Kuigi meie planeet on igast küljest erinev, on maa tegelikult üks terve elusorganism. Tsivilisatsiooni ajalugu on selle jaganud lihtsalt riikideks, osariikideks, linnadeks, küladeks ja ma ei tea paraadnadeks. Siiski on planeedil veel kohti, kus riigipiirid suurt rolli ei mängi ja seda tänumit diplomaatilisele läbirääkimistele, vaid pigem emakesele loodusele. On veel kohti, mis kätkevad endas sajaprotsendiliselt elukõlbulike paiku, aga kus inimese jalg pole veel sattunud või on seda teinud väga-väga harva ja vähe. Need on meie planeedi tegelikult, kus aastatuhandeid vana, puutumata loodust, mida targemaks me saame nii-öelda, seda hoolimatumalt oma tõelise haardega ringi käime. Meie tsivilisatsioon on nagu meeletut elu elanud vanahärra, kellel on tendents niilsusele, unustab selle, kes teda toidab ja laseb sinna, kus lamab. Ei ole sellest õnnetusest puutumata, aga meie planeedi üks salapärasemaid ja fantastilisemaid kohti Amazonas, kuhu tänases reisipalavikus siirdume unustame pompöösselt lossid ja võimsad ehitised, sipelgapesad, sagivad metro polid ja kogu selle tsivilisatsiooni ja võtame reisi otse meie planeedi südamesse mööda suurt oma suunast piki sele mitmeid lisajõgesid otse džunglisse. Kuna Amazonase näol on tegemist meeletult suure alaga, siis siseneme sellesse hiiglamasse rohelisse labürinti Peruu poolt. Toon teile alustatakse mõned numbrid, et teil tekiks arusaam, kui suurest alast me räägime. Amazonase ja tema lisajõgede kaldal laiub 7,5 miljoni ruutkilomeetri peale vihmamets. See on pindalalt umbes sama suur kui terve Austraalia. See on hindamatu hapnikutehase, milleta meie planeedil elu sellises vormis lihtsalt ei toimi. Kahjuks ei saa me sellest aga aru. Viimase 15 aasta jooksul on üle poole miljoni ruutkilomeetri metsa maha võetud, et rajada sinna põllud, peamiselt sojaoapõllud, karjamaad, loomadele aga peamiselt tapab metsa väärtpuidunõudlus ning kõik see, mida maapõu endas peidab, nagu näiteks nafta. Nagu alkoholi tarbimisega, nii on ka metsade maha võtmisega. Põhjuse leiab alati, aga tagajärjed on otseselt tervist kahjustavad. Aga veel numbritest. Amazonase jõgi ise on maailma kõige suurem jõgi ja osad peavad seda kapikimaks. Amazonase suurusele annab kinnitust fakt, et 20 protsenti kogu magedast veest, mis ookeanidesse meie planeedil üldse voolab, on pärit just Amazonase jões. Tere tulemast metsa. Tänane reisipalavik, nagu öeldud, siis ei reisi mingisugusele kindlale maale kindlasse riiki, aga ühte väga tähelepanuväärsesse asukohta meie planeedil selle asukohata ilmselt meie planeeti sellisel kujul üldse ei eksisteeriks. Me rändame täna võib-olla ühte minu unistuste sihtkohta, kuhu ma nii kaua, kui ma mäletan, olen alati tahtnud minna ja ilmselt ma teen seal mingi aeg ka teoks. Me lähme, nii kui nii võib öelda, et maailma sudesse. Me lähme Amazonase vihmametsa ja meil on külas inimene, Ivo chat, tõrkin, tervist. Tere. Ja iva on seal päris päris mitu korda käinud ja seal päris tükk aega kohapeal elanud, uurinud ja ilmselt vist lähevad päris mitu korda veel tagasi ka sinna. No kui jumal annab siis siis kindlasti räägikski hakkaks pihta kõigepealt, et kus kohas Amazonas on, mis asi on Amazonas paljude jaoks anda ja ütleme, üks suur mets paljude jaoks on ta üks murepunkt, kust võetakse palju puid maha. Teiste jaoks on jõgi kolmandate jaoks on hoopis koht, kus saab osta raamatuid ja CD-sid internetti. Et kõik need peale viimase, mis aitasid kindlasti selle piirkonna kohta, seda piirkonda väga hästi iseloomustavad, ta on ju niivõrd suur, et ta põhimõtteliselt katab katab 40 protsenti tervest Lõuna-Ameerika mandrist. Et jääb sinna juunijõgesid metsi, puude langetamise kui ka päris metsikuid kohti, kus, kuhu valge inimese jalg ei ole veel veel üldse sattunud. Aga kui suur see ala on üldse kokku, mida ma oma Soonaseks nimetada, mitut riiki ta näiteks hõlmab? Amazonas hõlmab siis poliiliat Brasiiliat, kus jookseb enamus Amazonase jõge Kolumbia, Ecuadori ja Peruus. Ja katab siis kokku kuskil seitse miljonit ruutkilomeetrit. Aga nüüd seda mõistetakse kahtepidi, et ühtepidi saab öelda Amazonas, kui siis ainult Amazonase jõgi. Aga reeglina siis Amazonase ajal ikkagi mõistetakse tervet seda jõgikond, ehk siis ehk siis see, nagu see Amazon feissin või see Amazonase jõgi koos kogu oma lisajõgede haru jõgedega koos kogu selle metsaga, mis seal nagu kasvab. Ja Amazonase jõgi paljud teadlased minu meelest on öelnud, et tegelikult, et nii ilus ei olegi kõige pikem jõgi, tops Amazonas on jah. See on nüüd selline asi, mis mis nagu viimasel ajal kogub tuure Se vaidlused. Mina isiklikult üldse mingit seisukohta selles küsimuses ei võtaks, aga ühed väidavad, et on siin Amazonas pikem, teised, et nii ilus. Aga kokkuvõttes, mis vähemalt Amazonases puutub, siis ta pikkus muutub kogu aeg. Kuidas ühest otsast teise otsa, mis mõte on siis selles, et et Amazonases jagub nagu aastaaeg kaheks on siis kõrge vesi ja madal vesi. Ja kui see vesi tõuseb, siis ta tõuseb kuskil kuni kaheksa, üheksa meetrit isegi eksis, ta ujutab üle väga suure osa sellest metsast, ehk siis siis sa nagu seda jõge ennast võib-olla mõnes kohas ei näegi selle pärast. Terve see mets on nagu üleujutatud ja vee all. Ja siis, kui ta jälle uuesti langeb, siis ta säng muutub, ta tekivad uued, jäänud uued saared, uued pöörded sisse. Ja ma kujutan ette, et kui siin vaidlus käib mingis, ma ei tea, mõne 10-st võib olla kasvõi 100 kilomeetrini või paarisaja kilomeetrini siis see, nagu iga iga aasta tegelikult piisavalt palju muutub, et ma ei tea. Minu isiklik subjektiivne arvamus on see, et see vaidlus nagu Kuidas selle tõusu ja mõõna ka on, et ta, sa ütlesid, ta tõuseb 89 meetrit kohati kui meil tõuseks mõni jõgi nii palju, siis ma ei kujuta ette, mis saaks, et kuidas see loodus nagu kohanenud, sellega