rütmi sisse, mis, millised paigad inimesed, tegevused, mis on sama olulised kui sa looming, mis on just laadimiseks oluliselt vajalikud selleks, et üldse toimiksite Kindlasti meie maakodu lähemal kus me oleme olnud juba 84.-st aastast ja mis hakkab nüüd võtma võtma seda kuju ja ilmet, et nagu ma siis kärsitu inimesena endale ette kujutasin, et see, see tuleb kohe-kohe. Aga see on tõepoolest valminud hästi pikalt, kaua armastuse ja hoolega. Ja, ja seepärast on seal ka väga mõnus olla, et alles üleeile tulime sealt mis elustasime, pidasime jõule, kõik lapsed käisid külas oma lastega. See on niisugune hästi vaikne, rahulik aeg voolab ja kulgeb. Me ei näe peaaegu kedagi ümberringi, aeg-ajalt sõidavad mööda ratturid või lähevad mööda matkajad või, või lähevad jahimehed metsa. Kui sajab lund, siis on kohutavalt kohutavalt ilus jalutada metsas, kui ei ja lund ja sajab vihma, siis on väga ilus istuda suures toas suure aknal kamina ees mõlgutada oma mõtteid, juua teed meega. Kui on tuuline ja selline ilm, mille kohta eestlased ütlevad, et on koerailm, siis on maal maal alati väga tore olla, et selle kohta on kaljuminu abikaasa öelnud ka kuldsed sõnad, et maal olles ei ole koledat ilma. Ma tõesti ei uskunud seda alguses, aga, aga see on nii isegi sellises sügises, kus enam ei ole üldse lehti. Ja tundub, et ei ole üldse värve. Et kui sa natukene vaatad siis peaaegu, et iga põõsas puhmastik metsaserv on, on natukene teist karva ja need muutuvad pilved ja maa, mille kohta öeldakse, et see on nagu porikarva, et oi kui kümneid ja erinevaid toone on tegelikult poril. Jah, nii et see maakoht, kus ma 85. aastal nakatusin dendroloog loogia pisikusse aastateks, nii et ma uinusin dolla ainsana saadaolevad Endroloogia õpikuga, lugesin seda hommikuni, kujutasin ette, kuidas minu Räpinast ostetud pisikesed elupuud ja kuused nii umbes 70 sentimeetri pikkused, et kuidas nad on suureks kasvanud ja millal see aeg ometi kätte tuleb tegelikult andanud, kätte tulnud ja, ja meil on väga lihtne aed, aga seal seal on hästi palju erinevaid puid ja põõsaid. Kunagi ma lugesin üle, et neid oli nagu 100, aga külmad talved on teinud, teinud oma töö. Nii et ma ei ole suurpeenarde armastaja, et mul ei ole ka kunagi olnud väga suuri lillepeenraid või kapsamaad tuli maad, välja arvatud siis, kui lapsed olid väikesed ja ükskord me panime maha 48 kartulit ja sügisel võtsime 48 kartulit. Selle hetkel ma sain aru, et parem on tegeleda nende asjadega, mis õnnestuvad ja mul õnnestub millegipärast see, et kui ma tahan midagi kasvatada maa peale, mitte maal. Nii et see on küll selline koht, ilma milleta ei kujutaks täna oma elu ette, mis teeb elu hästi rikkaks. Kui sageli te sinna jõuate, et kas tekib mõnikord, kui on kiire aega juba täiesti selline füüsiline rahutus, et ma tahan nüüd minna lahemaal, et ma jään haigeks kohe, kui ma ei saa. Ja mul on olnud selliseid aegu, kus ma tõepoolest noh, peaaegu et nutan nurgas, et miks on kolmapäev, miks ei ole reede, ma tahan minna maale. Aga siis on olnud ka selliseid, kus ma mõtlen, pagan, seal ikka ei ole veel vett sees ja kemps on väljas ja ei lähegi hoopis sinna ja pole ka läinud kuude kaupa, aga me saame päris tihti minna, sest see ei ole väga kaugel. Ja tõesti ma, ma tunnen kaasa kõikidele saarlastele. Jaa, jaa. Ma tean, kui armsad on meie saared, aga aga tohutu ennist tunne on jõuda maakodusse siiski tunni ajaga. See kaugus ei ole, see ei ole midagi. Nii et on olnud aastaid, kus me oleme olnud maal rohkem kui linnas ja see oli siis, kui lapsed olid väikesed. Kui tuli bussiga sõitma Viitnale Viitnal edasi teise bussiga, mida tuli tund aega oodata. Kui jõudsime õhtul kella seitsmeks kohta, kust me pidime kaks kilomeetrit läbi