Tere keskpäevast head kodanikud, ülekuulamine alustab. Tänase ülekuulamise toimikukaante vahelt leiate infot selle kohta, miks Eesti peab laenutama tanke Lätilt ja kas NATO kaitseb meid sõna või relvaga. Ülekuulamine. Toimik number 127 Eesti kaitsepoliitika probleemidest. Ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Üle kuulata on number üks. Leo Kunnas. Reservkolonelleitnant. 2010. aasta alguses kirjutas Kunnas Eesti Päevalehes järgmist. Lõppeval kümnendil on mitmeid sarnaseid jooni 1930.-te aastatega. Ka siis avanemise järgne hoogia, värskus raugenud ning suuremad eesmärgid silme eest kadunud. Leo Kunnas, millise tundega te võtsite vastu selle uudise või reageerisid sellele uudisele, mis rääkis sellest, kuidas Eesti kaitseväelased olid sunnitud Lätis treileri peal kohale laenutama tanki et sellega lähemalt tutvust teha siin meie harjutusväljakutel, sest nagu eelnevalt on nad ainult piltide pealt või õppevideotes tankinud meest tundega vastu võtsite sellise uudise? Ega mul mingeid emotsioone endale on, sellepärast et ma emotsioonid kõik juba varasemalt läbi elanud, et Kaitsevägi sama harjutada või siis kaitseväe relvastuses Se relvastuse tehnikamisse seid hangib kaitsevägi ise endale kuskilt tanki või mingit muud relvastust hankima ei lähe. Et neil on paraku olnud nii, et maailmasõjaõõnessõdurite välja selline mõiste nagu tankihirm ehk siis kogenematud sõdurid, kes polnud tanki näinud sattusite paanikasse, kui teraskolakas neile peale sõitis. Et tanki hirmunud omane mitmeid aastaid paljudel riigiametnikel paljudele poliitikutele ongi selles mõttes naljakas, et, et ei ole juletud maale tuua isegi tank isegi harjutamiseks või isegi isegi laskevälja märgiks ei saa ju midagi kommenteerida iseenesest. Et sellele ei jäägi muudkui kurba nalja visata. Aga millest see räägib siiski, et mitte meie sõduritel või meie kaitseväelastel ei ole tankihirmu, vaid tankihirm on kuskil ülevalpool selles struktuuris ehk siis poliitikutel No loomulikult, et tankide vajadust on kaitseväe sammu nähtud ja ja ka tankide hankimise võimalusi on olnud ja neid asju on aetud, aga aga otsustajad ei ole, siin on kaitseväelased ise kirjutanud pikalt mitmetes artiklites sellest, et kuidas neid pakkumisi on tagasi lükatud ja kuidas need protsessid on toimunud, et noh, see ei ole anekdoot, et kui üks minister oli juba peaaegu järele andmas, siis tema kolleeg erakonnas lihtsalt võttis telefoni ja helistas, et et mis on need, aga seal teed ja siis selle Tagedasite selline asi leidis ka imesid mainimata selle kümnendi algupoolel aset Aga kui me vaatame neid argumente suunas, mis, mis ütleks, et meil on vaja tanke, siis mis need argumendid on, et me Eesti kaitseväes kindlasti peaksid olema olemas tankid? Noh, tankid on oluline osa teadmani võimekusest, ründevõimekusest ja ega siis ka kaitseviivituslahinguid ei saa niiviisi pidada, ainult kaitsta ja 50 44. aasta on meil väga selgelt silme ees, et et suuremad läbimurded rivistati vasturünnakutega. Nüüd ka seda ei ole kuskile kuskile revolutsiooniliselt arenenud ja et meil oleks midagi teisiti, et pealetungi mõjukust ja lihtsalt ei ole, ei saa minna avatud maastikul läks siis avatud maastik on selline maastik ise nende õhust ja visuaalselt avatud, mis ei ole mets, mis ei ole linn, mis ei ole selle võsastik sinna lihtsalt lahingutegevuses, sel juhul meil ei ole asja või siis oleksite enesetapuga. Muidugi tankidele on palju-palju teisi funktsioone, saab rakendada disaini vööris, eriti eriti selliste ootamatute kukkumisrünnakut tüüpi stsenaariumide algetapil, millal õhu- ja meredessanti tehakse? Et neil on suhteliselt haavatavad tankide suhtes. Et siin on mitmeid asja veel, aga on ju põhiliselt ja väljaõpe iseenesest ka, et kui sõdurit pole, pole lihtsalt oma teenistuse jooksul tanki näinud rohkem kui pildil siis tanki hirm ongi, see võidetakse, siis on täpselt nagu vaktsineerimine, et kui kui inimesed on vaktsineeritud, siis noh ta, mingit haigustega Margarete Clancy's nii-öelda Haixis, kui need teraskolakad on korra tulistanud ja ministrid üle sõitnud, siis issand, tead, millega on tegu, et ega siis see kvaliteet välja õpete kaitse iits lahingus ei olegi võimalik lõpuni anda, kui tehnilised vahendid puuduvad ja neid ei saa kuidagi kuidagi imiteerida simuleerida. See vastasseis tankide soetamisele on olnud väga pike ja vaatate juba nii-öelda põline Eesti poliitikas, mis argumentidega te olete ise kokku puutunud selles vaidluses kindlasti nende argumentidega on nad vastu seisnud sellele Eestis tanke tuua, Eesti kaitsevägi varustada siis tankidega, kas ainult raha on olnud siin küsimusi on siin veel midagi esile kerkinud. No siin on rahast on räägitud, et põhiliselt ja räägitud tankur, ründerelvastusse kuuluv element ja nii edasi, aga aga kaks imestunud hästi tegelikult seda olukorda iseloomustanud, et mis selles vaidluses seitsme valitseb, et siin on Andrei Hvostov käru, kes on iseloomustanud teda kui vaidlust, mis toimub religioossel või religioossel müstilisel pinnal, et et kui näiteks inimene usub, et maailm on kettakujuline, toetub kolmele remondile viiele vaala, palmid seal oli, et siis on väga raske midagi muud selgeks teha, et tegelikult sisulisi argumente ju vastu sõjaliselt kaalukas argument ei ole kunagi olnud. Et sellesse selle vaidluse kurioosseks peitubki, et see on üks nendest nendest vaidlustest, mis on toimunud üldse sõjaliste võimekuste üksiste üle. Sisu on olnud see, et kas esmane iseseisev kaitseväe üles ehitada või mitte. Et kui inimesed ei uskunud, et esimesed kindlasti usuvad siiani, olgugi, et nad nüüd seda paremini varjavad või näiteks nonii välja pärast Gruusia sõda, sest see ei ole popule baarne tsoon praegu, et see