Tere hommikust, kolmandat korda läheme reisile müstilisele Venemaale. Eelmisel korral tee David Vseviov rääkisid laadakommetest, aga ilmselt kõik meelelahutusest ei ole veel räägitud, nii et pisut kõigepealt, enne, kui me läheme päris Venemaal koju, räägime veel natuke meelelahutusest. Tere hommikut, laat on hea, huvitav koht ja seal me eelmine kord viibisime päris pikalt muidugi alla selle aja, mida laadal sobiks beeta ja mida omal ajal veedeti. Aga laada puhul jäi meil vist mainimata üks päris huvitav asi, mis laadale eelmisel sajandil ja sajandi viimastel aastakümnetel tekid ja see on ju sisuliselt kino eelkäija, need on kõikvõimalikud nisukesed, vaatemängulised, nii ehitised kui ka väiksemad moodustised, ma ei oskagi nüüd täpselt nimetada, näiteks vene keeles kutsuti nisukest kasti kuhu saivad Ta ja siis läbi suurendusklaasi sisse piiluda ja seal oli siis põhimõtteliselt lindile joonistatud pildid ja kahest otsast sai siis neid nagu edasi kerida, tuleb meelde vist lapsepõlves niisugused väikesed filmiaparaadid, kus filme sai näidata seinale põhimõtteliselt samasugused asjad ja neid inimene vaatas siis sinna ja see mees, kes kopika eest seda siis edasi keerutas, rääkis talle siis juttu, mida ta seal nägi ja esimesed nendest olid siis nisukesed, kus lindile olid maalitud süžeed piiblist ja tänu sellele ongi see aparaat saanud endale nime Rajok sest seal oli rai, paradiisipildid või igasugust muud piiblipildi, ta võisid ka olla. No ütleme, Aafrika metsloomad ja igasugused vaatamisväärsused ja Pariisi vaated ja vot see oli ka üks niisugune asi ja siis tulevad, et väga suured nisukesed juba kapitaalsemat laadi ehitised, kuhu oli siis näiteks ühte kutsuti Panoraamaks ja juba see sõna ütleb, millega on tegemist oli ehitatud siis niisugune ümmargune hoone, vaata, võis olla telk, loomulikult oligi laadal telk ja selle seinal oli siis rindpilt ja inimene astus siis sinna sisse ja näiteks sinna oli maalitud Borodino lahing ja seda veel täiendati, nii et ta võis olla ruumiline, nii et mõned siis maalitud sõdurite figuurid olid, ütleme, papi peale maalitud ja ettepoole tõstetud ja seda võis saata ka näiteks püssipaugud domine, muusika, siis lasti kuskilt sealt tagant sisse suitsu, püüdes jätta muljet, et sa viibid niisuguses miljöös, nagu ta võis olla siis paradino lahingu ajal ja vot nende nimi oli siis Panorama, aga olid ka siis Dior omad, Diorama on siis täpselt see, millest ma juba siis nüüd praegu hiljem rääkisime, kus ta on mitmeplaaniline ja veel üks huvitav vahepeal tekkinud arendus sellest samast edasi oli tsükloraama tsükloraamalises selline, kus seda linti, kui nii võiks ette kujutada, tõmmati siis mööda ringi edasi, nii et see pilt nagu silmi eesliik ja põhimõtteliselt see on nagu mingisugune väikene kino eelkäija, nii et sa oled ühel kohal ja tõmmatakse mingit linti ja näed sedasama porotino lahingut. Nii et vot need kaks asja järgmine kord jäid rääkimata, tulid mulle hiljem meelde ja ma mõtlesin, et kuna kuna hiljuti tähistati ju kino ümmargust aastapäeva, et niisugused olulised eelkäijad ja kuidas vot ideed tekivad ja kuidas koheselt nad leiavad rakendust kõigepealt meelelahutusel algelises vormis ja hiljem juba seal kujuneb siis välja niisugune suurem meelelahutuslik tööstus. Vot see on nüüd võib-olla üks huvitav, huvitav moment. Aga kui nüüd selle meelelahutusega tulla tagasi sajandeid ja me pidime ju liikuma mööda sajandeid edasi-tagasi, meil ei ole mingeid piiranguid seda. Me lubasime siis sajanditel ütleme 15 16 Venemaa tingimustes ikka ainus meelelahutus soliidsetele meestele on kirikulaul. Ega midagi muud eriti ei ole. Veel üks meelelahutus, pigem naiste meelelahutus, on kiikumine, kiikumine on üldse üks põnev ja täiesti eraldi teema. Sajandeid hiljem ta muutus väga huvitavaks lubatud apsalutismi ajal niisuguseks Privoolseks tegevuseks kiikumistisega nimetatakse kõikvõimalike pikantsustega tegevuseks silme ees, ta võib ju meil olla kõikidelt krabüüridelt või kuskilt, kuidas siis kalal härrasmees kiigutab daami kiigel ja kuidas seelik siis