Aasta lõpp on tagasivaatamise aeg ja meil on stuudiosse jõudnud külla Hillar Sein, NoorUgala teatri juht. Alates selle aasta kevadest on ta ametis olnud. Tere tulemast stuudiosse. Tere. Pidin siia tulema läbi tuisu ja talve, kuidas olid teeolud, jõudsid ilusti? Jõudsin mina ma siia jõudsin, tähendab, et teeolud olid, olid, olid sõidetavad. Jah, aga tegelikult läbi nii-öelda talve ja tuisu pitsaga, uueks teatri juhiks saama sellel kevadel ja sellepärast, et kui otsida sellest aastast ühte teatrisündmust, mis on märgiline, siis on see, et, et sinust sai juht Ugalas ning sa pidid natukene keerulisel ajal tulema, kuna seda nimetati lausa tantsuks Ugala aurukatla ümber ja miks sa tahtsid seda rolli enda kanda võtta? A i ja küsimus, miks me elus üldse mingisuguseid asju tahame teha, kes teeb, kes teeb raha pärast, kes teeb auahnuse pärast, kes teeb eneseteostuse pärast. Et ma arvan, et minu puhul oli lihtsalt see, et ma olen eluaeg tegelikult jäetakse tahtnud? Ma olen lõpmata tänulik. Ingo Normet ei jäta mind kunagi võtnud lavakasse vastu, ma olen seda saanud talle ka ise öelda. Et aga kui sa midagi väga nagu elus tahad, siis sa jõuad sinna varem või hiljem, nii et minu jaoks on teatakse, jõudmine olnud siis lihtsalt, see on üks, üks nii-öelda töö töökoht. Midagi. Linnateatrisse juba olid Tallinnas, et miks, kas sa tahtsid kuidagi linnateatrist ära saada või see, et sa oled Viljandi patrioot? Ma jah, ma olen, ma olen kaks korda Viljandis tahtnud ära mõlemal kurat tagasi sattunud, nii et, et alati on läinud Viljandis huvitavaks huvitavamaks kui see, mis ma olen siis hetkel Tallinnas teinud. Miks ikkagi, miks Ugala? Ma ju tunnen neid inimesi tegelikult juba aastaid ja aastaid, et ja ma olin Ugala ugala siseasjadega juba ju tegelikult väga-väga kursis, mis seal, mis seal toimus ja, või, või kuidas asjad olid, et kui sa nagu lõpp oli selline, nagu ta oli, siis ja konkurss välja kuulutati, siis siis ma otsustasin, et ma soovin, ei kandideerinud, sest et mul oli seal nagu tundsin, et ma selles mõttes nagu ei lähe nagu täitsa võõrasse kohta, et ma ei hüppa pea ees vette. Üsna kiiresti teadsid ka, et tahad endale kõrvale loomingulist inimest ja et see peaks olema Indrek Sammul. Kuidas see valik sündis või miks just tema? Selles mõttes, et ma ju küsisin seda ju ennem kui ma kandideerisin. Et ega olgem ausad, ega seal noh, ma ei näinud teisi valikuid. Ja siiamaani, kuidas koostöö on sujunud ja et kas on sellised kaks tegusat meest, tunnete, et suudate juhtida väga-väga menukalt seda teatrit? Juhtida ei saa, menukalt juhtida saab kas hästi või halvasti. Aga jah, koostöö selles mõttes minu arust on meil küll väga hea, et, et ma ei ole pidanud. Kuidas öelda, ma ei ole pidanud kasutama vetot selle kohta, et longu sel juhul võivad olla mingisugused hullumeelsed plaanid, et selles mõttes minu jaoks on, see näitab, et meil läheb hästi. Tuleme selle otsustamise hetke juurde, sa ütlesid ilusti, et sa teadsid, mis seal Ugalas toimub. Kas oli selliseid inimesi ka, kes ütlesid sulle, et Hillar mõtle ikka, kas sa tahad kandideerida ja mis siis veel juhtub, kui sa saadki selleks? Muidugi oli, mul on elu lõpuni meeles Raivo Põldmaa, kes linnateatrijuhina ütles, et sa, Seinsai, kujuta ette ka, kuhu sa lähed. Tema ütleb seda, sellepärast tegelikult tegelema hakkan. Ta jääb sinust linnateatrisse. Jah, jah, no, aga tal oli selles mõttes õigus, et ega ma ei kujutanud küll, et see töö Ettetöö selline on jah, nii keeruline on, ega ma ei kujutanud seda ette küll, mis selle keeruliseks teeb? Inimestele ka töö on ikka keeruline selles mõttes, et vaata, kui sa, eks ole olnud ju kusagil tootmisjuht, siis on lihtne selles mõttes, et, et päev hakkab üks, kelle lõpeb teine kell ja nii palju peab olema toodangut ja asi peab olema, eks ole, kasumis, aga kui on kui ei ole piiratud või on või on või on loominguliste inimestega, eks ole tegu, siis see kõik on väga keeruline. Samas, kui jälgida sinu nii-öelda tööelulugu, siis sa oled kogu aeg loomingulises valdkonnas olnud ikka ühte või teistpidi sees. Et sa oled loominguliste inimestega kokku puutunud, et mis seal siis keerulist võiks olla, peaks kogenud