Iga tool aga 12, aga lapseepõll jõu, kiigatseid, mad, aga kuuseokste lett, kulinaid ja kringli. Kinke saavad lapsed meenutavad hingele. Saareniidi otsas. Habras. Soosi suvi sai saa soovi, Adeliku andis kuuseoksad kulle päkapiku. Nüüd kisa lapsed kätele, luud millel enamasti sees. Tere, luud. Igal aastal, aga asja ees, teist taga. Lapsepõlve jõule igatsed maad, aga. See. Ei saadadasi oodatu ükskõik kui vagusi. Komnetuvaid kat põrandale langeb täkaabikut hõbedased hange. Laps. Ei saada aga oodaku me neid ükskõik kuiva kuusi. Kolmnetuvaidokat põrandale Ella kaabikut seks, hõbedased hang. Tervitame taas Vikerraadiost kõiki kuulajaid. Saade on lõpp hea, kõik hea ja algab meil rubriik, mis meie saate maketti on pandud kirja järgmiselt. Reporteritunni asemel on persoonitund. Ehk siis kõikides meie aastalõpusaadet desvahemik kahest kolmeni täidab üks jutt, mis on kindlasti oluliselt positiivsem jutt kui see, mida saab kuulata reporteritundides. Mul on suur rõõm tervitada meie stuudios Ivo Linnat. Minul on ka rõõm teid kõiki tervitada, kes teil seal raadiote taga olete, siin stuudios ka. Mul on tunne, et Eestis on teatud kogus inimesi, keda ja noh ei kutsutagi pidulikult ees- ja perekonnanime järgi, ehk siis Ivo Linna on vist küll enamikele if mulle tundub, et Ivo Linnal endal pole midagi selle vastu, kui talle if öeldakse. Ja mulle tundub, et isegi avalik-õiguslik raadio kanala aktsepteerib seda, kui Ivo linnale öeldakse, if. No mina ütleks selle peale niimoodi, et juba kaugel nõukogude ajal, kui keegi ütles Ivo Linna, siis ilmselt oli tegelikult tegu mõne miilitsa või karmima tegeleda ka, sest et mind on ja ikkagi viimased ma ei teagi, 40 või rohkem aastat ikkagi suurelt jaolt tüütud Ifiks ja kes selle nime välja mõelnud, see i vastan ta kerge tulema ka muidugi. Nii et jah, see see isa-ema pandud nimi Ivo Linna, see on kuidagi ta mõjub ametnikuna ja, ja selles mõttes kuidagi sunnib kuidagi valvsusele. Ma ei tea, miks. Tänase saatemuusikalood on sinu kaasa toodud ja äsja kõlas vendade Arderite imeilus jõululugu, mida mängitakse vähe. Mis sa selle loole saateks tahaksid öelda? Ma kuulsin seda lugu esimest korda vist aasta tagasi samal ajal kuskil jaa. Ja ma sain kohe millegipärast aru, et selle laulu on kirjutanud Jaan Arder, sest ta on teinud vähe lugusid ja kuna ma olen ta ka omal ajal koos olnud päevast päeva, siis see käekiri tundus tuttav ja May eksinudki. Ja ta oli siis võtnud ühe oti teksti sosisvuised jõulud ja, ja mulle tundub, et see on vendade Arderite lapsepõlvest on see meeleolu pärit kui tõsti kuuse otsas rippunud uhkelt välismaised kolinat mis pilluvad välke välja, vaid olidki riputatud päkapikud ja piparkoogid ja muu selline. Isetehtud kraam. See meeleolu on, mulle väga meeldis ja ma küsisin et nende jõulude eel Jaanilt luba, et kas mina tohiks ka oma jõulukontsertidel seda lugu laulda. Tema lahkesti loa andis, mille pärast ma teda väga tänan. Ja see laul sobib selle laulu teatelaad ja hingelaad ja see vaat see puudutab, ma ei tea, mis asi see on, mis ühes või teises loos sind puudutab, neid hingekeelega. Selles loos on kõik, see on väga hea jõululaul, ma arvan. Inimene, kes ei ole muusik, võtab jõulude ajaks aja maha ja siis, kui on perega istutud, siis näiteks järgmisel või ülejärgmisel päeval läheb kuulama kontserti kui palavalt armastatud muusik talle laulab. Muusika ilmselt jõululaupäeva õhtul võtab aja maha, aga siis hakkab tööle jälle. Või on see stampettekujutus? Ei ole mitte mingil juhul stampettekujutus ja, ja ei ole stamp või õigemini, stampväljend on see, et detsember ongi pillimeeste lõikuskuu ja ja mis sa teed nii, nii nad on, neid hetki on aastas veel naistepäev ja jaanipäev ja ja suvetuurid aga, aga