ujub ülesse ja alla, nii et see on niisugune tegevus siis talvel ja see on väga huvitav, muuseas, seda on Venemaa ajaloo uurijat märkinud, et vot kõik meelelahutused, mis on seotud ütleme mäest kelguga, allalaskmisega ja, ja ka hiljem uisutamisega, et need on just seotud nende aladega, kus siis elasid soomeugrilased, need ilmselt need kombed on üle võetud, sealt tulevad kõikvõimalikud, võib-olla natuke pahelised meelelahutused nagu suitsetamine, mis on pikka aega keelatud, aga see on ka omaette teema, sellest võib kunagi pikemalt rääkida. Ja muidugi Venemaa tingimustes ja mitte ainult Venemaa tingimustes, vaid ka üldse Euroopas tegelikult vist niisugune aktiivne ainus meelelahutusse on jahipidamine. Ta pole vist Venemaal kunagi muutunud niivõrd äärmuslikuks tänu Venemaa avarustel, nagu ta oli näiteks Lääne-Euroopas, kus on teada, et jahipidamise eesmärkidel näiteks nendes väikestes Saksa vürstiriikides võisid siis valitsejad keelata talupoegadel ütleme, põllumajandusega tegelemine mingiks ajaks. Kuigi oli nüüd, ütleme, vili on valmis ja sa pead hakkama teda koristama ka näiteks samal ajal poegivad mingisugused jahilinnud, keelatakse vilja ärakoristamine, sellepärast et hiljem oleks siis jahiobjekt. Ja selle taga on nüüd mingite sajandite filosoofia mõttelaad ja see on ka erakordselt põnev aeg. See on nüüd see aeg, mida ajaloolased nimetavad absolutismik. Son aeg, kus valitseb idee, et valitseja, kuninga naudingute üks tund tegelikult kaalub üle sadade tuhandete vaeva, piinad ja ka ütleme näiteks surma. Nii võeti ka talupoegi sundida, mul ei tule meelde, see oli vist näitena võrdenbergis, kus katkestatakse praktiliselt kogu elanikkonna talupoegade töö, sundides neid siis jahiseltskonnale, vürsti jahiseltskonnale, et hertsogi jahiseltskonnale ette ajama, siis üle terve riigi 6000 metskits või midagi sellist. Vaat nisukesi äärmuslikke näiteid Venemaa ei tunne. Aga siin on peamine põhjus, mitte selles, õpid, Vene valitsejad oleksid kuidagi humaansemaid või teine Venemaa avarused on, teised mõõtmed on suuremad, mõõtmed on lihtsalt suuremad ja ei ole vaja püstitada rivi talav poegadest ühest piirist teise piirini ja siis põhimõtteliselt kammida kogu oma selle territooriumi läbi. No üks meelelahutus, mis hiljem vääriks võib-olla eraldi kohe vestlust, on Venemaal kaardimäng. No kui meelde tuletada Puškini või teisi autoreid, siis pika aja draama ja muud asjad tulevad kindlasti meelde. Ta on olnud Venemaale kuskil 16. sajandil. Kuid huvitav, et aastaid teda harrastatakse ikkagi vähem kui täringut. Nii et hasartmängudes, kus sa ruttu võid kindlaks määrata, kes siis võidab. Eelistatakse pigem päringud kui kasvõi sedasama hilisemat kuulsa Touch kood, mis on ju ka väga lihtne toiming kolm neli kaarti ja juba on selge, kas 20 pükson täis oled lõhki või oled saanud vähem päring, kuid kindlasti kõigil on silme ees täring nende oma täppidega, siis tol ajal on päring natukene teistmoodi, ta on kas mustad küljed või valged küljed, nii et tõenäoliselt lihtsalt siis on tegemist kahe arvuga, kas sul on rohkem musta või on seal rohkem valget. Ja sulitsemine on ka tüüpiline, nii et raskem on siis selle täringu küljealune vastasalune, mille vastaspoolt sa tahaksid nagu endale saada. Nii et kui on soov, ütleme nüüd keegi on siis sulimängija ja ta mängib valge peale, siis on tavaliselt tema täringu must külg tehtud raskemaks, siis raskusega kukuks alla ja tal tuleks kogu aeg valge peale. Need on need küllaltki klassikalised nipid, mida kasutatakse vist tänapäevani, kes, kes nüüd selles valdkonnas peaks, peaks sulitsema. Muuseas, mardimängu ei salli näiteks Peeter esimene. Ja eelistab malet ja kaardimäng salliga, Katariina, teine ja Katariina teisel ajal on kaardimäng keelatud. Kuid nagu ikka, põnevad keelatud asjad. Tegelikult see keeld ei toimi ja kaar, et mängitakse enamvähem, sellel ajal on ka teada-Venemaal jälle küllalt tänapäevani tuttavad asjad, muidugi nad ilmnevad hoopis teises vormis, tihti aga mängitakse ju maha meeletuid summasid riigi raha, tegelikult tähendab