Viljandi rajooni kõige suurem ja üks rahvarikkamaid Eesti NSV mandrirajoone territooriumilt üks kahekümnendik vabariigist. Ainuke rajoon Eestis, kus asub kolm linna. Mustla, Suure-Jaani ja Viljandi. Viljandisse sõidutatakse tavaliselt rohkem ikka suvel tullakse vaatama seda kaunist linna puhkepäeva veetma, jalutama, lossimägedest ja kuulama, kas Viljandi Järvika kohiseb, nagu kõigile tuntud ja Viljandi paadimehe laulus. Maalilise Viljandi järvel hobuses lossimägedes mis ometi on mähkunud lopsakas rohelusse raekojaga kajamas, pisikeste kelgutajate suusatajate Kilgetest meenutavad sünged müürikaared tükikest Viljandi. Talviste ajaloost muistsel ajal asetas siin üks eestlaste tugevamaid linnuseid mida raud rüütlitel tuli rünnata nädalapäevad. Ja küllap seepärast, tundes hästi oriestatute vabaduseiha püstitatigi siia paksude müüridega loss mis oli ordurüütlite üks kõige tugevamini kindlustatud pesi. Turupidamise paigale lossi väravate ees tekkis hiljem kaupmeeste ja käsitööliste asula. Ning üheksa aastat vähem kui seitse sajandit tagasi sai Viljandi endale linna nime. Viljandi linn on oma ajaloo kestel sõdade keerises 12 korda maha põlenud. Rahvale kannatuste ja murede rohkest minevikust on saanud oma nime läbi linna voolab valu, aja. Viljandi kandi ajalookroonika on rikas kuupäevadest ja aastatest mis tähistavad muistseid, vabadusvõitlusi, ägedaid lahinguid orjastajatega, rahva ülestõuse. Viljandi rajoon on ka tuntud revolutsionääride eesti rahva vabaduse eest võitleja Hans Pöögelmanni ja Jaan Tombi sünni- ja noorusmaa. Silm peatub järve otsas künkal asuval mälestussambal mis püstitati siia fašistlike okupantide poolt suure isamaasõja-aastail mõrvatud tuhandete Nõukogude patriootide mälestuseks. Hoiatava hiigelsõrmena kerkiv obelisk manitseb valvsusele, et iialgi enam ei saaks korduda inimese õnne ja rahu vaenlaste julmalt veretööd. Et lossimägedest ei kostuks enam kunagi relvade tarinat. Järve peeglilt kajasid vastu ainult rõõmsad laulud oma kodulinna armastavate, viljandlaste ja kõikide teiste suust, keda esmakordselt või korduvalt Halli paadimehe järve kallastele toob suvi. Talvel, aga kui järv on jääkaane all võetakse Viljandisse ette rohkem asjalikud käigud. Ja seepärast alustasime meiegi oma seekordset ringsõitu tutvumisest Viljandi tööstusettevõtetega. Viljandi lina ketramise kudumise vabrikus saime tuttavaks, kehtestati vahetus meistri Heino Simsoni ja tema töökaaslastega. Sellele vahetusele omistati möödunud aasta lõpul esimesena rajoonis kommunistliku töövahetuse kõrge nimetus. Võistlus kommunistliku töövahetuse kõrge nimetuse eest on toonud kaasa Viljandi lina ketramise kudumise vabrikusse uue suhtumise töösse. Ketrustsehhi brigadiir, laine pirn, kellega koos tutvusime tsehhi tööga rääkis, et kommunistlikult töötamise ja elamise ideaal on kutsunud kollektiivis esile määratu vaimustuse ja tõmbad mahajääjaid kaasa elama ühisele üritusele. Kommunistlik kohustus suurendab iga üksiku töötaja vastutust tootmisplaani täitmise eest. Põhimõte õppida kõikide mehhanismide käsitsemist, tõstad kollektiivi liikmete kvalifikatsiooni ja see tagab tööviljakuse tõusu kogu vahetuse ulatuses. Kui näiteks mõni ketrajatest haigestub, oskab kedrusse mahavõtja teda asendada. Ilmad toodangu hulk ja kvaliteet kannataks. Eestimaa