tõesti, jõuluajal kuidagi. Mul on niisugune tunne, et isegi paadunud kurikaelad ja küünikud ja igasugused õeluskotid lähevad kuidagi lahkemaks ja siis käiakse üksteise võidu kirikus kuulamas igasuguseid kontserte ja, ja kuidagi see raha libiseb publikul kergemini taskust välja. Ilmselt püütakse, nagu me kõik püüame või vähemalt mina kuulun nende hulka, kes püüavad siis kuidagi sadestunud patukihti mingite näilik heategudega vähe vähegi vähemaks kraapida. Ja tegelikult see on hea tunne. Ma usun, et pillimehed on ka seda väärt, et nendel oleks ühel ühel perioodil aastas palju tööd. Ja tänu taevale, et seda aga pärast jõulupraade ikkagi kuni aasta lõpuni ja sealt edasi ka jagub veel ja ja niisuguse stamp tegelikult on. Sul on olnud väga tegus aasta. Vaatasin eile õhtul lobby ja mulle meeldis, kuidas Tõnu Õnnepalu ütles oma aasta kohta, see aasta on olnud väga rikas. Kui ma annaksin praegu sulle võimaluse kasutada ühte omadussõna, et iseloomustada seda 2000 üheksandat, siis mis sõna see oleks? No et rahvas ei saaks valesti aru. See aasta on minu jaoks olnud uhke kõige paremas mõttes tõeliselt uhke ja olen ka anna paluga rahul või nõus, et seal olnud rikas, sest et ma olen saanud teha. Erinevaid kontserte, erinevaid asju erinevate koosseisudega ja mis on olnud nagu väljakutseteks mulle ja, ja need on kuidagi peidetud või õnnestunud ka oma meelest enam-vähem ja ja uhke aasta on minu jaoks tõeliselt uhke. Eestis kipub olema nii, et kui sinust ei ole eluloo raamatut, siis sind pole olemas. Miks ma sind ei ole näinud raamatukaaned ja siis lugenud sinu siseheitlusi mõnest draamast? Ilmselt olen ma sinu vaimuilmas lendlev koll olnud koguneb sinu eluaastat. Aga Neid pakkumisi tegelikult oligi enne enne sünnipäeva, mis, mis juhtus olema nulliga sünnipäev. Ja, ja mul oli aega mõelda ka, et kas siis anduda kuratlusele ja lasteaiast ära moosida. Aga ma siiski laskunud selle või ei tõusnud, ma ei tea, kumba pidi peaks ütlema, sellepärast et et üks sünnipäev ei tohiks olla selle selle asja põhjuseks, et nüüd teeme tast eluloo raamatut. Teiseks ma arvan, et kui üldse, siis ma peaksin selle raamatu kirjutama ise. Ja ja kolmandaks või edasi sealt ma ei ole midagi nii meeletut põnevat teinud, ma ei ole avastanud pooluseid, ma ei ole käinud, kuul ei ole midagi nii suurt teinud, millest ta peaks? Peaks trükitrükisõnas nagu. Noh seal trükkima seda asja ja jaa, jaa. Ja ma arvan, et üle ülemari tarandi raamatu, kus ta räägib oma vennast ei ole lihtsalt ühtegi eluraamatut. Kui ma saan 150 aastat vanaks ja siis mul on tarkust juurde tulnud, siis on aega, siis ma kirjutan ise selle. Sest kes see ikka paremini teab kui inimene ise, mis ta, mis ta teinud on? Sa tõid jutu nüüd oma sünnipäeva juurde ja mind väga huvitab, kuidas sulle sünnipäevad, nulliga või nullita, kuidas nad üldse mõjuvad, kas see spressab sind, et aastad tulevad ja ma ei jaksa enam nii palju ja võib-olla ma ei tea, trepist üles tulles hingeldan natuke rohkem kui varem või kuidas sa võtad seda? Ma ei võta seda ausalt öeldes mitte kuidagi, sest kui on olnud suured nulliga sünnipäevad, siis siis ma olengi kaks korda nüüd 50. 60. tegime Kuressaares kontserdi pärast pidu ja see oli nagu minu meelest, et väike kummardus publikule ja kodulinnale ja, ja neid ilusaid sõnu võiks siin rääkida veel palju, mille pärast, aga, aga mulle jäi sellest hea mulje. Et mitte lihtsalt minna ja sõpradega viina visata, vaid, vaid teha siis natuke natuke kontserdiga. Ja mis puudutab nende numbrite kasvamisse, siis tänu taevale ma ei ole ainuke, eks ole, jälle numbreid igal aastal kasvavad. Ja ma ei suhtu sellesse eriti mitte kuidagi, sest et kui on toidet või tervist ja, ja hea küll, ma võin tõesti hingeldan trepist üles minnes