toimuvad kõikvõimalikud tehingud riigi rahaga veidi raha lihtsalt mängitakse näiteks kaartides maha. Aga kaardimäng ja kõik muud niisugused eraldi sulitsemised võiksid olla meil tõesti kohe ekstra teemana. Ekstra teema on ajalehe saata ekstra teemana, aga, aga kliendi ma lihtsalt tahaksin kuulajatele rääkida. Võib-olla sellepärast, et täna tuli minu juurde viimase nädala vist seitsmes inimene ettepanekuga osaleda ühes mängus, kus ma pean kellelegi saatma teatud rahasumma ja siis natukene ootama minema, kontrollima oma pangaarvet, mis pidi jõudma, ma ei tea, miljonini kuskile, sest kuskil on väga palju häid inimesi, kes hakkavad sinna raha saatma. Olemas lihtsamaid mänge, neid võib ju soovitada. Ja ma just ühele oma kolleegile tuletasin mäelt hiljuti loetud seika vene, eelmise või üle-eelmise sajandi lõpust, kus üks inimene teenis 20000 rubla pakkudes teistel mängida tunduvalt lihtsamat mängu kui seda keerulist mängu, mida täna mängitakse 20000 rubla. Ma lihtsalt tuletan meelde, et tegemist on astronoomilise summaga. Ja kui ma nüüd räägin, kuidas see summa teenitud, seda suuremaks lõhe selle teenimis lihtsuse ja summa suuruse vahel muutub, 20000 rubla on meeletu summa, mis on mitmete majade summa. Sest tõenäoliselt väga lihtsalt ja need igaüks võib seda kodus proovida, kui ta tahab vähemalt harjutada seda mängu. Ida pääs konkreetses situatsioonis mängiti seda mängu jõhvikaga. Ja nüüd toore jõhvlavalised toore Johvikaga ja nüüd me võime tõrje teiega mõttes seda mängu mängida ja kõik kuulajad võivad seda ka ette kujutada. Nüüd nad mõtteliselt, võtavad ühe jõhvika pihku ja panevad käed selja taha. Ja nüüd küsivad siis, kas oma abikaasalt kohvile lauas või mina teilt maas, käes neid on? Ahaa, ei, mitte kummas käes, vaid nüüdse jõhvikas. Kaks see võib olla niisugune Kaczyaslikud võiks fiks, pole õlule. Nüüd ma näitan, võtan siis selle käe siia ette ja küsin teie käest, öelge palun, Terje, kas jõhvikas on mul peos terve või katki? Kindlasti katki ja on õigus, tal on õigus. Numbrid, raha saab. Teie saate raha, sest te arvasite ära, ma näitleja viie rubla peale viis rubla veetnud uskuma, et meil ei ole rublasid ja aga me mängime ju Venemaal saaki jagasid. Ja uuesti, kas on neid peos terve katkine? Nüüd on terve, täpselt terve ja vot, kui te olete neli korda võitnud ja no juba tunnetajad, teie summa on jõudnud kaks, te olete võitnud 20 rubla neli korda, te olete võitnud siis no ta enam üldse ei saa aru, mis toimub. N on teie pool ja te mängite minuga edasi, kaotan kontrolli, te kaotate kontrolli ja vot niimoodi selle jõhvikaga selja taga olevat keegi võitud, kelle kild 20000 rubla, sest hiljem juba juhtub kuidagi niimoodi, et millegipärast ei ole enam terve jõhvikas Türkrete terve, aga on katkine. Nii et vot nisukesi absurdseid näiteid näide, kas nii lihtsameelseid meil ikka midagi pole parata, ikka on. Tähendab, võib-olla tänapäeval ei ole, see oleks siis vähemalt üks lõik, kus me võime teiega kokku leppida ajaloos progress on toimunud. Selles nii väga veendunud ei ole, tähendab, põhimõtteliselt on süsteemi täpselt samad või kaitse võib serveerida, serveerida natuke keerulisemalt peale jõhvikat, niisama litsuma võib lihtsalt saata raha kuskile pangaarvele, ükstaskõik kuskile, aga see ei ole praegu meie teemani, et nisukesi asju, asju on olnud ajaloos üsna palju, muuseas vot see, millega võib-olla ka paljud on kokku puutunud ennustamisega kaartidel. See nähtus Venemaal ei ole eriti vana, et kuskilt sajandeid tagasi kaartidele ennustamist eriti ei tuntud, son, hilisem nähtus, kuigi kui ta hakkab tekkima, siis sedasorti ennustust võetakse ikka väga tõsiselt. Ja minu jaoks üks kõige lõbusam näide on kuidas ühele prouale olevate ennustatud ennustus on küll kurb, aga, aga me oleme ajaloos Kindlustus tegelikult tulemusena ta võib-olla nii väga kurb ei ole. Sellepärast et sellele prouale ennustati etta, sureb. Magades aga põõsa alla. Ja sellest hetkest saadik see proua magas ainult päeval ja oli kogu aeg öösel üleval, nii et ta tõstis nagu oma selle päevarežiimi ringi. Ja