juba olemas. Ei, ei, jumala eest, ma arvan, et see, see õppimine käibki elu lõpuni, et aga loominguliste inimestega koos jah, ilusti inglist tahaksin luuletada või laulda või muusikat teha, aga ma ei oska. Et ma ühel hetkel leppisin endaga ära, et, et ma neid asju teha ei oska, aga nii väga tahaks koos olla, siis lihtsalt linnud, teised võimalused, kuidas ma olen nende inimestega koos? Meediatki käis läbi Ugala nõukogu esimehe Siim Sukles, selline mõte, et, et nüüd ootame, teater õitsele lööks ja juba aasta pärast lootis, et, et näeb mingeid tulemusi ja kuidagi tunnetati, et, et see Ugala võiks rohkem eesti teiste teatrite kõrval esile tõusta. Mis on see põhjus, miks Ugala on võib-olla natukene varju jäänud teiste teatrite kõrval? Või kas ta on jäänud varju? Jah, selles mõttes, et. Võib-olla natukene varju on jäänud küll, jah, aga teater on nii pikk protsess, teatritöö on nii pikk protsess, et seda ei, seda see ei juhtu kuuega kahega, eks ole, kui tuleb hea lavastus näiteks välja, millest räägitakse. Poisid, poisid, tubli, õnnestus, eks ole, siis ta jääb repertuaari, aga tegelikult eks ole, ja siis vaadatakse järgmist. Aga teate, aga see ei juhtu järgmine nädal, eks ole, see juhtivale mitme kuu pärast, et teatri puhul me saame rääkida mingitest muudatustest, tegelikult minu jaoks on 2010 sügis Ugala puhul, et siis on selge, kui meil on tegelikult nii-öelda repertuaar siis välja vahetunud, et siis on selge, et mis siis, millega siis, kas me oleme saanud hakkama või ei ole saanud hakkama, et, et see nagunii pika vinnaga värk. Nii et me tegelikult pinnime siin natukene liiga vara, üheksa kuud alates 11.-st naist. Tead arvestame, puhkus oli ka sees, eks ole, veel. Et ei, mõnes mõttes vara, aga mõnes mõttes, eks ole, kui ma mõtlen, ükspäev hakkasin mõtlema, et millega siis nagu on saadud hakkama või mitte. Et need lavastused, mis on nagu siis nüüd välja tulnud siis ega seal nagu Mul on hea meel, et me ei pea häbenema või ütleme, et häbenema teadvuse, öeldakse, et noh, tubli, eks ole tubli, tubli, tubli saavutus, tubli sooritus, aga et ei pea, noh, me võime nagu kõigest praegu sirge seljaga rääkida, nii kogujatest, mis me, eks ole, tegime väljaspool maja ja, ja, ja Limbast ja ja Ingo Normet, eks ole, kes polnud kunagi Ugalas lavastanud, käis ja lavastamas Kaibolaki, nii nagu taevas kus Peeter Tammearu, Indrek Sammul löövad väga ilusa osa. Et kõigi nende puhul võime öelda küll, et, et. Istu. Meenutame seda maikuud 11. mai, kuis astusid Ugala teatriklaasuste vahelt sisse. Milliseid ootusi sa tajusid Ugala rahvalt, kes kõik oma pilgud sinu talle pöörda, pööra pööraseid ja sa pidid nendeta astuma. Sest kaikus nagu meediast läbi ka see, et mingi osa neist Ta ootas muutusi Ugalas ja ma arvan, et nad selles mõttes nii palju, kui ma tean, siis nad ootasid. Natukene rohkem avatust ja ja rohkem, võib-olla kuidas ma ütlen, võib-olla rohkem nagu sädet või särtsu, eks, et et mulle tundub see ka teinud eelmises küsimus, üks vastus, et miks nagu kale võib-olla on jäänud tähelepanuta või tahaplaanile, et kuidagi see selline pikaldasem protsess olnud selline natukene võib-olla jäänud. Nimetusena hääbumine siin, aga ma ei oska praegu muud nagu öelda, et noh, selles mõttes, et oli nagu hakkas nagu võib-olla jõud otsa saama vä. Ei tea, millest see tegelikult kinni on, et mõni loominguline kollektiiv toimib nagu ühe südamena pumpab seda peret täpselt nendesse kapilooridesse välja. Sära hoovab siis. Väljapoole, et seal on kaks varianti, on see, et kas on juhtidest kinni, kes on osanud sellise meeskonna või siis või siis loomingulise kollektiivi kokku panna. Või on siis selles samas teine variant, on see, et on, siis, eks ole kokku tulnud inimesed, kellel on noh, noodatav minu jaoks nagu hea näide või tegelikult neil väike teatri tekib ju praegu ju sellel aastal eriti, on tekkinud mitte nende väiketeatrid vaid neid erinevaid kooslusi trupi troppe just et kes nii-öelda Kes tunnevad, et nad ei repertuaariteatrisse, ei sobi ja võib-olla ei mahugi, eks ole seal salata, ega näitlejate otses mõttes tootmine käib ju Eestis igavest. Sul on selles mõttes ikkagi tänamatu ülesanne, suur teater