Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte teisipäevast, 19.-st jaanuarist. Mina olen Mall Mälberg rahvusringhäälingule ringhäälingu nõukogu juhtide arvates tahab Keskerakond vähendada rahvusringhäälingu sõltumatust ja kehtestada rahvusringhäälingu üle poliitilist kontrolli. Keskerakond andis täna riigikogu menetlusse eelnõu, millega tahetakse muuta ringhäälingu seadus, nii et suureneks ringhäälingu nõukogu osa saadete sisu üle otsustamisel. Valitsuskabinet kiitis heaks sihtasutuse Tallinn 2011 senise tegevuse ja lubas kultuuripealinna projekti tuleva aasta eelarves. Kultuuriminister Laine Jänese sõnul otsustab valitsus toetuse rahalise suuruse märtsis pärast kultuuripealinna ürituste maksumuse täpsemat analüüsi. Eesti kunstiakadeemia rektoriks valiti tagasi professor signegi. Signe Kivi sõnul on tema eesmärgi, et viie aasta pärast on kunstiakadeemia kõige erilisema atmosfäär. Rahvusvaheliselt kõige tuntum ülikool Eestis. Tallinna kultuuriväärtuste amet on koostanud raamatu Tallinna ajaloolistest ja restaureeritud pühakodadest. Ameti juhi Paristuvaviku sõnul kajastab raamat vaid esimest etappi suurest tööst. Pühakodade korrashoiul tuleb veel teha. Bulgaaria välisminister Rumiana Seleva loobus kandideerimisest Euroopa Komisjoni volinikuks. Samuti esitas ta avalduse tagasiastumiseks välisministri ametist selle avaldusega Üheteist. Bulgaaria peaminister rahuldamata. USA teatas, et saadab Haitile üle 11000 sõduri. Haitile jõudnud Eesti päästemeeskonna liikme Gert Tederi sõnul on seal probleeme turvalisusega, kuna mõnes piirkonnas on elanikud väga agressiivsed. Homme on pilves selgimistega olulise sajuta ilm, külmal üheksa kuni 15, Ida-Eestis kuni 17 ja saarte rannikul kohati kuus kraadi. Keskfraktsioon andis täna riigikogu menetlusse eelnõu rahvusringhäälingu seaduse muutmiseks. Selles soovitakse, et ringhäälingu nõukogul oleks suurem roll saadete sisu üle otsustamisel ning et rahvusringhäälingu juhatuse liikmete arvu vähendataks tegevuskulude kokkuhoidu silmas pidades. Kolmele. Uku Toom küsis eelnõu algatanud Mailis Repsile, miks selline eelnõu esitati. Ettepanek on tulnud just Nõukogude üksikute liikmete ettepanekutest, et väga paljudele aruteludel on olnud selge signaal, et programmilised küsimused, tasakaalustus näiteks, kas, kui palju on meil teadussaated, kui palju on haridussaateid, kui palju peame kultuurist rääkima, et tegelikult nõukogu nendel teemadel räägime väga üldiselt tasandil ja meie ettepanek on diskussiooni alustada ja meie ettepanek on nõukogu liikmetele anda ka sisulistel teemadel kaasarääkimise õigus. Aga selline põhimõtteline muutus on veel selles, et ka riigikogu võiks sel teemal rohkem arutada, nii et üks kord aastas tuleks juhatuse esimees ka Riigikogusse, nii nagu käib meil õiguskantsler ja käiks ka rahvusringhäälingu esindaja rääkimas oma tööst ja rahvusringhäälingusuundadest. Üks põhjus on ka see, et nagu Edgar Savisaar on öelnud, on ta õukonnameediaga ja mis tähendab seda, et on täielikult tasakaalust väljas, tuleb tagasi tasakaalu viia. No eks kindlasti on erakonna esimees paljusid huvitavaid asju öelnud erinevatel pressikonverentsidel, aga meie sisuline töö selle eelnõu puhul on pigem ikkagi suunata ta rohkem sinna, kuhu me võib-olla austusega vaatame meie Soome kolleege, kus ta tõepoolest tegeleb nende teemade, nende asjadega, millega kommertskanalid ei tegele, ehk siis rahva harimisega. Peeter Kreitzberg, teie olete ringhäälingu nõukogu liige, mida te nüüd arvate sellest Emmarvasinud ratsionaalseid momente muidugi tuleb säilitada avalik-õiguslik meedia. Tähendab, me kindlasti ei tohi teha riigiraadiote riigitelevisiooni, ma mäletan, kunagi oli Siim Kallas on selline. Ma arvan, et