annetad, et jõgi nagunii õudsalt tõuseb, et no ikka päris suured. Maa-alad ujutab nagu üle ja see ongi hämmastav, et loodus on sellega kohanenud ja täpselt samamoodi ka need inimesed, et need alad, mille see vesi siis üle ujutab, et nende jaoks, kuna seal, kuivõrd seal puudu on, eks ole sadu ja tuhandeid aastaid vanad, siis nende jaoks ei saa olla mingisugune katastroof, sellepärast vastasel juhul nad ei saaks kasvada seal. Sest see vesi ujutab selle üle igal aastal ja see kõrge veeaeg kestab. Ma ei tea, neli-viis kuud põhimõtteliselt ja see on nagu üks ja jõe asemel on üks suur ja järja ja tähendab noh, see nüüd ei ole muidugi see ei kehti, igal pool on olemas metsaasi, mis, mis jäävad kuivale, on olemas leidmise ujutatakse üle ja ka see osa, mis on üle ujutatud, see põhimõtteliselt sõidad kanuuga metsas ringi, niimoodi, et puud, haavad, oksad löövad näkku, aga samas vesi on seal võib-olla kolm-neli-viis meetrit sügav selle koha pealt täitsa sügaval metsa sees, siis lihtsalt, et see on, see on selles mõttes väga huvitav ja ja need inimesed on täpselt samamoodi sellega harjunud. Peamine linn, kus ma elasin, kiitas, seal on nagu suur osa linnast on ehitatud nagu nende balsapuust parvede peale vajad ise nimetavadki seda seal Peruu Veneetsiaga, et et kui vesi on madal, siis need parved vajuvad vastu maad ja, ja kui vesi tõuseb, siis, siis nad ujuvad vee peal kõik nende jalkastaadionid ja nii edasi kõik lihtsalt ujutatakse üle siis kogu kogu liikluspaatidega. Aga räägi sellest jõest veel, et me ei maininud kordagi, et kui pikk ta siis tegelikult ja kui lai ta on. Umbes urvet pikkus. Et on tal ning 6000 306700 sinna vahemikku kilomeetrit. Kui nüüd välja jätta, siis jah, need viimase aja igast teaduslikud üllitised, et ta on seal täpselt nii mitu kilomeetrit pikk ja laiusid varieerida, laius varieerub, et see koht, kus mina elasin, see asus Peruus, eks ole. Sealt jäi veel suudmeni kuskil 3000 303400 kilomeetrit suudmes on ta kuskil kõrge veeajal kuni 190 kilomeetrit lai. Tallinn-Tartut. Ta on ikka päris lai. Kas nende filmid, mida me oleme harjunud nägema, kus valged, ma ei tea, siis aardekütid või mingid muud kütid ringi ujuvad kitsaste peale, et see nagu ei ole Amazonas, et seal nagu Amazonase mingid väiksed lisajõed või seal mingi koht kuskil Amazonase nii-öelda siis selles veisimis. Ilmselt jah, jah, pea, Amazonase jõgi ja et see on nagu selline nagu magistraal, et seal on nagu isegi väga palju juba tänapäeval nagu tööstuste, suuri laevu ja naftatehaseid ja mida iganes. Et kui sa nagu tahad minna nagu loodusesse või sellisesse nagu ehedasse puutumatus loodusesse, siis sa pead minema nendele harujõgedele. Loomulikult täitsa lugenud. Räägime siis täna Amazonasest, reisime ringi, siis täna Amazonases. Meil on külas Ivo ja räägi täpselt siis sellest kohast, kus sina Amazonases elasid. Sa mainisid juba selle küla või linna nimega juba. Jah, selle linna kiitas ja see asub Peruu ja see asub Peruus ja mis ta endast kujutab, vot see on selline hästi põnev koht, et ta on ikkagi linn. Jah, ta ei ole küla ja ta on kogunisti selline linn, teda peetakse maailma kõige suuremaks linnaks kuhu ei vii mitte ühtegi teed. Ehk siis tal puudub maismaaühendus nagu täielikult, aga samas seal elab mingisugune erinevatel andmetel kuskil 400000, et inimest ümbritseb siis neid ainult mets ja, ja jõgi jõgi 400000 inimest. No vot see ongi, et kui sa küsid seal kohalike käest, siis mõni inimene ütleb, et siin elab 30000 inimest. Siis järgmine ütleb, et siin elab üks miljon inimest. Aga kui sa vaatad kuskilt lõuni, planetist või Vikipeediast, siis, siis selle järgi elab seal umbes 400000 inimest. Mainisid nad, nende majad on siis kõik parvede peale? Ei, see on tegelikult üks linnaosa seal ainult selles osas, mis nagu jõgi üleval tahab, aga enamus linna tegelikult on ikkagi nagu kuival maal. Et see osa, mis seal vees on, on selline noh, kas ma päris ütleks lummaga, aga ikkagi selline nagu vaeste linnaosa kohalikus mõistes samas ka kõige põnevam Kuidas see linn nagu sinna tekkis, kas mingi aeg tulid, mingid mehed hakkasid lihtsalt puid maha raiuma või on seal mingi muistne indiaani hõimude juba mingi küla olnud vä? Ta tegelikult ta nimi juba tuleneb nagu ühest hõimust, kelle, nagu siis jahimaadele see nagu algselt ja rajati ja algselt oli ta rajati nagu mingi jesuiidid missioonina kuskil 1750 midagi sellist, aga siis oli ta ikkagi üsna marginaalne koht, et, et tema nagu selline Change kasva saabus siis, kui Amazonasest avastati kummipuu. Ehk siis terve maailmakumm kuskil 20. sajandi alguses, ütleme seal ma ei tea, 1000 890910 kuskil selles vahemikus kõik tuli läbi. Tase, selline majanduslik kasv, mis, mis kiita sai kaasa tõi, oli nagu täiesti täiesti kolossaalne, et kuni selleni välja, et need inimesed, kes seal elasid, need kummiparunid nii-öelda, et nad saatsid oma pesu pesema isegi Euroopasse, noh põhimõtteliselt, et ja, ja üks oli isegi nii kõva mees, et ostis, ostis Pariisi maailmanäituselt Gustave Eiffeli ehk siis seesama Eiffeli torni, Eiffeli poolt tehtud rauast maja võttis selle tükkideks, viisid kiitlasele ja pani seal kesklinnas jälle kokku, nagu et tegelikult vist oli neid maju isegi kolm, aga kui üks on säilinud, et tal naguniimoodi keskväljakule seal praegu restoranid käivad, seda seal rõõmsasti pildistanud. Kirjelda seda linna natukene, et me saime aru, et üks pool on selline nii-öelda slummi pool, kus peavad inimesed nii-öelda igapäevast võitlust veega ka, milline see keskel on, kas ta on niisugune suur metropol seal mingit pilvelõhkujad või on seal mingid vanadest aegadest pärit vanaaegsed, majad ja mingid arhitektuurimälestised? Kindlasti ta ei ole metropol, et kuigi seal elab, ütleme kuskil, eks ole, nagu ma ütlesin, 400000 inimest, et võiks arvata, et on umbes sama suur