väikese linna kohta? Jah, on küll, jah, on küll. Et natukene natukene natukene suur on see maja küll arvestades praegust aega ja, ja, ja ka seda, mis nagu ütleme tegelikult ju mis võimalused inimestel tänapäeval on, võrreldes sellega, kui see teater ehitati aastal 83 kaks, et et, et kui sul on, eks ole, kui palju telekanaleid või internetivõimalused meelelahutust uksest, aknast pressib sisse, eks ole, siis siis nagu, et inimene peaks, teatakse tulemuse ja läheb ikka järjest keerulisemaks. Kas teatris peab olema demokraat? Teha või kust läheb see piir sellise noh, ikka karmima käega loominguliste inimeste juhtimise ja demokraatia vahel. Teatriinimesed ise teate, teater ei tohi olla demokraatlik kasutus aga ma ikka jätkuvalt usun, et ta võib ja mõnes mõttes ka peaks olema, et päris nüüd vastutab. Loomulikult lõppkokkuvõttes vastutab teatrijuht. Aga, aga kuidas mingid otsused sünnivad? Need on kõik, iga otsuse puhul on, eks ole, erinevad teed. Jätkame siin kohal muusikaga, mille kaasa tõid endaga ole hea tutvusta esimest esinejat. Esimene esineja on sigu has loo pealkiri on mulle hääldamata, kuna tegemist on islandi keelega. Aga, aga miks, nagu kas sellepärast, et mulle mulle järjest rohkem meeldib see, mis mõnes mõttes tunnen muusika nagu juhtumas on. Et Tõnis Mägi on Eestist läinud minu jaoks teine selline näide, et, et lood hakkab minema pikemaks ja lugudes hakkab tekkima mingisugune mantra või rütm, mida siis nagu lastakse kulgeda. Rahulikult ei ole enam selline kolm minutit selle sees on veel kaks modulatsiooni, eks ole, ja kogu lugu vaid, et lastakse selles mõttes rahulikult olla Tõnismäel see tarkusekontsert oli mulle eriti selles mõttes meeldis et see koosseis on sama asi olemast. See nüüd on küll kõige lühem lugu, aga ei ole seitse-kaheksa minutit, nagu neil tavaliselt on, aga see on nende viimase plaadi esimene lugu. Ugala teatri juht Hillar Sein on lõpetamas oma esimest aastat Viljandi teatrijuhi toolil ja me jätkame juttu, räägime natukene rahast ka, mul on meeles mõne nädala tagune usutlus siin samas Vikerraadios nukuteatri juhi Meelis poiga kes ütles seda, et loominguliselt on praegu väga huvitav aeg, aga selles mõttes kitsam aeg, et mitte millegagi ei saa ebaõnnestuda. Kas sul on ka stress? Ei vaata, vaata nüüd Bay Moody stressi ei ole. Sest et mina usun ja ma selles mõttes me sammuliga usume sellesse, et kui teatuks tehakse asja, mida, millesse usutakse ja siis on kõik korras siis tulevad inimesed seda vaatama ka. Et Roman Baskin on väga ilusasti öelnud, et kõik need asjad, mida ta on teinud, sellepärast, et raha teenida, Need on kõik ebaõnnestunud. Reeglina niimoodi ta kipub minema. Aga kõik need asjad, mis ta on teinud, lihtsalt sellepärast saab teha. Ja talle meeldib seda teha, siis need on, need on õnnestunud. Ainult sellest usust ju ka vist ei saa ikkagi elada? Nojah, see muidugi muidugi, lootus peabki olema. Et. Ma mõtlen seda, et kas repertuaarist tuleb ikkagi teha Tallinnast kaugel teatrites, kus inimesi on vähem mingisuguseidki järeleandmisi, kui me neid nimetame järeleandmiseks. Ei ei, ei tule teha, tuleb teha asju, mis inimesi puudutavad ja, ja ei ole vahet, kas sa teed seda Tallinnas või täitsa seda Rakveres või Pärnus või Viljandis. Et kui sa nüüd tahad seda küsida, eks ole, et kas nüüd järgmine aasta tulevad ainult viie uksega mõeldud siis siis vastus on, et üks tuleb küll jah. Ja veebruaris tuleb, aga, aga ülejäänud on kõik on öelda ei, ei klassifitseeru sõna olla komöödiat. Aga kust me teame, mis inimest praegusel ajal puudutav inimeste maitse on ettearvamatu inimestel rahakott on suhteliselt ettearvamatu, me mõtleme, et neil raha ei ole. Jõulukontserdid on välja müüdud, me ei tea mitte midagi. Mis toimub, aga, aga seal ei olegi mitte mingit muud. Seal ongi ainult üks raudreegel on see, et kui inimestele meeldib, siis nad tulevad vaatama. Kogu lugu. Nad sõidavad Tallinnast, Rakverest, kus iganes sõidavad, kui on, kui nad teavad, et, et seda kiidetakse ja ainukene reklaamis teatri puhul tegelikult toimima on inimestevaheline rekla suus suure kla. Ülejäänud on ainult teavitused. Sellel päeval toimub. Usust rääkides, millesse Ugala