Mina olen Hardo Aasmäe ja teie, lugupeetud raadiokuulajat, kuulate uunikumi. Majandusgeograaf Hardo Aasmäe kerkis pöördes sellistel laulva revolutsiooni aegadel nagu komeet Eesti poliitikataevasse ajas Moskvas rahvasaadikuna NSV Liitu laiali olles seda enne sisemiselt õõnestanud väikeettevõtluse eestvedaja ja taganttõukaja enam ning juhtis Tallinna linna ajal, mil kütmiseks napis masuuti ja autodele ei jagunud bensiini. Praegu juhib ta linna asemel Eesti entsüklopeediakirjastust ja läheb lemmiklaulust rääkimiseks, ajas päris kaugesse minevikku. Nii kummaline kui see ka pole, on see tom Chounseidi Layla ja taustaks on see, et vot kui ta oli suur mood siis ta tuli nõukogude liitu üle nende piiride üsna kiiresti ja mina käisin tol ajal Tallinna kahekümnendas keskkoolis ja meil oli niisugune vabameelne õhkkond. Ja meil oli direktoriks üks mees, kes oli rahvuskorpusest tulnud ja kes oli väga helge inimene. Tema vaatas nende noorte asjade peale niukse heatahtliku, muheda pilguga ja meil oli ju niimoodi, et noh, meie klassi käes oli siis raadiorov, nagu me seda nimetasime, siis meil oli kinoklass, eks ole. Ja meil igal vahetunnil mängis koridorides muusika. Ja noh, ma ei tea, kas nooremat vaevalt et suudavad mõista seda, et tol ajal ikkagi seda levima muusikat, eriti välismaist levimuusikat seda tuliga hirmus arvaja, Nõukogude Liidu sõja lausa niisugune saatesari ette lülitage sisse magnetofon, kuna seda lubati sealt tunnikene kaks ülelil Eestis muidugi rohkem Eesti, natuke teistmoodi, aga üldiselt oli see ikkagi noh, ütleme niisugune läänelik ja ja manduva ühiskond nagu tol ajal ideoloogiliselt seletati. Ja meil oli niisugune pool nagu vahetunud, tuli, lülitati see biitmuusika sisse, eks ole, ja tundsime tollal ennast Tallinnas, noh, niisuguste eesrindlike noortena heerindliku koolina, kus suid noh, ütleme taadi kitsendusi, noh, ei olnud nagu mitmel pool mujal ja muusik alati vahetunnil mängis ja ja tollel tila õudselt moes lihtsalt seda siis korrutati, korrutati. Kui te minu käest seda küsisite, siis tuleb mul esimesena meelde tänapäeva see muusika toon on noh, ütleme nii, et mind ei rahulda selles mõttes, et muusikavalikud, mitte rääkivatest raadiojaamades on ju väga üheülbaliseks. Aga üldiselt ma olen muusika kuulajaga jaoks on nagu see, et mul on noh, väga palju on fooni, muusikat seal autos, aga üldiselt mulle meeldib autos, kui ka vahel kõneldakse, eks ole, seal lihtsalt muusikat, noh, ei ole mõtet noh, kogu aeg kuulata ja tänasel laval on see asi sedavõrd arenenum, et erinevatest muusikavaldkondadest on sul juba võimalik valida ja mis elamise lahedus ikka on, kui sa saad vastavalt meeleolule ju valida. Tom Johnson 1940. aastal sündinud Walesi laulja, kes on karjääri jooksul müünud enam kui 100 miljonit plaati. Tema läbi aegade edukaim singel Green Green Grass ilmus 60.-te aastate teises pooles. Veidi enne seda oli ta salvestanud tunnusloo James Bondi-filmile Tanrnbool. Samasse kümnendisse jääb Kati Layla, mille Tom Johns andis välja aastal 1968 Saksamaal ja Šveitsis kalast edetabelite number üks Inglismaal jõudis teisele kohale. Lugu jutustab mehest, kes jälgib läbi akna armastatud naise siluetti samas teise mehega. Kui too lahkub, astub ta ukse juurde, laseb kella ja pussitab uksele tulnud naeru suisa naise surnuks. Osaliselt on tekst inspireeritud sämpsoni ja tila piibliloost.