Meil on nüüd hea meel meie saates tervitada külalist, kellega on ees ootamas pikem jutuajamine ja tema nimi on Ahto Kaasik, kes on maavalla koja vanem ja ka Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja. Tere tulemast vikerraadiosse. Tere päevast, Ahto Kaasik, head uut aastat. Ma usulistel algas uus aasta juba ära. Aitüma, nii, see on ka teile, head uut päikeseaastat, 25. jaanuaril. Päikesetee tegi ühe minuti pikkuse ühe minuti võrra pikema tee. Meie päevad hakkasid pikemaks minema ja põlisrahva jaoks oli see siis uue aasta esimene päev. Ehk siis meie nüüd tänapäeva inimese arusaamise järgi traditsioonilisel jõululaupäeval on maousulistel vana-aasta õhtu. Maausulistel, jah, ja samamoodi kui ka meie oma rahvakalendris ja meie oma põlistas traditsioonides, 24. detsember tähest tähistab ühe aasta ringi puu valmistutakse uueks aastaks ja 25., siis Võrumaal näiteks on öeldud, on vastse ajastaja päev ehk uue aastapäev. Aga aastanumber on ikka päris suur juba, nüüd algas siis 10223. aasta ja no kuidas te seda arvutad? Aitäh see on nüüd päris Eesti oma ajaarvamine ja seda tegelikult võiks kasutada kogu Läänemere piirkonnas. Vot siin on nüüd aluseks võetud üks looduslik sündmus, mis toimus just nii palju aastaid tagasi. Hilisjaaegsel. Balti jääpaisjärvel, mis oli okei, nii palju kõrgem ja laius Eesti ja meie naabermaade kohal siis Ühel aastal ta murdis ennast välja ookeani ja veetase meie mail langes väga palju ja väga kiiresti. Meie maa suurem osa meie maast tõusis veest. Ning see sündmus on siis geoloogiliselt meresetete või viirsavid meetodil kindlaks määratud edela selline kindel ja teaduslik alus. Kui nüüd jõulupühadest rääkida, siis kas maausulised nimetavad ka neid niiviisi ja mismoodi teie neid tähistate? Jõulud jõulude sõna pärineb meie oma rahvakalendrist, meie esivanemad on neid pühi nimetanud jõuludeks. Kuid muidugi lõuna pool setomaal värvomaal Mulgimaal, osalt Tartumaal, on nimetatud jõulusid taliste pühadeks. See on aastavahetuse püha seotud otseselt loodusega looduses toimuvate muutustega. Ja nii nagu enamik Meie põliseid pühi, siis ka jõulupühad on seotud looduse ringkäiguga selle muutumisega. Et praegu, kus me istun oma valgetes soojades tubades toome valdavalt poest endale koju toidu on meil võib-olla veidi raske hoomata, kui oluline on olnud meie esivanemad Nendel ja teistel põlisrahvastel. Aastavahetus see hetk, kui päevade lühenemine lõpeb jõulude aeg ja, ja päev, kui valgust hakkab taas juurde tulema aeg kogu meie elu läheb taas valguse, soojuse ja elu poole. Jõulud tähistavad seda hetke, seda muutust. Kui kaua jõulud kestavad? Üldiselt 21.-st jõulupäevast, 25.-ni aga üldiselt nagu pikemalt on neid pühi peetud või meeles peetud seda jõuluaega jõuluemapäevani seitsmeteistkümnes südakuupäev, 17. Jaanuar. Ja saartel isegi veel pudrupäeval. Teisel veebruaril on öeldud, et see on viimane jõulupäev. Aga kas kõik need päevad on siis ütleme pühad või unisuse eriliselt tähistatud päevad või lihtsalt on sellised? Jõuluaeg kuni sinna pudrupäevani on see lihtsalt jõuluaeg. Selle ajani pidi saare meestel kestma jõuluõlu välja. Aga siis need pärispühad on jah, 21.-st siis pööripäeva või pööripäeva eelne päev kuni 25.-ni välja. 