rahvas usub mis on nende visioon, mis nende suund, millest nad kõige rohkem kõnelda tahavad, millest näidelda tahavad, mida lavastada tahavad? Millest, millest muust see, kuidas me teine teisti tähele ei pane või ei kuula või, või üksteisest mööda käime, eks ole, et kõik sellised asjad, mis on inimlikud asjad Sa oled kunagi aastaid Viljandi folgil korraldanud mehena ütelnud ühes intervjuus, et mitte kunagi hakkama rahva- ja pärimusmuusika teemadel väitlema, ma ei oska öelda, kas lõõtsamees mängib kõige paremini või jääb midagi puudu, aga ma võin alati öelda, mida. On sellel lõõtsamehel esinemiseks vaja, sa oled ikka olnud see selline organiseerija, organiseerija olnud pigem, kas see suhtumine on nüüd muutunud, kas sa nüüd tahaksid vahetevahel ka sõna sekka öelda sellele kunstilisele tasemele ja ja mida ja kuidas lavastatakse? Ma pean ütlema ainult, kas mulle meeldis või ei meeldinud, eks ole. Noh, aga ma ei kipu ikka väitlema selle üle, et et kas see nüüd oli õige või soni, tuli vale selles mõttes, et ei muusika ega teatri puhul, et ma katsun sellest vältu seda seda vältida, et kuidas ma ju ütlen lavastajale, et minu arust tegid, eks ole, mingi jama ei ütle, see oli tema nägemus, teater on väga palju õnnestumise, nii-öelda ka õnne õnne peal õnneasi, et kas õnnestus või ei õnnestunud siin nagu väga suuri valemeid saaks, lollikindlaid, valemeid ei ole. See on seotud tegelikult julgusega, sest ma ei kujutaks ette, et ma lähen. Seisan luule Komissarovi Vilma Luige ette, ütlen, et minu meelest see nüüd ei olnud päris see, olles ise selline noor teatreid. Ei, loomulikult on see raske. Ei, ma ei ütle selliseid asju selles mõttes, et. Ei ei, jumala eest mitte. Miks ma peaksin? Riivamisi ütlesite meie intervjuu alguses ka, et, et tahtsite lavakasse minna ja tahtsite alguses ka näidelda ja ütlesid, et õnneks nii ei läinud. Kas siiski on mingid hetked sinust, kui sa vaatad sinna lavale ja mõtlen, et tahtlikaga? Ei ole, ma olen elus teinud ühe korra jõuluvana ja ma ei tee seda elu sees rohkem. Mul on, mul on probleeme juba. Kui viis inimest vaatavad, siis, siis on juba juba rääkimisega probleeme, ma väga kehv kõne pidajaga. Aga mis selle lavakooliga siis ikkagi oli, ütlesid alguses, et Ingo Normet, et oled sa korduvalt tänanud selle eest, et ta sind Toompea kooli vastu ei võtnud, see oli ikkagi see soov, oli. No muidugi ikka ma arvan, et see on paljudel, kes, kes ei julge seda öelda, on seal soov olnud, mina jõudsin katset katsetamiseni ka, mis seal katsetel toimetustes tavaline lavaka vastuvõtmisel ikka loe luuletust ja katsu lauldaja. Mängi kilukarpi ja ei ma nii kaugele jõudnud. Piisas sellest, kui sain ainult luuletust lugeda, aga sa ei jätnud oma jonni Viljandi kultuuriakadeemias või siis kolledžis. Sel ajal võeti ka näitlejaid osta. Ei, ei. Seal ei võetud aga vaid huvijuhte vastu ja Ingo Normet pani mulle käe õlale. Ta vist nägi mu suurt nördimust ja pani käe õlale ja ütles, et huvijuhi Louis noormees, proovige edasi. Tulge Viljandisse. Ja ma siis Pedasitsin oma lolluse tõttu katsed pooleli, aga Viljandisse proovisin ja meil sattus. Sattus Merle karusoo kohe kursuse juhendajaks oli kolm aastat ja mul oli esimese esimese kahe kuuga selge, et Ingo Normet tegi väga õigesti ukse taha, jättis. No lappasin enne seda saadet Merle karusooraamatut, kui ruumid on täis kogumik teost ja sinu nimi käib sealt läbi, millise maailma? Merle karusoo sull avas? Tead väga palju üldse sellest, kuidas ma maailmast aru saan või, või misasja ma oskan tähele panna, on karu sohu poolt mõtlema õpetatud. Olen selles mõttes, et. Mõelnud selle peale, et kuidas vahel vahel me küsime, et noh, kuidas sa niimoodi saad mõelda või mida mõni inimene mõtleb, kui ta niimoodi teeb või ütleb, eks ole, et tegelikult meid ju Meid õpetatakse ja kasvatatakse, eks ole ju mõtlema teatud struktuurides või, või mingites loogilistes jadades, eks ole, noh, üks mõte viib teiseni, aga see kõik on sulle tegelikult sisse kasvatatud või õpetatud. Et minu jaoks on selles mõttes nagu karosa õpetanud mind mõtlema. Hansen konkreetselt ka meeles, kas ta saatis teid välja ekspeditsioonidel ja kogu oma elulugusid, oh