Tänase saate persoon on ajaloo professor Seppo tsepterberg väga tuntud nii Soomes kui ka Eestis, tere tulemast meie saatesse ja suur aitäh. Ma jätkan Ki sellise küsimusega, kas te olete rohkem enda arvates tuntud Soomes või Eestis? Jah, seda, seda ma ei tea, vist? Olen vist, olen Soomes küll, olen Soomes nii kaua-kaua elanud ja Eestis, nüüd võib-olla nüüd ainult uue uue ajalooraamatu puhul olen, olen natuke eestlaste tuttavaks saanud. Kas olete pisut nendest kümnetest antud intervjuudest Eesti ajaloo ja selle aja rooraamatu kohta juba pisut tüdinud? No olen küll, olen, ma pean küll ütlema, et tahaksin ka midagi muud rääkima, et kui, kui selline võimalus oleks. Siis on hästi, sest et me tegelikult liiduga mõtlesimegi täna natuke teise kandi peale, et te olete juba nii palju Eesti ajaloost rääkinud, et et räägiksite täna natukene omaenese ajaloost, oma esivanematest, mida te teate? Aitäh kõigepealt, kust tuleb see rootsipärane perekonnanimi Tsetterberg, see viitab päris selgelt, et kusagil on teil rootsi juured. Ja see on, see on küll hea küsimus ja kahju on, et ajaloo professor ei täpsaduska oska ja öelda, et, et kuidas on minu, minu nimega ega, ja ja minu minu perega ja millised juur, et meil on olnud seda, kui inimesed seda minu käest küsivad, ütlen alati nuia pensioonil, mul vist on aega, nii et hakkan seda uurima, aga aga olen kuulnud, et pensionäridel aega küll ei ole. No tean küll nii, nii palju, et Rootsis see Tsetterberg perekonnanimi on? See on väga tavaline ja, ja kindlasti see meie meie nime nimi, perekonnanimi tuleb ka sead Rootsist, Soomest meid ei ole palju. Ja näiteks näiteks just meie perekond, see minu, minu perekond Soomes see on, see on väga-väga väike, aga tean küll, et Soomes on ka teisi Tsetter Bergi. Aga nemad ei ole minu, kuidas öelda minu sugulasi, May ma. Nad ei ole minu tuttavat lihtsalt nimega ainult. Ja ainult. Kui kaua on sätterbergid elanud Helsingis, sest kuigi te olete ajaloo professor Jyvaskyla Ülikoolis siiski, teie elupaik on Helsingis ja nagu te ennist ütlesite, Depeendeldate Helsingi ja Jyväskylä. Nojaa, ma pendeldamine ja mul on väike korter on hüves küljes, nii et ma ei ole sinna kolinud. Ma olin vana vana Helsingi inimene, olen küll ja, ja minu minu isa ja vanaisa ja, ja ja samuti ema ja tema isa, need on, need on ka sündinud Helsingis, nii et väga-väga vana Helsingi. Mulle tundub, et ma olen ikkagi, ma olen enam-vähem selline. Soome keeles on see hea sõna, sega Roduvinen näiteks selline segarass, nojah, selline olla. Ja et, et üks osa osa meie ema ema poolt poolelt meie sugu on on pärit. Porvu ost tähendab, et rootsikeelsest Soomest ja, ja isa pooled üks osa on, on, on pärid perest ja ja üks osa veel on üks vanem osa on, on pärit sealt Kuopio tagant Savo maakonnas. Olen küll, tundub, et olen, olen täiesti. Teil on emapoolse suguvõsa perekonnanimi väga intrigeeriv, nimelt Lõõnrod külas on mingisugune taust olemas ka Kalevala. Tore ja ongi nii ja ma ei jälle ma ei lõika, üks kindel, et seda ma pean uurima ja seda ma olen kuulnud, et oleks, et meil oleks selline ühendus ühendus küll kale Kalevala autoriga aga, aga päris kindlasti ma seda ei julge öelda. No ma arvan, et ega me tänase kohtumise juures päris ilma Eesti ajalooalaseid küsimusi esitamata hakkama ei saa, aga räägiks ikka seda vereliini