21. jõulude ettevalmistamise päev tehakse kodudes suurpuhastus. Ka saunas valmistatakse suuremad pühaderoad. JõuluOhutised ehk jõulukaunistused, mis pannakse ülesse. Piiratakse oma oma majapidamine seal selline kaitset ja õnne, tervist tagavad haige. Ning 21. õhtul on siis oodatud jõulud peremees või perenaine on toonud tuppa õlekubu või üle Kubudes ülemi ja, ja küsinud, et kas te lasete jõuludeks tuppa tulles kogu pere on rõõmsalt vastanud, et jaa et ootame jõulusid. Kas need on sellised vanad traditsioonid või te püüate neid neid järgida, aga tänasel päeval niimoodi üks-üheselt? Ja need on vanad traditsioonid ning me püüame neid eelkõige teada aru saada nendest ning võimalust mööda ka oma elu ja oma pühasid nendega rikastada. Näiteks mina siin oma Tartu korteris 21. koos lastega tegime suurpuhastuse. Valmistasime jõulutoitusid, õhtul istusime ka tahma tooma, mis on üks kindel selle jõulude alguse päeva tava väike tahma tont, mis öö hakul viiakse naabrite ukse taha. Ja valmistasime ka jõulutähtasid. Ehkki Ohnurista sellised märgid, mis riputatakse üles nad on kaunid, aga samas nad kaitsevad ka siis seda kodukat koguvad endasse kõik soovimatu ja halva, sellel erilisel ajal. Umbes nagu indiaanlastele unenäopüüdjad. Kui palju teie hinnangul eestlased oma peredes tegelikult kasutavad samu meelelahutusi? Samasuguseid traditsioone järgivad kui maausulised. Jõulude ajal praegu näiteks. Ütleme ja ma usun, et näiteks maousuline järgib ajaloolisi tavasid rohkem kui eestlane keskmiselt. Samas ikka ja jälle ma näen ja kuulen, et meie Meie oma tavalistes peredes elavad iidvanad tavad ja uskumused, mis on ka jõuludega seotud või mõnede teiste pühadega. Et see, see usk, mis on tegelikult meie oma põline vaimsus, põlised tavad, et see ei ole seotud ainult sõnaga maausk, ei ole seotud ainult maavalla koja mao sulistega, see elab meie oma rahvakultuuris. Kuidas teie maha usulisena ennast Eesti ühiskonnas tunneb? Raske öelda, ma tunnen kodanikuna ennast, ma tunnen põlismaalasena, kelle juured siin maal on väga sügaval. Meie looduses, meie keele skulptuuris. Aeg-ajalt ma näen, et see riik, mida me kõik ehitame milles me osalised olema, et ta ei oska alati järgida alati aru, saada oma rahvakultuurist, oma identiteet põlisest, identiteedist, näiteks seadused, mis meile vastu võetakse on sageli laenatud suuremal või vähemal määral naaberriikidest, kus ajaloolised kogemused ja traditsioonid on sootuks teistsugused kui meil ja ka seaduste kaudu siis. Seda meie oma elu korraldatakse viisil, mis ei ole, ei ole päris kooskõlas meie oma Põlis olemisega. Raskeks. Raske koht ja et paneb täiesti mõtlema, et missugune see vahekord siis tegelikult on ja kas kas meie oleme tegelikult või paljud meist oleme tegelikult oma teadmata või tahtmata isegi maausulised. Aga seda küsimust me jõuame veel teiega arutada. Kui nüüd muusikat sellest, Ahto Kaasik on toonud kaasa ka oma muusikavaliku ja, ja Anu Taul laulab laulutähe tüder. Nii et tooli teeb Aga tull Topa äite tuli tõota. Luugale ledki. Meil on külas Ahto Kaasik. Te töötate põhikohaga Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhina. See keskus loodi Tartu ülikooli juurde alles möödunud aasta sügisel. Millega on tegemist ja millega seal tegeleda? Takse Se keskus, asutati Kultuuriministeeriumi looduslike pühapaikade arengukava rakendamiseks siis muinsuskaitseameti ja Tartu Ülikooli lepingu alusel. Ning selle keskuse ja minu ülesanne seal on hoolitseda selle eest, et too arengukava, mis on mõeldud siis ajalooliste hiite pühade kivide, allikate, puude ristipuudega nende uurimiseks kaitse alla võtmiseks, Nende tutvustamiseks väärtustamiseks ka nendega seotud seadustiku analüüsiks, täpsustamiseks. Et