loogiline on arvata ja ei ole olnud aega seda kontrollida, aga ilmselt ta elab siis. Tänapäev, kuigi ennustus oli vist kaks sajandit umbes tagasi nisukesi asju võeti ikka väga tõsiselt. Ja muidugi Venemaakaardimängijate seas olid näiteks 19. sajandil nagu erakordselt nisukesed, koloriitsed ja, ja kuulsad kujud. Ühest mäest võiks natuke rääkida tuntud pururikas reasani mõisnik, nimi oli talismailov ja tema laad mänginud meeletut olles summadele ja kellega ta ikka võis mängida oma siis naaber nende mõisnike kates võrreldes temaga olid lihtsalt vaesed, nende varandus oli tühine võrreldes siis sellesama Smilovi varandusega ja need midagi üle ka ei jäänud ja näita olevat siis igati mõnitanud, kuidas sai. Ja üks seik tema tegevusest on, on ka jäädvustatud tulevaste põlvkondade, seega, kes siis meie jaoks nimelt olevat ta ükskord oma kaardimänguseltskonna hiljem peale mängu täis jootnud, nad ei saanud enam üldse millestki mitte midagi aru. Ja siis tal oli ette valmistatud ekspaat ratastel paat, elasta kuskil jõe ääres ja sinna paati olitel pandud istuma siis paadininna ja paadi siis sinna tagumisse otsa muidugi kinni seotud kaks karu. Ja nüüd ta, pane siis kõik kogu selle seltskonnaga, kes üldse mitte millestki, nagu ma ütlesin, midagi aru ei saanud sinna paati ja lasi selle paadi siis ratastel jõekäärust alla tähendab kuskilt mäe pealt alla jõkke ja nüüd see paat siis ujus sealt minema minema ja kuskil, no ilmselt siis mitme tunni pärast ärkasid need mõisnikud keset jõge paadis, kus siis ees ja taga istusid karud ülesse ja no võib ette kujutada siis nende nisukest pea, valu otseses ja kaudses mõttes, kus me oleme, mis kasutanud on ja nii edasi. Nii et niisukesi asju oli muidugi sulide hirmus, näiteks inimesed, kes tahtsid kaarte mängida, tegid seda väga tihti kodus ja ainult oma kaartidega, aga on ka teada juhuseid, kus olevat ära ostetud näiteks kellelegi teener ja see ikka vahetas arstid ringi, nii et ka nisukesed juhused on teada. Ja muidugi kaardimäng levib ka tol ajal kohtades, mis hakkavad 19 sajandi alguses tekkima ja klubid ja reeglina ka klubide sissetulekute suur osa on siis kaarti. Mängust ja vene kirjandus kubiseb kujudest, kes on enda varanduse just kaardimängus. Ja ja venelased olid ka tol ajal tuntud mängijad ka Lääne-Euroopas, nii et venelaste kui niisuguste meeletult rikaste mängijate kuulsus oli, oli nendel sajanditel tuntud üle terve Euroopa. Temaga lõpetada siis võib-olla üks kuulsamaid ja põnevamaid sulitempe. Kaardimängu ajal oli näiteks järgmine et üks tuntud suli, kes oli teeninud endale hiigelvaranduse kaardimänguga, kasutas järgmist nippi. Ma panin alati enne mängulauale ühe tubakadoosi. Ja mitte lihtsalt ei pannud seda toosi lauale, vaid näitas ka kõigile, sellepärast et doosi kaanel oli yks imeilus Frivoolne pilt. Ja nüüd me võime ju väga ilusti ette kujutada, kui suurt huvise toos võis tekitada siis kaasmängijate seas, nad kõik vaatasid seda doosi. Aga mida ta sellega saavutas, ta võttis maha igasuguse pinge, igasuguse huvi selle doosi vastu ja näitusetoos lebas siis tema juures laual kõik olid seda näinud tavaline tubakatoos. Ja kui ta jagas kaarte, siis tavaliselt enne seda ta võttis siis sealt tubakat. Ja neid seal oli pisikene vedru ja mingi süsteem, millega see miniatuurne suhteliselt väikene drivoolne pildikene kadus siis ära sinna seina sisse ja selle asemel selle all oli suurendav peegel. Nii et ta jagas siis need juba kaarte, kui oli tema jagamise kord, siis selle tegelikult selle peegli kohal ja seega nägi ta kõik kaardid ära, mida ta siis välja jagas. Ja muidugi suurte kogemustega oli tal ilmselt ka väga hea mälu, ta teadis täpselt siis seda kaartide jaotust ja nüüd kodalinud ära jaganud, siis tuli tal jälle mingi aeg võtta tubakat või natukene toimetada või liigutada, jäi natuke ette, nihutas siis ta vajutas jälle sellele nupukesele ja pilt dissiis peegli. Nii et see oli siis nipp, tänu millele see mees teenis miljoneid? Muidugi hiljem, muidu me seda lugu ei teaks, kui ta poleks ka vist vahele jäänud ja kõige kuulsamad