vaidlus, vaidlus on olnud täpselt noh, et siin ei, siin ei ole argumentidel olnud. Väga hea näide, need vaalad, millele ta hoo siis kujuteldav kettakujuline maakera võiks seista Eesti kaitsevõimet ka ju põhimõtteliselt, kui me loeme toda Raikse strateegia arengukava seisneb ju kahel jalal, üks on see, et me ise suudame esmasel rünnata kui tagasi lüüa. Ja teine on see, et kui me oleme esmasel rünnaku tagasi löönud, siis meie head sõbrad NATOs tuginedes viiendale artiklile tulevad ja päästavad meid. Kas te, Leo Kunnas, olete kindel, et selline süsteem toimib, kas, kas see on õige kaitsestrateegia? Kahel jalal kindlalt maale toetuv strateegia on kahtlemata hea ette tagamise esmase iseseisva kaitsevõime olema, osa alliansist olen ma jään siin piiririik, meil on piisav sõjaline kohalolek ei heiduta, siis me oleme valmis tõrjuma kõige hullemal juhul. Tõrjume anname liitlastele võimaluse käivitada poliitilised otsustusprotsessid, tuua väed kohale, mis võtab aega lihtsalt sellepärast, et tan logistiliselt keerukas protsess, vahemaad on mägedes, saadavus ei pruugi olla hea, kui noh, näiteks tore, et Ameerika ühendriigid abistavad haigit 15000 sõjaväelasega ka arvestama seda, et nad on 200. niigi siis see tähendab seda, et vägede saadavus veelgi väheneb. Et kui Ameerika ühendriigid peaksid sattuma eeliste sõjalisse konflikti, siis lihtsalt vägedes saadavus muutub väga väikseks, aga loomulikult see ei innusta väga teisi liitlasi. Kes järgmisena peaks reageerima ja pakkuma? No kõik liitlased peaksid reageerima pakkuma vastavalt oma võimetele ja võimalustele, aga siin ongi küsimus, et mis Aga räägime reaalselt, et kellel on need võimalused, kes oleks nii-öelda järgmine, kes pakuks meile abi? No selles ongi küsimus, et tegelikult enda jaoks selle nii selgeks teinud, et need riigid, kes on suuremad kui 40 miljoni elanikuga Poola, on küll natuke väiksem, on kaheksakümnendatel alustanud pihta, et et need on Euroopa suurreeglina sisuliselt korrastadesse. Seda koormust, mis praegu on, on kuna tulevad diviisi suuruse üksuse välja panna oleks juba väga head. Siis väiksed ehk siis noh, taania sinna klassi ette ning homsest pataljoni taktikaline grupp, et noh, küsimus ongi selles, et kas see jõud, mis sellisel viisil kokku pannakse on piisav ja loomulikult, kui puhkeb mingi uus konflikt, siis siis ka vägesid tõenäoliselt mitte ainult Ameerika Ühendriikide teiste liitlaste vägesid hõivatakse seal. Aga iga riik teeb oma poliitilise otsuse ise, nii nagu me näeme kõikidel operatsioonidel, et mõned riigid panustavad rohkem, teised panustavad vähem. Mõnede sõdivad ohtlikes piirkondades, mõnede piirangutega, mõneti liivad piiranguteta. Ehk see on skaala on umbes pommikoerad, ründelennukid ja tankid, teisel pool. See skaala on üsna lai, et noh, et NATO-s on riik, näiteks Island, kellel ei olegi armeed, siis järelikult noh, tema ei saa ka meie toetuseks väga palju midagi välja panna. Aga meie situatsioon on üsna palju erinev võrreldes Kesk-Euroopa riikidega, sest sest nii geopoliitiline naabruskonda lihtsalt see, nagu ta on ja meie riigi elanikkonna koosseis on selline, nagu ta on. Me peame nende faktoritega rohkem vaja, kui me arvame, et et kõik need faktorid või meil täpselt samasugused kui Hollandis või Belgias, siis noh siis selle nagu arvamusega tõesti enam kettamaailma maailmakäsitlus, et sellega ei ole palju midagi teha, sellega ei ole mõtet isegi vaielda. Siis ei anna mitte midagi. Aga kui me kujutame ette olukorda praegu sellist, et tõesti Eestit rünnatakse ja eeldame, et see tuleb ida poolt, see, see rünnak siis umbes spetsialistina võite arvata, milline see, see löök võiks olla või millistest mahtudest räägime rünnaku puhul ja kuhu see võiks olla suunatud siis milline võiks olla nii-öelda NATO siis võimekus seda tagasi suruda, kui meie ise oleme siin selle esimese sammu nii-öelda esmase kaitse organiseerinud, üritanud vastu pidada seda siis, milline võiks olla see Nato-poolne lähenemine Eestile, et tagada meie riigi iseseisvus? Ma arvan, et see sõltub väga palju sellest, mida me ise suudame teha. Põhimõtteliselt kui 20. ja 30-st lahingupäeval on riigi strateegilised võtmepiirkonnad, vähemalt meie käes Suur-Tallinnaruum ja üht-teist veel suudame ühendust hoida lahti mais majandust lõunas ja naabrid suudavad seda teha, siis, siis ei ole olukord väga pahad Etti, siis hakkavad ka väed tulema. See sõltub väga palju sellest, mis me suudame ise teha, kui kui riikidega kopeeritakse näiteks kahe nädala jooksul kolme päeva jooksul siis on ka liitlased palju raskemas olukorras, et loomulikult meie nagu ennast sellisesse olukorda ka selle võimekuseni praegu on, ennast ei lase kunagi panna, aga aga näiteks meie lõunanaaber võiks vaiksema praeguse organisatsiooni juures sellist stsenaariumit tõsiselt karta. Ehk et siis Läti võetakse ära kahe-kolme päevaga. Täielikult. Selles mõttes meile ei oma tähtsust, kas mingeid Kuramaapiirkonnad on kuskil, kelle käes parajasti mitte meie jaoks sama tähtis see, et kas maismaa Nendes läbi käte territooriumi säilib ja on võimalik või mitte, see on see, mis, mille tähtsust ja selle läbilõikamine Lätist Leedust nimetatud kaasaegne Poola koridor, Poola ühendus Leeduga, et geograafiliselt see ei ole ju kuigi suur, kuigi kuigi ulatuslik see on hõlpsasti kahelt poolt ehk siis valgemist ja Kaliningradi oblastist vaata pluss selleks, et meid õhust vahetada, vaja jagu saada Kaliningradi oblasti seal paiknevatest õhujõududest. Loomulikult Venemaa, Valgevene viisist õhukaitsesüsteemist ja siis on veel 600 uue õhukaitsearmee vaja suruda maha. See ei ole kerge ülesanne, mida mõne mõne või, või ka viie või 10 eskaadriga saaks lahendada. Et loomulikult kõik riigid teevad