Kommunistliku partei Kaheteistkümnenda kongressi delegaat Viljandi lina ketramise kudumise vabrikust. Magda Jakov Leva on kaastöötajate üksmeelse otsuse järgi väga tubli inimene. Ta töötab kudumistsehhis suure masina juures, millesse jookseb poolide raamidelt kokku 232 niiti, moodustades nagu suure ämblikuvõrgu sõrm käärimismasin. Päeva jooksul valmistab kudumistsehh peaaegu viis ja pool 1000 meetrit riiet. Üks, 91 selleks tarvilikud lõngast käib läbi kongressi delegaadi vabriku parteialgorganisatsioonisekretäri Magda Jakovlevi käest. Teie töö on siin masina juures niisugune, hetkekski ei saa lahkuda, siis jääb masin seisma ja seepärast organisatsiooniline töö tuleb teha kõik väljaspool tööaega. Peale kaheksat tundi tuleb kõik organisatsioonil töö teha ja kodust tulen ja käin tsehhides, räägin rahvaga, küsin, mis neil muresid on. Peale sekretäri ameti on veel rahvasaadik, olen, missuguste mõtetega nüüd kongressile sõidate? Missugustest saavutustest võite sel puhul nimetada Kaheteistkümnenda kongressi eelses vallust, momendil toodame käsitööriiet uut toodangut ja lähemal ajal nädala-paari pärast hakkab meie vabrik tootma ka põrandatekke. Vaipu ja present on uus artikkel. Praegu toodangus ja edaspidiseks on meil kavas lähematel aastatel vabriku rekonstrueerimine, mille tõttu sortiment ja toodang veelgi suureneb. See viljandlase Eerik Kohtla laul Ena Põdra sõnadele Endla auto ja Viljandi kultuurimaja estraadiorkestri esituses autori juhatusel tõimeid Viljandi eakabasse tööstusettevõttesse Tulevikku vabrikusse, mille toodang, nagu juba laulust kuulsime, sai tuntuks ka Brüsseli maailmanäitusel. Ette võtta aga nooruslik, looduslikul sammul tõusude trühki või õigemini selle järele otsustades, kui mehhaniseeritud siin töö käib mootsalt uus viimaseks automatiseeritud operatsiooniks, nagu tutvustab vabriku ametiühingukomitee esimees seltsimees Teder, on tikutoosid. Epiketeerimine enne maal veel töötas etike keeruline masinatel kaks inimest nii Välitoosidel kui ka sisedoosi välja praagija veidi üle 500 automaadile. Nüüd masin, siin ei tule enam väe Etigiteeriv masinaid juhil tõsta doose, vaid ainult libistada nad raportöör lindile. Ja samuti on vabanenud sisedoosi prageeria. Seda teeb iva automaa. Vaat sellega on väga palju kergendatud inimese tööd. Kõige vanemaks tööliseks Viljandi tuletikuvabrikus on Eesti NSV ülemnõukogu saadik Margareta Rosenberg, kes töötab siin 37 aastat ja selles hoones päris algusest peale. Tänne 1000 925.-st aastast peale. Mina isiklikult töötan, päevad 80000 toodi käiden. See on enam-vähem, aga kuna ennem töötasin neli korda vähem, see on umbes 20000. Toodi päevade, see on tänu masinatele, töö läheb kiiremini. Ja nad töötavad palju kiiremini ja teevad palju parematki kui ennem, ennem oli väga palju praaki meil esinud. Kuidas praegu vabrikus tuju läheb? Läheb väga hästi, pean ütlema, meeldinud vaatlikud, peab ütlema, et ei olegi, niisugust ei ületaks normid, kõik ületavad tublisti oma töönormid, igapäevased töönormid. Kõik töölised ületavad töönorme rohkem kui 800000 doosi tikku päevas. See on Viljandi tuletikuvabriku Eestimaa Kommunistliku partei Kaheteistkümnenda kongressieelne saavutus. Vabariigiparteiorganisatsiooni kahe kongressi vahelisel perioodil on kõigi Viljandi tööstusettevõtete töö olnud edukas