riigieelarvest hakatakse meediale eraldama raha kindlate programmide peale. Tähendab seda, et valitsus kontrollib läbi. Ahah, see saade on okei, seal esinevad need, seda maksame teiste maksa, et tegelikult muidugi teatud autonoomia peame, aga ma olen nõus sellega, et ringhäälingu nõukogu praegu sisulisi küsimusi arutab väga harva. Ta ei peaks omama otsustavat hääleõigust. Ma arvan, et juhatus võiks küsida nii, nagu europarlamendis sageli tehakse. Küsitakse nõukoguga arvamust ja kas seda võetakse arvesse, ei võeta arvesse, on iseasi, et otsuseid ei langeta, aga võiks natuke rohkem sisusse sekkuda ka. Muide tasakaalustatuse mõtlus. Küsisime ringhäälingu nõukogu juhi Andres Jõesaare käest, kas tema hinnangul võiks eelnõu näol tegemist olla sooviga kehtestada mingis mõttes tsensuur. Jah, niimoodi tundnud, võtaks võib-olla natukene kaugemalt seda aspekti analüüsida, et minu meelest on kummaline ringhäälingu nõukogu liikmeks olev Keskerakonna inimene või esindaja ei ole probleemidest veel vähem siis seaduseelnõu ettevalmistamisest, ringhäälingu nõukogus mitte sõna kiitsata. Kasutan just sellist sellist väljendusviisi, et minu meelest on see ebademokraatlik ja näitab ühe partei tungivat soovi saada rahvusringhääling üle rohkem kontrolli ja tekitada aga selline riigitelevisiooni või riigi ringhäälingumudel taas nii nagu see oli nõukogude ajast. Ka rahvusringhäälingu juht Margus Allikmaa ei pea sedalaadi sekkumist rahvusringhäälingu tões õigeks. Ringhäälingu seadus ja veelgi enam, rahvusringhäälingu seadus on siis, kui sellesse võimalikult vähe poliitiliselt sekkutakse. Ja erakordselt suur väärtus on stabiilsus. Selleks, et hoida stabiilsust, tuleks ennem 10 korda mõelda ja mõõta, kas kas on põhjusi seaduse muutmiseks või mitte. Ma ei ole minule ega ka avalikult teada ühtegi sellist viga või probleemi rahvusringhäälingu seaduses. Rahvusringhäälingu on käitunud ja toiminud usaldusväärselt, stabiilselt tasakaalustatult, ei ole selgeid ja konkreetseid põhjusi selleks, et peaks hakkama kehtivat ringhäälingu seadust muutma. See on nagu kõige olulisem moment nüüd need konkreetsed asjad, mis sisalduvad selles eelnõus tõepoolest, seal seal on näha mitut sorti püüdu tugevama kontrolli suurema poliitilise sekkumise võimaluse kohta. Mina näiteks loen kõige küsitavamaks punktiks hoopis seda, kuidas tahetakse ringhäälingu seaduses sisalduvaid eesmärke ja ülesandeid hakata nii-öelda valikuliselt rahastama riigikogu poolt. Niimoodi võib praktiliselt kogu ringhäälingu eelarve ära jagada paari-kolme eesmärgi vahel. Ehk sellised hakatakse juhtima nii-öelda otse või siis riigikogu poolt ringhäälingu tegevust, mis omakorda tähendab seda, et toimetuslik sõltumatus muutub täiesti sõnakõlks, uks ehk seda, seda siis enam ei ole. Et ilmselt on seal eelnõus veel sees mõningaid selliseid punkte tõepoolest nõukogu suurem roll ja nõukogu võimalus sekkuda programmi poliitikasse ja nii edasi, et tark nõukogu seda ei tee, ega see võimalus on teoreetiliselt võttes ka täna nõukogul olemas, eks ole, aga, aga tänane nõukogu on siiski käitunud erakordselt soliidselt ja programmi poliitikasse sekkumist ei ole olnud põhimõtteliselt ja on näha, et eelnõus sisaldub teatud soov või püüd vähendada sellist ringhäälingu sõltumatust ja suurendada poliitilise sekkumise võimalust. Valitsuskabinet arutas täna sihtasutuse Tallinn 2011 senist tegevust. Tõnu Karjatse rääkis sel teemal kultuuriminister Laine jänesega. Valitsuskabinetis andsid sihtasutuse senisest tegevusest aru sihtasutuse Tallinn 2011 juht Mikko Fritze ja programmiosakonna juhataja Jaanus Rohumaa. Kultuuriminister Laine Jänese kinnitusel oli kohtumine sisukas ja vajalik juba selles osas, et saada täpsem ülevaade