oma poliitilised otseselt, millised saavad need olema, mina olen hiromant, kes nagu suudaks neid teha, aga ka loomulikult näiteks Saksamaal on üsna üsna suur probleem teha mingit operatsiooni Sarajaks Barbarossa kahele ja mis puudutaks nii-öelda Königsbergi staatestki sellistit. Et ilma Kaliningradi oblasti küsimuste lahendamata kasutanud Eesti ufo, mis nii siin ette ei ole ka adekvaatselt paratiiva on võimalik teha, millega Baltikumi oleks tõeliselt võimalik sõjaliselt kaitsta. Leo Kunnas, aga mis võiks olla hetkel Eesti kaitsekorralduses ja ma mõtlesin ainult seda, et, et meil nii-öelda tanke on, on vähe, ehk siis me võime tankide reale kirjutada nulli hetkel vaid, mis on siin meie üldises kaitsekorralduses. Praegu te näete kõige nõrgem koht, mille kohta võiks öelda, et see on täiesti mäda ja, ja ta ei näe ka hetkel keegi pingutaks selle nimel, et see olukord lahendada. Mis puudutab sõjalisi võimekusi, siis meie meie Achilleuse kand on meri ja rannakaitse. Ehk siis meile ei ole miinimeeskonna võimekust rannakaitsevõimekust, et selles valguses tema kavatseb nüüd arendada oma nii-öelda meredessandivõimet. Et see on kõige-kõige tõsisem võimelik, et muidu lihtsalt astub maale kreetri Weather nendega siis on palju raskem nendega tegeled kui, kui, kui hästi otse rääkida. Aga mis see tähendaks, mida oleks siis meil vaja veel hankida või, või teha või ehitada? Tahtsin hakkab mereseirest pihta meile siia meremiinid siis aluseid, mis võimelised peeskama siis kaldal paiknevad tavalistel nats, veoautodel paiknevad rannakaitse raketikompleksid, Missis valvavad neid nii palju, et neid ei saaks lihtsalt niisama lihtsalt üles võtta. Meele poolt kaitsesin võime lünkadest kõige olulisem järgmine muidugi seesama pealetungi lahinguvõimekus puudub siin maismaal maismaa kõige tõsisem link. Aga mis me üldse peaks tellima? Loomulikult, meil on vaja sõjakaitseväge suurendada. Et mida ma näen, see raskuskeskme inglise keeles on teil tsentrifuugi häviti, eksin, selge, kõige bratsionaalne termin, seenepunkt, kohtasi nähtus, mida on vaja iga hinna eest hoida oma käes või siis saadama valdusesse. Et meil, see on tegelikult rahva tahe, valmisolek riiki kaitsta. Ja seda on võimalik saavutada ainult siis, kui kõik võimekad meeskodanikud on kaasat. Sest muidu lihtsalt me oleme samas olukorras nagu 91, mil kahtlemata patrioodid oleksid välja astunud ja oleks pidanud lühiajalised viivitš lahingud. Sissisõja, aga need kaks lahinguliiki sellisena ei ole. Need lahinguliigid, millega meil oleks NATO liitlasena võimalik oma territooriumi enda käes hoida. Seal on siis seda, et me kindlasti ei tohiks üle minna täielikult kaadrikaitseväele nii-öelda siis palgaarmeele ja tähendab kindlasti seda, et kõikjal tuleks rakendada siis ulatuslikult erinevaid tsiviilkaitsemeetmeid, mis toetaks meie sõjalist kaitset. Totaalkaitse on üldse omaette teema, et ma seda veel ei jõudnud, puudutav küsimus ei ole selles, et kas me peaksime minema minema üle täielikult elukutselise armeega. See küsimus iseenesest on absurdne. Küsimus on hoopiski selles, et me peame sõjakaitseväega suurendama. Ehk siis suurendama ajateenistust, suurendama üksuste ettevalmistust ette. Et nii saaks oma raskuspunkti kaitstud. Sest muidu muidu lihtsalt meil ei ole garantiid, millele kunagi sajaprotsendilist garantiid, aga muidu meil ei ole garantiid selles, et, et me tõesti suudame Trii võtmepiirkondi enda käes hoida. See kriitiline päevi, mida on 20 kuulge, millega tuleb vähemalt arvestada. Aga mida siin tuleks konkreetselt ära teha, Te ütlesite kaitseväeteenistusse võetavate noormeeste hulka tuleks suurendada. Jah, selleks on teatud takistused, et Saksamaal infrastruktuur selleks oma kaadrit kasarmukohti ja kõike sinna juurde kuulub, on vaja lihtsalt hoolikalt vaadata, kuhu ressurss lähedalt, palju me suudame operatsioone panna. Mis me suudame üldse teha, ei saa ise oma raskuspunkti lüüa, loomulikult, teine võib defineerida selle raskuspunkti teistmoodi, aga näiteks Ameerika ühendriigid defineerisid raskuspunkti Iraagi sõjas selle läbi, et suur Bagdadi piirkond on, mässasin seda, võideti. Aga noh, sellest raskem. Sest meil on väga palju kasu, sest tegelikult raskuspunkti ei olnud sellega tühist. Et loomulikult üks meie otsustavaid tegureid on see, et, et nii kuulama tantsija ja liitlased saaksid oma väed siia kohale, otsustusprotsessi käivitasid. Aga ei, tegevuse raskuspunkt on meis endis, keegi võib öelda, et siin kuskil mujal. Aga mis objektiivne ja siis ma kardan, et see, mida mina pakun meile see. Kas te näete Leo Kunnase praegusel hetkel, kas tänu poliitikute, muide kanapimedusele, teatavale rumalusele või lihtsalt nii-öelda arusaamatu sele liigub Eesti kaitsestrateegia praegu mõnes valdkonnas suunas, kuhu ta ei peaks minema, mis on tee mõttes nii-öelda igasugust ressursside ja ma ei räägi ainult rahast, vaid ka aja, inimeste kõige muu nii-öelda raiskamine tehakse valesid samme praegu pidevalt, jätkuvalt nägemata, et reaalses olukorras ei oleks sellest mõnest välja arendatud suunast tegevusest kasu. Jah, ma olen, ma olen kõiki neid aspekte kritiseerinud päeva me oleme selles situatsioonis, et nii ministrile kui kaitseväe juhatajale on väga positiivne nägemus sõjalise riigikaitse arengust, aga paar takistust, mis ei lase seda ellu viia, esimene takistes. Oluline takistus, aga see ei ole kõige suurem on, on majanduslik olukord, kus kaitsekulusid nii palju läbitud, et lihtsalt armee moderniseerimine on paljuski peatati. Paariks aastaks makstakse lihtsalt toimunud hankeid. Teine on kaitseministeeriumi ametnikkond, tippametnikud, kantsleri vahetus, toimunud aga aga kogu seesama seltskond, kelle kohta käraja pastophantid hea iseloomustuse