linn inimeste arvu poolest kui Tallinn. Aga kui sa oled seal nagu kesklinnas, ütleme sellel peaväljakul, siis on pigem selline tunne, et sa oled kuskil Tamsalust. Et, et ta on selline, kuna ta on hästi laiali valgunud, inimesed elavad seal omaette nagu omaette linnaosades sisse nagu niisugune kesklinn, et ta ei ole, ta ei ole kindlasti ei jäta mingit suurlinna muljet, et majad on üldiselt on nagu väikesed. Muidugi on seal arhitektuurimälestisi ka, et sellest samast kummibuumiajast on seal väga palju arhitektuuri, kus on ka plaaditud ka Hispaaniast Portugalist toodud sihukeste värviliste värvisite glasuurplaatidega, nii et et see on kõik väga ilus. Aga ta jätab sellise täiesti hullumeelse mulje, et see on selline paabel seal. See on nii kihvt, et juba see esimene hetk, kui seal lennukist maha astud, kui seal, noh, kui sa tuled sinna lennukiga, et tegelikult last räägiks, mis moodi sinna saab teha kohe. Aga, aga kui sa nagu lennukiga tuled lennukist maha astudes, esimene niisugune aurusaunaefekt, mis seal vastu tuleb, kohalike pahnaga tuleb see kuum õhk vastu ja siis ja siis noh, ütleme autos ja seal on vähe, inimesed liiguvad nende moto Riksadega ja neid on seal terve linna peale seal kuni 30000 tükki pläriseva hirmsat moodi ja see nagu kuskil sulle teed ei anta ja see on nagu täiesti hullumeelne. Aga kui sa nagu sinna natukene paar päeva juba oled jõudnud olla, siis, siis see on nagunii kihvt. Nii kummaline, et, et see on täiesti hämmastav. Kuidas sul see infrastruktuur on, seal on seal olemas niisugune ikkagi mingi elekter ja seal on internet ja ma ei taha valgusfoorid ja külm ja soe vesi tuleb kraanist või on need sellised suhteliselt luksuslikud? Tähendab, elekter on enamasti olemas ja isegi seal Pelenny selles selles slummis, mis ujub vee peal, et isegi kui see vesi on kõrge, siis elektripostid lihtsalt on mõne meetrises vees ja kõik seal paatidega sõidavad rõõmsasti ringi ja elektritraadid jooksevad täiesti suvaliselt, kuskil on sõlme keeratud ja jooksevad, on, ma ei kujuta ette, mis juhtuks, kui mõni seal katki läheks. Vette kukuks ma mõtlengi jah, aga ülejäänud linnas on samamoodi elekter, sooja vett seal keegli reeglina ei kasuta, sest väljas on nii soe, et täitsa mõnus plussis tuleb külma vett, kuna sinna ei lähe ühtegi teed sinna, samamoodi ei lähe ülejäänud Peruust maismaalt ka mitte ühtegi elektriliini. Et siis elektrijaam on kohapeal ja internet isegi levib küll mööda mingeid satelliite ja siis on see seal jagatud ära mingi lugematu arvu internetikohvikute vahel, nii et igale ühele jääb, jääb seda kiirust ikka väga vähe. Et kuna see linn asub ikkagi, ütleme ikkagi metsas nii-öelda, võib öelda, et kuidas sulle tundus, et kas linn on leidnud mingisuguse ühtse rütmi eksisteerimaks koos metsaga Ikkagi ütleme, suur vastuolu, et, et noh, et et sul on nagu linn keset sellist suurt lopsakat metsa. No vot sellist asja nüüd ei ole, et see mets nagu trügiksin linna sisse, ma mõtlen just vastupidi. Et lindu ja, ja see pigem on see ikkagi jah, just niipidi mida see linn seal teeb, eks ole, et nad erinevad tööstusharud, et see mets on niivõrd rikas igasuguste maavarade poolest, mida nii kohalikud kui välismaalased kõik seal hirmsasti himustavad, et seal on nii naftat, maagaasi, kulda ja rääkimata siis kõikvõimalikest nagu muudest loodusvaradest, mis seostuvad selle metsaga, igasugused ravimitööstused ja nii edasi, kes seal oma uurimustöid teevad, et et see linn põhimõtteliselt ju kogu see tööstus nagu seisnebki selle metsa ekspluateerimine ekspluateerimiseks, on ta siis vastutustundlik või vastutustundetu, eks ole, et sõltuvalt siis tööstusharust ja sõltuvalt sellest, mismoodi seal seda parasjagu tehakse ja sa ise elasid seal linnas, millises linnaosas siis kas kuskil keskel või seal slummi poolt tegelikult tuleb tunnistada ikkagi elasin nagu kesklinnas. Et ma käisin küll seal slummis turul ja iga päev ja samamoodi inimestele seal kogu aeg näitasin seda aga, aga sinna oma päris jah elama ei, ikkagi ei söandanud minna. Valgel inimesel ikkagi öösiti võib see osa natukene ohtlikuks saada. Palju seal üldse on Euroopast, Ameerikast, mingite turiste teadlase ju, või on ta suhteliselt ikkagi selline koht, kus eriti palju ei satuta? Tähendab neid ikkagi on? Aga ma ei ütleks, et neid, neid on palju küll seal on igasuguseid projekte, kes seal uurivad metsas ühes või teises või kolmandas kohas mingeid taimi, loomi otsivad maavarasid ja samamoodi on see linn siis paelunud teatud hulka nagu ameeriklasi, eurooplasi, kes on otsustanud sinna elama jääda. Aga ma ei ütleks, et neid on palju, et arvestades nagu linna suurust, siis, siis neid on ikkagi vähe, küll on, küll on ka turismiet Peruus, siis on tegelikult kaks kohta, kus turistid reeglina käivad, kus, kus, nagu seda selle metsaga nagu tutvuda saada, et üks neist on Puerto Maldonado, mis asub Lõuna-Peruus ja teine sisalduse samaid kiitas, mis seal siis põhjas ja siis sealt omakorda minnakse siis nagu edasi. Edasi. Meie reisipalavik rändab ringi täna sügaval sügaval metsas mööda jõge, selleks jõeks selleks ümbritsevas metsa ühtseks nimetuseks on Amazonas ja meil on külas Ivo, kes on seal päris mitu korda käinud ja päris kaua aega kohapeal olnud, rännanud ja puhanud, kogenud et räägiks natukene ennem, kui me sinna metsa päris sügavale sisse lähme. Kes seal kiit osalisele kohanimi, kes seal elavad, siis millised on need inimesed, kes seal elavad, on nad ütleme siis, need, kes on seal aastatuhandeid elanud, tulnud metsast välja ja jäänud sinna elama või on sealt kuskilt ka sisse tulnud inimesele, kes on üks kiitose ehk siis Amazonase vihmametsa linna elanik Kui nii võib öelda et õudsalt lahe oleks, oleks arvata, et nad on kõik seal indiaanlased ja jooksevad seal palja tagumikuga ringi ja tegelikult, kui päris aus