võib-olla rohkem ja palju ei viitsi teha, võib-olla kõiki asja enam, aga aga ei, ma ei tunne, ma ei tunne vahet. No ma millegipärast arvan, et mu mõttelaad on umbes nagu kolmekümneaastasel ja, ja ei tea. Las nad tulevad. Aga see ei viitsi, oli selline sümptomaatiline, et kas sa tõesti tunned, et laiskus. Vanuse edenedes kasvab. Et see on kuidagi niimoodi, et kui Hannes Võrno ütleb oma raamatus või kus ta iganes on seda öelnud, et Essexi selja läbi lugeda ei ole, ei ole kuskilt kommentaari, lugesin lehest, et 35 eneselt peaks mees õppima laisklema ja logelema. Jaa jaa, looderdama. No mul on see töö täitsa selge. Ja kuna minu amet nõuab sellist öist Virkust, siis siis mul päeviti on võimalik ka mõnikord logeleda. Kui ma tunnen tõesti, andku andku usinad kaaskodanikud mulle andeks, et ma siis ei viitsi midagi teha, siis ma ei tee kaasama, loen midagi ja ja vaatan niisamuti looduste komberdan ringi maal ja, ja alati peagi kogu aeg hommikust õhtuni rabelema. Aga samas jälle ilma tegutsevate ka olla ei saa, sest siis kui ma olen kuskil öelnud ka, siis sa jääd kössi ja vaat seda tunnet ei tahaks ka tunda. Et seda peab kuidagi doseerima. Noh ja mis sellel laiskusega häda siis? Eino laisk on ju tore olla, mulle ka väga meeldib laisk olla, aga nüüd ma olen selles mõttes Virked, et vaatan kella ka ja kuna sa võtsid kaasa viis lugu ja mulle tundub, et kui ma nüüd meie jutt ei katkesta, siis me jäämegi rääkima, et ära saada kaasa. Villem laulab tuntud laulu meising reis aga, aga tal on nii müstiline hääl ja see lähenemine on, on imetlusväärne. Kirjelda kirjelda nüüd seda meest, kes meile laulis. No nii palju, kui mina teda olen näinud televisiooni vahendusel, siis selle imeõrna hõbe kellukesena kõlava hääle taha varjuv suur niuke, mehine, ma ütleks. Niisuguse allilma tüüpi mustanahaline mees, aga, aga see on täiesti nimetust väärtudes, ta laulab. Kui sinu noorusajal oleks olnud saade Eesti otsib superstaari Läinud kahtlematult oleksin läinud, aga kui ma ja ma olen seda teinud, ma olen mõelnud oma esimeste lindistuste peale aastal 1968 Eesti televisiooni stuudios, siis siis ma millegipärast arvan, et võrreldes selle tasemega, mida need tänased staarihakatised juba omavad. No siis oleks zürii öelnud, et väga tore ivalinaatorite tulge umbes 40 aasta pärast tagasi vaatamisi. Mihkel raud oleks päris huvitav kuulata siis sinu järgi kuulamas rääkimas sellest, kuidas Ivo Linna Tase on, tase on tohutult kõrgeks läinud ja ja nad on saanud koolitust omal ajal oli ju filharmoonias, oli estraadistuudio, aga aga millegi pärast see tundus väga vanamoodne meile karvastele siis ja ja nii et ma ei ole sellist laulukooli saanud, aga, aga ma oleks olnud jah, vastates sinu küsimusele oleks olnud sealt selle tagumise Sharoni baskid. Kui me jutus, muide ma tahtsin öelda Tarmo, et meil siiski on mingi telefon ja hoolimata sellest, et me üritame siinseid disklejaid teeselda, sest ma täpselt sama asja küsinud, meil ei ole mingit listi, mida me siin täna arendame sinuga if, aga see oli hetk, kus oleks küsinud täpsema küsimuse. Lihtsalt sedasama meisin, kreisi, laulis superstaari finaalis ju ka Birgit. Ausalt, lihtsalt ma usun, see huvitab väga paljusid kuulajaid 100000 inimest ja tegelikult andis oma hääle ja nii edasi. Kelle sa personaalselt oleksid valinud superstaariks? Mina võin öelda kellema personaalselt, valisin ma helistasin, andsin oma hääle otile ja miks sellepärast, et võib-olla kahel põhjusel see lamedam põhjus on see, et noh pärast kahte noort daami oleks nagu õige, kui, kui poisterahvas oleks saanud ja saigi. Ja teine küsimus on selles, et selles otis on mingi varjatud varjatud varjatud selline aines olemas, ta on laulnud kaua aega juba. Ja, ja ma palungi