Kaardimängijad olid kuulsad. Võib-olla summade poolest olid Siberi kullakaevanduste omanikud. Nii et sealt on muidugi lugusid, mida võib rääkida kümnete kaupa, kuni selleni, et liikudes poris visati endale, et raha patakaid, et mitte astuda siis kuskile pori sisse, vaid ainult nende raha patakate peale neil oli, mida võita, mida kaotada ja neil vist küll ei olnud puudust nendest, me jõuame hiljem ka rääkida, kui me tuleme Peterburi ja eriti Moskva kõrtsidesse, nad Moskva neile lähemal. Ja mingis mõttes Moskva. Moskva niisugused kohad on natuke teistmoodi kui Peterburi omad. Aga jaa, võtma rääkisime täiega sellest inimeste nosiirusel jutumärkides pole piiri, ma toon ühe näite veel ajaloost tuli praegu meelde, see oli Aleksander esimese aegne ka, no nimetame teda jälle suliks suli, kes kasutas ära Peterburis peaaegu üle paari aasta toimuvat suurt veeuputust. Tuntud asi Neeva väljub oma kallastast, millest on ju lehed väga palju kirjutanud, nüüd seoses selle tammiga, mida nad sinna ehitasid, aga see oli tol ajal ikka niisugune väga oluline oluline sündmus. Ja võib-olla inimesed, kes omal ajal praegu käiakse vähem Peterburis, mäletavad, siis selle Petro Pauluski kindluses on isegi seal kuskil ära märgitud need veetasemed, kui kõrgele Neeva on ajaloos tõusnud niisukese uputuse. Seal olevat see suli soliidne muidugi mees tormanud ühe uusrikka kreeklase juurde, keegi Peterburi äsja kolinud suhteliselt hiljuti, mees aga saanud pööraselt rikkaks ja nüüd teatanud talle andnud talle edasi, tähendab võltsitud koheselt pea töötas tsaari Aleksander esimese kirja, et see palub saar siis seoses veeuputusega talt pool miljonit laenu. Ja vähe sellest ka näidata oma välismaa külalistele selle kreeklase mingit väga suurt briljantsõrmust üldse. Kreeklane nonii, šokiseisundis uputus. Kõik räägivad ainult ühest asjast, kes on kannatada saanud, kes, mis ja nüüd tsaari tähelepanu temale, kas ta pole mitte midagi isiklikult? Saar palub talt laenu pool miljonit tardandnud. Ja muidugi peale seda ei näita enam Omalt poolt miljonitega seda meest, kes seda küsis, briljantsõrmus andis ka nisukesi nisukesi juhuseid on, on küllaltki palju ja viimane, et meile selle kaardimänguga lõpetada. Objekt valiti ikka välja väga põhjalikult. Tavaliselt olis provintsis tulnu, sellele võis eelneda pik, sissejuhatus, juhuslikud tutvumise, tühised õhtusöögid ja tavaliselt oli see ikka nii, et selle provintslase jaoks need neli inimest, kes lõpuks kokku said, olid juhuslikult kokku saanud seltskond, nii et see, et need kolm tunnevad 11, see oli muidugi täiesti sellele provintslasele. No arusaamad selles mõttes, et tema ees etendati mängu, et kõik on täiesti juhuslikult, kõik neli on nii, et nad ei tunne üldse, pole varem näinud seal täies lihtsalt juhus, juhuslikud inimesed tulid juurde, tutvusid juhuslikult, tekkis seltskond juhuslikult, kõigil oli huvi ja soov mängida suurte rahade peale ja mida kasutati, kasutati ka kõikvõimalikke uimasteid, kõikvõimalikke abivahendeid, mida siis sellele ohvrile kuskile klaasi puistati, nii et ta pärast oli ka nõus mängima vekslit ja võlakirjade peale ja alati oli ka sellega hiljem probleemises, kui kui asi jõudis isegi kohtusse, siis allkirjad olid ju õiget ise ta oli kirjutanud ja tihti ei saanud enam mitte midagi teha. Laadal käidud kõikides sulidest oleme me kuidagi mööda alla veerenud, jõhvikat pole kellelegiga mänginud kaarte Me oleme mänginud ja nüüd me jõuame siis kellelegi uksele koputama. Muidugi jälle ma pean juhtima tähelepanu, meil sajandid võivad olla olla no mitte segamini, aga, aga liigume paluma ja need juhud, juhtumid, millest me praegu rääkisime, need on pigem siis ütleme 19. sajand, aga kui me nüüd natukene vene traditsioon kroonilisest elamisest räägime, siis me muidugi tuleme paar sajandit allapoole. Ja võib-olla ka paljudel kuulajatel on. No muidugi, inimesed on ju Venemaal käinud, aga peamiselt küll linnades ja Venemaakohtades on ju mitmed elemendid, millest meil täna tuleb juttu säilinit ka siis nende antud hetkeni ja. Kohe torkab