olla, siis ülejäänud Peruus selline arvamus kiituse elanike kohta ka on näiteks Peruus, ütleme, liimas pealinnas, siis mehed on reeglina arvamusel, et kõiki kiitose naised jooksevad ringi enamjaolt paljalt. Ja siis neil on kogu aeg on, kuna sellest palavusest on neil pea nii segi läinud, siis nad nagu tahavad kogu aeg nagu otsivad endale mingit paarilist, kellega seal paaritada metslased, et selline nagu nagu ütleme, keskmise Peruuka siis arusaamine, kiites elanikust. Tegelikult see muidugi nii ei ole. Ja, ja isegi nad ei ole seal niivõrd väga indiaanlased, kuivõrd nad on ikkagi nagu mestiitsid. Nad on siis segunenud latiinode ja, ja noh ütleme Euroopa verdan seal ikkagi nagu vähe. Et seda on rohkem, ütleme seal mujal mujal, näiteks Peruu, Peruu piirkondades, aga mitte mitte nüüd Amazonases. Aga nad ei ole ka päris mitte kõik, nad ei ole puhastverd indiaanlased, et küll küll seal on ka puhastverd indiaanlasi palju ja kõigil neil on ka seal oma päritolu erinevatest metsahõimudest, nad on nagu pärit, aga, aga see ei ole nagu 100 protsenti seal säilinud. Kiitus elanike ikkagi peab ennast niisugune rohkem nagu kuidas ma ütlen metropoli inimeseks, kuigi tegelikult mingisugune metropol ei ole nagu, nagu see viska, küsisid. Mis nad maailma asjadest arvavad, nad ikkagi elavad ikkagi väga vaatamata sellele, et tegemist on suure linnaga tegelikult suhteliselt ikkagi isoleeritud kohas, et mis nad arvavad maailmaasjata. Ja et isoleeritud nad tõepoolest on, et enamus neid inimesi ei ole, kuivõrd ongi niivõrd raske saada mitte ka mujale maailma, vaid ka lihtsalt juba sealt metsast välja, erinevatesse Peruu kohtadesse või allajõge seal Brasiilia Kolumbia seal väga lähedal, et siis nende hommikumaailmapilt nagu piirdub sellega, mida nad näevad seal metsas, et küll nad liiguvad seal ringi ka mööda jõgesid üles-alla, teistesse väiksematesse küladesse mõnikord ka kaugemale man aus ja mis on siis Brasiilias noh, niisugune suurem juba pilvelõhkujatega. Aga enamasti nende, nende, see selline maailmapilt jah, piirdub sellega, mida nad seal metsas metsas näevad ja seal metsas õpivad ja oma oma nagu selline sihuke oma keskkond, nagu neil seal on, mis on tegelikult mis ei ole kindlasti kokkuvõttes väiksem, kui ütleme, et nüüd ma ei tea eurooplaste või ameeriklaste maailmapilt, sellepärast et see mets on niivõrd suur ja seal on niivõrd palju erinevaid asju, loomi, loodust, oma selliseid metsa, metsaseaduse või loodusseadusi. Mida nad küll noh, võib-olla kiitas elanik vähem, aga, aga metsaelanik ikkagi seda rohkem tunnevad ja see maailm on võib-olla isegi kokkuvõttes võib öelda, et sellise metsaelanikku maailmapilt on tihti palju laiendi absoluutselt, kui, kui eurooplasel ta lihtsalt läheb teistesse suundadesse. Ütleme, kui, kui ma ütlen, et ma olen Eestist, siis see alati toob kaasa suure huvi, eks ole, et oh, et mis seal on siis ütled, kus on Põhja-Euroopas ja, ja miinus 23 miinus 23 ja see on nende jaoks hoomamatu, et kõigepealt nad küsivad, aga räägite seal ju ikkagi inglise keelt. Et ja siis noh, alati ma hea meelega seletan, et hotei, et meil on ikkagi oma keel nagu teil siin murrakuid ja nii, et inglise keelt ikkagi Euroopas räägitakse peaasjalikult ainult Inglismaale. Et see on nende jaoks niimoodi, et igaüks seda alati kohe ei usugi. Et nad ikka tihti mõtlevad, et kui ei ole hispaania keel, et siis on inglise keel. Ja see miinus 23 ja lumi ja kõik sellised asjad, et nad noh, kui sa ütled talle, et vot näed lumi, siis ta nagu on kuulnud ja ta teab nagu mis on. Aga ega ta silmist nagu ei loe välja, et nüüd saaks hirmsasti aru, et sa pead talle näitama pilti, siis ta vaatab. Vau, eks ole, et, et kui sa ütled, et meil on miinus 20 13 on nagu, ütleme jah, et see on vist päris jahe nagu ta ei hooma ära nagu tegelikult seda erinevust. Kas need inimesed on kogenud kunagi mingit asja, mis on nagu külm? No vot seal ongi, et kõige madalamale, mis üldse Nova soolase kunagi temperatuur langenud, on vist mingi 17 16 17 kraadi ja see nagu täielik ökokatastroof võib-olla seal selles mõttes, et, et ega ei ole küll, millised nad iseloomult on, saan aru, et nad on ikkagi puhas niisugune pigem sellise looduse, lapse arvamusega. Ma saan aru, ma saan aru, mis öelda tahad jah, et, et põhimõtteliselt see nii on jah. Et isegi ütleme, kui kuivõrd palju suudab see lääne ühiskond sinna peale tungida, rikkuda seda kõige selle noh, ütleme, mida siin peetakse tavaliseks, eks ole, Coca-Cola ja nii edasi. Et siis loomulikult loomulikult sellel oma mõjutused, aga, aga nad on oma maailmapildilt või sellelt, nad on jah, pigem looduse lapsed, nad on nagu uhked oma selle piirkonna üle, nad vähemalt oma meeltest ja soovib seda konserveerida isegi kui, nagu praktikas teinekord teod näitavad midagi muud, et aga noh, selles ei ole ta samuti ise süüdi, sest inimesed on nagu, nad ei ole seal kõik ülikooliharidusega ja nad on ikkagi kergesti mõjutatav, on nagu see tegelikult käib noh, terve Lõuna-Ameerika kohta minu meelest, aga, aga seal metsas eriti et nad on pigem pigem jah, sihukesed mõnusad ja sihukesed vahvad lõbusad heasüdamlikud ja üldse mitte pahatahtlikud, uudishimulikult kindlasti ja uudishimulikud ja muidugi Sa käisid ka ju mitte ainult nende inimestega kohtumas, vaid sa käisid ka veel sügavamal metsas. Kas sa nägid ka, ütleme, päris selliseid, kes elavadki nii nagu Peruu pealinnainimesed arvavad? Inimesed metsas elavad? Ei tunnista meie tsivilisatsiooni üldse. Selliseid inimesi seal metsas küll on, aga tänaseks päevaks on, need on jäänud nii väheseks ja nad on nagu surutud niivõrd kaugetesse džunglisoppidesse. Et et neid nagu näha ilma nüüd väga tõsiselt ette võtmata on ikkagi raske, et küll ma olen teinud seal erinevad avastusretki, proovinud tungida sinna metsa noh, käinud ka sellistest paikades ja