praegu meie helioperaatoritele järgmiseks looks otsiks välja lumemees lustinimelise laulu. Miks seda rahvas saab kohe aru, ühesõnaga ott on, on täiesti õigel teel ja, ja tai noh, kuidas ma seda ütleks, ta ei tee seal laval mitte midagi. Aga kuidas on kõik olemas, ta lummab ja mitte ainult neid noori tütarlapsi, kes seal eestlase killuvad. Aga, aga temas on seda ainest, mis, mis võivatast aastatega teha tõelise, tõelise Eesti rahva lemmiku ja ma väga usun, et tal jätkus seda jõudu ja ja kannatustest, see, see sein tuleb läbi läbi närida, et mitte roppimine öelda. Jaa, jah, nahkesin. Ma lihtsalt mulle meenus üks saateeelne kommentaar, kus ma nägin sind ütlemas, et ott on niisugune mees, kelle kohta olid see sina, kes kelle, kelle kohta hakatakse lähimas tulevikus ütlema meie ott. No kui lähemas seda seda ei tea, noh ma tean, on öeldud, Meie Artur, Artur Rinne kohta meie Uno Loobi kohta, meie Eerik. Ja sosinal, me võime öelda, et öeldakse ka meie, ütle, kas sa ei karda, see on õudsem koormus inimesele. Aga see ongi koormus, see on tema ise valinud selle tee ja, ja ma arvan, et et mõnigi ütleme selle pika rännaku läbi teinud nagu näitleja, et tavaliselt ei soovitata, ärge oma oma lastele, eks, et ärge hakake näitajateks tõni, issand, kui hirmus see kõikjale issand kui jube. No kuule, iseenesele valime, ott valib ka selle tee, las ta, las ta näeb seal valu ja vaeva. Ja kui ta, kui ta eesmärgi püstitab, kõrge ja ja talle meeldib olla Epudrilla seal lava peal, las ta on. Mina pean talle pöialt ja, ja ütlen veel kaks sõna selle Birgiti kohta. Et Birgit on ju välja kujunenud laulja juba ja. Ma usun, et Eesti lavadele on tal seal ei ole vahet, kas sul on see tiitel superstaari 100000 krooni. Ei, see pole üldse tähtis. Seal seal on ka kõik olemas. Igas valdkonnas on olemas omad vana kooli mehed, kes teavad tegelikult täpselt, kuidas asjad tegelikult käivad. Sina oled, noh, ma arvan, et võib julgesti öelda lauljatest vana kooli mees ja, ja ma arvan, et üks asi, mille üle kade ei arutata, aga võib olla ma eksin, on see, et kas nad ikka peavad inglise keeles kogu aeg laulma, vähemalt väga paljud kuulajad selle üle arutavad. Et näe, Ivo Linna ja Heli Lääts ja Heidy Tamme ja neegri laulavad ilusas eesti keeles, aga nemad ka superstaari saates eesti keelt ei kuule väga palju laulude sees. Ehk siis kas su meelest on see loomulik? Rain, ma olen eesti keele partei esimees, esimees ise olen pannud tähele, ma arvan küll seda, et naiivne oleks loota, et meie vabariigist, kuigi see pole võimatu ja maailmas on kõik asjad võimalikud. Nüüd saaks kohe keegi ja, ja Inglismaalt Po tabelitesse ja Ameerikasse ja hakkame kohe üle maailmastaariks. Seda ma ei usu millegipärast. Järelikult need noored, kes üritavad seda inglise keelt väänata ja mõni teeb seda päris hästi, nendel on hea häälduse, koolid on taga. Siis Nad peaksid mõtlema selle üle, et Eestimaal elavad eestlased, kes tahaksid kuulata eestikeelset laulu, millest kõik aru saavad. Ja sellepärast peaks repertuaar olema ikkagi eestikeelne, ma saan aru tantsuks Me mängime, laulame ka rock n rolli. Klassikaline tegelikult muusika, eks ole, mina laulan neid ka inglise keeles oleme lasknud tõlkidega eesti keel, aga siiski eesti laulja peaks laulma eesti keeles, ma annan täiesti kumatult sellega kuidagi selle poolt ja, ja ütlen veel seda, et olen vaielnud sellel teemal ja, ja mõnedki on öelnud, et oi, et inglise keeles on ju nii kerge laulda, eesti keeles on nii raske ja puha, eesti keeles pole lugusid. No püha müristus. Eesti keeles on nii palju ilusat muusikat, ainult mine lase käpad lonti kas või Eesti raadio fonoteegi ukse taga. Sa saad sealt selliseid lugusid, mis ajavad inimesed hulluks, peast ja