hangede sumpama oma külma majja tagasi mõeldes annet. Vaata et veel kõige armsamad aia taga. Ehkki praegu on talv ja me rääkisime nii pikalt maast ja ja puudest, siis äkki oleks õige panna taas mängima eksplaat ja see on nüüd küll väga paljudele kuulajatele väga tuttav lugu. Minu jaoks ei ole ta kurb lugu, ehkki ma tean, et paljude inimeste jaoks on ta pigem niisugune nostalgiline. See, see lugu kõlas minu lapsepõlve, seda laulavad mehed, kellel on jumalik hääl. Te tunnete nad kohe ära ja nende hulgas on üks minu vaieldamatu lemmik Kalju Terasmaa. Kas ei ole imelik? Minu lemmiklaulja on Kalju terasmaa. Mina sündisin kalju tänaval, minu mees on Kalju Kivi. Tuleme Rohelistelt liitudelt tagasi siia, stuudiosse, sinna kivi, me oleme täna rääkinud juba teie rektoriametist ja kunstniku kutsumusest, aga me ei ole rääkinud ühest teie kõige olulisemast ametist vanaemaks olemisest. Kui palju on vanemaks saamine teie elu muutuda? Ma peaksin olema aus ja ütlema, et. Mõtteliselt on see mind väga palju muutnud ja ma tegelen hästi-hästi palju sellega, mis, mis on olnud ja veel rohkem sellega, mis tuleb nii minu ellu kui laste kui lastelaste ellu. Aga. Pigem on vanaemad ikka kõik teised ja mul on väga hea meel, et minu ema, kes on vanavanaema on tegelikult lille Elizabethile vanaema ja mina teen niisuguse iroonilise märkuse aeg-ajalt enda kohta, et mina olen rektor kivis. Ja paraku see praegu nii on ja, ja peab lihtsalt tänavalapsi, et kõik nad on nii tublid. Nii asjalikud, nii armsad vanemad, et ma olen tihti mõelnud, et kas, kas ma ise, kas me ise suutsime nii palju pühendada oma lastele? Ma arvan, et mitte, ma ei tea isegi, kas kas see on halb või hea, et lapsed olid meiega kogu aeg kaasas, töö juures poole hommikuni näituseid üles pannes, võimalik, et see oli nende jaoks ka põnev. Aga kindlasti on oma osa selles, et noored emad saavad oma lastega kodus olla ja, ja see on tõesti õnnistuse, nad teevad vähe sellest, mitte ainult emad. Ka isad on oma lastega kodus ja see on ääretult armas, aga ma usun, et see ainult lootuseks, et see, et see aeg tuleb, iga amet saab otsa. Ja, ja see aeg tuleb kindlasti. Ma olen raudselt otsustanud, et ma hakkan oma lastelastega reisima, panin välja mõne põneva koha. Teen äkkotsuse ja vanemad tuleb vist ka pehmeks rääkida. Ja lähme vaatame, lähme vaatame maailma. Aga kas see on enesetundesse toonud mingisuguseid teisi arusaam, et nüüd nii ongi, et nüüd ongi kolm või neli põlve meid korraga olemas? See on õnnis tunne, aga see on keeruline tunne. Sa tajud nagu seda. Ja kui kiiresti läheb aeg ja ja kuidas peaks seda alles alles olevat aega palju-palju rohkem kasutada. Ja ma mõtlen just niimoodi, et, et siin tuleks teiste jaoks olemas aga last, niisugused asjad jäävad jäävad lõpuni, rääkimata. Signe, mis teed on aidanud nii headel kui halbadel aegadel Kui paljud asjad Peamine armsad inimesed. Armastus, pere, kodu, kevad, suvi, sügis, talv. Olgu siis tegemist tekstiilikunstnikuga või poliitikuga või rektoriga, need asjad on müstika samad. No, ma arvan küll, ma ei usu, et et ja ma arvan, et need on olulised kõigile inimestele. Ja tõepoolest sul võib ju olla kõik, aga aga kui su elus ei ole armastust, siis, siis on kindlasti väga kurb. Tänulik selle üle, et mind on alati ümbritsenud need inimesed, kes on mind armastanud ja keda mina armastan. Selle väriseva häälega võib-olla peakski sisse juhatama siis laulu armastusest. Kui armastad, siis armasta kuldsed sõnad Tõnis Mägi, Püha Elmo, tuled. Meie täname teid stuudiosse tulemast ja soovime uueks aastaks armastust ja uusi algusi ja mingu kõik hästi kunstiakadeemia uue koduga. Suur aitäh 2000 kümmet tuleb väga-väga hea aasta meile kõigile. Õeteade, et ta Tõepoolest avab ja.