Tere, minu nimi on Bonzo ja te kuulate uunikumi. Bonzo, kelle passis on tegelikult kirjas Andrus Albrecht, on laulja ning laulukirjutaja on üks võimsamaid ja nüansirikkamaid meeshääli tänases Eestis üldse tema kuulamine tekitab, muide sõltuvust on öeldud. End otsides on Bonzo käinud maha umbes 20 aasta pikkuse teekonna. No ja käekiri otsingutel on ta katsetanud erinevaid žanreid, alates pluusist rokist kuni kantri ja folgini. Mis muusika ja kuidas teda elu jooksul mõjutanud on, sellest räägib ta nüüd ise. Paraku ei ole nagu eriti just viimasel ajal all või viimastel aastatel isegi et võiks öelda muusika kuulamiseks. Kuidagi ei ole sellist mahti ja võimalust. Kodus, mul on küll plaadi riiulgus tsirka 700 plaati, aga unustad, võtaks riiulist plaadi, koduse paneks ta mängijasse, kuulaks kuna väiksed lapsed kodus, siis nende kuulamised komplitseeritud ja mul on kuidagi eriliselt vaja sellist süvenemist või kontsentreerumist, aga kui on mul selliseid häirivaid faktoreid kõrvale nagu lugemisega, siis on ta päris keeruline. Seetõttu ma kuulan suht vähe muusikat, ainukene koht, kus ma muusikat tõepoolest siis kuulata. On on autos tekki vahemaid sõites kas esinema kuskile või tagasi koju. Siis ma ikka võtan portsu plaate kaasajal, siis mul on aega üksinda olla ja muusikat kuulata. Algklassides ma mäletan pinginaabriga või klassikaaslastega vahetatud, kas ette? Minu esimene mängija oli selline pisikene kassettmakk, mille ema isa mulle tappa universaalkaupluses tassid ja seal siis boonusena selle kassettmängijaga oliga kassetid kaasas? Ma ei mäleta kahjuks, mis kassett oli, aga ilmselt mingisuguse vene artisti kassette siis seda kassetti ma kuulasin siis ikka esimesest päevast päeva hommikust õhtuni, aga teise hakkasime kassette vahetama koolikaaslastega töödega ja nii vaikne pisik hakkas nagu tekkima. Noh, ja siis hiljem juba saetud lintmakk ja hakkad vaikselt kasvama juba. Mul on nagu meeles konkreetne heliplaat, tegelikult. Lapsena veetsin ma väga palju aega ärriti suveti maal vanaema juures mis asub Rakverele lähedal ulja nimeline alevik küla nimetada ja sest tol ajal oli seal sovhoos ulja sovhoos ja sovhoosikeskuseks oli üks uhke mõisahoone, kus siis asus raamatukogu ja söökla, kus siis sovhoosi töölised käisid Mati söömas. Minule meeldis ka lõunati seal suht palju aega veeta, kuigi vanaema tegi alati iga päev kolmekäigulise lõuna kodus, aga mina oleksin ikkagi sinna sööklasse, sest seal oli kuidagi huvitav, seal oli palju inimesi siin. Ja seal oli vinüülmängija grammofon. Absoluutne reegel. Iga päev, kui ma sinna sööklasse läksin, mängis seal, eks heliplaat seal Ivo Linna ja rock hotelliplaat. See oli 84. aastal välja antud meloodiavabriku poolt plaat mis igapäevasel mängisin, eriti selle plaadi pealt, üks lugu, meeles on, laula mu laulu helisev hääl äkki või võis olla selline lugu. Ja see on mulle kuidagi meelde jäänud ja alati, kui ma seda lugu kuulen siis kangastub mulle 100 kaheksakümnendat aastat ulja sovhoos. See lõunane aeg seal sööklas. Ja see heliplaatide laul tuleb meelde. Rock Hotell loodi 1009 ja 78. aasta septembris ja vaevalt kuu hiljem andis bänd oma esimese kontserdi kunstiinstituudis. Ansambli põhirepertuaari moodustavad 50.-te ja 60.-te aastate palad valsist rock n rolli, nii vähesel määral on ka omaloomingut. Rock Hotell alustas aastat kolm tagasi koba peale kokku klopsitud paroodia pundina vajutas aga kogemata õigele nupule, kirjutas Vahur Kersna 1981. aastal. Menu oli äkiline ja ootamatu tõus peadpööritav rock n roll põletas värskelt ja tuliselt peale selle. Poisid mängisid hästi, mängisid lõbusalt, ei mõjunud pealetükkivalt ega üleolevalt. Sõnaga omad poisid. Ivo Linna kasvatas laval tiritamme. Üks hitt vahetas välja teise, teismelised tantsisid higistades saalides end oimetuks. Saal ja lava mõistsid teineteist ega nõudnud teiselt seda, milleks see võimeline polnud. Errsnal lisas kokkuvõtteks. Nüüd on rock hotelli aeg ümber saamas. Ma ei ole enam tema. See oli aastal 1981. Ometi töötab bänd tänaseni. Laula mu laulu. Helisev hääl on üks Ivo Linna ja rock hotelli suuri hitte, mille autoriks on Kenny Rogers. Hiljuti, kui Eesti valis lemmiklaulu, läks sel alal väga hästi ka versioonis, mida esitas Jana Kask.