on siis tegemist kultuuripärandiga. Seetõttu kultuuriministeerium tegeleb sellega aga selle pärandiga seotud usuvabadusega seotud küsimused, piirkondlik areng, loodus ja põllumajanduskeskkond. Need on füüsilised objektid meie maastikel, kus valitseb Eesti riik, kohalikud omavalitsused, kus elavad inimesed. Et küsimusi, probleeme nendega seoses on teaduslikest kuni kuni rakeldus akenduslikeni halduslikeni välja. Sel aastal hakati valikainena õpetama ka maaülikoolis hiiendust, kui võib nii öelda, see on nagu hiie. Ja teatud mõistes küll seda siia sõna on pühapaikade üldmõistena ka varem kasutatud, kuid siis iseenesest on muidugi spetsiifilisem kindla piirilisem nähtus, mis ei hõlma kõiki ajaloolisi, looduslikke, pühapaiku ja maaülikoolis, siis nüüd esmakordselt põllumajandus- ja keskkonnainstituudiga koostöös. Selline valet valikaine loodi et üliõpilased maaülikoolist teistest kõrgkoolidest näiteks Viljandi kultuurikolledžist Ülikooli kolledž, samuti Tartu ülikoolist, teistest teaduskondades tulid seda ainet kuulama. Ning seal anti ülevaade sellest, millised on pühapaigad, nende erinevused, tüpoloogia, nendega seotud loodusväärtused, vaimse ja materiaalse kultuuripärandi väärtused, usuvabadus, pühapaigad kui eluskooslused. Ja kuna tegemist oli maaülikooliga, siis ta oli keskendatud eelkõige ikkagi maastikuarhitektidele ja keskkonnakaitse ja maastikukorralduse tulevad tulevastele asjatundjatele. Kui palju üldse on Eestis praegu hiisi, kus nad asuvad ja missuguses seisukorras nad on? Tegelikult keegi ei tea. Meil on ajaloolised andmed troonikatest, kirjalikust, rahvapärimusest, koduloouurijate töödest, muudest allikatest. Selle põhjal me teame, hiiepaikasid need suured maa alalised lekssed, kogukondlikult kasutatud ajaloolised pühapaigad pidangachiseks nimetatud. Et neid on olnud 550 vähemasti kus asuvad, kas nad on säilinud, millised väärtused seal on säilinud. Valdavalt me ei tea praegu sest kõiki pühi paiku, kaasa arvatud üksikud kivid, allikad, muud on võetud muinsuskaitse alla praegu 450 ligikaudu. Ja see valdav enamus, need asukohad alles ootavad väljaselgitamist kaardistamist. Kui nad on säilinud, siis nende kaitsmine tuleb korraldada, et tagada olemasolevate väärtuste säilimine edasiandmine tulevastele põlvkondadele. Pühapaigad on vaimse kultuuripärandi nähtus, nendega seotud tavad, uskumused. Kohapärimusperepärimused. Valdavalt samas nad on looduslikud kohad Meie maastikul kohad, mis hoiavad siis meie oma neid põliseid traditsioone võiks öelda ka olulist osa meie identiteedist. Kus, kus siis kohtuvad minevik meie esivanemad, meie ja loodetavasti ka meie järeltulijad. Me sageli kõnnime ilmselt meie pühapaikadest kas mööda või läbi, ilma et me arugi saaksime, et me seda teeme. Tõsi, ta on. Ka isegi kaitse alla võetud pühapaikadest. Sageli sõidame läbi, ilma et sellest oleks aimu. Ei ole viitasid pandud. Teedeehitusel laiendamisel ei ole arvestatud pühapaikadega. Näiteks sõites Tartust Tallinnasse läbib maantee kahte hiiepaika. Põltsamaa vallas kalme külas. Ta läheb maanteeservi asele kraav läbi hiiepaiga, mis on loodus-ja muinsuskaitse all. Rae vallas Tallinna lähistel. Maantee läbib kautila külas Harri Tamme Hiiemäe. Need on bussiaknast või autoaknast vaadates lihtsalt paigad künkad salud mille tähendust ma ei tea. Mille väärtust me ei adu. Aga võiksime. Ma kujutan ette, et kui teie satute hiide, siis teil on seal selline eriline tunne või te saate sealt energiat, aga kui