Reisipalavik maailmarännakust raadioeetris. Meie saates on käinud paari aasta jooksul päris suur arv külalisi ning läbi on reisitud mitmed piirkonnad kuid siiani on jäänud suurem osa meie maismaast endiselt käsitlemata. Seega on mul eriti hea meel, et rändame täna ühte Aasia pindalalt suurimasse riiki ja mis veel toredam, meid juhatab sinna saate külaline, kes ei käi kunagi päevitama Scurvaadas ei käi kruiisilaevaga haaval suusatamas, alpides shoppamas Stockholmis näiteks. Teisisõnu on ta turismi kui tööstusharu täielik vastane, olles aga samal ajal käinud läbi ehk mõned huvitavamad kohad meie planeedil. Ja mitte ainult oma reisidest, on sündinud mitmed artiklid, jaga raamatud. Meie tänane saatekülaline on niisama huvitav kui see maa, kuhu me täna stardime. Lubage mul tutvustada tänast saatekülalist Royce treilerit, kirjanikku, publitsistika, kes Amnesty Internationali liikmena võitleb nii inimõiguste eest ja globaliseerumise ülimäärase tarbimise või lihtsalt öeldes ühiskonna Bornastamise vastu. Ta on külastanud dalai-laamat ja elanud pikalt Nepaali pealinnas Katmandusse. Lisaks aktiivse ühiskonna kritiseerimise ja tsivilisatsiooni valupunktide valgustada pojana jõuab ta ka pilli mängida ansamblis vennaskond. Meie tänasest sihtkohast on mees kirjutanud lausa raamatu. Nendest paljudest riikidest, kus Roy on rännanud, valisin välja kunagi maailma ühte suurimat impeeriumit omanud Aasia riigi, mis tänapäeval kannab nime Mongoolia. Mongoolia, mis on suuruselt kuues riik Aasias ning suurim maa, mis ühegi piiriga ei puuduta ookeaniga merd pärast Kasahstani suurus ei loe. Kuigi ta on pindalalt umbes kolme Prantsusmaa suurune, elab seal inimesi vaid kolm miljonit. Tegemist on ühe vähese riigiga maailmas, kus siiani viljeletakse nomaadliku Eluviisi. Inimesed rändavad oma eluasemete ja pudulojuste ka mööda maad ringi. Mongoolia tohutu maa-ala peamegi tänase kahe tunni jooksul läbi kammima ja nagu huvitavate kohtade ja külalistega saates jääb sellest ajast alati väheks. Sellekordne reisipalavik rändab siis Aasiasse ja meil on külaline, kes on meile selle reisi peal giidiks. Roy Strider, tervist. Tere. Küsiksin kõigepealt. Mongoolia ei ole vist eriti populaarne niisugune turismimaa, et sina kindlasti ka sinna niisama turistina, miks sa läksid Mongooliasse? Mongoolia on küll turismimaa, aga turiste seal tõepoolest vähe. Ta on nagu natuke vist. Ma ei tahaks öelda ekstreemturismi, aga veidi ebatavaliste turistide maa ebatavalisi turiste maailmas vähem kui tavalisi turiste ja seetõttu seal ei käi väga palju turiste tõesti. Aga neid siiski on piisavalt selleks, et tekitada sellist tööstusharu nagu turism, mis minu arust on väga halb tööstusharu. Seda halba on paljude riikide jaoks on see praktiliselt üks suuremaid sissetuleku allikas. Ja ongi väga halvasti, et minu meelest see on väga halb, sellepärast et esiteks hävitab kohaliku kultuuri hävitab kohaliku tegeliku majanduse igasuguste reaalsete asjade tootmise isegi tööstused ja nii edasi. Tekivad mingisugused pilapula vabrikud ja, ja see hävitab kohaliku identiteedi, see toob kaasa väga suured nagu võõrmõjud. Näiteks Idamaadesse toob kaasa palju suuremad lääne mõjud, kui need pelgalt ainult televiisorit vaadates oleksid ja nii edasi ja nii edasi ja lisaks on keskkonnale kahjulik. Paljudel juhtudel ja kui tegemist on sellise puhkuseturismiga klassikalise, aga siis enamasti paraku ma olen märganud, loob kohalikele väga vale mulje. Nende riikide elanikest, kes seal siis turistidena käivad ja ka vastupidi ehk siis ka kohalikud muudavad ennast nendele turistidele ja nende soovidele meelepärasemaks. Siin on palju igasuguseid pikalt-laialt sellest rääkida. Mina ei ole üldse nagu sellise niinimetatud massiturismifänn üldse, ma ei ole. Aga teistpidi jälle, kui tulla sedasama jututeema juurde tagasi, et teistpidi jälle kas mitte ei ole see, kui käivad välismaalased, ütleme siis nii-öelda tavaturistid, nagu neid nimetada võib siis ja huvitav, ütleme, kohalikust kultuurist, siis kohalikud, kes võib-olla on oma IZ tavad ära unustanud, tõstavad au sisse, sest nad teavad, et turist tuleb ja tahab seda, ütleme seda vana õiget asja nagu kaifida. Jah, nad hakkavad kella enda vanu traditsioone senisest lahkemad presenteerime, aga, aga see show seal ei ole enam seda hinge taga. Mongoolias käisid Mongooliasse, sa kirjutasid sellest raamatu? Muidugi raamatus on rohkem kirjutada, aga miks just Mongooliast kirjutasid raamatu? See on rohkem nagu nagu armastusromaan või okei, aga tegevus muidugi toimub tõesti nagu Mongoolias ja ja selles mõttes on ikkagi nagu dokumentaal ja vist peab ütlema biograafiline. Geograafiline armastas oma, mis toimub Mongoolias? Räägi natukene meie raadiokuulaja, mis maa on Mongoolia? Mina ausalt öeldes ei tea ka midagi, minu jaoks on seal üks suur kõrb ja ratsutavad inimesed, kelle igapäevategevus on, ütleme, osa elust on hobune ja rohkem ma ei tea, ausalt öeldes mitte midagi. Mina ei teadnud ka eriti palju rohkem, enne kui ma sinna läksin. Et mul tekkis Mongoolia vastu huvi, siis kaks peamist põhjust oli esiteks kunagi mõnda aega tagasi. Ma olin Tiibetis ja vist tulin sealt tagasi ka juba ja üks minuni jäin nii-öelda kaaskolumnist Postimehest Martin Kala, ta vist meili teel või äkki seal Facebookis? Mainis, et Tiibet on tore, aga Mongoolia on veel palju põnevam ja huvitavam, tegelikult tema oli käinud Mongoolias. Ja see muidugi pani mõtlema ja teine võib-olla mingisugune selline puudutus sealtpoolt oli, oli siis, kui ma olin ühel kevadel dalai-laama juures. Dalai-laama nab igal kevadel taravuse laas selliseid teatud budistlikke õpetusi ja ma nägin seal ühte gruppi inimesi, kes nägid välja täpselt nagu tiibetlased, aga ma märkasin, et neil olid kaasas väikesed raadiokesed kõrvaklappidega ja selliseid raadiot kasutatakse seal õpetus sessiooni otsetõlkes näiteks et seal on nagu peamistes keeltes, nagu loetakse sünkrooni peale. Ja ma väga imestasin, et mis tiibetlased need küll sellised on, kellel on vaja neid raadiokesi aru saada jutust. Ja küsisin ühelt prantsuse ajakirjanikult, et kuidas seda pilti selgitada ja ta ütles, et need ei olegi ju tiibetlased mongolist ja see justkui kõik kokku tekitaski minus tunde peaks natukene rohkem teada saama Mongooliast ja ma asusin noh, muidugi interneti teel siis kohemaid kui olin ükskord Eestisse jõudnud, hakkasin otsima infot ja tundus nagu köitev riik. Riik ei tee. Ei tee siis. Või? John Singer. Põnes. Äkki räägid, mis põnev