võitluses seitseaastaku plaanide ennetähtaegse täitmise eest. Äsja antivabriku kollektiivile üle rajooni parima ettevõtte rändpunalipp ning metsa-puidu- ja paberitööstuse ettevõtete vahelise sotsialistliku võistluse võitja esimene preemia ning rändpunalipp. Kuigi Viljandi pole tööstuslinn, on siin tööstustoodang võrreldes ennesõjaaegse ka kasvanud kümnekordseks. Uute ettevõtetena on rajatud konservitehas, jahu ja leivakombinaat jalatsite kombinaat. Neli tööstuskombinaati. Praegune Viljandi rajooni tööstusettevõtete tootmismaht suureneb seitseaastaku lõpuks veel kaks korda. Rekonstrueeritakse vananenud sisseseadetega ettevõtted, ehitatakse uus mööblivabrik. Tohvrel valmib aasta pärast tellisetehas, mille aastatoodangust jätkub 200 individuaalelamu püstitamiseks. Jooni suurimaks tööstusettevõtteks jääb aga endiselt Viljandi Lila ketramise ja kudumise vabrik kus tehakse ulatuslikud rekonstrueerimise tööd. Ühel vara grammofoni plaadil lauldakse heast elust Mulgimaal kui anname sõna rajooni põllumajanduse inspektuuri juhatajale seltsimees Herman rannale kell on käepärast ülevaatlikumad andmed. Mõnel pool veel praegu, kui kujutatakse ette, et vana Mulgimaa, see on kindlasti nii-öelda päris viljaait. Niisugune arvamus on pärit kodanlikust ajast, kus nii-öelda Mulgimaal oli suur Talupidajate, kulaklike klik omanud küllaltki suurt ülekaalu. Seega oli uhke mulgimaa nime taha peidetud suurte raskustega võitlevad talurahvamassid. Kolhoosikorra tingimustes hoolitsetakse aga praegu võrdselt kõigi majandite jamade eest. Maarahva igale liikmele on loodud võrdselt lahedat elutingimusi. Iga päevaga likvideeritakse kodanliku korra poolt päritud puudusi. Võideldakse selle eest, et rajooni kõik majandid omaksid võrdseid tingimusi majandite edukaks edasiarendamiseks. Üheks niisuguseks näiteks on maaparandustööde teostamine Viljandi rajooni ühismajandis. Näiteks põhiliselt ainult möödunud aasta jooksul teostasid rajooni majandid kuivendustöid üle 3000 hektari. Maaparandustöödele, millele kodanlikul Mulgimaal ei pandud vajalikku rõhku on aga Viljandi rajoonist tegelikult suur vajadus. Näiteks ka käesoleval aastal on Viljandi rajoonis planeeritud rahalises maksumuses maaparandusetöid rohkem kui üheski teises rajoonis Vabariigis. Seitsme aasta jooksul tehakse Viljandi rajoonis maaparandusetöid rohkem kui 20000-l hektaril. See on ligilähedaselt poolel rajooni kogu põllumaast. Suurte maaparandustööde vajaduse tõttu. Nõndanimetatud viljarikkal Mulgimaal maa parandajatele on kerkinud täiesti uusasula uute nägusate elamutega ajakohase remondi, töökojaga, administratiivja teiste hoonetega. Kui siia lisada, et Viljandi rajoonist toodeti möödunud aastal ainuüksi eelmise aastaga võrreldes teravilja ja piima ligi 5000 tonni kartuleid ligi 7000 tonni rohkem. Et lihatootmisel saavutasid rajooni kolhoosid vabariigist teise koha. Et seitseaastaku jooksul suureneb rajoonis teravilja toodang üle kahe korra piimatoodang 2,6 korda ning lihatootmine ligi kolm ja pool korda, siis saame ilmeka ettekujutuse majanduse arengust tänapäeva Viljandi rajoonis. Millele vanalt, nõndanimetatud viljarikkalt, Mulgimaalt pole midagi nimetamisväärset võrdluseks tuua. Kujukas näide põllumajanduse edusammudest Viljandi rajoonis on hästi tuntud koidu kolhoosi arengutee. Praegune