lauljatele. Sealt oleks selliseid väljakutseid, ei pea laulma inglise keeles. Absoluutselt. Aga nüüd kohe tuleb järgmine lugu sinu valikul, mis räägib, kellest lustilisest Elmarist veebruaril. Muide, asi on selles, et minu suureks üllatuseks ma ei osanud isegi ei panna neid seoses kunagi üks väikene poisikene, kellele ott laulis lõbusaid lugusid. Nüüd on temast saanud superstaar Ott Lepland kuulama siis teda ma ei tea. 10 12 aastat tagasi. See oli ott stuudiosonis ilusti kõlab ju. Sa ilmselt ei oskaks, kui öelda, kui mitu korda oled sa oma elus laulnud laulu kikilips, aga igal juhul on see väga palju. Ja kui sa oled nüüd jällegi kuskil jõulupeol keegi selline noh, kergelt jõulune taat taarub sulle ligi ja ütleb, et head lood on kikilipsu. Pane ka, et mida sa mõtled sel hetkel? Ei mõtle enam midagi, kuna see lugu ilmus eesti keeles meie lindistatuna aastast aastal 1980, sellest saab 30 aastat. Siis ma enam ei tunne mingisugust ei suurt võidurõõmu ega suurt vastikustunnet, mis vahepeal tegelikult oli. Sellepärast et kui sa tõesti igal õhtul laulad seda ühte sama laulu ja sa oled sunnitud seda tegema, siis ta tüütab ära, loomulikult. Aga ikkagi mingit pausikast pidada vahepeal ja ja ma saan nüüd paremini nendest aru, näiteks Tom Johns peab oma kodu ja ristikheina laulma veidi Lailad, noh, midagi teha ei ole, me ootame seda tema käest, nii oodatakse meie käest ka kes me oleme paraku olnud kaua estraadil oodatakse ikka neid lugusid, mis millegipärast on rahvale hinge läinud rohkem ja ja sa pead ju ka sellele jõulutujusele tujule, sele taadile tegema head meelt, see on meie kohustus ja ja ma laulan ja tüüpiliselt mingisuguse vimka võib seal ka ikkagi otsida, et see asi väga rutiinseks läheks. Mingeid muusikalisi lollusi, siis hakatakse lava peal tegema ja see on kuidagi väga-väga hingekosutav ja, ja ei ole need lood hullud. Minagi. Muusikut reeglina kodus väga palju muusikat kuulata ei armasta. Kui sa meenutad möödunud aastate näiteks kontserte, kuhu sa oled sattunud või kontserte, kuhu sa väga oleksid tahtnud sattuda ka laias maailmas, aga mingil põhjusel pole saanud, siis, siis mis sul meelde tuleb? Ma oleksin väga tahtnud minna, alustame sellest, siis oleks tahtnud minna Clif Richardi kontserdile, kus ta esines Helsingis koos oma vanaansamblites sädevusi saatel. Aga Ma teadsin seda kevadel, et ta tuleb kuskilt sügisel. Ja ma sain sellest teada päev varem, kui see kontsert toimus ja mitte mingisuguse võluväega, ma ei saanud oma asju ümber tõstetud. Ja ma ei saanud seda kontserti külastada, nii et sellest on tuline, tuline, tuline kahju ja, ja seda oleks tõeliselt tahtnud minna vaatama, sest see on paraku minuaegne muusika ja eks me selles lapsepõlves ikka elama. Aga ma olen kurvanud seda nüüd uue või mitte, kui õue, siis aga, aga sellise suunaga, et ma olen hakanud jälle kuulama vinüülplaate. Ja ma usun, et vähemalt minu generatsiooni inimesed teevad seda vahet päris hästi, mis on vinüüli ja ja laserplaadi vahe ja see vinüüli, kuulame, see, see on kuidagi selline rituaalne ja see, see hääl on minu meelest hoopis teine ja kuidagi ma naudin, naudin seda vinüülindust, aga, aga ma ei olegi sellel aastal nahk võib-olla kõige võimsam kontsert oli laulupidu. Laulupidu ikkagi. Ma olen üritanud kõikidel laulupidudel käia ja ma ma võin ju ka eputada, et ma olen poistekooriga käinud kuuega nendele 62. aasta laulupeol laulupeol, aga see oli võib-olla see, mis ikka jah, Kit, kus selle pisara alli peal silmaga. Sina oled selline hirmus suur biitlite fänn ja kollektsionäär kui palju sul on seda kõike, mis on seotud biitlitega ja kuidas sa seda ladestad? No mul on. Mul on neid plaate on üle 600, kuskil kuus, 606 ja poolsada, siis on terve hunnik raamatuid, on