natuke edasi, et missugune on teie pere praegu konkreetne, kelle rüpes te olete pärast raskeid tööpäevi? Ja milline oli see vanemate kodu paari sõnaga võib-olla mõlemat. Vanematekogu kodu oli, oli Helsingis ja südalinnas tööle linnaosas, seal ma olen 28 esimest aastat elanu oli isa ema ja, ja mina ja, ja mu õde, kes on aasta Ta vanem, nii et selline neli, neli inimese pere meil oli. Ja noh, täiesti selline. Normaalne Helsingi pere minu meelest oli jaa. Ja, ja et nüüd need on, need on põhimõtteliselt meie peres on, on neli inimest ikka veel, aga tähendab mu naine ja mina ja meie meie poeg ja tütar. Aga nüüd elame küll kahekesi koos oma oma naisega. Ta õppis varem Inglismaal ja nüüd ta töötab Londonis, aga poeg ja tema pere, nad elavad Helsingis ja, ja väga-väga lähedal, niiet kohtun, kohtume nendega väga tihti, aga ikka lapsed on perest välja lennanud. Oi on küll, on küll nii, see on selline väga tavaline lugu, kas ta elab tõenäoliselt töölos? Ei, ei nimeta, nüüd puutub seda eluga, oleme küll nii, et nüüd elame seal põhja Helsingis pagimas ida ida pakivas, see on selline väga, väga ilus, ilus linnarajoon. Aga kui on jõuluõhtu, siis tuleb ikkagi kokku või? Tuleb küll, tuled küll. Tütar tuleb Londonist ja, ja ja mu, mu, meie poja, see tuleb ka meile ja ka muu muu veepere tuleb meile, et meid on kaheksa, üheksa, 10 10 inimest jõululaupäeva õhtuks, siis jah, ja see on selline. See on meer, vana traditsioon ja, ja mulle meeldib selline, et me meie kuhugi ei reisi, et saab olla, olla kodus ja lugeda ja võib-olla Salagan natuke kirjutatud, kui keegi seda ei kuule. Ja et sellised Need plaanid väga tavaline ja miks see kirjutamine salaja peab, siis mulle kirjutada luuletusi salaja? Ei oska ja mulle tundub, et kui ma ütlen, et, et ka jõulude ajal on väga hea kirjutada, et inimesed mõtlevad, et küll on täitsa lol. Ongi nagu see asi natukene ka, et abikaasa võib-olla paneb mõnikord pahaks, et muudkui elate oma ajaloos sees ja selle asemel, et olla rohkem kui ajalehe pereisa, esimene armastus. See on nüüd nii hea kommend ja mulle tundu kommentaar ja mulle tundub, et see on väga-väga tüüpiline ka, et, et, et alati need teadlased on, on sellised, et neil nende peas iga päev ja, ja öösel ka töötavad need elavat probleemid ja, ja, ja, ja nad tahaksid alati uuri ja et et see ei ole perelegi vist ei ole nii suur rõõm, et on, et peres on selline kummaline ajaloolane või, või arst või bioloog, kes tahab uurida alati, millist tüüpi. Kui teadlane te olete, kas sellist tüüpi teadlane, et hommikul võite panna kogemata vasaku jala kinga, näiteks paremasse jalga ja nõnda edasi see hajameelsus ja mis on sellistel teadlase ja ütleme ka boheemlane tüüpidel? Ei, selline ma küll ei ole, ei tea, on see hea või halb, seda ma oma üliõpilastele ka ka alati ütlen, et kuulge, ma ei ole hajameelne. Ei, ei seda, seda ma küll ei. Ei ole muidugi, härrazetterberg on väga korrektselt riides, tõeline härrasmees. Seda kindlasti me peame ajaloolise tõe huvides ütlema, et me salvestame seda saadet 21. detsembril, sest on täiesti loomulik, et Sepotzetterberg praegu jõulu esimesel pühal naudib oma lähedaste ringi ja naudib seda, et on esimene jõulupüha. Kui olulised on Teie peres ja kui olulised on teie lähedaste hulgas jõulud. Koht meil aastas on 10, need on, need on väga-väga