viiekordne miljonär, kolhoos oli veel kümmekond aastat tagasi vabariigis üks maha jäänumaid lihatoodete iga 100 hektari tulundusmaa kohta ainult 6,2 tsentnerit piima 76 tsentnerit. Eestimaa Kommunistliku partei Kaheteistkümnenda kongressi delegaat, kolhoosi esimees Arnold Rohtla võib aga kongressisaali astuda rõõmuga südames ja möödunud aasta töötulemustest öelda, et. Tootsime piima juba 440 tsentneri ja liha 68 tsentneri. See oli siis möödunud aasta lõpu seis möödunud aasta lõpuseis ja, ja selleks aastaks, missugused plaanid on selleks aastaks? Meil on kavandatud toota piima? Viis asentneri liha juba 100 tsentneri hektari tulundusmaa kohta. No need on plaanilt, kuid me usume, et meie kollektiivi need kindlasti täidab detsembri pleenumi otseselt läbi arutades kolhoosi talurahvas. Meil võtsid otsuse vastajad täita Seitsmeaastak 61. aastal liha ja piimatootmise osas. Ja seitsmenda aasta lõpus 65. aastal toota piima juba 1000 sadakuuskümmend, tsentneri ja liha kogu liha 170 tsentneri hektari, tulundusmaad kohta ja sealiha sellest 250 Sentneriga 100 hektari põllumaa kohta. See on ka teie kolhoosi seniste saavutuste juures väga suur tõus. Missuguste reservide arvel vaadata, seda nii lühikese aja jooksul saavutada? Need reservid on tööviljakus, mehhaniseerimine ja maaparandus. Võtame kasutusele sääraseid maid, mida varem. Nad ei ole mingisugust toodangut. Ta andnud elu koidu kolhoosis nagu teisteski rajooni majandites läheb kindlal sammul ülesmäge. Ajaloolisel päeval, mil Moskvas alustas tööd Nõukogude Liidu kommunistliku partei keskkomitee detsembri pleenum kogunesid koidu kolhoosi Karl lauda kommunistliku töö brigaadi nimetuse saamise eest võitlevad brigaadi liikmed ühismajandi klubisse. Et teha kokkuvõtteid võistluse tulemustest ning analüüsida, kas kollektiivi jõupingutused on kandnud vilja. Kas brigaad on vääriline vastu võtma kommunistliku töö brigaadi kõrget nimetust. Kohal viibinud partei rajoonikomitee sekretär seltsimees Raave tegi teatavaks rajooniorganite otsuse anda Heleene kolli lüpsjate karjatalitajad brigaadile kommunistliku töö brigaadi nimetus. Viibides Koidu kolhoosis, tundsime huvi ka selle brigaadi töö vastu ning vestlesime sellest seltsimees rolliga. Kui suurtel keskmine toodang siin on lehma kohta lüpsame välja 3600. Sõnaga lapsed on head, kõik loomad nende eest hästi hoolitseda, saun on head kõik ja peaasi, et Uulton tari seitsmeaastaku plaan on ikka nii, et ligi 4000 lehma kohta välja lüpsa midagi kolhoosi zootehnik seltsimees Kuld arvab, kas need kohustused on reaalsed. No reaalsed on kindel, töötajad on siin tublid, brigadir on ka väga tubli kaua aega siin töötanud. Ja lüpsed on ka seal midagi halba ütelda. Kõik on siiani hästi töötanud ja need ülesanded on jõukohased kindlasti. Ka koidu kolhoosi kolmas põllundusbrigaad, kus brigadiriks on seltsimees Karla õmblus võistleb kommunistliku töö brigaadi nimetuse saamise eest. Üksmeelselt otsivad brigaadi liikmed uusi abinõusid tööviljakuse ja põllukultuuride saagikuse tõstmiseks. Jah, see on, see ongi peamine seoses Nõukogude Liidu kommunistliku partei detsembri pleenumi otsustega meie kraadiga neid jälgisime kogu aeg ajalehest ja olime nagu veidi imestunud, et kuidas need kõlasid kokku meie enda otsusega, et just nagu oleks meie mõtted selle juures ära