Mina olen Jaak ja minu jaoks on jõulud just need, mida nad ongi, ehk Kristuse sünnipäev. Päris õudne oli vaadata esimest korda kunagi ammu aastate eest seda, kuidas Soome kaubamajades kõige lähem, niisugune hiilgav ja edasijõudnud kapitalismi maa meile. Kuidas Soome kaubamajades hakkas jõulumüük oktoobris peale? Mäletan seda absurdi, tunneta siiamaani. Kaupmehed on kaupmehed, aga tunne on tunne. Vanasti olid jõulud teistsugused, meil peeti neid kodus alati. Aga mitte see, mida kõik igal pool räägivad poliitiliselt, et et hirmus niukene kartuse värin kardinate taga kodus ja küll me oleme vaprad. Tegelikult olid nad meil kodus ka sellel pimedal ajal alati olemas, aga see, mida mina mäletan, oli just see omamoodi hästi armas tunne, et raha oli vähe. Poes ja ka eriti mitte midagi saada ei olnud, aga kui jõuludeks need mõned vähesed asjad, söögid ja kingid ja enne seda olid kokku ostetud ja olid küpsetatud, olid tehtuda siis sel ajal, kui ümberringi on kõik väga vähe siis sellel, mis on, on eriline väärt. Juhtus nii, et sellepärast ma alustasin ka seda meenutust veel sellest sellest jubedast marketinglikust, hingelt Angelista, aga lõpuks on see igaühe oma asi, mida ta vaatab ja kuhu ta läheb. Jõuluajala, mina selle suurehullusega ei tahaks kuidagi kaasa minna. Ütlesin, et jõulud on rahulik aeg, jõulud on pereaeg, kus kõik, kui suur või väike parajasti kellelegi mingil hetkel pere ei ole seegi ju vahelduba. Aga ta on ikkagi see, mis ta on. Ta on ühe tähtsa