ta tähtsad ja, ja olen kindel, et soomlastele üldiselt jõulud on, on tähtsad, see on selline perekonna perekonnapidu ja ja, ja, ja väga tähtis. Nagu igal pool arenenud maailmas, paraku eriti on need jõulud muutunud, sellest räägitakse juba ammu ikka meeletuks kommertsiks, et et ilmselt ma saan aru nii, et kui on võimalik sukelduda oma Pereüritustesse oma kodusesse ellu, et siis üleüldine ümberingi kommertsnii väga ei sega või, või häirib. No minu meelest küll küll häirib, et mina ju ja meie ju kõik inimesed, meie ju ise otsustame, et kas, kas see häirib meid või mitte ja, ja mind see nii et et ma ei, ma ei nii aktiivselt osale osale vaata, kuidas see on jõulumöllus ja nii aga teha küll, et seda, seda väga palju väga palju on ja toimub, aga see kuhugi Me kuulame täna ka muusikat teie valikus ja esimene teie valitud pala on Mu isamaa on minu arm, aga mitte see Ernesaksa versioon, vaid see vanem kuni leiuversioon, kuulame selle loo ära ja siis räägime edasi. Kõigepealt teie muusikavalikus, mis mind hämmastas, mitte ühtegi. Soome muusikapala. Kõik on selles mõttes eesti muusikapalad. Et esitajad on kas eestlased või vähemalt Eesti Eesti päritolu. Selgitage, miks teil selline valik tuli ja teiseks, et millist rolli üldse muusika teie elus mängib? No valik on sellepärast selline, et Eesti muusika mulle meeldib väga. Ja ma mõtlesin veel, et kui, kui esinen Eesti raadios, siis on, on võib-olla et kuulajatele ka meeldib, et et on nad kuuluvad Eesti eesti muusikat. Muusika on mulle väga tähtis dismina kahjuks olen selline invaliid, et mina ei oska oska pilli mängida ja, ja aga olen suur muusikaarmastaja, et muusikal on minu elus iga päev, päevapäevases elus on väga suur suur roll. Aga kuidas lauluhäälega on viisiteatega? Ei no onu varem küll aga on vanainimese hääl on selline, et keegi seda vist ei taha kuulda. Olete proovinud? Ma veel ei, aga peab kindlasti seal raekoja platsil proovima ka jõuluvanale, võib-olla peab midagi jõuluvanale peale luuletus või laul nui tavaliselt on maoliha. No vaatame nüüd, mis laul see võiks olla? Soomlastele ja väga armas on see näiteks jõulupuu on Ragennetu joulu on joove olla. Ja see on selline, minu meelest oleks väga hea jõuluvanale. Jõulupuu on ehitud ja jõulud on ukse all just. See lävel ja see armastus, eesti muusik, seevastu on ilmselt päris loogiline osa ka üleüldse suurest huvist Eestimaa vastu ja ka Eesti ajaloo vastu, et kui me nüüd jõuame ka korraks siia ajaloolise kandi juurde meie jutuajamises korraks jah, sest et elu ongi üks silmapilk, nagu öeldakse. Olete väitnud, et Eesti huviliseks saite novembris 1966 ja te olete väitnud, et teil on ka päev ja kellaaeg meeles on. Oi muidugi muidugi alati peab olema, kuuleme, oleme, oleme siis täpsed ja fikseerime päeva aja jah, ja kella, aga, aga ma ma seda täpselt ei mäleta, aga see on kirjutatud minu minu doktoritöö töö eessõnas on, on kirjutatud see täpselt, oli see nüüd novembri kuuendal või umbes kell 17 olime seal Helsingis sõjaarhiivis ja ja nii see armastus algas. Teie doktoritöö oli ka üsna pöördelise tähtsusega aasta 1977. Minu sündis sel aastal poeg. Aga siis? Miks tekkis teil huvi Eesti vastu? Ja miks te ülepea kõigepealt läksite ajalugu õppima? Ja oi see huvitav küsimus, et miks läksin oli nii, et, et detsembril 65 tulin aja aja, kuidas see