loetud meie plaanilist põllusaaki, see oli ka kahekordistada. Kui möödunud aastal võtsime endale kohustused, sotsialistlikud kohustused, toota igalt põllumajanduselt keskmiselt 20 tsentnerit äri siis natuke, kui öelda seltsimees Hruštšovi sõnadega, sulpsatasin selle koha pealt ei suutnud seda täita, jäime 18 kuu peale. Kui meile teised viljade taliviljad, oder suvinisu talinisu andsid välja üle 20 keskmiselt siis just segavilja osas. See põld ei olnud nii hästi väetatud, see tõmbas meid alla. Neid jõuame, just arvame turbamulla najalt suudame ka selle ja orgaaniliste vajadused, parimal katsel suudame selle põllu väetavad, nii et meil enam sissekukkumist vast ei ole. Kaarte käsul aastal võtsime sotsialistliku kohustuse toota igalt teravilja hektarilt keskmiselt 24,3 sätneri täri Rosena nagu nüüd apteegikaalud, kuidas öeldakse, kaalutud, kuid meie nad käituvad meil peame selle saavutama. Viljandi rajooni Koidu kolhoosist töötab ka sotsialistliku töö kangelane lüpsja-karjatalitaja Pelagija järvekülg. Ta lüpsis möödunud aastal igalt oma grupi lehmalt välja 4786 kilogrammi piima. Detsembri pleenumi eelõhtul. Ta andis oma kõrge toodangule seal üksi gruppi. Maalija movitsale alustas tööd ise ühismajandi kõige madalama toodangulise lehmade grupiga ning kohustus lähematel aastatel saavutama igalt lehmalt 5000 kilogrammise piimatoodangu. Uue ja eesrindlik otsimine ning juurutamine põllumajanduses, millele oli pühendatud partei keskkomitee detsembri pleenum on haaranud rajooni iga majandit. Pole sugugi imeks panna, kui majandite vasikate pere ei oska enam lugu pidada ämbrite ja piimanõude kolinast häältest, mis on alati erutanud noorkarja. Seevastu aga niipea kui ammlehmade juurde viiva vahekäiguuks jääb tavaliselt pisut kauemaks suletuks hakkavad laudast kostma nõudlikud hääled. Kui palju sellest kasu on, kui palju odavam pole keeruline välja arvestada. Iga vasikas tarvitab päevas viis, kuus liitrit piima. Kui rajoonis kasvatatakse ammlehmi kasutades aasta läbi pidevalt ainult 100 vasikat siis tähendab see seda, et vasikad lüpsavad ise aasta jooksul 200 tonni piima. Ikka laiemalt võtab rajoonis maa noorkarjavabapidamine ja sigade kasvatamine suurtes sulgudes. Viimase osas võib näiteks tuua Savikoti sovhoosi, kus nuumikute sigala endises 24. sulus kasvatati 90 kuni 100 siga. Pärast ümberkorraldamist mahutab kaheksa sulgu ligi 600 nuumikut. Need hoogsad, marsi helid kostsid meie mikrofoni Holstre kultuurimajast, kui me Viljandi poole tagasi sõitsime. Rajoonis on üle 30 kultuurimaja, rahvamaja, kolhoosi klubi üle 150 kunstilise isetegevuse. 3000 osavõtjaga vanimaks koori kollektiiviks rajoonis on aga sega korkoit, mis tegutseb juba üle 90 aasta. Tähtsamate kultuuriasutuste hulka. Rajoonis kuulub teater Ugala, mis annab aastas kuni 350 etendust. Igal nädalal antakse neli, viis etendust ka väljaspool Viljandit. Elanikkonda teenindavad veel neli kino, teatrit ja kümmekond rändkino. Kultuurielu juhtsast arenemisest kõneleb ka see fakt, et rajooni 80. raamatukogus on viimase 10 aasta jooksul kasvanud raamatufond kolmekordseks. Kui lõpuks lugeda kokku veel rajoonis töötavat kesk ja seitsmeaastased koolid, tehnikumi meditsiiniline keskkool, muusika ja spordikoolid, saame juba ligikaudu 50 mitmesugust õppeasutust, kus õpib üle 7000 õpilase. Ja