silma, kui astuda näiteks kuskil vene külas maja uksest sisse, see on nurk koos pühapiltidega san obligatoorne vene elamus. Üks peamine põhjus, miks neid on, nii palju on ka selles ikoone kingitakse, see on nendelt sajandil vist ainus asi, mida mingite sündmuste puhul ka kingitakse, nii et see on siis nurgas ja reeglina on ta kaetud mingi riidega või mingi vaibaga. Ja üldse vot see tuleb ka vist kõigile, need ka võib olla linnas silmi, et traditsioon orgaanilises vene elamus hästi palju vaip, kõik võimaliku võimalike vaibakesi ja see, neid on võib-olla see, millest me eelmine kord rääkisime, kui me toonitasime ja, ja kriipsutasin alla seda Tatari idamaist ja Tatari elementi. Ilmselt son sealt. Nii et isegi nisukesi asju olen ma oma sotsioloogilisust huvist kunagi teinud näiteks Lasnamäe uutes linnarajoonides. No kuigi see ei ole ilus ja võõrastesse akendesse ei sobi piiluda, aga näiteks mind huvitas, et kui palju ütleme mingites piirkondades võib elada näiteks eesti keelt rääkivad ja vene keelt rääkivat elanikkonda, kus, kus mingit nisukesi uuringuid ei saanud üldse läbi viia, sõidult kõne allagi, aga niisukese ütleme, mingites piirkondades võib elada näiteks eesti keelt rääkivad ja vene keelt rääkivat elanikkonda, kus, kus mingit nisukesi uuringuid ei saanud üldse läbi viia, sõidult kõne allagi, aga niisukese üldise pildi sai ju väga lihtsalt kätte vees, jalutada mööda tänavat või jääda seisma mõne maja ette õhtutundidel ja vaadata, kus on vaibad, seintel. Vajab nii, sai neid kortereid väga lihtsalt paika panna ja kui selgus ikka, et kui nüüd trepikoda viis korrust ja, ja ütleme, sa vaatad ühte rida ja nendel neljal on vaip seinal siis 99 protsendilise tõenäosusega sa võisid arvata, et seal elab siis vene perekond, tead nisukesi asju, nii et see vaip annab, annab meile kindla signaali nii ajaloos kui nii, siis peaaegu tänapäevani välja. Ajaloolises kodus peeglit ei ole ja peeglit vene tavade järgi üldiselt kirik respekteerin. No ei ole vaja ennast seal vaadata, on olemas hoopis teised ei ole vaja teist jumalat, just nimelt ja on olemas muud kohad, kuhu tuleb vaadata, aga mitte ennast ennast peeglist. Väga uhke on verevoodi, seda vist ka kõik kuulajad teavad, kas filmidest või Venemaal käies seda voodit kaunistab nisuke patjade pürameedal soorias, siis tulevad aina aina väiksemad, eriti vene muinasjutt Peetri, vene muinasjuttudes ja vene tegelikkuses. Need kaks asja on päris sarnased. Huvitav on aga see, et kuskil seitsmeteistkümnendal sajandil on see voodi niivõrd uus asi ja niivõrd uhke asi, et see seisab nurgas koos nende patjadega ja omanik on ikka ahju peal. Marko, kas ahju peal nisuke lavats voodis ei magata? Voodi on niisugune rikkuse näitaja, külalised tulevad, nad näevad, kui, milline voodi mul on, kui palju multikaid, et ei olnud ja hakka nüüd seda iga päev üles tegema, patju kloppima lasta, seal seisab. Minu meelest on see päris lõbus poodium nurgas, keegi, keegi voodis eriti ei maga, aga külaline pandi ikka ehk? No ei usu, võidi panna, muidugi võidi panna, aga külalisega on hoopis teised asjadega külaline võis jääda igal pool külaline võib jääda ka ööbima, aga üldine niisugune klassikalise variandi puhul külalist viiakse koju. Külaline ise jaksa koju minna. Miks on ka teada, aga sellest me jõuame kohe rääkida. Ma õietus, kui me siis külla saabume, me näeme ju ka pererahvast vene traditsioonis kindlasti, millele tasub ajaloos tähelepanu pöörata, on krae särgikrae, tuleb kindlasti kõigil meelde. Huvitav, et see särgikrae oli ka vahetav ja seal ka päris niisugune ratsionaalne mõte, miks siis pesta tervet särki, kui võiks selle krae ära võtta ja pesta seda ainult? Seda kraed? Mehed kindlasti teavad, see traditsioon jätkus niisugune nõukogude sõjaväe nii välja, kui ei kantud mitte käkivaid, õmmeldi sele kinnaste orka alla niisugune valge krae ja seda tuli siis iga päev sealt lahti harutada, ära pesta, sõjaväes õmmelda siis uuesti, nii et hoopis lihtsam kraed pesta. Kui pesta siis tervet särki? No see on näiteks asi väga tihti siis. Välja siis pandi