on ajateenistuselt ajakirjanik ja ajateenistuses tulin ja hakkasin mõtlema ja nüüd olen vaba Soome armeest ja nüüd tahan ülikoolis õppida ja nägin, et ah soo, jaanuaris on, jaanuaril on, on see võimalik. Hakata ajalugu Helsingi ülikoolis õppima. Et nii see, nii see nii see algas, et mul oli küll selline selline plaan, et kasvõi jurist või, või Slav vist mitte, aga, aga ajaloolane. Aga noh, nii see on, et nüüd olen, olen ajaloolane ja, aga kuidas see juhtus, ikka see juhtus, juhtus. Juristina ette ei kujutaks, ausalt öeldes ei ole ta nagu teine teine tüüp. Ja võib-olla mulle tundub ka, et just nii see ongi. Et ja ajalugu pean küll ütlema, et mulle ja ajalugu, ajalookirjutamine, uurimine, õpetamine meeldib väga ja just see Eesti ajalugu, et et see oli juhuslikud. Jaanuaris jaanuaril 1960 66 hakkasin ajaloo ajalugu õppima ja novembril 90 66 oli see väga tähtis. Käisime arhiivis ja seal meile räägiti ja näidati väga huvitavaid dokumente ja, ja Eesti Eesti kohta Eesti kohta ja et selline. Ja siis käis nagu see plõks. Ja, aga muidugi, mul on üks suur probleem ja probleem on selline, et et ma ütlen, et Eesti ajalugu mulle enam-vähem hopi. Sellepärast et ülikoolis neid ülikooli tudengid The Long küll väga suur huvi. Eesti ajaloo kohta, aga probleemiks on muidugi see nende väga-väga väike keeldi oskus on inglise keel ja, ja sellepärast nad ei oska sellisi Eesti ajaloo teemasid. Ei, ei. Nad peaksid oskama muuhulgas ka saksa keel saksa keelt ja eestlased ja saksa keel on väga-väga tähtis. Nii see tähendab seda, et ülikoolis ma olen, ma olen ju üldajaloo professor, see tähendab maailma terve maailma ajalugu. Ja seal seal on, on nende üliõpilaste teemad, need on, need on Ameerika ajaloost ja Inglismaa ajaloost võib-olla etud, keegi uurib ka Prantsusmaa ajalugu. Aga, aga Eesti ajalugu on, on, see on mulle, mitte selline amet, see on rohkem. Ja kuuldavasti on ikka soomlaste huvi pööraselt suur olnud selle Eesti ajaloo vastu ja väidetavalt, kas see trükiarv on ligi 7000 raamatut? Ilm kuus pool oli ja te täpselt teate, kuus, kuus pool on, on nüüd, et et see on olnud kirjastusele Soomes ja mulle suur üllatus ja muidugi meeldiv üllatus. Ja olen mõelnud nii, et võib-olla, et see minu raamat ongi, et see on tähtsam omastele, sellepärast et nemad minu raamatu kaudu hakkavad seda Eesti ajalugu niimoodi lugema ja õppima ja teise kandi pealt just ja tutvuma. Kas tollal. Kui te alustasite Eesti ajaloo uurimisega Soomes, te ütlesite, et arhiivid olid avatud, aga samas soome pilk Eestisse käis ikka läbi Kremli läbi Kremli ette, kas oli raskusi ka nende teemade uurimisega ja ütleme, teatud vaatekohtade publitseerimisega, sest Soomes olnud ju selles mõttes hästi ettevaatlikud, kuna need talvesaja jätkusõjakogemused olid ikka sedavõrd valusad, et kõige kallimaks noh, ükskõik mis hinna eest iseseisvuse säilib. Ja see on, see on küll väga hea, hea küsimus ja no näiteks Eesti Eesti arhiivid oli, olid suletud, nii et, et sa ei ole seal ja Soomes Soomes ei olnud, et probleeme Soomes ei olnud, aga ja, ja pean veel ütlema, et, et ülikoolis mul ei olnud oma oma teemaga, mul ei olnud probleeme. Aga mäletan küll väga hästi. Meil vasak poolne stalinistid. Ajalehed kirjutasid ja, ja väga palju mind kritiseerisid ja rindasid ja, ja ja et, et ma sain küll aru, et ma tundub, et, et