Tere, minu nimi on Rein Rannap ja te kuulate uunikumi. Tahan saada maailma kuulsaks heliloojaks klaverdajaks, mäletab oma kooli eeliku mõtteid Rein Rannap, helilooja ja interpreet, legendaarse Ruja ellukutsuja ning noorema põlvkonna jaoks superstaari saate kohtunik. Siin ja praegu ei räägi Rein aga niivõrd endast kui muusikast, mis teda elu jooksul korralikult raputanud. Lugu, mis mind elus kõige rohkem mõjutanud on ja, ja painanud ja kaasas käinud, on kindlasti Led Zeppelini vaata Eisen kodutne värbi, teiselt plaadilt, selline aeglasepoolsem lugu, muusikakeskkoolis alguse plaat praegu tagantjärgi 69 on see välja antud, pakuks, et sellisele 70 sisse osta, kui ta meieni jõudis, klassikaaslaste, nii nagu tookord enamusel eestlastel need plaadid levisid, kui nad üldse midagi kätte said, siis oli tegemist kassettmakilintidega ja tavaliselt ikkagi mitmekümnendaga koopiana. Kellelegi saadeti võib-olla, kellel sugulased välismaal sai selle plaadi, aga, aga keegi ei tea muidugi kellelegi dias esid hakkas oma tuttavate kaudu seda siis levitama, üks võttis ümber teise, võtsin juba lindilt lindile nendelt vanadelt makkidest ümber võetud ja muidugi see see kvaliteet. Aga siiski noh, pildi sai sellest ja ma arvan, et ka kogu selle energia ja selle niukse vaimse maa Emamisele, Seppeni sellesse loosse oli pannud, et see ikkagi jõudis meieni edasi, hoolimata ümberlindistuste olematust kvaliteedist. Ja noh, üldse Zeppelin oli anima lemmikbändid selleks pikaks ajaks, mõjutades loomingut Oja algust või siis kuskil aasta hiljem 91. aasta sügisel hakkas peale meie kõige esimene lugu paningi nimetuseks selle Zeppelini triumf. See oligi siis nagu minupoolne tänupühendus ja ülistus sellele ansamblile. Aga formaalselt aitas seda pealkirja põhjendades, et ühes Jüri Üdi luuletusest, mis selle laulu tekstiks oli, räägiti natuke Tseebeeellimist lahe, purustab halised nähtavast pealkirja üdi pannud, pannud, nii et ma sain ise sellise žesti teha. Ja mis selles loos võlu, minu meelest see on niivõrd väljenduslik, on see vokaalius, et nagu see pull käib niimoodi küll lõdvalt, aga siiski väga kindlalt nagu oma rada. Aga see, see laul nagu hõljub seal pead nagu rütmist välja aasta oleks nagu lahus selles maapinnal. See rütm on nagu, nagu see maaned, jalad alla, aga aga see laul on nagu hunniku neid hingamisnagu, rebib ennast lahti ja hõljub täiesti sellises ebamaises vabaduses ja poeesiat. Ja ma mäletan, et eriti just kus seal loo keskel tuleb seesama, see pealkiri tuleb. Kuulasin ka üle selle ja, ja samamoodi mõjub see mulle kui see mitukümmend aastat tagasi raske seletada, mis seal mõjub, aga ma püüan seda seletada just sellise rütmilise nihke tõttu, et te saateansambli pulss läheb edasi, laulja nagu pidurdub, eks. Selle tõttu ta tekitab tohutu emotsionaalse afekti just nendele sõnadele. Pad inimesed on nagu ootab meid ja kuidagi täheste sellise noh, lihtne füüsiline võtet, laulja natuke hiljem rütmist, aga ta kuidagi mõjub psüühikale tohutu, vähemalt minu omale tohutu tugevalt laenguga. Ja kui kuulata nimed, Zeppelini, kontsert, arvestusi sellest samast loost, siis absoluutselt midagi sellist ei ole. Et Robert Plant läheneb, noh, nagu omal ajal oli kombeks alguses Rujaga Me tegime improvisatsioonilised laulu parteidel, et need laulupartiid ei olegi nii täpselt fikseeritud. Voodis nad ei ole ammugi mitte. Et laule selles kivis iga kord impraviseerib. Edel oledki sedasama motiivi, aga sellist rütmiliste efekti seal enam ei toimu. Ja ma mäletan, kuidas seal kassettlindilt sai nagu tõesti pliiats nähtamatu mitukümmend korda tagasi keritud kullatud uuesti sedasama. Pad vad kohtadel. Jälle tagasi, kuulame veel koos klassikaaslastega ja noh, loomulikult siis klassi ja koolipidudel palli mängitud, aga me tegime häppeningi. 10. 11. klassis Andres Mustonen, mu klassivend oli nagu eestvedaja sellel, aga ma mäletan, et, et see lugu oli just nagu üheks põhiliseks kandvaks helitaustaks meie igasugustele visuaalsete efektide, mis me seal tegime, pugesin keegi baari sisse ja siis oli klaver, oli kaetage, mingid kummitükid, panime põlema Plepintecti mingit tossu ja udu ja erinevate valgus ja erilised helid ja mingid liikumised ja karjed ja praegu tundub nagu nagu tavaline asi, mida iga õhtul keegi teeb. Tol ajal oli see muidugi meid, tead need asjadest midagi, meil on võimalused, on näha, mis mujal maailmas tähti ega lugeda. Neid Zeppelini plaatide originaalümbriseid ega niisuguseid asju polnud ju kunagi, mäng ju aastakümneid ei näinud neid ja, ja lihtsalt see häbeningi, mille me seal tegime, lihtsalt tajusime õhust, et midagi sellist võiks olla praegu aktuaalne maailmas teha. Aga, aga mingit informatsiooni vahetust ei olnud, nii et see lihtsalt näitab seda, kuidas kõik. Laul WoT-is never B on pärit Led Zeppelini teiselt albumilt, mis ilmus 1969. aastal. Selle autorid Jimmy Page ja Robert Plant. Kirja on pandud, et see oli üks esimesi Led Zeppelini lugusid, mille sissemängimisel Jimmy Page kasutas oma hilisemat kaubamärki. Gibson Les pool kitarr. Rokkajakirjanik Steven Davis on bändibiograafilises raamatus hämmerovkaats märkinud, et plaati kirjutatud tekst räägib tema romansist oma abikaasa nooremana Mõega albumise Olidzepile. Esimene, mis jõudis number üheksa nii USA-s kui kodus Inglismaalt. Kriitikud ja spetsialistid nimetavad seda rokiajaloo üheks verstapostiks.