inimene, kes ei ole kursis ei või ka loeb kuskilt selle sildi pealt seda informatsiooni, et siin on selline ajalooline hiis, siis kuidas tema võiks aru saada või mida teistmoodi tunda? Inimesed sageli kõnelevad, et nad tunnevad ennast pühapaigas eriliselt, kogevad seal midagi teistsugust, saavad ühendust millegagi, mis nende argipäeva ei ulatu. Et see on muidugi inimese tundlikkuse küsimus, see on ka teadlikkuse küsimus, et kas inimene teab selle paiga tähendust. Kuid neid paiku uurides me ei saa lähtuda oma tunnetest. Aluseks on ikkagi teadmised, kirjalik pärimusajaloolised kaardid, maastiku line olukord. Ja. Et kui, kui sellised andmed on olemas, siis me võime öelda, et üks koht on ajalooline püha paik. Me teame, et meie esivanemad on käinud seal palvetamas ravimas nõu pidamas, vannet vandeid andmas väga palju põlvkondi ja teadmine esivanematest sellest, et nende jalajäljed on seal. Või kui me vaatame ühte Hiyalicasse, siis teadmine, et meie esivanemad võib-olla tuhandeid aastaid tagasi on vaadanud samasse veepeeglisse ja meie silmad kohtuvad seal. See teadmine on see, mis muudab pühapaiga just nimelt meie rahva jaoks eriliseks ja väärtuslikuks. Hiie sõbra aunimetus on see, mida maavaldmaavalla koda välja annab ja millega tunnustab inimesi. Kes kes hide eest hoolitseb, võib niimoodi öelda. Ja need IT'st hoolitsejad on olnud läbi sajandite väga palju. Neid inimesi leidub ka tänapäeval. Kõik need hiie, mis ei ole ju kaitse alla või isegi kui on võetud kaitse alla, siis sageli see kaitse olgu ta muinsusvõi või looduskaitse ei taga pühapaikadega seotud väärtuste säilimist. Siin hiljaaegu just paluküla hiiemäele Raplamaal laiendati, suusaradasid mullas, reisiga sõideti hiies läbi, nii et porimaaja järgi. Kui isegi kaitsealuses osas. Aga leidub inimesi, kes siis peavad kalliks oma tavaliselt kodukohas asuvat hiiepaika või mõnda püha kivi puud hoiavad tal silma peal ja kui tekivad mustad pilved selle kohale keegi kavatseb kaevandada, ehitada mingil muul moel seda ajaloolist pühapaika kahjustada, siis need inimesed Aega südikust vaimujõudu, nad asuvad neid paiku kaitsma. Tänavu on nüüd meil teist korda siis välja kuulutatud hiie sõber. Eelmisel aastal selleks sai Martin Kivisoo, kes on aastate jooksul oma kodusaare muhuma pühi paiku tublisti hoidnud ja neid uurimisele kaasa aidanud. Tänavu otsustati valida hiie sõbraks perekond. Isa ja tütar ja poeg Arvi Sepp. Lembi vällja, Toivo Sepp, kes on oma kodukohas asuvat paluküla hiiemäge nüüd juba kaheksa aastat kaitsnud, korraldanud, uuringuid kirjutanud, juhtinud, tähelepanu selgitanud ja veel kord selgitanud ametnikele, uurijatele avalikkusele et miks seda pühapaika ei tohi täis ehitada. Miks suusakeskus ei ole koht pühapaiga jaoks ning nende erakordselt suure panuse hindamiseks, siis said antud neile hiie sõbra aunimetus. Ahto Kaasik aga kuidas, kuidas see, kuidas see asi nüüd ära jagada, niimoodi kui esilugu oli täna suusatamisest ja terviseradadest just nimelt, et suusatajad tahavad ju just nimelt neid mõnusaid looduslikke kohti nautida, et kas näiteks seal palukülas on võimalik ikkagi mingi kompromiss? See kompromiss on toiminud aastakümneid. Suusahuvilised ka maousulised, mõned käivad suusatamas. Selleks on olemas koht, on on tingimused kelgutamiseks olnud kogu aeg olemas aga selleks ei ole vaja suusatõstukeid, ei ole vaja suuri staadione hooneid kogu seda kaadervärki, mis hakkab siis kellelegi ilmselt kasumit teenima. Ansambel