baklase leidsid, mis sind panid sinna reisima? Ma ei tea, kas see nüüd tegelikult põnev on, aga. Mina vähemalt mulle tundus huvitav situatsioon, kus kui venelased 1920. aastal Mongooliasse tulid siis toimus sama asi nagu hiljem Tiibetis, kui hiinlased sisse lülid, et enamus kloostreid hävitati ja mongoli siis mungad ja ja ka nunnad nad kas tapeti või saadeti sunnitööle, saadeti kusjuures Siberisse ja praegu on muidugi asutanud neid kloostreid taas taastama, budism on uuesti noh, tõusuteel, et ta ei ole enam põlu all, vastupidi mulle tundus huvitav see situatsioon, et kuidas midagi, mis on niimoodi suhteliselt kapitaalselt ära lammutatud, et kuidas selline religioon siis võiks tänapäeva oludes taastuda. Sest ma kardan, et nii mitmetelgi riikidel tuleb sarnast protsessi tulevikus veel läbi elada. Et teatud erinevatel põhjustel see tundus mulle nagu huvitav. Ja ma lugesin mingisugusest raportist ühe paha asja kohta. Nimelt Mongoolias on lisaks tärkaval turismimajandusele on seal ka juba täis elujõus selline noh, mina nimetan seda tööstusharuks lausa juba. Selline asi nagu illegaalne, kulla kaevandamine, Mongoolia maapõue on väga rikas maavarade poolest, seal leidub igasuguseid inimeste jaoks huvitavaid asju, uraani, kulda, kalliskive ja Mongoolias on tõepoolest nõnda, et igaüks, kes natukenegi midagi jagab geoloogiast ja labida maasse lööd, et noh, mõningase kaevamise järel ta kindla peale leiabki kulda. Ja väga paljud mongolid on hakanud niimoodi kaevandama. Paljud illegaalsed kullakaevurid on lapsed erinevatel põhjustel, ma arvan, üks põhjus on võib-olla see, et siis ta nagu väiksemad augud kaevama ja tunnelid, et lapsed liiguvad niimoodi käbedamatel Maal ringi ja võib-olla see olekski veel kõige hullem, mis juhtuda saab maailmas aeg-ajalt või noh, ma ei oska nüüd seda hinnata, kui levinud see tegelikult üle kogu riigi on. Aga igal juhul see fakt, mongolid töötlevad väikesi kullatükikesi elavhõbedaga elavhõbeda abil sulatatakse need kullatükid suuremaks kamakaga. Et siis on see ostjale atraktiivsem ja võib-olla on seal veel mingeid põhjuseid. Ja elavhõbe tuleb Hiinast ja enamus illegaalselt kaevandatud kulda liigub tagasi siis vastu nii-öelda Hiinasse. Ja lapsed tegelevad ka selle elavhõbeda nii-öelda käitlemisega seal. Elavhõbe on ülimürgine. Kõige ohtlikum on ta, kui ta satub organismi sissehingamise teel, elavhõbeda aurusid hinnatakse sisse selle töötlemise käigus. Eluiga jääb muidugi lühist väikeseks ja taoline kullakaevandamine ja selle kullatöötlemine elavhõbedaga siis on levinud ka Aafrikas ja Lõuna-Ameerika riikides haka kõige suurem probleem see minu andmetel on siiski Mongoolias. Kohalikud ise kutsuvad neid illegaalseid kullakaevureid Ninzadeks. Kuna noh, selgitus on taoline, et nad alalõpmata kannavad midagi seljas, endal labidaid või mingeid dokikesi ja on selline nagu ila väljend natukene käibele tulnud, mul õnnestus kohtuda nende illegaalsete kulla kaevuritega. Mul õnnestus siseneda ühte väga suurde illegaalsetesse kullakaevandusse, mis oli umbes 25 ruutkilomeetrist, oli selle pindala ja seal oli väga hästi organiseeritud juba see töö, seal olid ekskavaatoreid juba platsis ja rasketehnika ja palju inimesi. Ja kogu kontroll selle kaevanduse üle kuulasse, erinevatele kriminaalsetel grupeeringutele, see oli täiesti illegaalne ja ninjad ise rääkisid, et see toimub valitsusametnike ja poliitikute teadmisel ja toob neile suurt kasu. Sellele kahtluseta sain hiljem veel kinnitust ja seal kaevanduses seal olid ka turvamehed muidugi püssidega ja nii edasi, kuna sageli tuleb ette mõrvasid näiteks keegi leiab mingi suurema kullatükki ja siis läheb nii-öelda seal klattimiseks ja see kõik nägi selline üsna õõvastav ja ja veider välja, noh mingil kuumaastikul siis korraga on mingi nii-öelda suur auk planeedi sees ja seal toimetavad siis noh, küllaltki sellised veidrad inimesed ringi. Kõigil on midagi näo eest tolmu kaitseks ja päikeseprillid, mis aitavad seda kulda paremini märgata ja see nägi välja nagu midagi, nagu mingi ulmefilmi ja pidalitõbiste koloonia vahepealsed ja lisaks need turvamehed, Nad olid küll peamiselt Mongoolia armeel välivormis, aga ilma eraldusmärkideta ja noh, tõenäoliselt siis kas endised sõdurid või, või lihtsalt mugav nagu kanda sellist sõjaväevormid ja mul õnnestus sinna siseneda koos Mongool lannaga ja teha seal ka intervjuusid nende ninadega. Ja nõnda tegin, et väikese selle fotoaparaadiga digikaameraga salvestasime intervjuusid, hoidsin seda nagu varjatud selja taga ja, ja üritades nagu võimalikult vähe silma torgata, et mul olid ka küllaltki nagu kohalikele sarnased rõivad seljas, kapuuts peas ja et nagu selles mõttes vedasid, sai sellist asja näha. Ja hiljem ma kohtusin ka oma retkel nii-öelda ühe pere kullakaevandust, millised on ka noh, vist ongi nagu peamiselt levinud. Et seal üks vend ja õde lihtsalt labidatega olid endale šahtid kaevanud ja ka neil oli kuld nagu plekktopside sees, mis nad olid juba samal päeval kaevanud nendega ka rääkisin küllaltki pikad jutud maha ja, ja võtsin videosse. Reisipalavik täna siis rändab ringi Mongoolias, meil on saates külaliseks Roy Strider, kes ka sellest reisimisest väikse raamatu on kirjutanud. Oskad sa kuidagi manada pilti raadiokuulajale ja mulle ette, milline maa nagu Mongoolia on, et kas ta on üks suur niisugune lausmaa, üks suur kõrv, kindlasti on seal omad mingit linna. Kunagisi käisid saates vennad kuused rääkimas oma jalgrattamatkast, siis nemad sõitsid Ulaanbaatarist mööda natukene mainid seda aga mis pilt avaneb, kui sa Mongooliasse lähed? Ma ei tea, kas ma oskan manada seda pilti niimoodi inimestele sisened, aga verbaalse ja, ja et ma üritan anda parima. Mongoolia on väga ilus maa, looduse poolest ei ole ta ainult kõrb ja ei ole ainult mäed. Et peamiselt on neli maastikuvormi või keskkonda verb tõepoolest kovi kõrb näiteks on väga tuntud Mongoolias. See on siis endine suure merepõhi ja üks suurimaid kõrbesid maailmas. Siis on mäed Altai mäestik näiteks suures osas asub Mongoolia pinnal ja on ka stepp. Ja on ka tundra ja metsasid alasid on muidugi vähe, peamiselt ongi nagu step ja step panga sageli üsna mägine, aga mõned on ümarad ja ja Eestis nad oleksid muidugi vist väga kõrged, aga seal nad on siiski künkad. Tõeline mäestik on Altai, kus oleks nagu ikkagi päris mäevaated ja Mongoolia on hästi suur riik ja vist pean igaks juhuks, kui ütlemata tasub siis Venemaa ja Hiina vahel osaliselt temaga piirneb siis ajaloolise