piirkondades, kus tõesti turistid ei käi ja kus esimese asjana mind nagu tahetud nagu külast välja ajada, et võime seltskonda. Et nad on nagu arvanud, et me oleme kas mingid satanistid või siis mingisugused narkovedajad või niimoodi, et nad ei ole harjunud, et nad näevad turista, eks ole, et kui sa nagu ütled, et ei, et me oleme siin lihtsalt, et näha teid siin, vaadata teie elu ja kombeid ja nii edasi. Et siis nad muidugi on jälle muutunud nagu sõbralikuks isegi need inimesed, nagu neil on ikkagi jõudnud kohale jalgpallisärgid ja oranzid, plätud, et keegi keegi on ikkagi jõudnud ette näidanud neile neid asju loomulikult, aga nüüd hakanud tahtma ja siis vahetanud seal oma jaaguari nahkade või jussi anakonda nahkade või mingite ma ei tea, loodusvarade leiukohtade vastu, et, et selles mõttes selles mõttes seal käib Nendel pikkadel avastusretkedel ka väga palju, nagu mõnes mõttes, kuidas ma ütlen siis halbu inimesi vä? Mereesimehena ringi siis reisipalavikusaatega Amazonase metsas, meil on giidiks Ivo, kes metsal nüüd vahvasti ringi veab ja räägikski natukene. Mida seal siis teha, et põhiasi on, mis sealt kindlasti teha on see, et sa teed trippe mööda jõgesid, trippe metsa ja näiteks kui mina läheks sinna, mina tahaks ka, ütles niimoodi. Okei, vii mind nüüd sellisesse kohta, ma tahan näha sellist rahvast, nagu me just siin hetkel rääkisime, kes ei ole eriti, ma saan aru, et need, kes pole üldse tsivilisatsiooniga nendeni jõuame ka kohe, aga aga kindlasti takse mingeid trip, et näidata, kuidas siis indiaanlased on elanud aastatuhandeid seal Amazonase ääres. Tõepoolest, selleks see on nagu peamine põhjus, miks, miks loodushuvilisele inimesel tasuks üldse sinna tulla, et kuigi see kiituse linn ise on ka mõtlen vaatamisväärsus omaette, siis puhtalt sellega piirduda küll, nagu poleks mingisugust mõtet. Inimesed teevad erinevaid. Nagu sa ütled, trippe on võimalik, sinna metsatehas on võimalik minna kohe mitmeks nädalaks, eks ole, võtta kaasa ainult moskiitovõrk ja võrkkiik kus sa siis nagu ööbid ja, ja, ja ütleme, seal palgata kohalikud teejuhid, varustust rentida ja nii edasi. Et päris omal käel Sa jääd hätta, miks juhatajad sellepärast, et et see mets on nagu niivõrd intensiivne, seal on niivõrd palju noh, ütleme suuremaid või väiksemaid, ikkagi ohte. Ja teiseks, et seda toitu sealt metsast kätte saada, sul on vaja ikkagi mingil määral eriteadmisi, et ei piisa päris sellest, et sa ütleme, käid siin mööda, rabasid ringi ja seal kohe tunne, et millise, milliste puuvilla tasub suhu panna, millist mitte. Hakatuseks juba see, et ära eksida on väga lihtne. Teiseks see, et sul puudub, et sul puudub vastav vastav varustus, ütleme sa ei saa kõike korraga seal paati kaasa, seda mingil määral nagu neid asju organiseerima. Ma ei ütleks, et sul nüüd igal sammul seal anakonda vastu tuleb, aga peamine põhjus, miks inimesed ikkagi seal teinekord hukkuvad, on noh, on kaks asja ära eksimine. Ja siis ikkagi maohammustused, et seal ikkagi natukene on ja kui sul on nagu kohalik teejuht, kes sul käib ees siis ta kindlasti tunneb seda metsa paremini ja ta leiab selle ussi üles. Ma olen seal kiitoses, ma mõtlesin endale mingi tüübi, ütlen, et ma tahan näha siin, mul on antropoloogia huvi, ma tahan näha mingisuguseid inimesi, kes siin elavad loodusega täiesti harmoonias. Kuidas kõige sefimatel trippi saab teha, et kõige sa oled kindlasti ise neid teinud ka juba? Ja kõige mõnusam, kui sa just huvitud antropoloogiast oleks sul leida kohalik selline tegelane, kes on seal ka võimalikult palju ringi liikunud mööda jõge ja minna taga kaasa, et ta viiks sind erinevatesse küladesse erinevatesse, nendesse teistesse linnadesse, ükski neist ei saa ligilähedalegi kiita, surevad on ikkagi pisikesed ja jõe peal siis liigutakse selliste hirm vanade ja koledate suurte laevadega kuhu pannakse peale hulk inimesi võrkriikidesse ja ja noh, need vahemaad on ikkagi suured, et teinekord need ütleme selle ühest kohast teise liikumine võib ka kuskil kolm-neli päeva võtta. Aga see on ka seda kihti metsalaev, kogu aeg peatusi, et ta on nagu selline nagu marsruuttakso, et nagu keegi kuskil jõekalda peal, noh ta on niisugune kahe või isegi kuni kolmekordne, selline suur rauast või siis puust kolakas roostes. Noh, kui keegi seal jõe ääres seal vehib või eksadel laevajuhil on teada ka, kus nad külad parasjagu on, siis ta jääb nagu seisma, inimesed seal tulevad peale, lähevad maha, seal panevad oma sigu, mune, midagi, eks ole, mis iganes. Et seda on nagu juba väga huvitav jälgida, et minna sellisele mõnepäevasele lihtsalt jõetripile lihtsalt jõetripile. Et samuti, siis võid sa lasta ju kellelegi, kes tunneb piirkondi, viia ennast nendesse väikestesse küladesse küla tasuvadkaalati jõe ääres, et selles mõttes keegi reeglina päris keset metsa elasest jõgi on see, mis annab elu, eks ole, sealt tuleb kala edasi. Omakorda nende suurte laevade peatustest käivad pisikesed kollektiivaselt, nagu nad nimetavad seal need sellised puust väiksed ma veel ei ütleks, päris kanuud kanuud on need, millega seal kohalikud kalamehed nagu aerutavad, aga aga sellised pisikese mootoriga paadid, et sellega viivad sind nagu põhimõtteliselt on see juba metsa sees, et väiksematele kõige väiksematele jõgedele sügavamasse metsa teinekord tunde ja tunde sellest peajõest Amazonase eest või mõnest suuremast harujõest. Noh, enamus neid külasid, mida mina seal külastasin, on sellised, et seal on umbes paarkümmend 30 majapidamist. Et majad on sellised hästi lihtsad, niimoodi et on lihtsalt teivaste peale ehitatud, niisugune kerge puu või, või bambuspõrand ütleme, seinu ei ole ja siis katuseks on siis palmilehtedest palmilehtedest nagu viilkatus või siis vahest on ta võimalikule, et siis nad elavad seal veel võrkkiik ja teinekord mõni majapidamisseade