üldse, mis alati rõõmustad. Et kõikjal läheb elu jõudsalt sammul edasi, kõikjal kasvab, kõikjal areneb, kõikjal ehitatakse. Viimaste aastate jooksul on ehitustegevus Viljandi rajoonis tublisti hoogu võtnud. Kuna rajoon on põllumajanduslik, tuleks esimeses järjekorras märkida ehitustegevust, millest oleneb põllumajandussaaduste toodangu suurendamine. Seoses partei ja valitsuse poolt püstitatud ülesannetega jääb rajoonis tunduvalt suurenema veiste, sigade, lammaste ja lindude arv. Põllumajanduslike loomade ja lindude pidamistingimuste parandamiseks on rajoonis ehitamisel rida uusi tootmishooneid. Möödunud aastal saivad rajooni kolhoosid ja sovhoosid 16 uut tootmishoonet. Tunduvalt areneb ajakohaste tootmishoonete ehitamine ühismajandites ja sovhoosidest aastatel 1000 960965. Käesoleval aastal näiteks on planeeritud ja osalt juba ehitamisel 54 looma ja linnufarmi sealhulgas veisefarme 1150-le ja seafarme 10-le 1000-le 397-le loomale. Seitseaastaku lõpuks aga saab rajooni põllumajandus 202 uut ajakohast tootmishoonet. Kolhoosikeskuste väljaehitamisega suureneb elamuehitus tunduvalt. Nii on plaanis ehitada 1960. aasta jooksul ligi 100 elamut üldpinnaga 6559 ruutmeetrit. 1970.-ks aastaks peab maal välja ehitatud Elamispind moodustama üle 101000 ruutmeetri. Seega saab 1970.-ks aastaks põhiliselt lõpule viidud tootmisasulate välja ehitusrajoonis elamute, sotsiaalkultuuriliste ja kommunaalobjektide ehitamise ulatusest. Viljandi rajoonis, eriti aga Viljandi linnas, saame ettekujutuse, kui meenutame, et elamu ehitamiseks on eraldatud seitsmeaastaku jooksul 11,4 miljonit rubla kõikide riiklike objektide ehitamiseks aga ligi 25 miljonit rubla. Jutuajamisest rajooni täitevkomitee aseesimehe seltsimees keskkülaga selgus, et Viljandi omandab õige peatselt päris uue ilme. Kuigi ta juba praegu viimaste aastate jooksul on palju muutunud. Linna äärtesse on rajatud terved uued linnaosad. Uue Veski ja Paalalinna on kerkinud ligi 300 individuaalelamut. Linna keskrajoonis. Uute elumajade kõrval paelub pilku tore spordihoone, kus on kolm võistluse treeningusaali, avarate tuši, riietus ja teiste kõrvalruumidega. Kohale, kus veel kodanlikul ajal asetses mõnda aega seasaare kõrts mis oma nimetuse sai orduaegsest saarekesega mudatiigist, milles suviti põrmutamas käisid Antoniuse vendade kloostri pühad sead igalühel kelluke kaelas on sõjajärgsetel aastatel kerkinud imposantne kultuuripaja. Praegu ehitamisel olevatest ühiskondlikest hoonetest võiks nimetada uut sauna ja pesumaja. Valmib ka uus administratiivhoone ja sügise poole saab Viljandi ajakohase võõrastemaja. Suure-Jaanis saab valmis uus keskkoolihoone on kavandatud ka Viljandi järve äärse lõplik väljakujundamine ja heakorrastamine. Meie saateaeg hakkab lõpule jõudma. Muidugi ei suutnud me poole tunniga läbi käia ega jutustada kaugeltki kõike seda, mis on praegu Viljandi rajoonis. Suurt tähelepanu väärset, mille poolest rajoon rikas ja mis on ka veel nii mõneski lõigus puuduseks piduriks. Kuid ühes oleme kindlasti veendunult Eestimaa Kommunistliku partei Kaheteistkümnenda kongressi koosolekusaali astudes võivad delegaadid Viljandi rajoonist rajooni rahva nimel kinnitada et seitseaastaku ülesannete elluviimine läheb siin edukalt. Et need ülesanded täidetakse ennetähtaegselt ja ületatakse.