Tiibeti alad ja eks ta sarnanebki sellele, mille vahel ta on nii-öelda, et on justkui nagu hästi lihtsustatult seletada. Igatahes siis ongi nagu midagi vahepealset Venemaale ja Hiinale, aga otseselt ta muidugi kumbki kindlasti ole. Mongalitel on hästi kõrge rahvuslik eneseteadvus muidugi andusega kinni nende nii-öelda kuulsusrikkas ajaloos ja ja legendides, aga, aga mongolid väärtustavad oma päritolu minu meelest isegi rohkem kui eestlased. Mongaleid arvatakse olevat, nüüd on nagu erinevad andmed muidugi, et seal on see probleem, et riik on nii suur, et igat hinge täpselt on võimatu üle lugeda, ka siin räägitakse kahest kuni kolmest miljonist, erinevad allikad räägivad ja pool Mongoolia elanikkonnast elabki sealsamas, kust vennad kuused läbi sõitsid pealinnas Ulaanbaatarist mis on ka minu meelest halb ja järjest rohkem sinna neid juurde tuleb ja järjest enam hüljatakse traditsioonilisi elatusallikaid karjakasvatamine, siis asi on selles, et Mongoolias on ilm krõbe. Mina käisin seal nii-öelda suvel, paar-kolm kuud ongi sellist soojemat ilma, aga muidu on seal kliima karm ja talviti just hiljuti vaatasime, Ulaanbaatari oli miinus 39 tselluloos näiteks ja ja need talved on karmid ja pakane saabub sageli peale nagu soojemat ilma väga ootamatult. Pole üldse harvad juhtumid, kus karjakasvataja ühe ööga kaotab kogu enda karja. No see on ikka kirjeldamatu tragöödia, siis ta tegelikult on kaotanud kõik, et tal ei ole enam jäänud mitte midagi. Ta peab hakkama kas kerjuseks või kuskil tööd otsima. Mongoolias muidugi autosid ei ole ja, ja kogu elu käib nii-öelda noh lageda taeva all inimesed elavad juurtades ehk Jerrides, nagu neid kutsutakse msn, sellised püramiidi või koonusekujulised vildist püstkojad väga mugavad ja, ja mõnusad ausaltöelda talveks pannakse neile veel selline soojustus nii-öelda peale. Ja nõnda nad toimetavad, et võib-olla on huvitav kuulajal teada, et üks uus jurta neid valmistatakse tehastes. Meil on erinevad luksusklassi taga nii-öelda selline tavaline lihtne jurta variant kui uuena osta ilma väikese ahjutamist, sinna sisse käib. See hind on umbes 8000 Eesti krooni. See on tavaline niisugune tavaline, kus on täiesti võimalik juba mõnusalt ära elada, milline luksversioon, mis seal on ma ühtegi ise näinud, aga ma arvan, et seal on võib-olla juba mingit sisustust kaasas ja detaile on võib-olla seal rohkem kas kuidagi kuldvärviga kaunistatud, noh, mina nägin nagu ainult selliseid tavalisi jurtasid ja paaristükis ööbisin ka ise nagu enamus ajast magasin tegelikult lageda taeva all nagu magamiskotis, et meeldis tähti vaadata ja külm ei olnud. Minu kaaslastel oli külm, mul selles mõttes oli vedanud, et ma olin kaasa võtnud ühe magamiskoti, mille ma kunagi soetasin Katmandusse. Miinus 35-ni on, peaks olema seal võimalik sees ellu jääda, minul nagu külm ei olnud. Aga palav oli mul küll mitu korda, ehk et ma tegin mitme 1000 kilomeetrise ringi Mongoolias sattusin nii mägedesse kui kõrbesse, kui stepis olin ja ja üritasin võimalikult eri nurkade alt, et seda elu seal küll näha. Ninsade otsinguil ja üks korda juhtus nõnda, et ma pidin minema, juurtas palavuse tõttu teket. Olin Kobi kõrbest ja oli taaskord üks liivatorm üldse kokku vist liivatormi tuli ette kolmel korral, kui mina seal olin ja see oli hästi palav öö, päike oli kõrbeliiva väga palavaks kütnud ja kuigi kõrbes tavaliselt öösiti on tõesti jahe. Seekord see öö oli. No ma arvan, võib-olla seal võis olla mingi 25 kraadi või nõnda ja tavaliselt sellises olukorras modem magamiskoti luku lahti, noh, nii-öelda ventileerimise eesmärgil. Aga tänu sellele liivatormile ma ei saanud seda teha, sest kui on liivatorm, siis on kõik kohad liiva täis ja silmad ja kõrvad ja see liival absoluutselt igal pool, et ei ole eriti mugav nõnda. Tööl ma ikkagi vandusin ilmastikule alla ja, ja kolisin ka nagu kõrvalasuvasse juurtesse. Milline see ühiskond seal on, suurem osa, nagu ma saan aru, elavad ühes linnas ja siis on terve trobikond, kes elab nii-öelda jurtades. Aga mis riigikord seal näiteks üldse on? Korraks repliigina ütlen vahele, et elavad jah linnas ja ja Ulaanbaatarist siis nii-öelda, aga Ulambaatoris on 70 protsenti linnast, ongi need Gerdistriktid ehk siis jurta rannad ja veel 1925. aastal kogu Ulaanbaatar põhimõtteliselt koosnes skand jurtadest. Mõned kloostrid olid seal. On praegu on seal mingid maju. Aula vaatab, näeb praegu välja nagu mingisugune suhteliselt suvaline Nõukogude Liidu megalinn, kus aeg oleks justkui 1983. aastal seisma jäänud. Aga lisatud on selliseid erinevaid värvilisi reklaame. Mis riigikorter praegu üldse on? Mul on seda väga raske nagu kirjeldada tegelikult. On niisugune niisugune mõnes mõttes niisugune Venemaa või ütleme, oma korra. Mongoolia oli teine kommunistlik riik maailmas aga mina seda muidugi absoluutselt kommunismiks ei pea. See, mis seal praegu on, ma pean seda lihtsalt otseselt nagu inimeste mõnitamiseks ja Hanitamiseks. Aga võimul on siiani kommunistid, et Ulaanbaatari nimi tõlkes tähendab punane kangelane varem, selle nimi oli urga lihtsalt ja pealinn on ta olnud suhteliselt lühikest aega, et pealinnaks ta muutus siis kui üks eestimaalane seal Aasia esimese ratsaarmee lõi Irkutski lähistel ja ja vallutas Mongoolia ära, eestlane, mitte eestlane, eestimaalane, päritolult Austria-Ungari. Et tema nimi oli parun Roman Ungern von Sternberg ja ta on üks tuntumaid isikuid Mongoolias üldse. Kuna tema eesmärk oli luua suur budistlik impeerium, nii-öelda teokraatlik impeerium ja ta lõi Mongooliast välja nii hiinlased kui venelased, aga samal ajal ka väidetavalt seal kõvasti röövis ja arvatakse, et ajas kokku maailma suurema varanduse, mida omal ajal veel pikka aega isegi KGB otsis taga, et ta jäi nagu segastel põhjustel kadunuks, et ühed andmed räägivad, et ta langes bolševike kätte ja ta last Irkutskis maha. Teised andmed räägivad, et ta õnnestus pääseda Tiibetisse ajatel aasta dalai-laama juures toonase dalai-laama juures surmani. Teda peeti budistlikku kaitsja kättemaksujumaluse maha, kala maapealseks kehastuseks ja ta oli selline kahtlemata huvitav ajalooline tegelane, aga Olev Remsu on temast väga palju kirjutanud, et vist suisa isegi neli raamatut, millest üks vist on küll müstifikatsiooni, aga aga seal on ka dokumentaalseid asja sees. Ja kui rääkida tuntud isikutest oli siis kõige tuntum isik. Muidugi on dalai-laama ja kõige tuntum eestlane lane, kui nüüd eestlastest rääkida, ma arvan küll, igaüks Mongoolias