rikkamal mehel on seal üks pott või pann võib olla. Ja, ja vot see on siis selline nagu külaelu, et seal elab siis kokku kokku kuskil, noh, nagu ma ütlesin, 20 30 40 majapidamist kari lapsi, see on veel omaette lugu, mismoodi seal nagu pereelu on, et reeglina naine esimese lapse sünnitab siis kui ta on kuskil 15 16. Et see juhtub nagu noh, kellelegi poisiga, eks ole, nad armuvad, nad saavad lapsed see, kas sellest nagu kuskil perekonnas mingit traagikat ei ole, lapsed on niikuinii vabapidamisel, kõik jooksevad ringi, kas ta magab täna siin võrkkiiges või tädi võrkkiiges üle üle aia, et seal pole ju vahet niikuinii päeval nad kõik seal vees sosistavad, et et siis järgmise lapse tahab seal kuskil võib-olla seal mingi paari aasta pärast ja siis, kui ta on, võib-olla on seal 23 24 aastane ja keegi otsustab temaga abielludes selleks ajaks on teil juba seal kolm last, ütleme, neli last erinevate meestega ja ja sellest nagu ei ole ka mitte midagi mitte midagi viltu. Ja samamoodi kui siis mingi hetk ta ei ole nagu patriarhaalne ühiskond selles mõttes, et kui, kui mingi hetk näiteks naine otsustab, et see mees on loll ja ma ei taha temaga rohkem koos olla siis ta lihtsalt läheb minema, lahutab nagu ära sellest mehest ja kassimajja, kui lähed teise majja kõrvalmajja ja sellepärast polegi vahet, kas need lapsed nüüd jäävad sellele mehele või sellele naisele mingit vahet ei ole, sellepärast et kõik kasvatavad niikuinii kõik kasvatavad niikuinii neid lapsi ja üks oluline erinevus, mis on, ütleme võib-olla ülejäänud Ruuga või andide või noh, mitte Peruust ainult rääkides, vaid üldse tervest Lõuna-Ameerikas. Amazonases ei ole toidupuudust kellelgi, et inimesed ei ole näljas ja seetõttu polegi vahet, kui palju sul neid lapsi on, sest nad kõik on ilusasti toidetud. Meil ei ole nagu seda probleemi, et meil ei oleks süüa, kui nüüd tõesti ei ole seal vanemad pahatahtlikud või midagi niimoodi, et, et aga, aga ka nälginud lapsi seal ei näe. Ja seetõttu ongi see nagu elusal ilusana vahvad. Nende külastamine on siis selline, et sind viiakse sinna külla, sa ütled, nad on sellega harjunud, inimesed käivad nende juures need, mis on nagu suurematele keskustele lähevad, seal ollakse harjunud, len seal lähemal on, kaugemal seal ei ole. Aga kui sa sinna lähed ja sul halbu kavatsusi ei ole, siis sul on oma võrki kaasas ja mõni kingitus seal kohalikele, võib-olla mõni patarei või midagi seal toos, tikke on nii süütud, kingid kaasa. No tegelikult šokolaadikarbiga, šokolaadikarpi lastel alati head veel, eks ole, aga üldiselt nendes külades on ainult, nad on täielikult isemajandavad, neil on põhimõtteliselt neil on kolme asja vaja, mille pärast üldse noh, mis on samamoodi nagu siis valgete poolt neile nagu pealesurutud, et neil on seda vaja. Aga kolme asja, neil on vaja, millest nad nagu sõltuvad välismaailmast ja mille jaoks nad peavad siis müüma, müüma oma asju, teinekord välja, on siis sool tikud ja lambiõli reeglina päev lõpeb, päikseloojangu algab päiksetõusuga siis noh, vahest ikka õhtuti õhtuti seal lambi valgel midagi midagi vaatavad ja, ja sool on siis ka juba mõnda aega neil nagu kuulunud menüü juurde, aga kohalikud metsast soola ei saa, et selles mõttes see, nagu on neile samamoodi nagu valgete poolt siis sisse istutada. Ja sina rändasid siis Amazonases ka, ütleme sellisesse kohta selliste inimeste juurde, kuhu tavaliselt turistid ei satu, kes sind ära ajasid, kuidas see asi sai, juhtunuks? Ma juhtisin ühte Eesti grupi ja me olime seal sellisel nagu avastusretkel ja meie eesmärk tegelikult oligi jõuda kohale ja pildistada nüüd nagu selliseid indiaanlasi, kes kes veel kannaksid oma traditsioonilisi riideid ja, ja nagu noh, kombeid on neil küll paljudel seal, aga just et mitte turistide jaoks ei oleks need selga pandud ja seal oma tantsude vaid vaid just kes oleks nagu loomulikult ja siis me rändasime päris kaugele mööda ühte haru jõge Ecuadori suunas ja siis tee peal need kohad, kus me ööbisime, siis need olidki need külad, et nad kuna seal turiste ei käi, siis siis neile esimene küsimus alati igas külas oligi, et mis te otsitasid, et mis, mis teil siin vaja on, et mis keeles nendega suhtlesid hispaania keeles küll, aga mul oli selline olukord, näiteks et ühes külas me jõudsime sinna suhteliselt öösel öösel 100 jõgi ei ole eriti Novideeritavad, seal on mõnes mõttes nagu natuke ohtlikuks minna, kus Alberti väiksema paadiga suured laevad küllaga, aga meie laev oli siis selline puust pikk ja kitsas, selline sihuke tapivagun. Jõudsime me sinna suhteliselt õhtul hilja, neil oli eelmine päev olnud mingisugune suurt pidustused, inimesed olid seal oma selle suhkrurooviina joomisest on natukene võib-olla pohmellis ja siis see külavanem, kelle juurde me läksime, küsisime, et ah, et kas me võime oma inimesed siia majutada võrkkiike tega ja niimoodi ja tema nagu ka esimene reaktsioon tal oli, et kas te olete mingid satanistid või mingid aardeotsijad, mis te nagu tahate, kohalik teejuht, kes oli ka nendes paigus käinud, aga küll, aga mitmeid aastaid tagasi hakkas nagu temaga nagu rääkima, aga tema oli kiitlaselt pärit ja siis ta nagu ei saanud mingit respekti seal selle selle kohaliku külavanema ees, siis see ütles talle, et vot sina nüüd ole vait, et las gringo ise räägid, mida ta tahab siit. Ja minu hispaania keel nagu tegelikult selleks hetkeks praegugi nagu täitsa perfektne oleks, aga ühesõnaga ma ei olnud valmis selleks olukorraks, ta oli suhteliselt, tundus nagu natukene agressiivne. Ja, ja siis, kui ma hakkasin taga hispaania keeles rääkima, mõtlesin jah, et me oleme siin Eestist ja meil on siin ajakirjanikud ja siin tahame pildistada ja nii edasi ja ja siis esimene reaktsioon, ta vaatas, et ma ei räägi puhtalt hispaania keelt, siis ta hakkas siis ta hakkas muga rääkima oma seda