metsadel tahab sõna saada metsad, ellud on vist. See võib küll öelda, IT-sõbrad on küll. Moonid. Kariaale Karu veel. Kosmoselaeva koju. Tooma. Nisu lauleri. Ellu kuna kaarja Luure. Ja olen mul on ka käinud. Ja ei leia. Ahto Kaasik maavalla koja vanem, õnnelikud on ilmselt inimesed, kes ikkagi oma laulu leiavad üles ja ka oma tõekspidamised oma usu. Miks ikkagi maa osk, kuidas teie leidsite ma usugi, kas saab üldse niimoodi küsida? Eks ta ikkagi oli jah, vist leidmine, millalgi keskkooli lõpu poole, mul tekkis süvenev huvi oma juurte vastu. Et ka siis sellises vaimses võtmes, et kui ma olen eestlane ja oma ema, isa ja vanavanemad, et järeltulija et kes ma siis olen, ma olin juba tutvunud kristluse ja budismiga. Ja veel mõne õpetusega. Ja siis kuidagi see taarausu ja maousu teema jõudis minuni, et ilmselt oli võib-olla selleks ajakiri Looming, kes avaldas ühe ülevaate. Ja sealtpeale ma lähen siis süvenenult tegelenud selle teemaga. Ja mis aasta edasi, seda enam ma olen näinud, et see, mida ma otsin Jarhiividest, loen rahvapärimusest. Et sellest väga suur osa on alati elanud minu oma perekonnas, meie kodustest avades ka minu oma keeles. Kas ma oskan, religioon? Sõltub, kuidas tõlgendada, Ta on usk. Siin on olemas oma pühaduse mõiste tavad, selle nende järgijad kes on siis eestlased või maarahvas, maarahva järeltulijad. Sest maoscan, eesti usk. Samamoodi kui maalinn on maarahva kindlus, maa keel on maarahva või meie rahva keel. Maarahvas on meie rahvas. Elagu ta siis linnas või elagu maal. See maa tähendab siis meie oma maa nime. Rääkige meile, mis on see maausk. Kes või mis on maousu jumalat, kas ja kuidas seda jumalat teenitakse. Missugused on maausupühad, asjad? Palju küsimusi. Hakkame otsast pihta. Olid vist jumalad. Kõige tähtsam jumal meie esivanematel ja ka tänapäevases maausus on maaema. Maa emana austatud, teda on võetud kui eluandvat alget on ka isikustatud, teda on teda hoitud. Kevadine maa hingeuse päev ehk suur ristipäev seda nimetatud maaema sünnipäevaks. Ja meie jumalatele ongi iseloomulik see, et nad on tajutavad tavapäraste meeltega, nad on nähtavad, kombatavad, kuuldavad, isegi maitstavad. Teine oluline jumal on taevane kukku. Piker vanem, vanaisa taevaisa, tal on palju nimesid. Praegugi pöörduvad inimesed niimoodi jutu sees taevaisa poole või nimetavad püha taevast. Selle selle algus, selle läte on maousus. Leema oma erinevates vormides on vooluline jumal tulema tuli. Aga meil on olnud ka või on praegugi nurme jumalaid, põllujumalaid, vahe jumalate ja teiste vaimsete olendite haldjate Lõuna-Eesti poole imeda ja isade vahel ei ole, ei ole selge. Et üldiselt on küll jumal, see, mis on suur, võimas, võiks öelda inimese inimlikus ajamõõtmes, ka igavene. Te ütlete, et see usk on tajutav jaga katsutav ka omamoodi siis materjaalselt ta väljendub kuidagi. Need jumalad on seda et olemasolevates nähtustes vägedes nende vaimne aspekt, et võime inimese jaoks olla kõnetatud, suheldud, olla mingisuguses vaimses suhtes. See aspekt muudab maaema lukku v ema tulema ja paljud teised jumalad meie jaoks jumalateks. Kuidas neid jumalaid teenitakse, kas maausulistel on selline suhe üldse oma jumalaga? Teenimine on selles raamistikus küll võõras mõiste noh paljud muud üldtuntud usumõisted nagu jumal hing, vaim, vägi on ju maausulised sõnad armaa keelest, mao, Su keelest pärit maousuliste asjade nimetamiseks. Kasutatud. Aga? Teenimine jumala teenimine See võõras teema Mul on küll tunne, et