tänapäeval teab, on pakku Rudo õige maadlusvibulaskmine ja ratsutamine Mongoolia rahvuslikult spordialad riigikorras siis veel võimul kommunistid ja pikka aega justkui ongi olnud mingisugune, nad vist nimetavad seda sotsialismiks, aga sellepärast räägin niimoodi võib-olla natukene negatiivses võtmes, et ma olen ise vasakpoolne. Ja mul ei ole nagu mitte midagi antiautoritaarse kommunismi vastu kui sellega ei kaasne vägivalda ja kui seal nii-öelda rohujuure tasandil inimeste endi tahe. Aga millegipärast need riigid, kes ennast ajaloos on kommunistlikuks ise nimetanud, on alati olnud mingi imelik segu riigi kapitalismist ja türanni, Ast ja autokraatlikest juhtidest ja kogu aeg millegi pealesurumisest ja tänu neile on kogu selline mingisugune Vasakpoolne poliitiline idee väga ära lörtsitud ja teada värk, et eriti kui siin Eestis nagu nüüd hakata rääkima, polegi mõtet rääkida veel umbes 100 aastat ilmselt nendel teemadel, et no seal toimuvad valimised muidugimõista. Eks nendel valimistel saavad ka teised parteid kandideerida, aga nagu igal pool, et need, kes on võimul, neil on raha, kommunistid on võimud ja need, kes võimul ei ole, neil on võib-olla toredad ideed või mida iganes, et on raske võita valimisi ja väga palju seal doteeritakse ikkagi dotatsioonina naeruväärsed, aga seal on vist selline efekt, et kui sulle midagi natukene kogu aeg antakse, et siis oled ikkagi rõõmus näiteks ma toon mingi lastetoetuse, ma ei mäleta nüüd peas seda summat. Summa oli selline, millest sai vist osta pätsi saia. Poest ma mõtlen linna poest, kus, kus mõnikord ka turistid käivad, et see oli nagu ühe lapse toetus kuu aja. Muidugi, tõenäoliselt riisi saab rohkem osta, aga toiduainetega Mongoolias selles mõttes kehvasti, et Mongoolia mullakiht on väga õhukene vist keskmiselt võib-olla 10 sentimeetrit ja see pinnas, kas midagi kasvada võiks, sellist kultuursemalt vot see ei püsi sellega seoses Mongoolia impordib absoluutselt kõik toiduained sisse, välja arvatud liha ja piimatooted. Et võib-olla ka selletõttu on saiapäts kuidagi ebaproportsionaalselt kallis, noh ehk siis ta maksis umbes sama palju kui Eestis. No kuidas seal poodides kauplustes on, et on seal nagu ikkagi lähed poodi, saad ikka asja osta kui on nii nagu näiteks Kuubas, et lähed sinna, siis seal on üks jook ja ilmselt lihaga seal vist mingit probleemi ei ole, aga muude asjadega, et kuidas kaupluse pilt nagu on. See pilt on väga kirev ja ühest küljest lõbus, teisest küljest kurb ehk et täpselt nii nagu Nepaali ja, ja Tiibetisse ja ja Indiasse ja, ja kuhu iganes on jõudnud Leis ja Coca-Cola ja ja snike ars ja kõik need kartuli, see on ikka seal olemas kõik, absoluutselt pluss veel väga kahjulikud, hästi tugevatoimelised pesupulbrid ja kõik need Ari helid ja nii edasi, et ühesõnaga kõik, mis on kuidagi mürgiselt ja võimalikult odavalt kokku pandud ja millega saab inimesi konksu otsa võtta ja võimalikult vähese vaevaga võimalikult palju raha teenida, seal seal kõik loomulikult olemas. Mongoolia ta Moskva üle-eelmisel aastal mõnes mõttes paras üllatus, ehk et langesid ühele päevale kokku valimistulemuste väljakuulutamine ja tudengikandidaatide ülikooli sisseastumiskatsetel ja Ulaanbaatar oli täis tudengeid, noori, nooruslikku uljust, mässumeelsust protestivaimu ja kui selgus, et taas kord on kommunistid võitnud valimised siis noored kogunesid ja puhkesid rahutused, mille käigus Ulaanbaatari kesklinnas asuv pompöösne, noh, tõesti suur selline palee mõõtu Mongoolia kommunistliku partei peakorter vallutati ja põletati nii-öelda maha. Need niinimetatud kommunistid siis noh, pagesid ning õnnetuseks või jah, vist võib isegi öelda õnnetuseks Mongoolia miilits ei olnud absoluutselt valmis sellisteks rahutusteks, et see oli täitsa uus asi seal riigis, seal ei olnud enam ammu midagi sellist nähtust ja nad reageerisid valesti, reageerisid muidugi üle, esines intsidente, kus kasutati konfliktisituatsioonis miilitsa poolt lahingumoona tulirelvades ja oli väga palju vigastatuid ja, ja oli ka hukkunuid muidugi, ja kuna nagu ennist sai siin öeldud et Mongoolia oli Nõukogude Liidu satelliitriik, siis Mongoolia võimustruktuurid on ka suures osas või noh, ma isegi oletan, praegu võivad olla täielikult maha kopeeritud igas mõttes ja loomulikult on Mongoolias ka KGB noh, ongi sellise nimega ja KGB-l olid siis käed-jalad tööd täis ja vanglad rahvastati koheselt üle ja palju inimesi. Rahutustes osalesid siiamaani siis vanglas või on peale kinnipidamisteadmata kadunud, niiet kõik muidugi ei ole rahul nende autoritaaride valitsemisega, aga, aga samas ka leidub neil ikkagi jah, valijaid palju, et üleüldse natukene kummaline on see Mongoolia elu-olu, et et ega nad venelasi iialgi ei ole nüüd otseselt armastanud ja peale perestroika algust enamus venelasi üldse sõitis tagasi Venemaale, nad ei olnud kuidagimoodi adapteerinud või haakunud selle mongolite ühiskonnaga näiteks Ulaanbaatari solid, venelaste linnaosade eraldi ja venelastel olid eraldi koolid. Samas näiteks muidugi mongoli koolides olid venelastest õpetajad ja, ja nii edasi ja nii edasi ja kuigi mongolid venelasi ülemäära ei armasta, natuke ka ikkagi otseselt ei vihka neid, mida ei saa jällegi tulles nüüd siia Tallinnasse tagasi, et ei saa Eesti ühiskonna kohta öelda, et selliseid pingeid nagu ei oleks ja no lustakaid aspektiga. Minule näiteks alati oli selline muhe naeratus, kui seal Ulaanbaatari tänavatel kõndisin ja ja ikka üsna sageli nägin, kuidas tuli vastu inimene, mees või naine, vahet ei olnud ja talle rinda oli täis selliseid erinevaid medaleid ja ordeneid. Muidugi kõik olid antud siis veel siis, kui venelased Mongoolias toimetasid teatud selline tunnustus, et kes siis oli võib-olla olla seal üks ja järjest või nagu siingi nõuka ajal ikkagi ju jagati seda vaagilisevat seal tõepoolest vaadatakse niimoodi, et see on tunnustus inimese töö eest ja tunnustust ei ole vaja häbeneda. Üleüldse seal tänavapildis oli väga nostalgiline, et täitsa lõpp, vahepeal mul oli küll tunne, nagu ma oleksin lapsepõlve tagasi mingi ajamasinaga sõitnud, tütarlapsed ikka valged põlvikud ja need Plysseer seelikud ja, või teatud sellised kleidikesed ja kõikjalt tuli pidevalt. Tõepoolest pidevalt oli seda multifilmimuusikat klassikalist on neid multifilme näidati ja inimesed laulsid neid laule ja see oli nagu kohati ikka täitsa sürreaalne, sest et üsna võimas elamus, et poleks uskunud, et kunagi midagi taolist näha saab. Nagu mainitud, on mongolid siiani rändrahvas ja seda olid kanad aastatuhandeid tagasi. Laialipillatud rahvast on raske oma mõjuvõimu alla koondada ja seda pidid tõdema ka muistset Hiina imperaatorit kes olid sunnitud ehitama maailma ehk ühe tähelepanuväärsema ehitise suure Hiina müüri, et kaitsta oma impeeriumit nende barbarite eest, nagu nad mongolid sel ajal kutsusid Mongoolia ajaloo kindlasti tähelepanuväärsemaid isikuid. Poli Tšingis-khaan, kes koondas enda võimu alla suurema osa mongoli, hõime Altai ja mandžuuria vahel. Tema vallutused, keda on siiani ajaloo ühed võimsamad. Tšingis-khaani impeerium ulatus 1279.