ja ja, ja siis on niukseid kalendreid ja ninn-nänn ja kruusikesinate piltidega. Sa lähed ikka poe, selle lähed, lähed jälle peast natuke segamini. Ja tegelikult on ju asi selles, et neid plaate võiks korjata ainult ainult. Toodangu 14 plaati ja aitab küll, aga aga neid valikuid ilmub ja nüüd tuli jälle monovariandid ja stereovariandid uued ja loomulikult oli minna jälle rahakoti kallale. Ja, ja siis see, see on niisugune väikene haigusrohke, kõik kollektsionäärid teavad, mis tähendab üks korjamine, aga aga ta on niisugune leebe haigused, et kui ma läheksin täiesti lolliks, no siis ma oleksin ilmselt peaks elamagi telgis oma Pytelsi plaatidega metsa veeres kuuseokstest asemel sest et kuulama kuskilt lugesin, et mingisugused originaalsinglid maksavad Ameerikas üle 100 dollari ja no lihtsalt niisugust raha ei, ei ole ja, ja, ja ma ei tea, kas sellel kõigel olekski mõtetega ülitõsiseid fänne on ka palju. Ma olen täitsa rahul sellega, mis mul on ja mul on hea meel, et üks Ameerika onu kinkis mulle sel suvel kaks vinüülplaate, mis on ostetud Ameerikast sellel nädalal, kui nad ilmusid kangesti kraabitud. Aga armas, mida sa veel karjad? Korjan Häid uudiseid, võiks öelda, mulle meeldib, kui inimestel läheb hästi ja kui inimesed helistavad, mitte selleks, et kurta või hädaldada, vaid vaid helistavad sellepärast, et rääkida, mõni anekdoot on niisamuti plära ajada ja ja kuidagi see tekitab hea tuju ja ja mida ma korjan? Ma, ma olen ajuti korjanud mingisuguseid raamatute sarju. Olen ostnud antikvariaadist kui maailm ja mõnda sarja näiteks loen neid üle vahetevahel ja ja, ja siis ma hakkasin. Hakkasin mingist hetkest korjama oma või nende kontsertide plakatid, kus ma olen esinenud enne pilti. Tahate, ma kõlab seina peale, aga sellel väike ajalooline moment ma võin ka öelda, mille pärast see asi läks. Me esinesime ühel Muhu saare Muhu väina regatil ja seal oli kirjutatud A4 peale vildi pliiatsiga, selline tekst. Seal selle ja me esinesime seal, tähendab ja plakati oli väga lihtne, väga arusaadav, kõikidele suppi saab kell viis, if laulab kell pool kuus. Ja see oli nii naljakas mu meelest, et ma mõtlesin, et ma jätan selle endale. Alles pärast seda hakkasin korjama siiasinna nipet-näpet. Väikseid väikseid suveneerikesi kuskilt maalt olen korjanud ikkagi. Sa oled ju tegelikult raadiotöötajaga mitte vaid külaline selles tunnis meil Sa teed üht mälumängujuhid ja teises jällegi oled lasteaiapool. Kui sa omal ajal kuulasid Siim Kallast ja tema kompaniid Hardi tiidus, Agu Aarna, kes need meie just meie pereliikmed pühapäeva hommikuti, siis uskusid sa kunagi, et sa ka saad niimoodi olla. Mitte kunagi, mitte kunagi ja kui Maria Lenk tegi selle ettepaneku nüüd juba siis 12 aastat tagasi osaleda selle uuemnema turniiri mängudes siis see oli tõeline šokk, sest et ma ei arva, et ma oleks väga, väga tark ja väga-väga erudeeritud inimene, kes ma maailma asjadest ja igasugusest sest faktidest väga paljude jaoks oskaks neid ritta panna, aga aga osutus, et see mäng on lõbus, naljakas ja me oleme vastu pidanud ja see on olnud suur au tõeliselt suurema Ja sul on õnnestunud? Vaata nüüd ma võib-olla proovi viisakalt öelda, et bändimehed ei ole ju rahva seas nagu keegi ei arva, et nad väga targalt poisid oleks sportlased, kes treeningul. Ja nüüd on mul siin kaks, üks üks on spordireporter ja teine on laulja, mina pean kastanid tulest välja tooma, eks ju. Aga tegelikult lihtsalt sul on õnnestunud seda kummutada, seda. No igal juhul, 28. detsembril on nii memoturniir kui miniturniir põhjused, miks sa näiteks pead jälle Tallinnas olema, eks ole. Nende saadete salvestamine on täiesti pühaasi ja ja hoolimata sellest, et meie seltskond, Nemo seltskond kuuldavasti ei