ma ei ole päris tark inimene, et miks ma seda Eesti ajalugu uurinud, et maailmas on ka midagi muud, mida uurida ja, ja seda ka kuulsin, et oled sa nii loll, et sa ei mõtle oma tuleviku peale. Ja noh, olin loll, aga kui nüüd mõtlen, pärast seda olen väga õnnelik, et olin loll, tegelikult olid stalinistid lollid. Tänase kogemuse pealt. No mingi kompromiss või selline emotsionaalne, võib-olla leppimine teineteisega seisneb ka selles, et jah, eestlased võivad ju pahaks panna ja küllap soomlased ka isekeskis panid pahaks, et nagu siin sai öeldud, et eesti peale vaadati kõõrdi ehk läbi Kremli sammas kui väidetavalt või päris kindlasti Eestist tõusid lennukid õhku talvesõja ajal. Kummalgi on nagu öeldakse, oma sellised momendid, mida hea meelega ei taha meenutada. Nii see nii see on, aga ajaloolane peab olema muidugi, ta peab olema kriitiline, ta peab olema julge ja ja tema ajaloolase jaoks ei saa olla tabuteemasid teemasid ei. Nii et igal juhul ajaloolane peab jääma maksimaalselt ausaks ajaloo vastu ja loomulikult selle kaudu ka enese vastu Öelge. Kas teil on tulnud elus teha ka kompromisse, kus te olete kahelnud, et näiteks, et ei tahaks nii teha, aga tuleb teha, ma ei pea ajaloo kirjutamisel silmas, aga inimese elus on ka teistsuguseid situatsioone, kus võib-olla tuleb endaga aru pidama, et pidada, et, et kas ma teen nüüd nii või teen ma teistmoodi, need on sellised. Valikukohad need valikukohad ja need igal inimesel on ja kindlasti mul on ka olnud, aga mina nüüd täpselt ei, ei mäleta. Ei oska öelda, et millised need valikukohad on olnud, aga muidugi muidugi neid on, elu on selline. Elu on täis neid. Juba tükk aega vaatan teid ja tahaks küsida, et te olete selline emotsionaalne inimene, kas te olete ka seda tüüpi emotsionaalne ajaloolane, et no näiteks kõnnite mööda Tallinna tänavat või kõnnite mööda Helsingi tänavat ja siis tuleb pauh äkki selline mälupilt, kuidas siin kõik liikumine käis ja kuidas inimesed olid 100 aastat tagasi? Ja. Kui nüüd oleme siin kolmekesi ja keegi keegi teine ei kuule, siis julgen öelda, et no natuke olen, olen selline, aga, aga pean ka ütlema, et, et kui aja, et kui ma olen, kui ma uurin ajalugu, siis minu meelest ma ei ole emotsionaalne, aga kui ma olen, olen tavaelus näiteks, jalutan siin Tallinnas vanalinnas just siis olen küll emotsionaalne ja, ja näen ja kuulen ja, ja ja, ja et kuidas siin on inimesed varem elanud ja, ja milline see elu on olnud ja jah küll. No kui te jalutate vanalinnas, siis ilmselt ajaloolasena te ei hüüa järsku Heureka, et nüüd on midagi, et, et see on ikkagi, see on ikkagi nagu teistsugune emotsioon, mida ei panda kirja ajaloo raamatutesse, see on kas emotsioone enese jaoks või või emotsioon mõne inimese mõne inimesega koos, kellega te näiteks jalutate Tallinna vanalinnas. Ja just nii, nii see ongi. Ongi, et mul on küll, alati on väike väike paberoosin taskus, et kui tuleb midagi sellist kirjutan ja, ja ja, aga, aga nüüd midagi sellist tavaliselt. Miks olete selline inimene, kes ikka hetketi peab üles kirjutama, üles märkima, et see mälu alati ei ole see, mis sulle truuks jäävad, mälu mingil hetkel alt vedada? Ja mälu on on väga keeruline küsimus ja ja näiteks. Näiteks ajaloolane kasutab palju väga palju, tihti ta kasutab, neid dokument just ja dokumendid on, on, on olulised