-ks aastaks Ungarist kuni Koreani ja Siberist kuni Vietnami ja Omaani laheni. Ja seda kõike tehti vaid 20 aastaga. Kokku oli Tšingis-khaani impeeriumi suuruseks 33 miljonit ruutkilomeetrit ehk üle 22 protsendi kogu planeet maa maismaast ning seal elas hinnanguliselt 100 miljonit inimest. Sellise edukuse tagas Mongolitele strateegiliselt perfektselt sõjaplaanid, julgus, julmus ning sõjamehed, kes ei kohkunud kellegi ees, kelle vibud lasid kaugemale ja täpsemini kui mistahes teiste omad ning kes oskasid ratsutada, nagu ei keegi teine, sellel ajal. Pärast Tšingis-khaani surma lagunes ka poegade vahel jagada impeerium eelkõige hõimude omavaheliste konfliktide ja Hiina invasiooni tagajärjel. Jah, Hiina invasiooni jätkusid vaatamata sellele, et suur osa Mongoolia katab põllumajandusele suhteliselt mittesobivat stepid õhkõrn mullakiht ja Aasia suurimaid kõrbesid, kobi kõrb kui välja jätta. Arktika ja Antarktika jääkõrbed on Kobi kõrb suuruselt maailma kolmas kõrb pärast Sa haarad ja araabia kõrbe. Kobi kõrb tekkis tänu sellele, et naabruses asuv maailma katus ehk Himaalaja hoiab kinni kõik vihma, mis sinna tegelikkuses sadama peaks. Kõrbes asuv ümnegovi provints on kuulus dinosauruste, fossiilide jälgede ja munade leiukohana. Kobi kõrb ei ole liivakõrb. Suurem osa maapinda katab kivi. Kuna Mongoolia asub suhteliselt kõrgel merepinnast, siis on ka Kobi kõrbe ilmamuutused päris drastilised. 24 tunni jooksul võib temperatuur kõikuda kuni 35 kraadi seisuse järgi. Seega võib seal suviti kohata nii pluss 50 kraadist kuumust kui talvel miinus 40 kraadist pakast ning rinda peab pistma nii liiva kui lumetormidega. Siiski leidub seal palju haruldasi loomaliike ja ilmselt ühte ohustatuma kaslas lumeleopardi ehk sirbis. Räägitakse ka krüptozooloogid ja suureks heameeleks punasest hiigelussist Olgoi kork Hoist, kes Mongoolia mütoloogias on saanud endale surmaussinime. Skeptikud peavad seda muinasjutuks, kuid paljud zooloogid arvavad, et tuhandeid aastaid tagasi võiski kobi kõrbes elada. Suured paksud kahemeetrised, punased vihmaussi, sarnased kuiva maa elektriangerjad, kes inimeste seas paanikat ja surma põhjustasid. Reisipalavik siis täna Mongoolias äärmiselt huvitav. Giid on meil täna, Roy Strider, räägiks natukene Mongolitest, milline üks mongval on iseloomult kõigepealt ja mida nad teevad ja mis lahedaid asju sa täheldasid nende käitumise ja ütleme, kommete juures teevad nad midagi teistmoodi kui. Meie söövad peaaegu kõike teistmoodi, aga alustan küsimuse algusest vastamisega. Mongal mongalan, väliselt rahulik, seesmiselt keevaline, tan uhke, sõltumatu, väga külalislahke. Et kui mina rändasin väljaspool Ulambaatorit enamuse ajast, ma olingi väljaspoolt siis seal ikkagi põhimõtteliselt oleks võinud lihtsalt rahakoti ära visata, et Mongoolias on auasi külalistele, kui ta parimat pakkuda, uluaset pakkuda, toitu pakkuda, jooki teed, eks ju. Ma ei olnud kunagi varem nii palju nii head isevalmistatud juustu erinevaid sorte söönud, et seal oli tõesti kaameli viimast jaki, viimast kitsepiimast juustud ja väga primitiivseteks tingimustes valmistatud imehead. Erinevad jogurt, et selles mõttes ikkagi nagu nälga vist on küll võimatu jääda, juhul kui sa kohtad kedagi. Aga ega ei pruugi kohata. Kas vist ei olnud nõnda, et Mongoolia on maailma kõige hõredamalt asustatud riik üldse? Sa mainisid iseloomult, et nad on pealtnäha rahulikult, seest keevalised misse seest keevaline, tähendab, millal nad siis Siis ma märkasin näiteks seda, et liiklus oli seal linnades uskumatult agressiivne. Ma olen elanud nagu agressiivse liiklusega suurtes väga suurtes linnades näiteks katma nuus, kus on ka miljon inimest ja mina ei mõista seda Katmandusse liiklust kirjeldada. Et tal on selline segane, muidugi närviline ja kaootiline, aga Mongoolias oli liiklus lihtsalt sõna otseses mõttes agressiivne. See kumas igalt poolt läbi. Tegelikult nagu riikide liiklused räägivad päris palju nende riikide elanike kohta. Et liiklus on siis see koht, kus nad ennast siis välja elama Ma olin kuulnud mongolite lööningutest üht-teist, aga mina ise ühtegi näinud, aga nendest aeg-ajalt räägiti küll. Ma tean vist veel nii palju, et neile meeldib uuesti rammu katsuda, et nad ikka maadlevad, suruvad kätt. Seal ei olnud selliseid asju, maadlus on kindlasti au sees, mina ei näinud ühtegi käesurumist, keegi ei öelnud mulle, et suru suruväetis või keegi nagu mingeid selliseid matša jutt ära ei tulnud rääkima üldse. Et pigem tuldi rääkima dismi teemadel ja, ja ajaloo teemadel ja ja mind nagu pani imestama see ka, et kui mu jäi mongoli vanameestega juttu ajama, siis nad kõik teadsid Eestit väga-väga hästi. Lihtsalt osad ajasid mingeid fakte sassi, näiteks rääkisid, et et ma olin kunagi armunud eestlannast, et ta nimi on Laima vaikuna, aga üldiselt nad ikka teadsid väga hästi, nad teadsid isegi eesti poliitikuid ja teadsid Eesti ajaloost ühtteist imestamapanevalt. Et ilmselt see tuli selle vene mõjuga kaasa, et endised liiduvabariigid, et küllap neid siis kuidagi nagu õpetati ja tuubiti koolis ja noh, eks Eesti muidugi oligi üksjagu erinev, et mõnes mõttes ka loogiline, et inimesed huvitusi. Kui tähtsal kohal neil see religioon elusam. Ma kardan, et järjest väiksemal kohal, aga siiski väga suurel teel võiks vahepeal muidugi seda religiooni üritati igatpidi välja suretada, aga ta ei surnud välja. Ja kui varem Mongoolia oli peamiselt siis peaaegu täiesti budistlik riik, siis nüüd on sinna muidugi tekkinud palju igasuguseid prohveteid ja, ja palvevendi ja ja usukuulutajaid, kirikute ja religioossete liikumiste arv, mis Ulaanbaatari registreeritud, see oli väga suur. Samamoodi ma nüüd peast jälle seda arvu enam ei mäleta, aga ta võis olla seal midagi isegi kas 100 või üle selle. Ja tänaval ma nägin tõesti seal liikumas ikka küll neid elu, sõnalasi ja mormoone, ma nägin seal ja, ja minu üks sõbranna, kellega