kit, indiaani keelt, indiaani murrakut, millest ma enam üldse ei saanud aru. Ja siis ma mõtlesin, et oot, mida ma nüüd teen, siis mul ei jäänudki muud üle, kui mina hakkasin temaga rääkima eesti keeles vastu ja siis me karjusime üksteise peale, mina eesti keeles noh, mingit täiesti seosetut juttu ja tema siis oma selles indiaani keeles ja see kestis umbes mingisugune paar minutit vähemalt. Ja see oli minu jaoks päris pikk paar minutit. Aga siis ta nagu nägijat, ohoo, et näed, et tal on ka keel, millest mina aru ei saa. Ja siis me jälle läksime sujuvalt hispaania keelele üle ja lõpuks olime seal kogu pandega tema tema majas, tegime tema köögis süüa ja, ja noh, ta oli põhimõtteliselt meie kõige parem sõber. Ja need olid indiaanlased, kes ikkagi elasid väga vanakooli, no vot, selles mõttes nende elu on küll kui vanakoolielu ja, ja paraku oli ka sinna juba jõudnud jalgpallisärk roosad plätud, et et küll nad panevad need oma traditsioonilised riided selga mingitel pidupäevadel ja nii edasi, aga, aga, aga neid nüüd indiaanlasi, kes oleks nagu täitsa tsivilisatsioonist nagu täiesti ära lõigatud, et need asuvad kuskil, nii et sa pead. Sa pead ikka väga pika ekspeditsiooni ette võtma, sinna minek on, ütleme väga kiire, paadiga võtab ikka kuskil üheksa, 10 päeva ja siis sa ei saa üldse kindel olla, et nad sind vastu võtavad, et võib-olla lihtsalt puu otsast lasevad sulle mingi noole tagumikku ja selleks on ka riik on hoiatanud, et ütleb just et ärge minge sinna. Sõnu hispaania keele oskuse juures ja tema hispaania keele oskuse juures oli sul mahtiga seal külas olles ka nende inimestega rääkida, et nende maailmapildi kohta. Ja et nüüd see, mis puudutab nüüd külasid, eks ole, siis nemad ei käi isegi selles kiituse linnas ei käi eriti tihti. Selles mõttes ongi vahva, et nende nagu pilt nagu suundubki rohkem loodusesse, et nad reeglina igaüks väiksed lapsed juba teavad nagu üsna palju sellest metsast nad orienteeruvad, seal nad püüavad kala jõest välja, nad oskavad seal metsas võib-olla mingeid püüniseid panna, eks ole, et et see on nagu jube vahva, kui sa sellises külas oled mingi kohaliku endale teejuhiks, ta viib sind seal metsa täitsa ütleme täitsa nagu siis juba jala peal, mitte kanuuga. Siis see on väga huvitav, väga maagiline, et kõik need hääled ja kõik need, mis seal on ja kui sa seal paned oma võrkkiige öösel kahe puu vahele ja ja oled nagu keset tervet seda alles siis, kui sa oled öösel seal metsas, nende häälte keskel sa nagu taipad, kui tühine sa ise oled ja kui kui võimsalt ta nagu sulle peale tuleb, see mets, et ilma igasuguseid mani rituaale või mingeid nõiajooke joomata juba on minul näiteks võimalik sellisest poolunes nagu näha, nägemusi, kui ma seal metsas oleneb, et ma panen silmad kinni, ma ei ole veel, ma ei ole veel uinunud. Aga ma juba näen juba pildi idees jooksevad, et, et see nagu see mets nagu räägib sinuga ja, ja reeglina see et sul ei pea mingeid erilisi tajus ja selleks olema, et, et see nagu juhtub igaühega, kes seal, kes, kes, kes sinna metsa tuleb, et nagu tõesti seal metsas nagu räägib, ise enda eest. Amazonase fauna ja floora on kirjeldamatult liigirikas. Kuna palju sellest metsast on veel uurimata, siis on seal liike, mis siiani meie inimkonnale on tundmatut. Hetkel arvatakse, et Amazonases elab maailma iga 10. teadaolev loomaliik. Seal elab rohkem kui 2,5 miljonit putukat kümned tuhanded liigid taimi ja üle 2000 erineva looma ja linnuliigi. Rääkimata roomajatest kahe paiksetest kaladest, kelle liigirikkus Amazonases ületab rohkusele isegi Atlandi ookeani oma. Et asja lihtsamaks või siis teisalt keerulisemaks teha. Märgin ära fakti, et ühel ruutkilomeetril kasvab näiteks üle 75000 erineva puuliigi lisaks veel kaks korda rohkem erinevaid taimi. Järgmine kord, kui maale vanaema juurde metsa lähete, lugege ära, mitu erinevat puuliiki leiate Meie segametsades ühel ruutkilomeetril. Vihmametsadest on pärit pea kõiki need eksootilised puuviljad, mida me igapäevaselt sööme. Läänemaailm on tuttava umbes 200 erineva viljaga. Amazonases kasvab söödavaid puuvilju aga üle 3000 erineva liigi. Ja mis siin pudulojuste eest ja puudest ikka rääkida. Siiani elab nendes metsades inimesi, kellel pole meie eksistentsist aimu. Brasiilia riigi piiridesse jääval Amazonase alal elab enim rahvaid maailmas, kellel pole aimu meie olemasolust. Loodame väga, et see nii ka jääb. Paraku räägivad numbrit aga teist juttu sest kunagi katsid analoogsed vihmametsad 14 protsenti meie maismaast. Hetkel on selleks numbriks kuus protsenti, sest iga sekund hävitab inimene umbes Rocca al Mare kaubanduskeskuse suuruse ala vihmametsa. Sellega kaotame me päevas aja putuka ja loomaliigi. Sellega hävitame me enda kopsud, millega me planeet saab hingata ja oma tervise, sest 30 protsenti läänemaailma retsepti medikamentidest on vihmametsataimedest leiduvate ainete derivaadid. Me saame seda ehk veel vaata, kui teeme endale kõik selgeks, mis Amazonase vihmametsad meile tähendavad. Jääd Sting ei ole tühipaljas puukallistaja ja asi on tõsisem, kui me arvata oskame. Me saame igaüks individuaalselt reguleerida oma nõudlust ja käitumisharjumusi, et me silmad pahupidi ei pureks, meeletu hooga kätt, mis meid toidab, ravib ja annab kõik vajaliku, et eksisteerib. Oleme täna siis reisipalavikuga Amazonase tihedas tihedas vihmametsas. Räägiks nende inimeste traditsioonidest sealt sa mainisid siin šamaani traditsioone, sa ise osalesid ka, see juhtus siis, kus külas kuskil. See juhtus küll ühes teises Amazonase piirkonnas, samuti Peruus, siis kui mina seal rituaal osa, ühesõnaga neid rituaal on mitmeid, et et kõige populaarsem või, või kas ma ütlen kõige kuulsam nendest taimedest sinna mõned isegi ainult sellepärast sinna puhtalt tulevadki nende taimedega tutvust teha, et kannab nime aja Vaska. Et