ette suhteliselt religioossete vaadetega sekt ei ole kuskile kadunud, need vaated ei ole kuskilt muutunud. Niiviisi on ka mujale struktuuridesse väidet presidendi juurde välisministeeriumisse, et loomulikult kui needsamad inimesed on seal, siis, siis ei muutu ei sisu ega vormi, et ega meil ei ole praegu tulnud mingeid uusi, tugevamaid julgeolekupoliitika aluseid, kus me oleks võtnud arvesse neid sündmusi, mis vahepeal on toimunud sõjalise kaitse strateegia ja mille 2004. aasta versioon on, on suht palju kõrgem, kui 2001. aasta oli ka seda vigu, ei ole sealt nagu parandatud kuskile. Need ei ole hangitud mitte raha raisates mõnda kasutatud relvasüsteemi vaid seal, kus nii-öelda paberile plaane pannakse. Ei ole aru saadud, mis tegelikult on see, mida Eesti vajab. No ma rääkisin pildist põhimõtetest, praegojate, Aga mis on nii-öelda siis tühjenenud hange, mõni selline relvasüsteem, midagi sellist, mida reaalselt vaja ei lähegi, mis on iganenud, vananenud. Ma tõin välja, et meie mere ja rannakaitse on meil selge, selge nõrkus, et samas Mankin miinijahtijad, mis on end maksma 800 miljonit neile lahkedest sekundaar, palgad tulevad operatsiooni järgselt korjata miini juhul kui need on millestki julgen. Siis noh, võtame näiteks osa pilliksi projektist, mis seisneb selles, et me oleme siin suure transpordilennuki, nende osaku osaku hankinud endale ette, et meil ei ole üksusi tegelikult, keda meil oleks vaja vedada. Et neil on suurepärased toimivad lahendused kahepoolsed partitega, kellega me koos sõdinud ei ole mõtet võtta, koostasin Maarit ehitab, muidugi Ämarisse on tulnud NATO raha siis endidki osaliselt. Aga muidugi loomulikult me oleme kirjutanud selle kõik variserlikkust oma kaitse-eelarvesse ja selle läbi tegelikult kaitsesisest vähed kuskilt midagi juurde siin ei ole tulnud, sest seesama raha, mis mis meie liitlased, selle me oleme kirjutanud oma kaitsekuludesse, mis noh, ei, ei ole kahe protsendini olen küündinud veel. Ja noh, siin on ka, küsimus on selles, et kas teha Ämarist ja siis vastu võtta vaata see lennuväli või siis teha sellest püüdulevitade baas. Meil on riigis küllalt infrastruktuur, Tallinna lennuväli on hea küllaltki, kus saab vastu riigi toetust osutada, need lennukid vastu võtta, mis tulevad. Et kui sõjategevus peaks algama, siis need lennuväljad lüüakse rivist välja niikuinii, et sellel on kaal ainult enne konflikti puhkemist. Siin on siin mitmeid asju, mõtlesin, et Ämari lennuväli iseenesest on hea, et ehitati, küsimus on, et millisena ta ehitati ja kui palju sinna läheb, läheb ressurss praegu meie ressursid, suhteliselt napid operatsioon, hoone ja kõike muud, mis oleks praegu selle pilgu läbi vaatama, et tüüpiline Me oleme suurendanud panust, samal ajal kui kaitsekulud on lõigatud. Et noh, selles loogikat üksik käsi teeb ühte, teine teist. Et selliseid asju ei võiks mitmeid asja. Tegelikult peaks oma põhilised dokumendid tegema korda seadusi, mis meil on viimasel ajal vastu võtnud kogu see jama maakeeles, mis tuli nii-öelda sellist libaluureskandaalist ja kõik, mis selle peale ehitati pärast seda kuuse öelda mürk tsiviilkontroll. Prantslased, seades sisse, sest kaitseväeluure, kui selline on, on sust tasalülitatud, siis noh, need asjad peaksid ära parandama. Muuseas, kui me luurest räägime ja te ütlete, et see on tasalülitatud, siis, siis viimase küsimusena küsin. Kui head silmad ja kõrvad meil selles mõttes on, olgu nad siis meie, Eesti enda omad või või meie liitlastega ühise, et nii-öelda ära tajuda, millal tuleb meile see esimene rünnak, kui ta, meie ise peaksime vastu võtma tagasi lööma teatud aja? On teatud neist suuremaid võimekusi. Aga nagu ma ütlesin, et luure on selline, et seda ei tasu kunagi alahinnata. Ja paraku on Leningradi sõjaväeringkonna seal lähiümbruses piisavalt üksusi, et operatsiooniks ettevalmistamine ei pruugi äratada nii suurt tähelepanu nagu loodetakse. Nii et te ütlete praegu, ma saan teie jutust niimoodi aru, et pommid Tallinnale langevad siiski öösel ja meie jaoks ootamatult. Ma ei tea seda kuidagi, siit juba selle küsimuse siis et kuidas sealne kohvik üldse algab siis sellel Moostaks, nii et et see oli vältimatu eeltingimus, on relvastatud sisekonflikt, võiks, mis sellega kaasneda võivad olla pikad protsessid, need kindlasti ei ole üleöö toimuvad protsessid, et meie nii-öelda kodanikuna ühtsus ja põhiseadus, patriotism, selle loomine on ülimalt olulised, et et midagi sellist ei juhtuks, et põhilised asjad oleksid läbimõeldud. Et kuidas nad võiksid juhtuda. Ülekuulatav number kaks, Tarmo kõuts viitseadmiral, kaitseväe juhataja aastatel 2000 kuni 2006. Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige. Ülekuulatav Tarmo kõuts teie möödunud nädalal kuulsite uudist selle kohta, mismoodi Eesti kaitseväelased harjutasid treileri peal Lätist toodud tankiga, mida süda sees, ütles endise kaitseväejuhina. Tunded olid mitmesugused. Esiteks loomulikult on positiivne see, et naabrite koos taolisi harjutusi läbi viime harjutas iseloom iseenesest väga praktiline, mis jällegi viitab sellele, et kaitsevägi on üha rohkem rohkem, kuidas öelda tehnilist külge lihvides saanud ka see esmasest nisust kergest krampis, sest iga tehnika vajab ju mitte ainult tehnika omastamasti omandamist, vaid vajab ka üldist kontseptsiooni lihvimist. Ega ei ole ju kasutehnika lahinguväljal toomisest, kui, kui näiteks jalavägi teda ei tunneta ega ei tunnista. Ja ma saan aru ja teisest küljest oli meil see selline väga ilus žest ju ka lõunanaabrile nende raskel ajal nende keerulisel ajal näidata neid, eestlastel on kuidagigi vaja, olge head, pange treileri peage, tooge meile üks tank. Pange paar meest kaasaga, kes seda juhtida oskavad. Sest meil