peale mingid teised riided ja kui mind ja siis, kui oli talv, siis veel kolmas korrus ja siis koju tulles lihtsalt riided mitte ei vahetatud või pigem nagu lisati. Ja veel, mida te võite ka piltidel kõik näha, kui nisukesed vanemad asjad kätte satuvad, need on suhteliselt pikad varrukad, eriti siis nendel välisrõivastel, aga ka kodustel ja väljas, nad asendavad kindaid ja kodus nad asendavad reeglina. No mina ei tea, kuidas teie, aga minul on väga tihti kodus niimoodi, et kui midagi kukub üle keema, siis ei leia kunagi mingit pajalappi ja siis saab ju seda kampsuni varrukad tõmmata natuke alla poole, nad täidavad väga hästi seda funktsioon. No vaata, mitte tirida oma kampsunid, selleks vene kombe kohaselt tuleb lihtsalt õmmelda pikemate varrukatega niisugune riietusese, nii et nad väga ilusti neid funktsioone või seda funktsiooni täidavad. Ja muidugi kui vene garderoobist rääkida, aga see võib ka veel meil tulla eraldi, aga ühe asja tasuks kindlasti ära mainida. Song kasukas, kasukas on olnud läbi ajaloo, inimese positsiooni ja tema väärikuse näitaja. Rikkuse määr. No kuni selleni on teada, et mõni uusrikas võttis ka külalisi, kasukas vast nii, et külalised on saabummastama, paneb kasuka selga, siis on näha, et ta on ikka jõukas. Ütleme, uus rike, kaat, vene kaupmehed eelmise sajandi lõpul, kes saabusid Moskvasse, nad olid kuskilt sisekubermangude tulnud, näiteks ütleme, maha müünud mingisuguse kauba. Siis nad teed, jõid, aga Venemaal teed, juuakse klaaside viisi, palav kasukatadega löönud iialgi seljast ära, sest on näha, et inimene on väärikas kasukas, on tal seljas. See asi, mis on veel niisugune väärikuse ja jõukuse näitaja, on nõrk. Hiljem väga oluline jõukatel inimestel nööbikson, näiteks pärl. Üldiselt asjad meil on kohe kaugelt näha, rikkust ei häbeneta. Rikkus on hea asi, rikkusega pole, pole vaja olla tagasihoidlik, kui sul ikka rikkust on, siis ikka tee pärlitest nööbid. See oli üks niisugune kindel märk inimese seisuse kohta ja see märk, mida me oleme võib-olla kahetsenud tihti omal ajal, nüüd ma ei oska öelda, et miks see küll peab selline olemas on müts. Mida uhkem, mida kõrgem müts, seda väärikam inimene. Mütsi hind määrab inimese positsiooni. Tulevad meelde kas või nõukogude aegsed parteijuhtide näiteks mütsid, millised see ei olnud lihtsalt niisama, et igaüks tegi endale ühest ja samast nahast mütsi, see oli enam-vähem täpselt reglementeeritud, tähendab mitte mingisuguste kirjalike paberitega ega poliitbüroo liikmetele olid ühed mütsid ja mõnedel meestel allpool olid teised mütsid ja kuskil niimoodi vabariikide tasemel võisid ilmuda siis järsku mäletate ka hülgenahast, mütsid? Niisugused natukene nagu kollakat või täpid ja kui ma kunagi lugesin ühte seika Rooma ajaloos, siis mul hakkas nii lõbus, sellepärast tuleb välja, et Roomas selleks, et inimest ei tabaks välk kanti välku, vastast vahendit pidevalt, siis kaasas endaga, kes siis välku niivõrd kartsid ja see ei olnud mitte midagi muud kui tükike hülgenahka. Ja väga ilusa põhjendusega, sellepärast et mitte kunagi, mitte keegi, mitte iialgi, mitte kuskilgi pole näinud, et mõni välk oleks löönud mõnda hülgesse. Noh, siis nägin, et riigijuhid siis sai neid eristada ja kes on siis niisugused välgukartlikud, kirssis vähem rikkaks. Nimelt, kes piksevardad kaasas ja kes mitte. Aga kas see müts oli nii tähtis, et ta toidulauas jäeti pähe ja müts on nii tähtis, mütsi tähtis mees peast ära ei võta. Ja vot see on nüüd see jutt, mida me alustasime ja kuhu ma nüüd väikse ringiga saanud tagasi tulla, et omal ajal imestades, et miks inimene meie ees kinos mütsi maha ei võeta. Ta, ja me olime mõnikord ka väga pahased ta peale, miks ta istub, mütsis meie euroopalikult, võtsime ikka oma mütsid peast ära, siis pole midagi imestada, väärikas inimene istub mütsis ja lihtsalt me peame teda kui väärikat inimest respekteerima ja ei olegi midagi parata, mütsi peast ära ei võeta. Nii et vaesed vene uusrikkad omal ajal, kes külalisi pidid vastu võtma, kasukas, suured karvased mütsid peas. No kes jällegi selles