meie esivanemad ei ole oma jumalaid teeninud. Praegused maousulised ei, ei teeni jumalaid. Me oleme vabad hinged, meie hing ei kuulu ühelegi jumalale, me ei ole kellelegi hingekarjas meie hinge tee vaja karjatamist. Jumal on midagi meie keskkonnas, midagi meiega seotu. Millega, kellega me koos elame? Üks viis maailma tajuda, mõtestada ja sellesse suhestuda. Kas maausulistel on oma oma 10 käsku mida järgida? Siin on nüüd koht, kus võiks öelda, et mowski ei ole religioon. Meil ei ole kindlapiiriliselt pragmaatikat ja ja raamistiku, mis on ma usulisele või põlisrahva inimesele kohustuslik maoskonna elav, ta on seda alati olnud, ta areneb aegamisi. Kuid selliseid olulised või põhilised ei tohiks pisut pidamised siin kahtlemata on, mis on kestnud üle aastatuhandet ja mida me võime leida ka oma hõimurahvaste juures. Austus elu vastu igas mõttes. Asjata ei tohi kelleltki elu võtta. Igalühel on eluõigus, ta erinevustele. Kõik, mida maaema sünnitab ka erinevad rahvad, erinevad rassid, erinevad usundid neil kõigil on eluõigus. See on ka see, mis inimeste kaudu avaldub, on osa maaelurikkusest välja arvatud siis, kui sa ei pöördu maa endaja Elurit kui seevastu, kui see ei muutu sallimatuks ja vägivaldseks. Oluline tõekspidamine on see, et kõiges, mis on, on väge. Äge, on midagi, mis on kaasasündinud kõigele. Tibatillukeses kuuseseemnest peitub suure puuhiiglase vägi. Võimalus selleks kasvada ja saada. Mida me iga igapäevaselt kasutama, söögid? Selline veidi sobimatu seos peitub kanaks, tibuks saamise vägi ja, ja me võime näha seda imet, seda moondumist. Ka inimeses on oma vägiomadused, võimalused saada kellekski millekski sõltuvalt tingimustest, elude eest. Ausus on oluline elumõnu. Seal maakeelne mõiste, mis tähendab palju enam kui kehaline mõnu seal meeleline, vaimne mõnu. See on asjade kulgemise õnnestus, olemise mõnu. Mida iganes me teeme, kasvõi siin praegu teiega vesteldes. Selle selle mõnu loob hea seltskond, teineteise mõistmine, hea keskkond, võimalus, kas ta keelt vahepeal. See on üks pisike asi nendest pisikestest asjadest koosneb meie elu ja nad võivad teha meie elu mõnukaks, rikkaks või, või raskeks. Tundub, et te olete sellised rahulikud, sallivad inimesed kas ka teistesse, uskudes religioonidesse? Ja meie meelest igal inimesel on õigus järgida seda usku, mida ta tahab, mida ta oluliseks peab. Olgu see kristlus paha ism, turism, islam, need jumalad, keda teised usud järgivad maousulisel, ei ole keelatud ühtegi jumalat järgida. Me võime, kui maousuline tunneb selleks vajadust vabalt palvetada. Andi viia ka näiteks kristlaste, juutide ja moslemite ühilisele jumalale Jahvele, Jehoovale, Allahile. Me oleme vabad. On muusikaaeg ja minu inimesed ja Salis. Osa rahvast oskan lugeda, ühes olen kindel, et nad on head inimesed meeldiks sulle ka usu, et nad kõik üksteistki. Kuna ei klapi, võib olla tegu lihtsalt halva esmamuljega, nad mõistavad ja peavad endast lugu, kas siis, kui neil puudub kontakt sinuga? Kui Taylor kokad siduvas jagades iga mure, vot selle tõsidust ja vahel piisab pilgust ka tule tundeid sõnadesse tõlgitud karnarhoolidele ju ja häid inflatsioon alla kunagi soovinud halba juhtuks, siis juhtus kogemata juba möödas, unustatud kõigest süngetest üle argipäeva mured rõhuvad ümber, nende omavahelisi suhteid tegelikult ei mõjuta üldse, kui ma eksi, siin on minule teist elu segi läinud, päriselt ongi teisiti paremini siis kõik oleks kõigil asjad ajaloo selle osa kursusest