endal ei ole ilusamat tunnustust Läti kaitseväele, millel on ka olnud väga heitlikud ajad ju viimaste aastate jooksul üleminek ühelt süsteemilt teisele ei oleks ta osanud tahtagi. No ma asulat, Läti kaitseväel on jätkuvalt heitlikud ajad ja ja nende aegade nagu üleminekuperioodi võib ju ka praegune majanduskriis tunduvalt pikendada. Tehke Tarmo mulle selgeks, mis jama meil sellega on, et Lätist tooma tankid. Leo Kunnas tagasi tunnistust andes nendib, et Eesti ametnikel on suurem tanki hirm kui eesti sõduritel. Miks. Noh, siin läheksime ajaloos vähe nagu tagasi meie kaitseväeloomes aegadel juurdeaastatele 91 kuni 95, keskelt ja Donal oli üpris ju palju juttu sellest, et tanke on vaja ja tangid on kahtlemata väga vajalikud ja ja neid on päris palju vaja. Juba tekkis teatatu vastasseis mingil ametnike tasemel, kus ohvitserid rääkisid nagu, nagu tehnilistest kapasiteedilt või sellest, et lahinguväljal on vaja erinevaid võimekusi, sealhulgas ka soomusvõimekust. Loomulikult ja loomulikult on vaja ka jalaväge toetada parda kahurite võimsusega, kuid ametnikud ühes filmis on, on kõigel sellel hoopis teine mööda, sest et kui sul ei ole ikkagi sõjalist ettevalmistust, siis sõnatud teisiti. Tal on, me läheme kohe siis väga terava teema juurde, jõuame hiljem dokumentide juurde, kui me räägime ametnikest, räägime inimestest, kes asja juhivad teate, valdasid nagu väga kahetised tunded ühest küljest, esiteks selline avastamise, siiras Rõõm, et ma mingi sellise fakti üles leidsin, teisest küljest peale seda hetke pärast kurbus ja ahastus, ma vaatasin riigikogu kaitsekomisjoni koosseisu, neid inimesi, kes igapäevaselt peaks otsustama ja suunama rahva tahet läbi selle komisjoni nii ja, ja korraldama Eesti kaitsekorraldus. Ja tõepoolest need, kes on seal kuidagi kaitseväega seotud olnud või kes on olnud kaitsesüsteemis sees, on ainult ühest parteist selles, samas, kus te olete teie komisjoni liikmena ja Trivimi Velliste, teine edasi, et oleks lihtsalt huvitav teada, on seal üks päästeametnik, üks kaks ajakirjanikku, üks arst, elektrik, puidutöötleja sotsiaalinimene ja kehalise kasvatuse õpetaja, ehk siis korvpallitreener. See on iseenesest kõnekas fakt, kes Eesti vabariigi parlamendi tasemel kaitsetööd korraldab, millest sa räägid? No ma ei tea, suhteliselt on, olen mina vist halb. Ta ei halb hinda ja milline peab olema poliitik. Sest teadupärast ma ise ikkagi olen elanud päris pikka elu, kus ma olen, teda on erinevad ametid, siiani mäletan, kõik on küllalt tehnilised ja oma haridust, ettevalmistust olen ma loomulikult tehnokraat. Kuid element iseenesest kui rahvaesinduskoda peab endas ju vähendama kõik eluvaldkondasid ja küllaltki küllaltki tähtsal kohal seal on humanitaarvaldkonda ütlemisega tähtsamal kohal, sellepärast et et parlament ei ole ju täitevvõim, ta ei tegele operatiivjuhtimise teemadega. Rääkida jah, teatud komisjonäri kappasiteedist, on siis õiguskomisjon, põhiseaduskomisjon või see on riigikaitsekomisjon ja siis tõepoolest noh, mõnikord tuleb pähe küll niisugune mõte, et võiks olla rohkem inimesi, kes on kokku puutunud konkreetselt üldiselt juba selle valdkonnaga sest see valdkond on tõepoolest esiteks ääretult tähtis ükskõik mis riigi rahva jaoks ja teiseks on ta küllaltki tehniline. Ja see on ka valdkond, mis ühest küljest võtab väga suuri summasid meie eelarvest. Peaks peaks võtma väga suuri summasid meie eelarvest reaks, ütles ta kõigist teisest küljest, mille raha kasutamise juhtimine on oluliselt keerulisem kui võib-olla keerulisem veel kui mõne sotsiaalvaldkonna juhtimine. Kui me võtame ette ja aluseks selle dokumendi, mille järgi Eesti sõjalise kaitse arengukava praegu juhitakse aastateks 2009 kuni 2018, siin on kirjas see, et aastal 2012 oleks vaja asjad läbi vaadata. Mulle tundub, et sellel hetkel, kui see dokument vastu võeti sisuliselt aasta tagasi 2009. aasta algusest on tegelikult meie elu nii palju muutunud, et siin võib suuresti osad punktid maha tõmmata. Kas riigikaitse komisjonis on olnud juttu selle üle, et sõjalise kaitse arengukava, mis praegu on kehtestatud, tuleks uuesti ette võtta ja hakata arutama selle üle, milline see siis on? Esiteks tahan öelda, et julgeolekupoliitiline olukord on pidevalt muutuses maailmas ja mida aeg edasi, seda dünaamilisemaks muutus muutub. Juba lähtuvalt sellest, et kogu tehnoloogia areneb niivõrd kiiresti. Ja sellest lähtuvalt loomulikult niisugused dokumendid, mis määravad riigi teatud valdkonna arenguid niivõrd tähtsalt. Ja üks nendest on loomulikult julgeolek ja riigikaitse peaksid üle olema vaadatud iga aasta, minu arvates. Ja Meil on sel teemal olnud ka riigikaitse komisjonis üpris palju diskussioone ja üldine arvamus või hoiak on taoline, et tõepoolest need dokumendid vajavad võib-olla isegi update. Nende doku selle dokumendi konkreetselt, millest ma olen siin rääkinud sõjalise kaitse arengukava 209 2018 selle üles leidmine on erakordselt kerge. See, see on avalik dokument, seda leiab internetist kohe see, kes seda otsida soovib. Kui palju on selliseid strateegiadokumente, mida teie, härra kõuts, teate, et nad on olemas, aga mina, kes ma ei ole esitanud nii-öelda mingit järelepärimist nõuet infopäringut ei, ei tea nende sisu, kui palju tegelikult selliseid Eesti kaitsevõimet reguleerivaid dokumente on sellised, mis ei ole kõigile kättesaadavad. Need on mitmed muidugi, kuid nad on erineval legitiimsuse tasemel ja, ja teadupärast nii nagu juhtumiga dokumentatsioon, jagatakse ju rand eraldi tasemete strateegias tasandi juhtimine ja vastav dokumentatsioon, operatiivtasandi juht vastu dokumentatsiooni praktikal tasand ja ja kõrgemaks või ütleme peenemaks ütleme standard madalamaks läheb see tase, seda, seda