ajas matemaatikaga kokku puutub, siis teab, ja võib-olla on ka silme ees nõukogude ajast niukesed, kõrged mütsid, mida, mida kutsutakse papachadeks ja mida tohtisid siis kanda ainult siis polkovnik, kust kõrgemale kindralid. Nii et mütsi kõrgus oleks väga-väga tähtis näit. Kodus, neid hoiti spets alustel, nad oma vormi säilitaksid. Me kõik oleme tähele pannud, et müts kuklas sõdurite lõõtsa kuklas, aga ma arvan, et sa müts kuklas on hilisem, see on niisugune hull uljus. Näitaja ei ole nendel vanadel sajanditetagustel piltidel seda mütsi kuklas eriti näinud. Aga, aga see on midagi vist natukene hilisemat ja tõesti, see on ka omaette uhkus ja omaette suur kunst, mütsi, mida kaugemal müts on kuklapoole, seda uhkem ta on, nii et mõnikord ja siin seda ei näe, nendes piirkondades aga kuskil sügaval Venemaal no mõne mehe puhul ja mõne sõduri või madruse puhul, kes kannab teda sõjaväemütsi, lihtsalt Arusaamatu, kuidas müts peas püsib, sest ta ei ole mitte siin üleval, vaid ta on tõesti täiesti kukla taga. Aga nüüd võib-olla seoses mütsiga, aga võib olla ka mitte, on küllaltki huvitav see, et müts on kogu aeg peas siis on ka väga palav ja võib-olla tänu sellele vene traditsioonis väga lühikesed soengud või ka üldse siis kiilaspea ja mütsi all veel, muuseas on veel üks huvitav asi, mida mütsi all kantakse. See puudutab ainult siis niisugusi kõrgemaid kihte vanal Venemaal mütsi sees on taskurätik. See on siis see koht, kus hoitakse taskurätikut. Taskurätiku funktsioon on küll natukene teine, sellega pigem pühitakse higi, kui, kui sinna nuusatakse. Aga tähelepanuväärne on, et üldse niisugune asi nagu taskurätiku olemas on. Ja see on küllaltki huvitav, aga no see on tõesti, ma ei oska isegi protsenti nimetada ja ärme sellel nuuskamise tehnoloogial Ju ka varrukad, pikad, varrukad pikad ja see ei ole nagu pühapäeva hommikukohvi juhite meie kuulajatele kõige kõige meeldivam teema. Aga vaat seda võib-olla märki võiks, võiks küll arvestada, et vene traditsioonis pikad juuksed on pigem kurbus, mingi erandlikusse märg. Nii et ütleme niimoodi, kui mehel juhtub õnnetus, siis ta hakkab juukseid kasvatama. Kui naisel juhtub õnnetus, siis ta lõikab juuksed maha. See on nüüd need küllaltki oluline märk. Ja kui muidugi Peetri eelsete aegadeni veel üks märk, mida tuleb arvestada, son, habe. Mida uhkem mehe habe, seda väärikam ja mida suurem, mida läikivam, kuidas seda läikima aetud püüa, mida sinna määrites on veel omaette köik omaette teema, aga mida ilusam ja vägevam ta on, seda, seda väärikam inimene on. Ja üldse, kui mehel habe ei kasva, siis on halb märk näiteks vana vene niisugustes dokumentides otseselt öeldud, et sellelt inimeselt võib oodata igasuguseid ebameeldivusi. See on üks niisugune. Kahtlane kahtlane tegelane, aga ometi just peeder läks habemesse kallale ja käskis need maha ajada. Ja loomulikult Peeter, kelle jaoks oli vaja pöörata Venemaa hoopis teise suunda, hakkabki tegema sellega, et ta kõike neid märke, mis tõstavad puhtalt nisukest veneliku ja vene väärtusi esile, hakkab neid hävitama. Vot see on väga huvitav, läbi ajaloos on eesmärgile jõudmine läbi nisukest kaudsete väliste vahendite, ka neid, mõni asja Euroopasse oleks võinud minna ka pika habemega, aga ei Peeter ju teeb kõikvõimalikke asju. Peeter sunnib näiteks korraldama vene pulmi õukonnas, sellest me vist ei jõudnud rääkida. Ei, ei, sunnib näiteks narri pidama kolmepäevaseid pulmi kõikide vene kommete kohaselt, et näidata, kui absurdsed on vene kombed, et juurutada siis kontra Euroopa tavasid ja nii edasi ja nii edasi, vene riietes käimine muudetakse naeruväärseks, habemed muudetakse naeruväärseks ja Peeter on nüüd see, kes siis selle suure murrangu läbi viib. Võib-olla tegelikult sobikski täna siis lõpetada selle mõttega, mis mul praegu pähe turgatas. Ma tahan seda. Hääl on öelnud, et vene rahvas on üks kange rahvas, nad säilitasid Peetri ajal oma habeme ja Napoleoni ajal oma pea. See on täiesti lause lõpetamiseks tänaseks siis panemegi punkti stuudios oli David Vseviov ja raadio Baltari saates.