Tere, mina olen P Julm ehk Priit Juurmann. Jade kuulate uunikumi. Priit P Julm juurmann alustas hepatiidi heina 90.-te alguses ning on olnud hiljem mitmete oluliste klubikultuuri Eestis puudutavate algatuste juures. Nende seas on vaib ürituste sarja alustamine 90.-te lõpus, mis viis välja Haustu rulersoftatiiv moodustamiseni koostöös Meelis Meriga. Julm kaasa kollektiivis Broken Time Orchestra. Kuivõrd küsimuseks Sammed minu mingi lemmiklaul või kõige olulisem laul, mis mulle seostub ajakuluga, olgu siis selleks lapsepõlv või teismeiga või, või veidi hilisem aeg siis tegelikult sellele vastata üheselt on meeletult raske, sest et müriaad lugusid, elamusi, seoseid kerkib koheselt silme ette alates kas või sellest, kuidas sellises varases teismeeas alles koolipoisina olles sai nähtud esimest korda Michael Jackson'i rollerit video pealt, mida Soomest näidati, see tundus olevat nagu uskumatu asi, mis, mis asi see on samuti hilisem maiguldžaccini ohtu vool, plaat, mis tegelikult ilmus küll varem, eks ole, aga meile ta jõudis hiljem või minuni jõudis ta hiljem need lood sealt pealt produtseeritud, koos kuinsid Johnsiga. No meeletu meistriklass või kui me räägime moel Stavisest või kui me räägime James Brown'ist või kui me räägime sellisest metafongis nagu reisigendustumachin või, või siis selles oma suundumuse vähe lõbusasse Fongimast asjas nagu Red Hot Chilli pädožist võime, räägime Hausist. No see on meeletu, meeletu müriaad ja asju, mis kerkib esile. Aga kui tegelikult mõelda, siis mis kõige olulisem tõesti on püüda välja sõeluda kogu sellest kohutavast portsust muusikast, mis mind elu jooksul on mõjutanud, võimul positiivselt mõjunud, siis kõige olulisem ei ole mitte üldsegi mitte mingisugune poplaulja vaid see on proge jazzi album artistinimega Soft Machine, nende kolmas album ja aasta siis millal see ilmus, oli 71, minuni jõudis küll aastaid-aastaid hiljem aga see on olnud üks väheseid muusikalisi kogemusi, mis esmahetkest alates haaras mind täielikult ja põhjustas sellise tõelise katarsise vapustuse muusikalise. Aga kuna me oleme päevases eetris ja midagi ju peaks ette mängima, siis võib-olla selleks looks täiesti vabalt näiteks Michal Jackson'i, if you Vanabi startinud šampanja. See on nagu ajatu poplugu, mis siiamaani kruvib ja tõmbab kaasa, nii mind kui ka ma arvan kõiki teisi, vähemalt neil, kellelt tantsupõrandale asja ja ma tõesti soovitada. Ta on kõigile, ka tänapäeva hektilises maailmas, võtta aega ja kuulata muusikat süvenenult, mitte ainult lihtsalt kuulda seda taustaks panna endale nii-öelda kergeks meelelahutuseks või meeleolu loojaks, vaid võtta aeg maha ja süveneda muusikasse, kui muusika sulle vähegi korda läheb. Ei ole mõeldav, et sa ei süveneks sellesse, seda enam, et kui sinu nii-öelda tegevusalaks on muusika, sa pead ikkagi kogu sellele suurele kunsti ja eneseväljendussfäärile lähenema teadlikult ja tunnetuslikult tunnetuslikult tähendab seda, et sa pead selle endast läbi laskma kõik tajuma selle erinevaid kihistusi ja neid väljendusvahendite mitmekesisust ja vorme ja teadlikult saama aru sellest, mida keegi siis täpselt tahab öelda, mida ta teeb ja milleks ta niimoodi seda kõike teeb. Selleks on vaja aeg maha võtta. Aga see ei ole ainult mitte tööga seotud kohustus, vaid see on ka puhas rõõm. Stalin samphin on Michael Jackson'i hitti 1982. aasta albumil trailer. Ameerikas edetabelis viiendale kohale tõusnud laul räägib kuulujuttudest ning viitab oma tekstis ka laulule pillidžiin. Albumi versioonis veidi üle kuue minuti kestev palav on sõlleri pikim laulu lõpus kuulata korduvad fraasi Mamas Seema massaa Macossa. See on pärit Aafrika rahvamuusikast, mille Ameerika popkultuuri tõi Cameroni saksofonimängija, Maanuti pango.