rohkem on ta spetsiifiline, seda rohkem on on võimalik, ta on suletud sellepärast et seal on väga-väga spetsiifiline informatsioon, mis võib-olla tõepoolest väga suure saladuse tähendusele. No see on väga tore selles mõttes, et loodetavasti tõesti ei juhita Eesti sõjalist kaitsetegevust või nii-öelda kaitset selle 19. lehekülje põhjal, mis, mis siin dokumendis olemas on, ehkki ma saan aru, et juhtnöörid või nii-öelda need peamised suunad on siin, selles dokumendis kõik olemas. Jah, kahtlemata, sellel dokumendil on hästi palju rakendusakte erinevates valdkondades ja need on kaitseväe üles, et need on Väligi ühised relvaliigipõhised ja nii edasi. Te olete siis teeme ka väga hästi kursis. Olete kaitseväge ise lähedalt näinud, mis leian päev mõnda aega kuus aastat, jällegi liiga vähe. Mis on teie arvates praegusel hetkel Eesti kaitseväe kõige nõrgem külge? Koht? Hea küsimus, see on riigisaladus kindlasti. Kui rääkida probleemidest, siis me jätkuvalt peame meeles pidama, kui noor või vana on riik. Ja, ja seda, et kaitsevõimet ja kaitsesüsteeme meeritakse, rajatakse aastakümneid hinnaga. Ohvitserkonna kujunemine iseenesest võtab aastakümneid aega ja seetõttu me oleme senini olnud pidevast peaaegu Fosmosoora situatsioonis, kus ühe käega on vaja mitut auku kinni toppida. Ja kui rääkida Nendest kiiretest ja lahendamist vajavatest probleemidest, siis siis esimesed 15 aastat edu pärast kaitseväel ei olnud mitte ühtegi polügooni ega harjutusala, mis oleks olnud juriidilises mõttes kasutuskõlbulikud oma ametiaja lõpetasimegi selle tõdemusega, et kaitseministeerium ei suutnud tolleks ajaks mitte ühtegi harjutusala ei valmis ehitada ka vormistada. Harjutasid võimalik ju ette kujutada, et me saame lahinguvõimelised üksused, üksiksõdurid on veel võimalik nii välja õpetada, aga üksuse küll mitte. Ja noh, kui rääkida ohvitserkonna kujunemist Enne kui te lähete selle juurde edasi, siis need polügoonid ongi seesama teema, mille üle praegu vaieldakse siiani ja ka praegu, seni ei ole ju suudetud fikseerida, sellepärast et ma nägin ükspäev, mismoodi televiisoris rääkis kodanikes, kes oli tulnud kohtuma kaitseministeeriumi ametnikega, teatas, et müriseb valjult ja see on arusaadav, et müriseb. Aga, ja ma ei ole isegi niivõrd pettunud sellelt kodanikus, kuivõrd tõesti selles asjaajamises niimoodi ei ole suudetud neid asju lahendada, selliseid, et inimesed mõistaksid, miks seda tegelikult vaja. Jah, teil on õigus. Seeläbirääkimiste aeg oleks pidanud jääma ajajärku 1994 kuni K 98 üheksa sellel ajajärku enne kui me saime ja teadmise ja arusaamas, et me NATO liikmeks saame. Iseenesest ka see oli väga tugev võitlused NATOsse saada. Hiljem teadupärast kõik need, kõik asjad loksuvad paika, inimesed asusid elama. Keskus ostes natuke hakkas tegema, millist äri, kanu mööda jõge, kus on ka polügoon või kes hakkas ratsahobuseid pidama. See on inimlikult arusaadav ja seetõttu tõepoolest see nii-öelda kontseptsioon Eesti kaitseväe lahingualadest väljaaladest, polügoonidest oleks pidanud olema lukku löödud juba sel perioodil, kui hakkas aktiivne privateserbriod. Tuleme tagasi nüüd selle ohvitserkonna juurde. Sellest on meil puudus meestest, kes, kes oleksid tõesti moodustaksid eesti ohvitserkonna. Jah, mehi on vähe või väga vähe, öeldakse, selle kohta. Ei ole mitte kunagi liiga palju liiga häid, näib, et üheski riigis. Kui rääkida Eesti vabariigis, siis tõepoolest 91. aastal alustas kaitseväe ülesehitamist. Vabatahtlikud, kes tundsid südames seda noh, nagu tungi või kes olid selleks kuidagimoodi ette valmistada suurelt jaolt ikkagi nõukogude armees teenimise praktikaga. Alles hiljem alustasime ju Eesti oma ohvitserkonna väljaõpet, aga väljatad tuleb alustada ikkagi kõige madalast tasemest. Kõigepealt noormees lävib ikkagi ajateenistuses, siis ta astub kadeetiks ja saab nooremohvitseriks ja siis ja nii edasi ja nii edasi. Kusjuures kõik need väljakut tsüklid on üle terve kaitseväe ja niivõrd ära plaani veerida, et, et ükski üksust paljaks ühegi mehe poolest, kes peaks minema. Ma olen näiteks, et tal on ka varumees olemas ja kokku, see teeb tohutu suure ja, ja küllaltki keerulise planeerimisprotsess. Sealjuures peab arvestama ka seda, et osa mehi läheb ka pensioniosa mehi võib ka tervise tõttu langeda, osa mehi võib ka lahingus surma saada, nagu me oleme märganud, kahjuks küll. Asd 2018 peaks olema rahuaegse kaitseväe koosseis kaadrikaitseväelaste osas 4000 meest. Praegusel hetkel on seal number peabki olema hetkel väiksem, sellepärast pool sinnapoole liigutakse. Aga kõik need kärped, mis on tehtud ja see, kuidas seda kaitse-eelarvet näidatakse, ei julge küll uskuda, et see 4000 meest selleks ajaks kokku saab. Noh, kõigepealt saaksime jagu masust, nagu öeldakse, samal ajal. Teine tõdemus on see, et need hüppelise majandusedu, sellise maja majandusedu aastad ei olnud kaitseväe sugugi kergelt, sest üpris palju välja õpetatud senini motiveeritud allohvitser hakkas vaatama kasvõi ehita elukutse poole, sellest, seal anti palju paremat ja palgatingimused. Miks peaksin hommikust õhtuni poris ennast rakendama? Praegu on need mehed tagasi tulemas, olete te kuulnud või, või endiselt on kaitseväelase töö mitte armunud. No olen kuulnud, et on, on mehi, kes on tagasi tulnud sealt. Kuid jah, kaitseväelased, töö iseenesest ei saa olla mitte kunagi lõpuni ainult palgatöö, see peab alati olema seotud missioonitunde. Kui missioonitunnet ei ole ei ole vaja töötada ei kaitseväes ega kaitseministeeriumis. See on üks valdkond, kus me vajan patriotismi, emissioonitunnet. Eesti on deklareerinud, et NATOsse kuulamisega seoses ta liigub selle poole, et kaks protsenti oma SKT siis kuuluks ka kaitsekulutustele. Seda numbrit ei