ja, ja mulle just sellepärast mulle ka dokumendid on olulised ja pean kahjuks veel ütlema, et minu meelest mu mälu on, on, on halvemaks läinud. Nii et, et enam ma nii palju ei mäleta, kui varem. Üks muusikapala, mille olete välja valinud Kiidkem südamest Mariat Urmas Sisaski pala ja esitajaks Tallinna poistekoor, dirigent Lydia Rahula, see oli üks teie soov kuuluma selle loo ära ja siis paluks teie kommentaari. Ja see on väga-väga minu meelest väga ilus ilus laul kui nii-öelda. Ja mõtlesin, et just nüüd jõulude ajal sobib, sobib hästi. Jamie ja muidugi meeldib mulle. Me oleme rääkinud hästi palju teist kui ajaloolasest, aga teie tegevusvaldkond tegelikult on palju laiem. Te ütlesite, et Eesti ajalugu on teile tegelikult hoobi aga ma usun, et teil seda hobivaldkonda on veel ja seda, seda on hästi palju, sest omas mõttes olete tõenäoliselt natukene püsimatu inimene selles mõttes, et ilmselt tahate haaratasid ajalikust elust võimalikult palju. Ja, ja ma olengi võib-olla et, et päris hea professor ja, ja, ja sellepärast, et mul on väga aktiivne elu ka normaalses maailmas, mitte ainult seal ülikoolis väga hea ja professori definitsiooni ei ole olemas. Nojah, ma olen, olen alati olnud väga aktiivne poliitikas ma ei ole kunagi olnud jäida. Aga kultuurielus ja ühiskonnaelus olen olen väga aktiivne olnud ja näiteks ma olin 12 aastat oli, meil ilmus Soomes selline väga-väga tähtis ja, ja vana kultuuriajakiri Anava. Ja ma olin, 12 aastat olin, olin Kanawa peatoimetaja ja see oli väga-väga huvitav. Huvitav töökoht, olin 100 aastat tagasi, läksin sealt, sealt oleksin sappensioonile. Ja muidu ka ma olen, olen küll küll aktiivne sellises igapäevases päevases elus ja, ja näiteks meie, meie Soome rahvusteatri haldusnõukogu esimees olen ja, ja, ja varem olin siin ka Soome instituuti juhatama ja, ja Soome instituuti juhatuses olin, olin 10 või 12 aastat ja nii edasi ja nii edasi, et ma olen, olen selline selline kummaline kummaline Poom, et, et ma tahan, et mul on üks elu, on, on ülikoolis. Aga teine elu on vabas maailmas soome teatis, kujatega lugu ja, ja siis väga tugevaid teatreid. Noh, Soomes on küll, aga, aga küll on teil Eestis Eestis on ka peatega eesti teatrist lugu. No ja just nii, mulle meeldib ka eesti eesti teater muidugi. Kas need aastad, kui te olite siin Tallinnas Soome Instituut eesotsas? Mõistagi süvendasid kõike seda huvi ja ma ei tea, võib-olla isegi kirge selle Eestimaa põneva teie jaoks eriti põneva kooli ajaloo ja tänapäevast. Samuti muidugi see, need olid väga tähtsad kolm aastat ja, ja pean küll ütlema, et, et olgu, et üle 40 aastat olen Eestiga ja eesti ajalooga tegelenud. Aga ikkagi need kolm aastat siin 94 95, kuus needuli, väga tähtis. Pööre, pööre punkt mu elus. Aga miks te ikkagi olete distantseerinud ennast poliitikast, sest noh, Eestis on neid ajaloolasi, kõik need laarid ja vahtrad ja nõnda edasi ja nõnda edasi. Kes on, ma ei oskagi enam öelda, kas Laar on ikka eeskätt poliitik, et ajalugu on ilmselt mingil määral rooste läinud? Ja aga tundub, et teel oli Eesti uus uue iseseisva Eesti ühiskond ja poliitiline elu vajas neid. Ja need nemad, need härrad on ju väga tähtis osa eesti intelligentsi Ast. Aga meil Soomes meilsi tüüpiline elu ja poliitiline kultuur on nii palju vanem, et seal ei ole. Ei ole, tundub, et nii, nii