ma tutvusin tema üldse oli haare Krišna. Et, aga ta oli ka väga teadlik teistest erinevatest religioonidest ja suhtus nendesse muidugi suure austusega. Mongoolia on selline riik, kus äärmiselt suurt tähelepanu pööratakse kõikvõimalikele ennetele ja on väga palju reegleid, mida tuleb teada näiteks juurtas sisenedes lävepakule astumise tõttu võib juhtuda, et sind visatakse sealt koheselt ka välja, kuna seda õnnetust või jurtas vilistamine näiteks väga-väga halb, tulevad vargad ja ei tohi tühjaks söödud kaussi tühjaks joodud kruusi panna sängi peale, inimesed istuvad juurtest sängide peol, enamasti sellised reformvoodis. Ja, ja neid endeid on ikka väga palju, seal on külaliste pool, seal on meestevool naiste pool, kuhu üldse istuda, selliseid asju peaks tegelikult, kus sina need asjad nagu teadlased, teadsid sa ennem või keegi sulle rääkis. Mul on kuidagi nõnda juhtunud, et kui ma reisin mõnda võõrasse riiki, siis millegipärast ma üsna ruttu sõbrunen kohalike inimestega, leian endale sealt sõpru ja väga häid. Sellised tutvused on mulle endalegi üllatuseks, vaated nagu aegumatud ja, ja väga toredad ja Mongoolias samamoodi. Ma üsna peatselt olin juba sõbrunenud mitme mongoli ka siis lahkelt mulla rääkisidki oma tavadest ja kommetest ja tihtipeale väga pikad vestlused meil olid, et sain palju põnevat teada ja õppisin ka üsna ruttu nagu õieti käituma. Kas need tavad ja kombed on siuksed soovitava iseloomuga või on väga ranged, et tõesti, et kui sa päriselt kaika lased vile seal juurdlased ahted siis öeldaksegi, et kuule, et nüüd on varas tulemas, nüüd on jama majas või astud sinna lävepaku peal, öeldakse, et kuule, sorry, sa ei saa tulla, ikka saad aru ka, et meil on selline komme, et jama. See on väga reaalne juurduda ja mongolid on, no eestlased, ütleksid ebausklikud, mina? Ma arvan, et oleks õigem oleks öelda, et nad usuvad endeid ja minuga juhtus Mongoolias mitmeid selliseid. No minu jaoks täiesti müstika, ikka valdkonda kuuluvaid lugusid ja mitte ainult minuga näiteks olime niisasid otsides jõudnud mingisugusele mägisele alale ja UAZ bussiga, sel momendil reisisime selle vene UAZ bussiga ja valisime asukoha, mida ei oleks nii väga näha üleval mägedes ja seal oli selline nagu mägiste ja pandi telgid üles ja mina magasin jälle väljas ja ja üks minu sõber ka inimesed läksid telkides. Ma jäin üsna pea magama, samal ajal mulle tundus, et pimedas justkui keegi kõnniks ringi ja ma mõtlesin, et see on keegi meie hulgast. Ma kuulsin samme ja veel enne magamaminekut, kui ma olin juba peaaegu uinamast, siis ma justkui tundsin nagu keegi kummardus minu kohale, aga ma mõtlesin, et see võib olla kas kits näiteks või midagi taolist. Ja ma olin ennast juba täiesti sisse pakkinud ja silmad olid kinni ja selline pool luni juba ma ei hakanud püsti kargama, midagi uurima ja ometigi mind äratada, et üles tõsi küll, alles hommikul ja äratajaks oli minu sedasama Mongollannast sõbranna, kes oli väga-väga ehmunud, ta oli tõesti surmani ehmunud ja ta küsis, et ärka üles, sina panid minu telki mulda ja ma ei saanud mitte midagi aru, sain tõstina üles äratatud ja keegi räägib mingist mullast mulle midagi, mõtlesin, et ei, ei, mis mulda, milles asi on. Ja tema muidugi tormas jälle minema ja ma tulin välja enda magamiskotis ja kõik olid kuidagi väga äraseletatud nägudega, kummaliste nägudega inimesed istusid seal vaikides sõitnud mingeid küpsiseid hommikueineks ja tee oli seal ja ja see Mongolanna siis ikkagi väga ehmunud ja vastasin ta juurde ja palusin selgitada, siis juhtunud on. Ja juhtunud oli see, et oli vastu hommikut näinud mingit nägemust või midagi taolist, ütleks valgetes rõivastes valge naine, hõikab demanime ja tal ei olnud ka nagu poolunes ja poole veel ja ta oli kuidagi Taivaraseks nime hõikamine on halb, et ta ei tohi vastata ja ta oli üritanud siis mingeid mantraid lugeda. Ta oli lugenud mantraid enda kaitseks ja selle vaimu minema peletamiseks. Ja lõpuks see vai mõnigi kuidagi nagu lahkunud või see painaja ja siis ta oli ülestõusnud, ta üksinda nagu magas tennist. Telgis oli umbes üks ämbritäis mulda musta mulda, lihtsalt selline hunnik. Esmapilgul muidugi me arvasime, et äkki mingi loom Agas seal Ühes kohas ei olnud mulda, et see oli täiesti kõva pinnas, see oli täiesti must muld nagu Ukrainast või kusagilt ja me lükkasime selle mulla ära ja näppudega selle Songisime maasi üritasime mingit auku leida, et mingi loom on selle tekitanud. Seal ei olnud mitte midagi, seal oli täiesti teistsugune, täiesti kõva pinnasel. Ja muidugi autoga ei olnud ka kellelgi mulda kaasas, ainult vett plaaninud mingi aiandusega hakata seal kusagil tegelema. Ja see juhtum jäi meile kõigile absoluutselt seletamatumaks. Noh, praegu on seda siin võib-olla endalegi nagu imelik kuulata või veidi nagu naljakas või aga selline asi juhtus just see absoluutselt seletamatult ja mongolite ars oli muidugi äärmiselt halb enne, see oli mitte eriti kaugel sellest suurest 25 ruutkilomeetrisest illegaalselt kullakaevandusest ja nad ütlesid, et me ei tohiks sinna minna. Et ning sageli vägivaldsed ja BBC võttegrupp üritas paar aastat tagasi nendest filmi teha, neil vedasid neil üldse nagu hing sisse jäi, et nende buss peksti täiesti puruks ja kogu tehnika lõhuti ära ja, ja inimestele anti kere peale alad. Ja mongolid muidugi hakkasid keelitama, et me ei lähekski. Aga kuidagi nagu ei õnnestunud siiski nagu nõusse saada või vähemalt näiliselt niimoodi mõnevõrra maha rahustada ja meiega juhtunud midagi halba otseselt. Mongolid kui sellised on nagu üks rahvus ega seal ei ole erinevaid etnilisi gruppe ja teine küsimus kohe otsa, et mis keeles nendega rääkisid? Ja seal on küll erinevaid etnilisi gruppe, aga peamiselt muidugi jah, elavad ikkagi mongolid Mongoolias, mina rääkisin inglise keeles, et ma noh, ma õppisin minimaalselt mongoli sõdalased sõnu või, või mingeid vormeleid, et elementaarset viisakust nagu kuidagi osutada, kui kohtad kedagi või, või tänad ja kuidas on aitäh, Tombo, NO TERE, et rääkisin inglise keeles ja, ja vanemad inimesed kapurssisid vene keelt, aga näha oli, et see vene keele oskus on täielikult kadunud, et noored nagu enam mitte keegi, nad absoluutselt. Ja see inglise keele oskus linnas oli, selline käib kah, aga maapiirkondades muidugi peaaegu mitte keegi inglise keelt ei rääkinud, samas jällegi kooliharidus on Mongoolias täitsa hea, kirjaoskuse protsent on seal väga kõrge ja, ja selle eest muidugi tänu venelastele. Ega venelaste