ole ligilähedaseltki tegelikult täis saadud. Ja raha sinna sisse on nii-öelda eelarvenumbreid on näidatud ka tegelikult sellist, mis sinna sisse ei kuulu, ehk siis näiteks need rahad, abirahad, mis on saadud NATO liikmetelt. No kõigepealt ma tahaksin öelda, et me oleme seal numbril, mitte sest minu meelest mitte väga kaugele ja võrreldes seal lõunanaabritega me oleme sellele palju lähemal pea kaks korda lähemal, kui meie lõunanaabrid on. Ja eks ta kaks protsenti ju nato läbilõikes oli, oli määratletud pigem indikatiivse niisuguse numbrini, et et kuidagi motiveerida isegi suunduda, nõnda nimelt vanad Euroopat rohkem oma kaitsekulutustesse investeerima. Minu meelest praegusel hetkel nagu nõuda rahvalt enamat, oleks arvates kuidas öelda ebainimlik või ei olegi see väga reaalne, kui meil on pea 100000, üle 100000 inimese tööta näiteks kõik valdkonnad vajavad praegu turgutust, eriti majandus. Nii et ma usun, et see praegu ja protsent, üks, 87 või midagi taolist, täpsemini teadlast, minister Aaviksoo, sest seal on erinevaid metoodikaid teadupärast seda arvestada. Kas võtame NATO rahad sisse või jätta nad välja, eks ju. Kui NATO rahad võtta sisse, siis me saamegi seal üks, 87 kokku. Kui abirahaga jätta välja, siis jääb ikkagi oluliselt väiksemaks. Kuidas te ise hindate, on see on see nii-öelda õige käitumine? Lõppude lõpuks muidugi me saamegi selle kahe lähedale ja saame, saame vastu rinda lüüa ja, ja vastu kevadel toimuvat NATO tippkonverents öelda, et kõik on korras. No siin on kaks aspekti, loomulikult oleks mul praegu ja öelda, et oi-oi kui pahad nad ikkagi ole, kuid olgem ausad, hetkel on ilmselt parim, mis me, mis me praegu suudame välja pigistanud majanduse olukorrast. Samas olles nii pikki aastaid olnud NATO sõjalise komitee liige ja, ja silmast silma rääkinud oma kolleegidega, oli mul alati hea tunne, et meie riigis on need asjad palju paremini kui mõnes teises riigis. Tarmo kõuts, võib-olla ma küsin valelt inimeselt selles mõttes, et, et et mereasjad teid väga kindlasti huvitavat, aga, aga, aga ilmselt see miinitõrje küsimus on natukene noh, ma ei tea, kui, kui, kui spetsiifiliselt teie valdkond on, aga oskate mulle kindlasti hästi ära seletada, mille jaoks oli vaja 800 miljoni krooni eest miinitõrjujaid. Kas see miinitõrjeEesti spetsialiteet on see kaubamärk, millega tõesti NATOs suudame andeks saada nii mõnegi teise tegemata jätmise? No see küsimus ei ole nii lihtne muide miinitõrjeon ka minu sõjaline eriala, kui me omal ajal Nõukogude Ohvitseriks õppisin, sellepärast te ütletegi, et neid on meil väga vaja ja neid ongi väga vaja tõrjuda. Algas, et aastast 2002 intensiivsed läbirääkimised Nato ekspertgruppidega siis Donal Me püüdsime määratleda koos nendega ka Eesti nii sõjalise arengusuuna või põhisuuna kui ka väeliigiti Väligi põhisuund ja sealt niimoodi koorus välja Donal Õhuvägi, see on õhuseire nii kaua, kuni meil ei jätku vahendeid lennukite hankeks. Ja, ja merevägi miinitõrjekuna, see elu seotud otseselt nüüd NATO, no selle abi andmise programmi nii-öelda kuidas öelda toetamisega. Sest kui tõepoolest me kujutame endale ette, et kui Eestil on vaja massiliselt ühel hetkel abi, see tähendab tegelikult kümned ja kümned täis transportida vaevaliselt meie sadamates, kes kõik midagi lossivad naha selle jaoks on vaja lahti hoida veedeed teadupärast Eesti vetes on alati olnud väga miinirohket. Kahe viimase maailmasõjakogemus on meil olemas 80000 mereni on ju meie vetesse lant meie vetesse aga kasvame lahti loobitud. Ja sellest olenevalt loomulikult meediori kapatsiteet ei võimekus oli meile NATO poolt ette antud. Esimese järjekorraga me saime Saksamaalt kingituseks mõned hästi vanad miinitõrjelaevaehitusaasta oli, kui ma õieti mäletan, 1957. Just ära jahtunud ja, ja nendest olid esimesed sõjaväed ja Saksamaa üldse peale teist maailmasõda ehitas. Pered lähevad ja, ja kahtlemata me nendega saime väga hea ette, vahest mere peal, kuid igal iga asi saab üks kord otsa. Ja siis järgmine aste oli loomulikult järgmine põlvkond laevas, et ja kui rääkida konkreetselt nendest laevadest Santhan tüüpi laevas on ta Eestis sai, siis tahan kohe ütelda, et need Nemad olid neil küll sõbramehe hinnaga ehk teisisõnu, me saime need need laevad konkureerida Soome ja Indiaga, kusjuures Soome pakkus tuntavalt suuremad summad nende raha eest ja India teadupärast on Inglismaale ikkagi noh, nagu endine endine alluv või või osa impeeriumist. Ja nende laevade hind oli Donald turult parim, mis üldse oli võimalik kusagilt saada ja, ja kui rääkida laevade tasemest, siis robot kolmanda põlvkonna robotid, mis, mis alles paljudele küllalt arenenud riikidele hakati hankima. Kas miinitõrjujat on lihtsasti, teisalt nii-öelda ümbertehtavad ka miinide paigaldus vaevadeks, sellepärast et kui jutt läheb mere mineerimise peale, siis tõrjumisest üksi on, on vähe paigaldada, tuleb enda poolt minna ka. Kui räägid miinimeeskonnast, siis nii veskaseks võib kasutada väga erinevaid aluseid kuni kuni autoparvlaevadel välja. Et iseenesest on miinium lõõsatud allveelaevadelt ja loomulikult ka miinitõrjelaevadelt, nii et see ei ole iseenesest. Selle jaoks spetsiaalset laeva osta ei ole sellepärast vaja osta on nii-öelda tõrve sotsiaalsed, tõrjelaevad. Tere, laevana spetsiaalsed laena, spetsiaalset materjalist anti magnetilised ja nii edasi. Milline ja kui ma tahan kohe teha parandused, meil kolm miiniverskaja Taanist ostetud ja ja selle miniveskiga oleks võimalik päris palju ära teha, kui meil oleks ka olnud vastav tahe hankida ka miinid ja selle ümber on olnud nii pikk ja seal on mitmeaastane tõsine diskussioon. Loomulikult kaitsev kahjuks. Me laseme, teisisõnu, ei ole, mida siis mida siis paigaldada vajalikul