lahkunud on minu inimesed ja mina olen. Küla on suur, siis on vahemaad väiksed talongid seikleja, aga ära jää võõraks koos, koos koos koos vallandame tolgused koos palkame spetsialistid, kuid keegi teine meie eest otseselt puruks kisti. Verstaposti, keegi läbime, juuri teadis, olen mäletamist voli, elan vita, ideid. Muusikat tema nahavärvi vaimu, tema religiooni rikkus tema hariduse, mis iganes, mille järgi võid unustada maha jättes selle nime ainult uppunud laevale, kui öeldakse sona, mis elab ja hingab tegelikult, kuulub pangale. Kuskil raamatus on see rida, kui keegi ütleb ja ei hoia ainult endale, mõtleb nii nagu, kas sina seda teeks iga päev, mis koht on maailmapildis ja teised on ikka päris suur ennet temaga minut. Minu vanematele inimestele, kes on ühendatud pühendatud, kes tunnevad, et neile pühendatud ütlemata ütle hääle privileege, pühendatud kõigega, mis sinus on nii palju, palju tähendab kõige kõrval üks inimene räägin siis biokergelt kuningatele, küla keeles lihtsalt võimalusest näidata, mis meelel südamel kirjas, vaja kirjutab verega alla, jääb rahvale. See ei lähe kunagi mehega hauda, teenin oma inimesi, esinejaid, erandit, ütlen veelkord, minu inimesed vajustunud, mitte kedagi. Kui inimesed minu rahvas, mu seltskond, inimesed siin-seal kõikjal igal pool. Mu inimesed peavad ise põhilised, kui inimesed, mu inimesed, minu inimesed. Ahto Kaasik te rääkisite meile enne paljudest väärtustest, mida maausulised kalliks ja oluliseks peavad. Teie valitud laulus laulab Saliis inimestest kõik, mida tehakse, on pühendatud ümbritsevatele inimestele, laulis Salis. Mida või kuidas, mis tunnevad maausulised teise kõrval seisva inimese vast? Oleneb inimesest, mida tuntakse. Kuid mul on küll tunne, et maausuline keskmiselt on üsnagi sõbralik, inimlik salliv. Et seesama elumõnu selle juures on oluline hea läbisaamine mitte ainult iseendaga, mitte oma keskkonnaga, vaid ka teiste inimestega. Ilma selleta seda mõnukat elu lihtsalt ei ole. Ei ole. Pere keskel. Kas teie oma peres lapsed kasvavad kama usulistena? Tundub küll niimoodi, et ega ma neid teadlikult mingisse usku ei kasvatata, aga aga ma jagan nendega oma elu. Ma ei varja oma tõekspidamisi ja vaateid väärtusi nende eest. Ja kui neist ka täiskasvanuna saavad maausulised, on see minu jaoks puhas rõõm. Kui ei saa, siis on ka lihtsalt nende oma elutee. Aga lastega tekivad ikkagi aeg-ajalt sellised väikesed väitlused või siis peatega midagi selgitama. Väitlusi, mitte aga siin, hiljaaegu enne jõule tuli mu viiendas klassis käiv poeg koju ja kurtis, et muusikaõpetaja sunnib neid kirikulaule laulma. Ja tema ütles, et tema ei laula neid laule ja äkki siis muusikaõpetaja oli jäänud endale kindlaks, et teate küll laulma et selliseid hetki tuleb, aga mul on tunne, et meie kodus valitseb üsnagi suur üksmeel. Ahto Kaasik me soovimegi, et see üksmeel jääks teie kodusse püsima ja missugune oleks teil nüüd võimalus oma soov öelda Eesti rahvale raadiokuulajaid. Et nüüd alanud päikes aastal ja algaval kalendriaastal soovin igal inimesel jääks aega ja jaguks väge vaadata enda sisse, et otsida enda seest rahu ja heaolu. Ja et meil jätkuks kõigilt jõudu, kiirata seda rahu ja armastust ka meie lähedastele meie ümbritsevatele. Aitäh teile ja soovime kõike sedasama teile endale ka kuulame teie valitud laulu lõpetuseks Liisi Koik sonilt Väikejärv. Meie külaline oli täna Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja. Usuliste juht Ahto Kaasik.