jumal. Me istusime kaks kuud Ida-Virumaal, õpetasime eestivenelastele eesti keelt, sõitsime jõhvist kolm korda nädalas harva ja tagasi. Ja tema esimene ülesanne oli selles mõttes meile küll väga lahe, et. Ta ütles, et otsige, käiks igaüks peab otsima ühe inimese, kes soovis 44. aastal kaks, 21. septembril, kui mu mälu mind ei peta. 21 september või noh, sealkandis oli, see soovis Eestist põgeneda. Aga tal see ei õnnestunud nõukogude okupatsiooni. Kuidas selliseid inimesi otsida? Aga küsimus selles mõttes, et saad aru, sa pead otsima inimest, kes tahtis Eestist ära minna, aga tal see ei õnnestunud, et sellest ei räägi mitte keegi, ma tahtsin ka põgeneda, eks ole. Et saad aru, see tundub nagu nii ilmvõimatu. Ja kuue pärast olid kõigil need intervjueeritavad olemas klassina hindama. Ma küsisin tuttava muuseumitöötaja käest, kelle elukaaslane oli juhuslikult nelja-aastane poiss, kes võeti kaasa ja siis mina minu minu nii-öelda intervjueeritav oli siis lapselapse mälestused olid. Nii need lood on seal raamatus sees, nad on ka lavalt läbi käinud ja ja me ise seda mängisime. On see ka võib-olla väike, selline võimalused või isiklik tutvus toob äkki Merle karusoo küll draamateatri lavastaja, aga miks mitte külalise nagu kalasse? Noh, eks ma olen kutsunud ka, aga tal on praegu tööd Draamateatris palju. Et, et ma arvan, et igas teadus on sellise, sellise, sellise nii-öelda kuidas ma ütlen käekirjaga või, või sellise nii-öelda töömeetoditega lavastaja oleks hea, kui, kui saaks korra kõigis teatrites lavastatud, mis tal on natukene teistmoodi see asi, kui võib-olla tavaliselt on haritud Nii on süüdistatud katse ei olegi nagu teater, et see on selline dokumente, mis siis näitlejate esituses laval kõlab? Jah. Aga kui sa nüüd vaatad, mis ta võiks olla Draamateatris teinud, on siis liigituvad ikka puhtalt tavalistest ikkagi lavastuste alla. Ma just mõtlen, et sotsiaaltükke jah, aga vaata, mitte andmeil on see, meil on see komme, et nimetada kõike kogu aeg, millele me tahame ja me teame nimetada ja me tahamegi unustada, eks ole. Et et me tahame unustada seda, mis on, mis on nagu paha olnud ja tahame meenutada seda, mis on hea, eks ole. Just hea näide on sellest räägitakse kuldsest pätsu ajast, eks ole. Tegelikult, mis nagu toimus, et ja, ja me ei julge rääkida sellest, eks ole, noh seesama, et taheti ära põgeneda massiliselt ja ei õnnestunud ja, ja, ja kui me nendest asjadest ei räägi, siis on siis nad korduvad. Lihtsalt mitte mitte ei ole oht, et nad korduvad, siis nad korduvadki seni, kuni me räägime ja julgeme rääkida oma ajaloost ja, ja mälust ja asjadest, mis on meil ka selles mõttes riigina valesti läinud, eks ole, see inimene julgeb nendest asjadest rääkida seni. Me seni seni on võimalused, need ei kordu. Ma olen aimu saanud, et ajalugu on sinu jaoks üldse oluline teema, kindlasti tuleme selle teema juurde tagasi, aga vahepeal kuulame natukene muusikat, mis sa kaasa tõid. Pieter käibel. Shakespeari Hill. Ja tegelikult ma seda lugu kuulsin ühest esimest korda, ma arvan, teadlikult ma kuulsin ühest filmist Vanilla Sky. Et et kui oleks telesiis, vaataks klipi, eks ole, aga, aga, aga raadiost saame siis kuulata seda lugu ja mulle ta lihtsalt mulle lihtsalt meeldib. Ma ei oska muud öelda. Saate selle õppe ja kõik ja on endiselt külase. Viljandi Ugala teatri juht Hillar Sein. Ja enne muusikapala rääkisime natukene ajaloost ja sul läksid silmad särama. Hakkasite rääkima sel teemal, see on sinu jaoks natukene vist kirg ka. Et ma tean, et sind huvitavat näiteks muinaslinnuste manad asukohad ja sa käid neid kaardistamas ja ja vist isegi kodulehte sellest valmistada. Neljal päeval. No võiks, võiks küll jah, kunagi sinnamaani jõuda, niisugune hobi on jah, et no miks, noh, ma ei tea, miks mõnel meeldib sulle laulda, meeldib, noh ta teeb õnnelikeks. Mind teeb ka ausalt selles mõttes, et mis siis, et see niux metsana ja küngas, millest ma pilti teen, aga, aga mind, mind teeb see samamoodi õnnelikuks, kui ma olen üles leidnud ja, ja, ja ennem natuke nende kohta lugenud, et et Eestis on neid kokku umbes 130. On tegelikult suhteliselt, ma olen alguses, mul on 30 käidud, aga juba hakkab