kultuuripealinna sündmust eelarvest, mida ka riik on nõus toetama. Valitsuskabinet kiitis selle töö heaks, mis on siiamaani tehtud, usaldab juhtkonda kui programmi meeskonda ja kinnitab, et väga soovib toetada kultuuripealinna projekti tervikuna ja kindlasti selle peale, mis me täna nägime ja kuulsime, võime kindlalt väita. Kultuuripealinn Tallinn 2011 toimub väärikalt. Kultuuriministri sõnul otsustab valitsus märtsis, kui suur on riigieelarve osa kultuuripealinna üritustes. Enne analüüsib kultuuriministeerium kogu programmi veel kord põhjalikult, Laine Jänes. Need ressursid, mis on käesolevaks aastaks eraldatud eelarvetega, nende osas on kõik asjad selged ja mis puudutab järgmist aastat, siis järgmise aasta eelarvet ei ole hakanud ju valitsuskabinet veel üldsegi arutama. Igal juhul on kokkulepe selline, et kõigepealt otsustatakse ära riigi osaluskultuuripealinnas ja alles seejärel asutakse eelarve arutamise juurde tervikuna ehk siis tegelikult prioriteeti müügiks järgmisel aastal. Vabariigi valitsusele on kindlasti kultuuripealinn sündmuste osas ja siis otsustatakse kabinetis ära, et sihtasutuse juhtkonnal oleks hea ja kindel teha omapoolseid lepinguid juba muste läbiviijatega, nii et ma usun, et siin on igakülgne toetus riigi poolt täiesti olemas. Ajakirjanduses tõusis ju esile palgaküsimus, kui palju sihtasutuse juhid ja juhatuse liikmed nõukogude liikmed palka saavad. Kas see küsimus oli ka teil arutlusel, kas see on üldse küsimus? Ei, see ei ole küsimus, seda me ei arutanud erinevate töökohtade peale, tehakse inimestega lepinguid vastavalt vastastikusele kokkuleppele ja aastal 2007. Kui see kokkulepe testi tehti, siis Tallinna linna ja juhtide vahel või siis nüüd hiljem on Tallinna linn teinud järgmisi samme, astunud nii, et see on ikkagi töövõtja, tööandja vaheline kokkulepe ja ma usun, et see ei ole küll praegust teema. Me arutasime programmi sisu. Kultuuripealinna ürituste ahel on aga juba käivitanud mullu lõppenud ideevõistluse sarjast 52 ideede üllatust toimub sel laupäeval Tallinnas mõttespordivõistluskultuurikilp mis teeb mälumänguvormis tagasivaate mullustele kultuurisündmustele. Edasi välisuudiseid Vallo kelmsaar. Haiti presidendipalee juurde maandus täna kümmekond USA helikopterit, millest väljusid täies lahinguvarustuses sõdurid. Valge maja teatel on kavas lähetada Haitile humanitaar krabitöötajatele toeks kokku rohkem kui 11000 sõjaväelast. ÜRO kavatseb suurendada oma politseinikke ja rahu tagajate arvu Haitil 3500 võrra. Haitile jõudnud Eesti päästemeeskonna liige Gert Teder teatas, et mõnes Haiti piirkonnas tekitab probleeme turvalisus, osa kohalikke väga agressiivselt meelestatud. Samas on piirkondi, kus ollakse väga abivalmid, märkis Gert Teder. Ta Porto Francis valis abi vastuvõtukeskuses. Tema sõnul on olukord Haitil väga kriitiline ja abivajadus suur. Ka sidevõimalused on üpris piiratud. Rahvusvahelised meeskonnad ja abiorganisatsioonid püstitavad oma sidevõrgud, mis ei sõltu kohalikust süsteemist. Töökindlus iga päevaga paraneb, teatas Haitil viibiv Eesti päästetöötaja. Täna raputas ka 5,8 magnituudini maavärina Kariibi meres asuvaid kaimanisaari. Saareriigi pealinnas Georgetownis kestsid tõuked umbes 10 sekundit. Teateid purustuste ohvritest ei ole. Mõned mobiilsidesüsteemid on kaimani saartel ajutiselt rivist väljas, kuid ulatuslikke sidekatkestusi samuti ei ole. Bulgaaria välisminister loobus kandideerimast Euroopa komisjoni järgmise koosseisu liikmeks ja teatas, et soovib tagasi astuda ka välisministri ametist. Ministriametist tagasiastumise avaldust pulgale ja peaminister ei rahuldanud, sest tema sõnul pole selleks põhjust. Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso sõnul esitab Taarja uueks volinikukandidaadiks maailmapangas töötava kristalli nakior Kiieva. Seetõttu lükkub aga edasi volinikukandidaatide kinnitamine Euroopa Parlamendis, mis esialgse plaani järgi pidi toimuma 26. jaanuaril. Soome veteranpoliitik haavoweuronene soovib taaskeskustele Teie esimeheks saada. Väärune hinnangul aitaks tema valimine partei juhiks uuendada keskpartei kuvandit, sest ta on aastaid kodumaa poliitikast eemal olnud. Eesmärk on see, et parlamendivalimistel saaks Keskpartei kõige rohkem hääli, jätkaks valitsuse juhtimist, märkis väärunen, kes partei praegune esimees peaminister Vanhanen on teatanud, et ei kavatse juunis toimuval kongressil enam erakonna esimeheks kandideerida. Eesti kunstiakadeemia rektoriks valiti tagasi professor Signe Kivi. Ta oli sellele ametikohale ainus kandidaat. Signe Kivil on vastutusrikas ja keeruline aegsest ees seisab Eesti kunstiakadeemia uue õppehoone ehitus. Mina ütlesin viis aastat tagasi, et võtan endale vastutuse, et Eesti kunstiakadeemia ruumiprogramm laheneks kunstiavalikkuse toel võrdlemisi kiiresti ja sellisel moel, mis on meile kõige kasulik, on. Täna võin öelda, et me oleme eesmärgile üpris lähedal, aga muidugi ei tulnud otsused kergelt ja nad ei tulnud kiiresti joosta gurust. Viie aasta pärast. Aastal 2015 on Eesti kunstiakadeemia kõige erilisema atmosfääriga konkurentsivõimeline akadeemiliselt nähtav ülikond Eestis ja Euroopa kõrgharidusruumist. Selle eelduseks on on mitmed protsessid, millega me oleme alustanud ja seesama, avatud, atraktiivne, uus ja kaasaegne õppekeskkond, uuenenud õppekavad, interdistsipliinid, reaalsus, rahvusvahelistumine, mis ei ole meie koolis ka eesmärk omaette, vaid on igav tegevussuuna lahutamatu komponent. Mina näen läbi rahvusvaheliste õppekavade ja valikainete palju suurem võimalus, et Eesti noored jäävad siia kodumaale õppima, alustavad oma õpinguid Eesti kunstiakadeemias. Välisüliõpilastel on suurem huvi tulla meile õppima, aga samas üllatav, kui see ka ei ole, olen ma kindel, et kõik see aitab kaasa tegelikult eestikeelse kõrgharidusruumi tugevdamisele. Signe Kivi rääkis Indrek Kiisler Tallinna kultuuriväärtuste amet koostas raamatu pealinna ajaloolistest ja restaureeritud pühakodadest. Sellest räägib lähemalt Tõnu Karjatse. Ligi sajalehekülje peale on koondatud ülevaade muinsuskaitse all olevatest ja restaureeritud Tallinna pühakodadest. Raamatu üks koostajaid, kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris tubavik nendib, et raamat on ka omamoodi aruanne tehtud tööst. Mitte mingil juhul ei saa öelda, et, et nüüd on kõik kõik Tallinna kirikud restaureeritud ja õitsevad ilusti välja näevad ja nii edasi, et see on ainult väike samm, kui arvestada, et kuningaks kaks, ükski kirik, mis on mälestised tegelikult ei riigi, ei linna poolt ei saanud mitte mingit finantsilist abi siis see, mis on tehtud seitsme aasta jooksul, ma arvan, et see on ikkagi tohutu töö. Kui linnas on kokku üle poolesaja riikliku kaitse all oleva kiriku, siis raamat tutvustab neist vaid mõningaid, räägib ajaloolane Olev Liivik. Sellest on 24 kirikut, Tallinnas on üle 50 kiriku. Aga need 24 on kõige väärtuslikumad nad on salvestised, mis on tänapäeval veel keegi tegevus. Paljudes kogudused, mõned on abi jäikud. Minu meelest üks parimaid näiteid sellisest positiivsest muutumisest arengust on maapiirkonnas Ahtri tänaval asuv Siimanni kirik, kui see tuli Siimani kogudusele apostliku õigeusu kogudusele tagasi 90.