hetkel, ma usun, et see on olnud poliitika osa ja väga tõenäoliselt selle sama faili, nii nagu mina üles leidsin, leidsin üles ka siis noh, need, kelle pärast me väga palju sellest sellest kaitseväe teemast üldse räägime. Mereväele on siit pühendatud, mõtlesin kohe selle lehekülje üles, vaatan ja tuletan meelde, kas siin on kaks sentimeetrit kokku või neli rida kokku, mis ei ole ei vabandust, eksin viis rida täpselt kokku merelt Eesti selle plaani järgi ennast ründe korral praktiliselt mitte kuidagi kaitsma ei plaani hakata ja ilmselt ongi see üks põhjus, miks venelased peale seda kohe plaanisid prantslast, et meie NATO partneritelt osta dessantlaevu. No ma usun, et nad ei võta, sellepärast ma ei hakanud neid ostma, aga aga iseenesest see ostuköie jah, tegime küllaltki tähelepanelikuks ja mitte ainult neid, vaid ka meie naabreid ja, ja loomulikult ka liitlasi. Eesti kaitsevõimet on arendatud selles suunas, et me suudaksime maantoimetada, kui keegi tuleb üle Narva jõe, kui keegi tuleb maismaad mööda lõuna poolt mere poolt sisuliselt praegu, nii nagu ka siit võib välja lugeda, seda kaitset praegu organiseeritud ei ole. Miks see nii on? Kui rääkida meie merepoolsest kaitsest, siis esimese esimeste aastatega lahingulaevade peale mõelda isegi oli noh, kuidas öelda. Liiga fantastiline lahinglaev on niivõrd kallis ja lahingulaeval, no ütleme, ülalpidamine ja tema nagu kasutusele võtmine nõuab teatud tehnoloogiliste kultuuri teket. Iseenesest see ei ole nii, et sa võtad lennukiemalaeva ja läheb merele, selleks peab olema tohutu kaldabaas samana laevade kohta, mida meil on pakkuda, kuna kalu laeva. Ma olen sügavalt mõttes aastal 2001. Kokku arvutasin kõik need kaldabaaside maksumusega. No seal taastama hakata, kus seal sealkandi juures ära äiale. Talveks käisime tahtmisest peale asi veel kaugel aga erinevaid projekte, need projekte on kümned ja kümned läbi arutatud ja, ja mõned nendest on olnud päris tõsiselt arutlusel, kuid niisugune ongi ühe riigi ju, kui julgeolekupoliitikat tekke nagu niisugune. Muidugi läheb edasi, kui räägime nüüd me meie rannikukaitsest, siis teadupärast Soome on olnud kuulus oma rannikukaitsesüsteemi poolest. Oli kuulus teise maailmasõja ajal ja ka natuke peale teist maa alla, kuid tänaseks. Ma tahaks, igasugune staatiline kaitsesüsteem on, on niivõrd haavatav, hävitatav nimetan kuidas tahes jääd, selle rajamine enam 21. sajandil ei oma mitte mingisugust mõtet. Ja sellepärast oli meil tegelikult nägemus, et me oma rannikukaitsevajadused kataksime liikuvate võimekustega on, on Surdeka süsteemid ja need raketisüsteemid. Seda eraldi siin peatüki all kirjeldate, et see oleks rannakaitsesüsteem, lähevad ikkagi siis maismaa maismaa koosseisu. Jah see on täiesti nagu ma ütlen, et maitse asi, kuid see on taktika küsimus, kas need süsteemid on maaväe koosseisus mereväe koosseisus ja erinevate riikide erinevalt disainitud ja Eesti-sugusel väikeriigil, meie väikeste ressurssidega oleks loomulik, kui nad on maaväe koosseisus, kes saab neid samu võimekus kasutada. Kas maaoperatsioonideks võimere operatsioonideks, vahet väga palju ei ole, kas suunasse laseb? Riigikaitsekomisjoni liikmena te olete kindlasti väga hästi kursis sellega, mis NATO strateegilise planeerimise tubades toimub, ehk praegu käib siis Baltistrateegiate koostamine. Kui palju selle juures võetakse arvesse seda, mida me oleme plaaninud 2018.-ks aastaks teha? Kõigepealt tahan öelda, et lõpuks ometi sest tegelikult ma mäletan oma esimest kohtumist NATO toonase peasekretäriga peasekretäriga Schefferiga Tallinnas ja minu esimene küsimus on tema käest, et kas see planeerimine Eesti, Läti ja Leedu territoriaalkaitse eri arvestades tuleb või ei tule ja, ja Donald ta nagu poole aga lubas, et tuleb küll. Nüüd lõpuks tuli. Dokumentide vist ei ole veel päriselt valmis või olete te näinud juba mingeid dokumente, mis viitavad, räägivad sellest, milline see strateegia on? Mina ei ole näinud, kuid ma tean, et sellega tegeldakse tegevust tõsiselt. Riigikaitse komisjoni sellesse protsessi kaasatud ei ole, informatsiooni til päritud ei ole. Meie strateegia planeerimise sellepärast ei tegelenud kuid loomulikult seal arvestatakse. Ma arvan nii, et arvestatakse ka meie seisukohtadega ja meie võimekus sellest teistmoodi ei ole võimalik säält planeeringut korraldad, sa pead arvestama, millised võimekused antud tandril on üldse olemas ja lähtutakse sellest, mis on a priori olemas, tähendab riigi enesekaitse võimekus on, on iga NATOle meeringu alus ja sellepärast ma ma veel kord tahan siin üle korrata, et enesega kaitsevõimekuse igale riigile on see vundament, millal saab üldse kogu riigikaitse üles ehitada, sest ei ole võimalik tulla appi riigile, millisel puudub enesekaitseväljakus. Tal on ka üks viimane küsimus, kui ta vestluse alguses nimetasite, et igal aastal tuleks sellised dokumendid nagu see sõjalise kaitse arengukava, mis on nüüd Eestis aasta kehtinud üle vaadata. Milliseid muudatusi teie praegu sellesse teeksite, kui riigikaitsekomisjon seda võtaks uuesti arutada? No kõigepealt me peaksime vaatama viimase aja suuremad sõjalised konfliktid mis on olnud Euroopas ja Aasias. Ja siit on kõige parem eeskuju meile vast situatsioon kruus ümber, kus oli selgelt ju näha, milliste taimedega põrkas kokku nooressurssidelt meiega võrreldav riik gruusia, nagu ta on. Ja mispärast ta selle kampaania nii suhteliselt kurvalt kaotas. Arvestades, et see dokument võeti vastu 2009. aasta jaanuaris, siis võib uskuda, et neid teadmisi ja kogemusi selle sees tõepoolest ei ole. Väga paljud nendest ei ole midagi olla. Toimik number 127 Eesti kaitsepoliitika probleemidest. Toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.