niisugune väikene võrdlus tekkima, et mida nii-öelda mida järgmine linnamägi edasi, seda huvitavamaks nagu läheb, kas juba kaardistatud kõik ei ole või? On küll, on neid on Kaardisõitudes on nii-öelda, on kindlalt teadaolevad linnamäed, siis on mille puhul arvatakse, et seal on, et ega see valik on ka päris. Noh, ma katsun ikkagi kõik, mille puhul arvatakse, et et seal võib-olla olnud nagu läbi käia. Kui palju sa säält jälgi leiad, mis, mis sulle ikka sellise ahhaa-elamuse teevad? Sellest tuleks labidad ilmselt maasse lüüa. Siis ma lähen vangi. Mõtlesin, et need on kõik muinsuskaitse all ja muinsuskaitseobjektil ei tohi labidat maasse lüüa, et et mis ta on, seisad seal valli otsa peal ja vaatad linnuseõue ja ongi hea olla. Nii, nii lihtne see ongi. Ja mis sinna kodulehele võiks tulla, kui sinu unistustesse üks kord teostuks? No. Mõte oleks see, et kui kellelegi teisele veel selline asi huvi pakuks, et temal oleks seda asja nagu lihtsam teha, kui, kui mul praegu, et tegelikult on meil arheoloogia kui muinasaja muinasaja materjalid, ei ole nüüd kõige levinumad või ütleme, et meil meil vähe pööratakse tähelepanu sellele arusaadavuse nii spetsiifiline ka, et, et. Noh, see ei ole nagu mass, huvitav küll, nagu meele mõrudaks teeb, on see, et meil on nagu muinsuskaitse jaoks Eesti riigis on häbitult nagu vähe raha, et nii eelkõige mõtlen konserveerimiseks, kui, et noh, kui meil ei ole raha, et eks ole kas siis üles ehitada või või, või siis nii-öelda taastada, aga meil ei ole raha selle jaoks ka, et me, et me suudaks nagu lagunemist peatada, et see nagu. Ma arvan, et siin küll on väga-väga paigast ära, et ühes ühelt poolt nagu näitama loodust ja räägime sellest, eks ole, et küll meil on nagu haruldasi haruldasi looduskooslusi asju oma rabasid, eks ole. Räägime oma ajaloost, aga ühel hetkel me lihtsalt ei ole midagi näidata, et meil ongi ainult rääkida, et senikaua, kui meil saaks nagu näidata, senikaua tuleks sellega tegeleda. Sellise muinasradadel või muinaslinnuste radadel käimisega võib jääda ka selline mulje, et eestlased olid üks päris vägev rahvas tegelikult. Oi, aga olidki selles mõttes, et ega ka nõukogude aeg ju ajalooõpikud sellest ei rääkinud, aga me ju tegime Pihkva mitu korda maatasa ja Sigtuna väravate siiamaani peame selle Rootsi pealinna ära rüüstasime ja väravat suveniirina kaasa võid. Seda peame ka siiamaani enda omaks, isegi venelased on tahtnud seda enda ased au endale võtta, aga tundub Kõik need olid eestlased. Ma läheks ajaloos veel kaugemale tagasi, kui Lennart Meri uskuda, siis näiteks laevasõiduoskuses ja kaugete maadeavastamisest jäänud sugugi viikingite alla. Jah, no tegelikult ju meie enda käsitluses on samamoodi, viikingiaeg on täiesti mõistena sees, et me olime küll selle viikingiserva peal, aga ega ega me nüüd kehvemad mehed ei, on küll, jah, saarlased, eriti noh, mandrirahvast polegi mõtet rääkida, need elasid metsas kõik. Aga, aga saarlased ja õlid olid eriti kõvad mehed ja sellest ka muidugi nende muinaslinnud muinaslinnuste rohkus Saaremaal. Aga üldiselt noh, see ei ole ju väga suur murekoht mure, vaid ikka tunda, aga kas häirekella ikka peab lööma, et Eesti inimene nagu ei mõtle väga palju selle peale, kes ta on ja kust ta tuleb, et tegelikult meil käte vahel on üsna kindlalt see, et Me teame, kes me oleme ja meie pärimus on üsna tugev ja on küll jah, aga vaata Me nagu meil on nagu seda minu arust on nagu seda uhkust meil vähe, et me oleme Euroopas kõige vanem rahvas, kes on ühe koha peal elanud. Et me nagu unustame selle ära, et et nagu kipume siit ära ja igal pool mujal on parem ja see, kes teeb nagu välismaal tööd, sellel nagu vaadatakse, nagu et ohoo, et ta nagu jube vägev, et näete, saab nagu hakkama minu jaoks on nagu okei noh, mõningate eranditega, eks ole, aga minu arust on nagu see nagu pigem nagu ma vaatan sedapidi, et noh, kas ta ei saanud Eestis hakkama vä, et miks ta pidi nagu ära minema, eks ole, sest mujal on lihtsam. Mujal on paraku lihtsam kui Eestis, et, et miks me nagu nagu kuidagi alavääristame kogu aeg ennast rahvana, et. Ja unustame ära, jah, aga ma ei paneks seda selle müütilise seitsmesajaaastase orjapõlve