käitu nii, nagu see vana vanaaegne seltskond, kes ikka tulid siia pooleks päevaks istusid puhvetis ja ja see oli niisugune suuremat sorti klubiline kokku tuleks siis. Meil on ometi hea meel, kui me üle kuu aja jälle näeme 11 ja, ja, ja miniturniirist, nii paljud. Küll need lapsed on toredad ja, ja tõepoolest, ma. Ma ei arva harva nähtavalt hea tunne tekib pärast seda miniturniiri igat salvestust, nii et tere tulemast. No minu roll on jälle kella vaadata ja korda luua siin jutu sees, ehk siis meil on kaks lugu kuulata ja tuleb Võtaksime siis selle Robert Zimmermann laulmise, keda Bob Dylani nime all teatakse seal seal näide, millised võivad olla inimeste hääled, kui erinevad võrreldes säärane pilliga. Persoonitund Nifon stuudios Kilumetsa Tiisler ka, kuna meil siin laulu ajal tegi Kilumets etteheited, ma võtvad Talts täiesti tahtmatult küsimusi ära ja kuna mul praegu läks küsimus meelest ära kilumetsale Lõpuks, see on asi, mida me oleme ju teinud erinevaid väikseid intervjuu, sutsakaid, ihviga, erinevatel eluhetkedel, pikka intervjuud ma ei ole vist kunagi teinud, aga ma tõesti olen mõelnud selle peale ja püüdnud ette kujutada mis on see elukutse, mis sulle kunagi õppimata jäi. See amet ametist ma ei oska öelda, sest minu soovid olid noores põlves väga-väga laialikiskuvad. Ma tahtsin olla arheoloog, siis oleks muidugi nooremas eas oleks, ma ei tea, tuletõrjuja nagu nad tahavad seal miilits ja, ja nii edasi. Aga mul on, ma olen, ma ei kahetse elus eriti midagi, aga, aga mul on kahju, et ma tänu oma eputamise soovile jäi mul see ülikool pooleli, ma oleks tahtnud õppida eesti keele selgeks või vähemalt selgemaks, kui ta mul praegu on. Sest et väga hea on kuulata inimesi, kel kes valdavad eesti keelt ja kuna eesti keel on meie emakeel, siis seda peaks paremini rääkima, seda tänapäeval igast igast august kulda saab. Et sellest mul on kahju ja minu arust ei oleks saanud eesti keele õpetajatest minust pedagoogi. Oi, ma ei tunnetaks küll ei tunne, et ma oleksin tohutu õpetaja, Laur aga aga muid ameteid, igasuguseid naela seina löömise ja lambikeeramised, neid õpetab elu ise. Et ei, ma ei, ma arvan, et ma sattusin õige asja peale. Olid sa oma vanematele hea laps. No kuidas kunagi ma peksa ka saanud ja, ja ja mõnikord ikka see õpiedukus või igatahes oleks öelda, õigema oli nõrk. Sest kui kitarrismus lõi ikka lained üle pea, siis mida need vanemad pidid tundma, kui mul abitooriumi jõulutunnistuse või nääritunnistuse peal oli, matemaatika oli ikka puhas, puhas vara väga öelda meil Saaremaal või kaks. Ja, ja, ja see oli ime, et ma sain üldse lõpueksamitele selles aines. Aga, aga juba siis me tegime kitarristide ansamblit ja ja kuidagi see õppimine tundus nõme ja mõttetu ja küll nad õpetajad olid vastikud ja pahad ja, ja nii edasi. Et eks vanadele kurbust valmistasin, aga, aga ma olen püüdnud seda Villem kuidagi tasandada seda asja. Aga see, et sa läksid nii-öelda kerge eluga peale, läksite pillimeheks, klouniks, Xeeneid kunagi kurvastas. No, ega see minu ütleme siis raha teenimine selle, selle tööga hakkasin pihta 72. aasta esimestest päevadest, kui ma tulin sõjaväest mõningail ennem televisioonis esinenud ja ma kujutasin ette, et ma olen tohutu suur staar, eks ole. Ja niimoodi, aga siis ma hakkasin varietees laulma ja pärast ka Viru teise korruse restoranis nagu kõrtsi laulikuna. Ja see oli see oht, et aga mine tea, ahvatlusi on palju, poiss joob ennast lihtsalt kraavi. Sest paljud pillimehed paraku seda teed on läinud olkonnadele muld kerge. Aga, aga õnneks ma suutsin neid karisid vältida ja kusagil 70.