mõju ei olnud muidugi sugugi mitte ainult halb, et nad tegid ka väga palju head. Tegelikult ma julgeksin väita, et tõenäoliselt nad päästsid mongolid üleüldse väljasuremisest, sest asjalood on järgmised. Et kui venelased Mongooliasse saabusid, siis suur osa Mongolitest oli süüfilises, et seal on nagu mitmeid põhjuseid. Üks põhjus paraku on see, et mongolite kõige kõrgem vaimne religioosne juht Okto keegel ehk siis nagu jumal kuningas a'la nagu on tiibetlaste dalai-laama Mongoolias Bogdo keegel, kes viimane Bogdo keegi on, ise oligi tegelikult Tiivetlanettani Tiibetis sinna sisse rännanud koos oma vennaga, sellest sai Mongoolia riigi oraakel, budistlikus riikides kasutatakse valitsuse juures oraakli ja viimane Botogeegen Taali süüfilises ja ta oli selliste küsitavate elukommetega, et armastas nagu Snapsitada ja ka neiud ei olnud talle mitte võõrad. Muidugi mongolid üle kogu maa sõitsid kokku toonases urga oli Ulambaatori nimi ja siis sinna kokku, et oma juhi ja, ja jumaldatud jälle õpetaja, aga, ja, ja juhiga kohtuda. Ja kuidagi millegipärast nõnda juhtus, et naisterahvad ka hiljem nagu ilmnes, nagu süüfilis, et ja üks minu sõbranna, kes mongal, nad on abielus Hollandasega ja tema rääkis nõnda, et kui ta oli noor, siis tema kodukülas neid naisi, kes said sünnitada, neid oli juba kõvasti vähem kui neid, kes ei saanud tema ema näiteks sai sünnitada, tema emal ei olnud süüfilist ja neil oligi palju lapsi, seal võib-olla kaheksa või üheksa. Aga see oli väga suur probleem ja mongolid ei osanud seda süüfilist kuidagi ravida, et neid oli nagu tõesti väga vähe järgi jäänud. Paarsada 1000 räägitakse ainult lausa nii ja et nad olid väljasuremise äärel, tegelikult venelased tülitsenud, hakkasid süstima ja väga kiiresti seal aasta 200. süüfilis oli, noh, ta muutus nagu marginaalseks probleemiks, et ei olnud enam nii, nii suur. Sel ajal, kui sa seal olid, kas seal tunnistas ka mingisugusele kultuurilisele nii-öelda tähtpäevale või sa ütlesid, sa käisid sünnipäeval, et mismoodi mongalased pidu peavad, on suuri, ütleme üleriigilisi või ülelinnalisi, mingisuguseid suuri tähtpäevi. Ma käisin enda sõbranna 40 aasta juubelil, mis toimus tema enda kohvikus ja tema ise seda ei korraldanud, et tal on reisibüroo ja kohv ula mootoris ja tema töötajad ise olid otsustanud organiseerida talle sünnipäevapeo ja see nägi väga südamlik välja. Ta oli selline nagu Euroopa ja Aasia segastiilis, kuidagi seal esines ansambel igasuguste lahedate pillidega, kohalikud pillid, näiteks üks kohustuslik kohalik pill on moorin, Huur, see on selline kahekeelne vioola ja Kandle ja tšello selline vahepealne pill keelpill tavaliselt seal kaela otsas on nagu hobusepea, see on õnnetoov, vill peetakse nagu kasulikuks, kus on lihtsalt ka kodus, isegi kui keegi seda ei mängi, et see toob õnne. Selline Bill oli seal, siis oli seal üks mongoli kannel ja, ja nad esitasid nende kohalik väga kiftid. Pillide pillikistega esitasid nii rahvusliku, sellist nagu lauluvaramut kui ka täiesti uskumatuid asju, Led Zeppelini, seal mängisid järgi ja, ja väga kihvtilt kõlas selline küllaltki väikses ringis pidu oli, et seal võib-olla paarkümmend inimest kokku osales ja südamlik tal on nagu üsna suur pere, ta on mongoli mõistes keskmisest jõuk, kuna ta tegeleb ettevõtlusega ja, ja ta lapsendanud lapsi lisaks enda lastele ja olidki nagu need väiksed lapsed olid seal kõik ja siiras ja südamlik pidu üsna enne minu äraminekut, võib-olla üks, 10 päeva enne Euroopasse naasmist, seal toimus nagu uue presidendi ametisse vallutamine, uus president, kusjuures on demokraat, mitte enam, see nii-öelda kommunist oli niimoodi, et ma kuidagi nagu mongolid palusid mul kuidagi nagu esineda. Ühes väikeses asulakeses, kus mingis teemajas olid nagu mongolid kogunenud televiisori ümber, et on selline sündmus, et president seal rippus kitarr mingi selline suht nagu mängitamatu, ma arvan, mingi kuskil hiinas toodetud selline pill rippus seinal ja ja siis nad palusid mul esineda. Noh, nii-öelda selle tähtpäeva puhul kui mu mälu mind ei peta, esitasin neile töötluse laulust Viljandi paadimees nende presidendi ametisse vannutamise. Reisipalavik on siis täna Mongoolias, Meil on külas Roy Strider, kes seal natuke aega elanud on ja kohaliku oluga päris kurssi ennast viinud ja koguni sellest kõigest raamatu kirjutanud. Räägiks natukene sellest, sa mainisid ennem mongolid teevad ja söövad erinevat juustu. Veel sealt pakuti ja milline on üx Mongoolia köök? Minule õnnetuseks ta koosneb peamiselt piima- ja lihatoodetest, mina liha ise. Taimetoitlane või ole lausa vegan? Ma ei ole vegan ja ma ei ole taimetoitlane, et ükski tõeline taimetoitlane mind küll kindlasti taimetoitlaseks ei pea, sellepärast et ma olen, nagu täpsemalt öeldes olen nagu Pesko regetaaria, ma söön kala ja mereande kala ei ole porgand, selge see. Aga liha muidugi ei söö, mongolid jällegi see kala, sest sellepärast meil ei ole või neil on väga palju kala seal kihisevat veekogud, kaladest ise, mitte keegi kala, mis probleemi, aga ma võib-olla sain valesti aru, aga vesi on justkui nagu püha Mongooliast, kuna seal on probleeme veega paljudes piirkondades. Ehk on nõnda, et kõik, mis on vees, on ka püha. Kindlasti seal on veel mingeid põhjuseid, aga, aga fakt on see, et mongolid ei söö kala ja kala seal väga palju. Et seal on ka neid kala turista ja Ulaanbaatari, siis ma nägin mitmeid kalastustarvete kauplusi ja ongi nõnda, et inimesed sõidavad Mongooliasse ostavad varustuse ja põrutavad kohe kalale ja ja püüavad ja on seal ja mongolid ise ei söö, nad ka ei takista turistidele kalapüüki ega ei keela või, või ei ründa neid või, või ei sõima, aga nad ei söö kala, seal süüakse ikkagi jah, piimatooted on teadlased ja, ja liha söönud ka vist hobuseliha kõvasti hobusepiimast tehtud. Erinevalt liha liha koha pealt, nüüd ei oska öelda, et kas hobuseliha on hea või halb. Et ma oskan rääkida nüüd piimatoodetest. Need olid kõik väga maitsvad, ükskõik, kas oli tehtud hobusepiimast või jakipiimast või kitsepiimast või ma ei kujuta ette, mis piimast nad olid, kõik väga-väga maitsvad, eranditult. Juustuvalik oli hämmastav, lihtsalt hämmastav, et järel muidugi omamoodi natukene ja nii ja naa, aga aga need juustu tõid esiteks kõik. Enamuses jah, olid väga värsked, et poest Eestis ei saa iialgi nii värskelt juustumullaks praegu jooks, Pavlovi refleks hakkas nagu toimima. Ma sõin veel ka küpsiseid näiteks. Ja saia ja kauplustes ikka oli taolisi asju ja ube