süüks, et see on pigem on siin olnud nagu nõukogude aeg, et ilmselt ka mitte selle praeguse masu süü, ühed minnakse, ei, ei, ei, jumala eest. Masu. No sa rääkisid siin sellest, et osad inimesed lähevad välismaale hea meelega, sina ütlesid, et sa oled paar korda üritanud Viljandist ära minna, sinna tagasi jõudnud. Ühel korral oled sa olnud ka Tallinnas töötanud, justiitsministeeriumis poliitikasse oma väikse sõrmekese ära andnud. Rääkige sellest kogemusest, miks, miks sul seda vaja oli? See oli väga põnev. No kui oleks vähegi võimalik, siis ma saadaks kõigi Eesti inimesed rotatsiooni korras mingiks ajaks, kui oleks võimalik, saadaks kusagile ministeeriumisse tööle, muutukses varred, virisemist jääks tunduvalt palju vähemaks, kui inimesed näeksid, kuidas tegelikult aparaat töötab. Muidugi neil hakkaks väga meeldima nendel kohtadel seal noh, jah, võib-olla oleneb inimesest, aga, aga lihtsalt lihtsalt, et nad näeksid seda, et miks mingisuguseid otsuseid ei saa teha, sellepärast et ühest otsusest sõltub teine ja kolmas ja neljas, et nad seda nagu seda suurt pilti nagu näeksid või jada, et noh, et mis see tegelikult tähendab, kui ütleme, pensioni tõsta 100 krooni, eks ole. Noh, nende tundub nii lihtne. See ongi lihtne ja no kust see raha võetakse? Noh, ei teki lihtsalt rahaga toodetakse või meid trikiga seda juurde, eks ole. Et kui meil, kui meil on teada, kas on täpselt samamoodi, sul on eelarve on täpselt nii suur, kui eksole on. Ja samamoodi tehakse prognoos, eks ole, publikuarvu suhtes ja meil ei ole lihtsalt raha kusagilt võtta, ei ole niimoodi, et nüüd läheme Laine Jänese ukse taha, eks ole. Palun meil nüüd kaks pool miljonit tuli puudu, eks ole, sorry, ei tulnud välja. Noh, ei ole võimalik. Sa olid justiitsministeeriumisse, on ikkagi üsna kaugel sellest valdkonnast, kus sa ikkagi tegelikult tegutsed. Viljandi kultuuriakadeemia pärimusmuusika festival Ugala tundsid seal. Oi, ma olin ikka naisandika ööd ega mütsi aru, mis toimub. Susanit Helmen Marti Vaheri nõunik, seda siin praegu öelda julgen jah, nüüd julgen öelda, siis ei julgenud öelda. Aga, aga noh, kuidas selles mõttes minu töö ei olnud, eks ole, talle mõtlesin poliitnõuande, ma olin pigem noh, see on natuke teistmoodi ametikoht. Et muidugi ma ei saanud, aga noh vaata kusagilt, eks ole, ju, peabki kasvama ja kusagil peab ju õpetama inimesi, et noh, tegelikult need, need on, need ametikohad, olgem ausad, kõike teavad. Ja samas oled sa aastaid aastaid aastaid folgiga seotud olnud Viljandi folgil ja täpsemini, et see on ka üks paras tohuvapohu ruumist tohuvabohu, mis on hästi suureks paisunud ja sa oled seal vist kõiki ameteid seal festivali juures jõudnud pidada. Ei, ei ole, ei ole, Ma olen, olin transa põisse, lõpetasin siis tehnikapealikuna, et ma ei ole piletit müünud. Aga tegelikult see on selline üsna närvesööv töö ka, eriti kui kohe eelmisel päeval enne festivali algust veel selguvad viimased detailid, mis seal, mis seal kõik vajavad täpsustamist ja veel korda ajamist, et millisena sa meenutad neid aastaid ja jaa, jaa, mis on võib-olla sellised kõige säravamad või põnevamad hetked. See, kui on nagu päev ennem selgub, siis on nagu siis on, see on nagu kõige mõnusam aeg selles mõttes, et et organiseerimise puhul on, eks ole, on nagu mina olen nagu jaganud selle jagasin nagu kolm etappi, et olid eelkokkulepete aeg kui kõik oli nagu ilus, tore selles mõttes, et leppisid kokku, sealt tuleb need asjad seal tuleb need asjad maksavad nii palju. Ja siis kõige hullem aeg on see, kui nädal või kaks, enne kui hakkad nagu üle kontrollima. Ja siis tuleb keegi kusagil ennast unustanud kirja panemata või on selle asja välja laenutanud, eks ole, et noh, kui sul nagu päev enne festivali selgub, et tegelikult generaatorit lihtsalt laenutati välja. Aga järgmine päev kontsert hakkama, eks ole. Noh aga siis on nagu see päev ennem on nagu kõige mõnusam selles mõttes, et siis ei ole enam nagu ei ole nagu mitte kuhugi enam, eks ole, midagi lükata siis tuleb ainult siis tuleb ainult nagu tuld anda ja tegutseda. Ja noh, see on nagu tegelikult kõige mõnusam aeg, see, kui nagu ei ole mitte kuhugi enam midagi edasi lükata