-te aastate pooleks. Noh siis kui ma olin juba ansamblis apelsin, siis ma sain aru, et nad on kuidagi leppinud olukorraga ja isegi nagu leebunud ja endale see kuidagi meeldis. Nende poeg on saavutanud mingisuguse tähelepanu ja ja, aga algus oli, jah, algus oli, oli nad suhtlesid tõrksalt või pigem murelikult, on see õige sõna? Kuidas sulle endale tundub, oled sa mõne põlvkonna selline laulja ehk siis omavanustele kindlasti minuvanustele neljakümneaastastele, ka kahekümnestele, kes kuulavad oluliselt rohkemat muusikat kui sain ka mina oma lapsepõlvest kuulata, et noh, mida nemad sinust arvavad, mingi hall taat tuleb ja kikilips Niia. Tuleb sellele katte all on hea. Mõnikord on hea vaadata, et kui mingisugune ütleme kuue, seitsme, kaheksa kuni kümneaastane laps laulab sinu laule kaasa, aga kas sa seda kikilipsu? No järelikult tema kodustada on siis kuskil olemas plaadime. Samas tean ka lugu, et kui superstaari saates praegu Ivo Linna laulude voor oli, nendel seal nad pidid laulma neid laule, mida mina, Nad liikusid uhkasini. Ei, ei, ei asi pole selles, siis üks, üks härrasmees, kes sealt välja langes, sellise selline lühikest kasvu, efektse välimusega, suurte mustade juustega, segi access, tiivuline niuke. Nii et on, on nii ja on naa ei pruugi üldse teada, nooremad, aga, aga siiski ma olen tähele pannud. Kontsertidel käib nooremat rahvast ka, nii et ainult selline klubi nimega videvik või hallpea v hõbeniit. Kalmude muru kasvab mulla peale. Et ainult nihukest seltskonda ka vale, nii et ta on igasugust teavet. Mina vaatan nüüd kella, ma ei ole terve saate jooksul seda teinud, aga jaa, aga sul on üks ilus pikk lugu. Mina tahtsin lihtsalt teabateetilise lõpetuse öelda, et armsad kuulajad, see oli minu ja Tarmo diisleri versioon aasta tegijast, võtke heaks või pange pahaks. Isiklikult ma olen tõeliselt rõõmus. Ja ma tänan sind selle uhke aasta eestlase sõna jääb mulle meelde ja kui ma viie aasta pärast sinuga näiteks jälle intervjuud tehes ma küsin sama küsimuse ja siis kuulamise vastad. No ma püüan mitte nii pateetiline olla, jätame siis selle naiste hooleks, et minul on suur rõõm lihtsalt Ivo Linnaga ja noh, tuttavad me olime enne, aga pigem niiet noogutasime raadiomajas esimest korda rääkisime pikemalt juttu ja ja väga vahva oli. Ma pean tunnistama, et minu lemmiklaul sinu esituses on, ma isegi ei tea allkirja, aga see algas, see on paigatud Burgede Rein hinnad just et mulle see laul meeldib sinult kõige rohkem võta heaks või pane pahaks, nagu sa. Aga viimane lugu ja sissejuhatus meie tänaselt külaliselt. Küllalt harva mängitakse sellist Ameerika muusika suurkuju nagu Mahali Jacksonit ja omal ajal, kui meloodiavabrik kandis välja ühe plaadi Mahale sakslane lauludega, siis muutus väga kiiresti minu lemmikplaadiks. Temas on kõike, mida Ameerika must muusika pakkuda võib ja olgu siis. No ma ei karda seda sõna, aga siiski jõulude ajal Leyerdatakse see püha ööga lõpmatuseni ja olgu siis Mahale tšeksoni versioon tänase saate viimaseks muusikaliseks väikeseks kakukeseks minu poolt ja ja ma arvan, et sellel, sellel mammal on unikaalne hääl kogu maailma muusikaajaloo vältel ja jõuan veel öelda, millal siin aeg-ajalt terve minut veel lobiseda ja kiita. 11. Mina tahaks kiita ja tänada kõiki, kes, kes te sellel aastal olete elanud vikerraadiosaadetele kaasa. Sealhulgas Kamnemale Minile ja täna tahaks tänada kõiki, kes on kannatanud välja minu kontsertidel käimise. Väga loll lause tuli. Ja aga sa ütlesid, et sa vaatad kella, ei minut aega räägi siis, sul on aega 14 52-ni. Sul on veel 40 sekundit aega rääkida ihule soovi inimestele. Kiirustage, aeglaselt, see on, see on põhiline jõulusoov. Sest ega need praeahju ja sellepärast, et 10 minutit libeda teiega varem kohale jõuate ja, ja pigem on, vaat taksime asju väga rahulikult, väga-väga soojalt. Naeratage, ja see teeb elu paremaks. Uskuge.