palju ei ole vaja vaja intelligentsi ad ja ma pean küll ütlema ka, et, et see see meie poliitiline elu ja näiteks meie meie riigikogu edus, Kunda, jaa, jaa, töö seal ja nii edasi. Minu meelest see on, see on küll selline, et tark inimene ei, ei taha ta küll osaleda kohe nii. Kas te olete nõus sellega, ma olen teinud tähelepaneku, et väga kaua poliitikas olnud inimestel on kalasilmad. Äkki tähelepanekud, see on huvitav, võib-olla ma pea seda nüüd vaatama ja uurima Soomes ja siin Toompealt ka võib-olla. No põhiline näide on Putin, kellel on täielikult tema eesti poliitikuid Putiniga? Ei, ei, ei, ma lihtsalt ütlen, aga, aga see on selline isiklik isiklik tähelepanek. Hea küll, võtame seda huumoriga pooleks, aga, aga te olete kuskil maininud, et eestlaste ja soomlaste huumoritaju on suhteliselt erinev. On küll on küll, minu meelest on ja ja Eestis on väga palju seda eneseirooniat ja, ja kõik selline mulle küll meeldib, mulle tundub, et minu minu huumor on ka, see on väga ohtlik, sellepärast et alati inimesed ei saa aru, et see ongi. See ongi huumoriga, tõsise tõsise näoga. Jah, panete kildu nagu ja nende ja ei pruugi kaasmaalased tõesti aru saada või vajavad nad pikemat järele ütlemist või? Mulle tundub, et et seal on, on probleemid ja seda ma alati alati. D tahan nii just teha, et ma ma, kui ma inimesega hakkan rääkima, et ma väga kiiresti uuri neid, on ta nüüd selline inimene, et kas tal on huumorimeel ja ja kui ei ole, siis olen ka korra ligi inimene. Kuulge aga kulge, aga kas ei ole äkki mingi noh, jätame nad kõrvale see, et põhjamaa ja nii edasi natuur, aga see ei ole ka mingil määral nagu heaoluühiskonna tunnus, et inimesed nagu laisemaks muutunud, et meil siin kogu aeg käib mingisugune jama, meil on ergud niimoodi valvel ja sellepärast ka või kes seda teab? Ei, no vist on, vist, on see see on huvitav küsimus, aga seda küll, ajaloolane ei oska uurida. Psühholoog, pigem psühholoogi ajaloole ainult kasutab seda huumorit, aga. Huumori juurde tagasi tulles mulle Vesa-Matti Loiri teatud asjad on väga meeldinud, kuidas, kuidas teile sammati Loiri huumor peale läheb, see on küll olnud ka vahel ütleme, soomlase kohta väga eneseirooniline, aga, aga minule on see sobinud. Kas pole nii, et vähe pole? Ja mulle mulle meeldib ka ja temal on, temal on hea selline just selline huumor. Mängime veel ühe muusikapala ja see on miilitsakorjus ja pala nimi on varumm. Nii mis pärast valasite sele, oi no muidugi miilitsa. Ma olen miilitsakorjuse alati aastakümneid olnud tema suur austaja ja ja, ja just see varumm, see on väga ilus laul, aga see on ka selline. Hea küsimus, miks, et see on tähtis ajaloolasele, kuda uurida? Ta uurib ju ajalugu ja, ja et miks nii ja nii juhtus ja, ja nii edasi, et see on ka väga hea sümbool ajaloolasele. Erakordselt kaunis laul tõesti. Te olete öelnud ühe väga tähelepanuväärse lause ühes intervjuus. Väga tähelepanuväärse väike rahvas jäägu Aristograadiks. Ma tahaksin, et natukene mõtestaksite selle lahti, mida, mida, mida see tähendab, väike rahvas, jaagu, aristokraatlik, ma usun, et pidasite silmas nii soomlasi kui eestlasi, sest soomlasi on küll tunduvalt rohkem kui eestlasi, aga aga Soome kuulub kasiikski väikeste rahvaste hulka. Jah, täpselt no minu meelest see tähendab seda, et et väike rahvas, et ei ole, ei ole