äraspidiselt mõnusa aegseid, seda on mõnusam järgi mõelda ainult see hetk muidugi ta materjal on väga kaugel, kusagil väga kaugel mujal. Jaa, säärastel hetkedel olete, imestan seda, et kui kiiresti tegelikult on võimalik ükskõik kui keerulisi probleeme lahendada, kui mida me ülejäänud aasta tegime, millest me rääkisime koos hoiakutele. Just just ongi. Trumpiliku koosolek on selle jaoks, eks ole. Lepp võib tekkiva võib tekkida võivaid probleeme, mehitatud oleksid kõik, eks ole, või vete läbi mõelda, läbi mõelda, aga paraku on ikkagi asjadel komme untsu minna seal, kus elu sees, ei oska arvata, et elu sees ei oska arvata, et lava pannakse sul platsi peale viltu, eks ole. Kui on nagu kaks paralleelset teed ja sa ütled, et pange nad laval, tuleb sinna otsa panna, aga kuna iga aasta panid uued mehed, siis üks aasta pandi viltu, lihtsalt sa elu sees ei tule selle peale, eks ole. Mis on võib-olla kõige müstilisema osi, mis on tulnud lausa maa alt välja ajada, veel viimasel hetkel? Või mis on selgelt kõige äärmuslikumad, kiireid lahendusi vajavad hetked olnud? Tead väga ebameeldiv hetk oli siis, kui diiselgeneraatoriving tuli lavale niimoodi, et ühel esinejal läks süda pahaks ja, ja noh, täitsa tõsiselt selles mõttes lihtsalt tuul oli sellise kandi sellise nurga pealt ja selle Korstna ehitamine oli päris niisugune, omapärane et ehitasime lisa korstna, juhtisime, juhtisime selle suitsu lihtsalt teise kohta. Et noh, selliseid asju nagu küll olnud või noh, ütleme, et folkan ka alati saanud vihma, eks ole, või noh, et äikest, et noh, üldse aastat olgu see ole vihklasedamises. Kuule, kas see aasta oli või minu arust oli? Ma ma tean, et mu perekond käise seal 100. ahsoo, aga ütleme noh, on väga ebameeldiv, kui äiksetorm tõstab lava 30 senti edasi, et noh, see tähendab, et väga vähe oli puudu, eks ole, et oleksime kõik uppi lennata või kirsimäelt. Äiksetrumm läheb kahe lava vahel niimoodi läbi kirsipuud, lähevad kahte lehte, kirsimäelt näeb kirsimäelt neb kaevumäge kaevuma lava, et see on nagu need, need ei ole nagu siuksed. Head hetked. Aastavahetus ootab meid ees ja üks tore selline traditsioon, millest ma ka väikese killukese leidsin meediast on, on see, kuidas on üks väikene kohakene Eestis, kus aastavahetusel lüüakse kirikukellasid täpselt see arv, mis aasta arvete tiksub parasjagu kohti. Just sinu väikene sõrm on ka teinekord sellega seotud olnud. Aastaid tagasi jah, on küll täitsa mõlemad käed olid seotud. Kas sellel aastal ka see aset leiab, emistmite meistrit suureks paisunud või milles asi? Ennem teised põhjused? Aga tegemist on, on üsna vana traditsiooniga olnud. Ei ei ole väga vana, näiteks kümmekond aastat. Ajaloo mõistes on see lühike aeg. Nii et kui olete me aastal 2003 2004 2005, kui seda tehti, et siis see arvepidamine, see, see vist päris keeruline olla, sel ajal, kui üks mees läheb kella ja teine loeb Paber, pliiats on ees, 10 saab tähistamata, kriipsu viis saab läbi tema kriipsu. Kõik on selles mõttes, et, et ette tuleb lihtsalt läbi mõelda, kuidas seda arvu ei tea, mis teha, et kõrvatropid on igaks juhuks pärast ei ole. Ilusti kuuleb päästik ja mis aastavahetus sulle ta? Või mida sa uuelt aastalt ootad? Uuelt aastalt ootan seda, et jõudu oleks jõudu ja närvi oleks. Et kõik õnne peab ka olema, kõik, kõik muu juba mõtlema, mitte nüüd kõik muu, aga väga palju juba siis ülejäänud sõltub juba iseendast, et iseendast või kellegist teisest, et et need on, need on sellised asjad, mille puhul Et hästi võiks minna, ütleme nii. Jõuame siia lõppu veel meie jutu lõpetuseks kuulata ühe loo, mille sa oled kaasa toonud endaga. Jah, see on nüüd selle folgi teema heaks jätkuks, vägi, laste vanaema valts ja ja minu arust on väga, väga ilus ja, ja ütleme, kui mõni lugu nagu mulle suvise folgifestivaliga nagu seostub, siis on, siis on nagu see lugu küll, mis kus, nagu päike paistab ja laupäev ja keset päeva ja kõik on nagunii tore, et nüüd ajan ainult ju head, inimesed on ümberringi ja kohale tulnud ja et, et see on nagu minu jaoks üks folgilugu See kõik on tulevikumuusika, aitäh tulemast vikerraadiosse, Ugala teatri juht Hillar Sein ja head koduteel mulivale lõpea kõike.