ja mingi konserv, eks ju. Sa ütlesid, et vesi on püha vetika, joovad napsu, nad võtavad teed, juuakse peamiselt. See on selline soolane piima, tee veidi, sarnaneb Tiibeti teele, aga ta ei ole nii rammus ja juuakse ka taimeteed, et seal on palju erinevaid häid taimeteesid müügilt. Muidugi soskab korja pisarad, vajalik taimkond igalt poolt ülesse. Jaa, nap. Enne Mongooliasse minekut ma lugesin põgusalt kellelegi briti reisikirja internetis blogi formaadis. Ta kirjutas nõnda, et et oi, oi, oi, oi, oi oi oi ikka Mongoolias juuakse seal kõik, joovad viina pidevalt ja ja kõik on kaetud viinapudelikildudega. Ja Ta kirjutas sellist asja, et Mongoolias teid nagu põhimõtteliselt ei ole pealinna ümbruses on veidi, aga muidu on lihtsalt maapind nii-öelda. Ja populaarsematele sõidusuundadele on siis aeg-ajalt tekivad mingid rajad ja siis jälle tuul tuiskab kinni ja et see prits kirjeldas nõnda, et need niinimetatud teed, et neid võib nagu kosmosest satelliidi pealt näha, kuna nad sätendavad ja kogu see sädelust tuleb viinapudelikildudest, mida teelolijad sinna nagu puruks peksavad. Ja ma ei saanud aru, et kas see on nagu nali või kas seda uskuda või mitte ja otsustasin nagu kahtlevalt suhtuda, aga igaks juhuks võtsin sellise hoiaku, et ongi nagu kõik kogu aeg seal kuidagi ja kui jõudsin kohale ja mongolitega hakkasin vestlema, siis mina mitte mingit joonist ma ei näinud seal pealinnas oli muidugi mingeid õllebaare ja pubisid, aga need olid pidevalt nagu tühjad või noh, ausalt öelda, kui ma sinna eriti nagu ise ei trüginud, aga ja seesama minu sõbranna, kelle sünnipäeval ma käisin. Ta oli varem võõrustanud mingeid Eesti turismigruppe. Et tal on üsna tuntud turismibüroo Ulaanbaatarist, seal häid büroosid on, ei ole liiga palju ja tema lüpsis minu käest selle nii-öelda joomisega. Ta ta küsis, et kas see on tõsi, et Eestis iga inimene tähenda mees või naine, noor ja vana, joob igal õhtul ära üksinda pudelitäie viina. Ja ma olin nagu veidi kohkusin ja küsisin, et miks sa niimoodi nüüd arvavad, et, et noh, et ma nagu teiste kodudes ei käi vaatamas ka täpselt, aga et minu meelest ikka päris nii ei ole, et mille alusel sa arvad nõnda? Ta ütles, et noh, kuidas, mille ma iseenda kogemuse põhjal, et alati, kui meelde tuleb turismigrupp Eestist, et see on juba täiesti legendaarne kooslused juba mongolid nii-öelda räägivad, et eestlased, noh, teada värk, et need alati, kui tuleb turismigrupp alati juures kuhugi lähevad Jan telgid ja giid ja autojuht et siis kõik grupi liikmed igal õhtul joovad ära pudeli viina ja kujutad ette, hommikul tõusevad üles ja neil pole isegi halb olla. Et täiesti uskumatu. Nõnda küsiti minu käest hoopis Mongoolias täiesti siiralt ja ma ei osanud muud kui ainult käsi laiutada. Noh, nii ja naa, aga tundub, et see eestlaste maine ikkagi on, on selline rahvusvaheliselt üsna äge ja, ja pole midagi, et on väike riik ja keegi meist midagi tea, et eestlased on ikkagi nõnda vägev rahvas, et nad Nad suudavad ennast meeldejäävaks teha, isegi kui need on vähe. Et paistavad küll silma, ei ole vaja sellist nagu alaväärsus kompleksi tunda, et äkki meist nagu ei teata kuskil midagi. Räägi inimestele, kellel tekib huvi samamoodi Mongoolia, aga tutvuda, et kuskohast sa alustama peaks, mismoodi sinna saada ja mis peaks nagu silmas pidama, et kui sinna minna? Tasuks läbi mõelda, et kas inimesel on midagi Mongooliasse anda enda poolt, kas see on kuidagi Mongoolias tegelikult kasulik? Ütleme, inimene, kes tahab sinna lihtsalt minna huvi pärast, et kuskohast üldse alustanud, mismoodi saab Mongooliasse, kuidas sina läksid? Ma läksin lennukiga, Aeroflot viga Riiast läbi Moskva, Moskvas on pikalt väga pikalt transiidis. Ootasin edasilendu kause lend sinna üldse kestab, mul on paat oli ilmselt see maandub, sõltub väga palju ilmast, et ilmad on heitlikud ja võib juhtuda, et ei saa kas maanduda või ei saa õhku tõusta. Minu meelest Moskvast Ulaanbaatarist, kus ta võis olla umbes üheksa tundi suhteliselt nagu pikk ja noh, rongiga saab muidugi enamus inimesi lähebki sele, transkribeerin ekspressiga, aga mina ei saanud minna sellega ja ma läksin lennukiga. Aga lennukiga Mongooliasse lendamine on väga kallis, aga see on ebaproportsionaalselt kallis ja sellesama rahast võiks kolm inimest põhimõtteliselt lennata Indiasse tagasi. Aga kohapealne elu on ikkagi, nagu sa ütlesid, et kui suurlinnast välja minna, siis rahakoti võid ära unustada praktiliselt. Ehk see on ka nagu inimeses kinni, et kui olla väga, võib-olla kinnine, et siis ehk ei saa kohe. Võib-olla kuidagi võib tunduda võõrkehana või ma ei, ma ei tea, aga Ulaanbaatari elukallidus oli, toidukaubad olid kaupluses umbes samal tasemel nagu Eestis, mõned asjad olid odavamad ja seal on tuurikus, kurss oli, nüüd ma olen hakanud nagu unustama, see kurss oli üks, 128-le, üks 138-le. Ja ehk siis nagu üks kroon võrdus 100 x Tubrikut, kui seal kohapeal liikusi, et see asi on küll seal täiesti tavaline, et sa võtad sularahaautomaadist, võtad kohe kõmdi nagu miljoni välja. Sularahaautomaadid ikka olemas, jaja seal ATM-id on täiesti olemas ja toimivad ja. No kuidas sa seal kohapeal nagu liikused, kui seal nagu praktiliselt tegelikult mainisid, teid ei ole, et on mingid jäljed, kus on nagu No nende jälgede peale ei tasu ka kindel olla. No ma liiklasin kolme sõiduvahendiga, uaz buss, see nõukogude oma üsna uus, kaks aastat vana, hämmastava läbivusega, kui Eestis oleksid teed natukene halvemad veel, siis ma vahetaksin nende autos olevas bussi vastu ilma mingisuguse kõhkluseta. Põhimõtteliselt võis lihtsalt mööda suuri kive sõita ja sageli oligi niimoodi, et ei olnud mitte midagi muud peale suurte kivide lihtsalt sellised nagu mini rahnukesed üksteise kõrval, nii kaugele kui silm ulatub. Et võis selle bussiga julgelt mööda suuri kive sõita nagu tankiga. See oli küll üks väga hea sõiduriist ja siis liiklesin hobusega poolmetsikute hobustega ja kaameliga kaameliga lahe. Lõpetuseks küsiks siukse, huvitav küsimus on, mida ma sageli küsin inimeste käest ka, et kui sa peaksid ütlema, et mis on Mongoolias kõige kõige, mis vastaksid maailma kõige kõige ja seal on maailma kõige sinisem taevas? Säh sulle, raied tulid ja rääkisid armsat huvitavast maast väga huvitava vaatenurga alt. Alati ootame nii, et kõigil, kellel on ka kogemusi kuskil teisel maal, siis tulge meie saatesse ja tänan veelkord, et tulid aitäh, et kuulasite reisipalavik oli siis seekord selline järgmine kord juba uus inimene ja uus koht.