vahet, et on, on suur rahvas või väikeraamas. Oluline on, et on, on, on rahvas ja temal on see Kuidas see on see iidse kunni hoidus eneseväärikus, väärikus ja see on minu meelest tähtis. Ja, ja kui meie ise soomlased, eestlased, kui meie ise ei ole sellised aristokraadid, siis ei ole võimalik, et need suured suured rahvad, näiteks vene venelased või sakslased või ameeriklased. Et nemad austaksid meid kui meie ise. Ole seda, seda tee. No see ikka selliseks ideaalseks soovunelmates, eks ole, sest et kas üks rahvas kunagi üldse jõuab selleni, et tema kohta võiks täielikult. Seda öelda aga võimsalt ja, aga see on selline põhimõtteline soov ja, ja minu meelest meie peame seda mäletama. Aga, aga muidugi võib olla, et see on võimalik, too aga, aga tavaliselt on ju ajaloos ja maailma poliitikas on nii, et need, et, et vaatame, et need suured rahvad, et need on nii tähtsad ja ja, ja kuidas nüüd öelda, kõrgel tasemel ja, ja nii edasi. Aga meie oleme ka absoluutselt. Ja meie kui väike rahvas on ikkagi igal inimesel igal isiksusel ühiskonnas väga suur tähtsus, sest kui suured rahvad? Neid loetakse miljonite kümnete miljonite sadade miljonitega ja maailma suuremates riikides ka juba miljardit ületava rahvaarvuga siis seal nagu kaob üksik inimene ära, aga meil saab iga üksik inimene teha seda, et see rahvus oleks aristokraatlik, rahvus, selle sõna kõige paremas mõttes. Täpselt nii, täpselt, nii, nii see on ja, ja kui mõtleme näiteks näiteks Venemaal siin on suur rahvas ja mulle tundub, et seal selline üksik inimene ei noh, mitte midagi ei tähenda, aga, aga meil Lääne-Euroopas Eestis, Soomes ükski inimene väga väga tähtis. Keegi pole liigne. Ehkki ei saa nii olla jah, ehkki võib-olla vene rahva niisuguste üksikute väga väärikate intelligentsete, tõeliselt aristokraatlik inimeste hinge suurusest näiteks tasuks neil kõigil õppust võtta, sammas. Jah, jah, just nii, ja mina olin väga-väga suur ka vene kultuur, vene vana kultuuri austaja väga. Aitäh professor, säpatseterberg kõigepealt jah, siiski teie kõige rohkem südamest tulenevad soovid või soov aastaks 2010 seda, seda tahaks ka teada ja siis ma tahaksin, et juhataksite sisse selle viimase muusikapala, millega meie persoonid Lõpeb no ja soovin muidugi Eesti eestlastele, häid jõule ja head uut aastat midagi, ajaloolane ju selline, ta vaatab niimoodi, mitte ta tee, hakkan mõtlema, et mida tulevikus juhtub. Ja mina, mina ka ei oska öelda, öelda midagi, midagi sellist, täpsemalt. Aga, aga, aga see minu viimane laul siin on muidugi Georg Ots. Georg Ots tähendab soomlastele väga palju ja mina kui noor koolipoiss ja ajaloo tudeng kuulasin seda eesti raadiot väga-väga palju. Ja Georg Ots seal alati laulis. Aga pean ütlema, et nüüd uue Eesti uue iseseisvuse ajal mul oli raskusi minu mulle minu peas. Georg Otsa hääl oli alanud Nõukogude jääl. Aga nüüd ausalt, ausalt, pean ka ütlema, et nüüd on nüüd nüüd saan küll aru, nüüd see on see, tema nõukogude hääl on kadunud ja nüüd saan täiesti aru, kui suurepärane tema, tema on olla. Aitäh, professor sepad. Aitäh ja head vana aasta lõppu ja kõike kõike ilusat uueks aastaks. Aitäh. Ja saabunud aga see Aasta möödunud ilmaga. Ja need Põdesse nii selle siinjuures Ja keegi saab anda siis. Astume gaase. Siis ei. Jää. E. Osalves mida ta on? Aga sisu? Siis. Mida? Aga siis?