-te aastate lõpus. Sista seal oli veel sellise spordihoone maik juures, sellepärast et kuuekümnendatel aastatel see kirik sisuliselt likvideeriti. Samasugune on olnud ka paljude teiste pealinna pühakodade saatus. Milliseks on nad muutunud, on näha juba raamatust. Paristokovic nendib, et seni on kirikute restaureerimisel suudetud alustada peamisest katustest ja fassaadidest. See on aga aluseks järgmisele etapile, millega samuti ei saa viivitada. Praegu maja ainult tegime esimese päästeringi. Nüüd ootab ikkagi suur suur töö. Intervjueerida puhul näiteks Toomkirikus on siiamaani nõukogude aegne keskkütte torustik elektrist. Ma ei hakka rääkima, et, et kui palju on vaja vahetada ja, ja nii edasi. Oleviste kiriku puhul on kohutav probleem akendega ses üle 100 aasta, praktiliselt need aknad ei ole remontinud ka hinnad vaatamata kriisile on väga kohutavad. No ühe hooleviste akna restaureerimine maksab kuskil 400 100000. Millised praegu kõige tulisemad kohad on, kus, nagu tuleks kohe tööd jätkata nagu aedent olemuse jätkata kibuvitsa tänaval, vanausuliste palvela? Pärnu muusikakoolis juhendab sel nädalal oma meistriklassi Venemaa tuntud viiuldaja ja pedagoog Fjodor Rekuko. Kaasas on ka Moskva genessenite nimelise muusikakooli viiuli ja klaveriõpilased, kellega koos antakse homme Pärnu raekojas tasuta kontsert. Tomas salda. Theodor Shere Kuko Moskagnessinite nimelise muusikakooli teenekas viiuliõpetaja kammeransambliõpetaja ning osakonna juhataja ta mängib vene rahvuslikus orkestris ja selle keelpillikvartetis tänu Pärnu muusikakooli õpetajate sõprussidemetele, Moskva Knessinite nimelise muusikakooliga, Amserv Rec Hugo Pärnus meistriklassi andnud juba enam kui 10-l aastal. Sel nädalal täiendavad tema käe all oma oskusi Pärnu muusikakooli pedagoogid ja üheksa eri vanuses ja tasemel õpilast. Pärnu muusikakooli direktor Karin Veisman. See on ikka väga tähtis õpetajatele suureks impulsiks, et nad näitavad oma tööd ja siis saavad sellele hinnangu, see on lastele väga tähtis, sellepärast et ikka, kui keegi ütleb võõra sõna, siis vahel on rohkem kui see oma õpetaja sõna, et see sõna omab võib-olla suuremat kaalumeistril on kaasas oma abikaasa, kes selge õpetuse väga hea asjatundja, et nagu me teame, viiulimängus see algus on kõige tähtsam, et kuidas see väike käekene seal riiuli peal on. Osalt kindlasti ka tänu sõbrecuuko meistrikursustele on pärast tuule tiibadesse saanud näiteks Dmitri Jegorov, kes läks Pärnu muusikakoolist edasi õppima Justki Messinite nimelisse, Moskva muusikakooli ja kes on nüüd orkestri Moskva virtuoosid, esimene viiul, kes teab, äkki kujuneb 15 aastase Eliisa veri muusiku teesama uhkeks. Kindlasti on huvitav teada, mida teine õpetaja soovitab ja kuidas mida mängida ja saan ennast parandada, ilusamalt mängida. Theodor sõbrikuga möönab, et tema Moskva õpilased on paremate oskustega kui pärnakad, aga seda põhjusel hetke Nessinite nimeliselt muusikakoolis õpivadki vaid need, kel sihiks muusiku elukutse, kuid siinseid õpilasi ta kiidab ja kinnitab, et keeleprobleemi ei ole Sännitud nagoogiminjoodžampe mägevdanni perioodiliselt. Jeff. Kui me teineteist mõista ka väikeste lastega suheldes, kui ma laulan midagi ette, näitan midagi käte emotsioonidega. Diodoševerkuga meistriklass Pärnus kulmineerub homme kell 17 Pärnu raekojas antava tasuta kontserdiga kus viis Moskva õpilast ja Pärnu noor viiuldaja. Kovskija teiste surematute teoseid. Eeloleval ööl on meil muutliku pilvisusega sajuta ilm, puhub kagutuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Külma öösel 15 kuni 20, Ida-Eestis kuni 25, saartel kaheksa kuni 14 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega olulise sajuta ilm. Kagutuul kaks kuni üheksa, saartel õhtupoolikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Külma on homme üheksa kuni 15, Ida-Eestis kuni 17, saarte rannikul kohati kuus kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 17796 tonnetaja limal Mälberg. Kuulmiseni.