see on siis selline juur, mille siis kombineerimisel teiste taimedega keedetakse valmis, selline tõmmis ta siis administreerib sulle kohalik šamaan, mille taga järel sa siis põhimõtteliselt hakkad nägema nägemusi. Põhimõtteliselt on ta ikkagi ravitsemiseks, et šamaanid selle taimega ravitsevad, nad ise joovad, seda, nad näevad, näevad, mis nagu kehal viga on, mida sa tegema peaks, et et sellest vaevast lahti saada. Aga see nüüd ei käi mitte üldsegi ainult kehaliste vaevuste kohta, vaid samuti ka hingeliste. On sul seal mingisugune konkreetne probleem, on sul pereprobleem või soovid sa lihtsalt leida nagu harmooniat oma keha ja vaimu vahel saada saada nagu üheksale metsaga ja vabaneda stressist probleemidest siis selle vastu see rohi üldiselt nagu aitab. Millised rituaal välja näeb, kas istutakse maha, šamaan, käivad mingi asja valmistama topsi sisse ja või on seal mingi, ütleme, mingi eelnev ettevalmistus, ka? Tagaajamine. See algab peale juba sellest, et sa enne pead nagu mõistma, mis asi see on, šamaan sulle seda selgitab ja sa pead nagu valmis olema selleks, eks ole, et sa nagu valmistada ennast ette nagu vaimselt ja samuti ka füüsiliselt, et sa pead nagu mõnda aega pidama dieeti, et sama päev kindlasti ei tohi süüa seal mingit sealiha, mitte midagi, et võib-olla hommikuks väike banaan ja nii edasi valmistada oma keha ette. Ja siis tehakse seda ainult õhtupimeduses, eks ole, noh metsas on siis kas, kas nüüd vabas looduses istud kuskil õues või siis mõnes sellises nagu ma lookas või siis noh, nagu küla küla sellises nagu kultuurimajas või kultuurihütis või niimoodi, et ja šamaan, siis administreerib sulle joodsale tõmmis ära. Šamaan hakkab laulma jaanilaule, neid nimetatakse ikka haarad, eks need on sellised väga-väga sellised kummalised ja väga kihvtid loodest. Et kombineeritud kogu selle metsahäältega kogu selle sirinaga, et seal vaikust öösel ei ole seal nagunii kõva hääl, mis sealt metsast öösel tuleb, et üks huikab teile, hüüab vastu, con krooksub, lind lendab, eks ole. Sellega kõik koosse nagu viib sind sinna nagu teispoolsusse, niimoodi et igalühel see alati esimesel korral ei pruugi õnnestuda, aga et see muidugi ei ole üldsegi ainuke, et on ka palju veel näiteks näiteks üks väga kuulus, mida ma küll ise proovida ei ole õnnestunud, aga kuulus, selline traditsiooniline rituaal on, mida nimetatakse sapaks. Nii et võetakse konn, mis on siis see, nagu see nagu mürgikonn tõmmatakse ta sirgusel nelja posti vahele ära ei tapeta, aga siis võtad kolmeharulise kolmeharulise puu, paned selle korraks lõkkesse ja teed omal käsivarre peale, kolm sellist põletushaava siis kaabitsalt konnaga seljast, seda, seda mürki ja paned nende haavade peale. Ja see on siis samamoodi, alguses sul hakkab paha natukene oksendada, aga pärast seda sul nagu tekib selline energia, selline hea vaimsus ja seal külades kasutatakse seda tihti selleks, et neil nagu jätkuks, jätkuks energiat seal jahti pidada ja et neil ütleme, et kui nad peavad seal mõnda mõnda looma, seal urust välja kaevama, on võib-olla kaks-kolm tundi, eks ole, ja seal on 37 kraadi palav, et siis lihtsalt, et sul jätkuks seda energiat ja tahtmist seda teha, siis selleks teinekord seda kondadalu seal pruugitakse. Selle Athos ka juurde tagasi tulles, et inimesed, kes on proovinud, on, kes on kogenud seda leidnud vastuseid oma igavikulised talle küsimustele, on öelnud et pärast seda proovimist sa vaatad kogu elu ja kogu eksistentsi hoopis teistmoodi. See võib olla tõsi küll, jah, see kindlasti kindlasti nii on, kuigi ei ole garanteeritud. Et see ikkagi sõltub reeglina sellest ka, milliste tunnetega inimene sinna tseremooniale läheb. Et sa pead nagu valmis olema, seda vastu võtma. Aga kindlasti ei ole see ainult seal Vaska mõju, vaid ka kogu selle metsa mõjumosse kombineeritud, et see ajab paska, nagu aitab sul seda, et nagu taimed hakkavad sinuga rääkima, see aitab sul nagu mõista neid nagu need igavikulised loodusseadusi või midagi sellist. Ja tõepoolest, pärast seda pärast seda sa vaatab teistmoodi maailmale kõigile asjadele, et kui sa tuled tagasi tsivilisatsiooni nagu rüpesse, siis, siis sa vaatad paljud paljusid asju, mõistad teisiti. Ei ütle, et nüüd inimene hakkaks mingiks kohe Iipiks pärast seda, eks ole, aga aga teatud asju küll, et sa nagu leiad, et sul noh, et inimesed muretsevad võib-olla liiga palju või liiga valede asjade pärast niimoodi, et sa nagu üldiselt aitab nagu sul mõista mõista ja olla nagu igatpidi mõnusam iseendaga. Sa rääkisid veel siin jahipidamisest, et need inimesed ja, ja söögist, et neil on kaheksa söök ümberringi, et mida nad siis seal jahivad, mida nad siis seal söövad. Mida sa metsis, pakub? See toidulaud on muidugi ääretult kirju. Et see muidugi ei tähenda seda, et nüüd iga igas külas on alati laud lookas ja erinevate võimalike hõrgutisega ikkagi annab palju süüa väga erinevat moodi, kõik kõikvõimalikke toitaineid on sealt võimalik saada, nii et sulle millestki puudust. Võib-olla põnevamatest asjadest, mis seal söövad, erinevaid erinevaid vaklasid mis on väga proteiinirikkad niimoodi, et kui sa nagu seal ütleme, oled seal metsas mingil matkakäigul ja, ja sul läheb kõht tühjaks ja seal see need paar-kolm vakla ära siis seal proteiini niivõrd palju sees. Et see nagu annab sulle energiat peaaegu terveks päevaks, eks ole. Kõik võimalik kalu, üks paremaid on, on selline kala, mida nimetavad pira, rub kuu või päike et selle püük on küll reguleeritud, et seda nagu igalt poolt ei tohi nagu välja püüda. Aga mõnest kohast küll ja see on põhimõtteliselt kõige suurem magevee kala üldse. Et ta on seal kuni kaks, kaks pool meetrit pikk ja võib kaaluda seal, kuni ma ei tea, kolm kilo tervele külale, tervele külale, mitmekesi tegelikult ta soolatakse sisse niimoodi, et ta põhimõtteliselt kuivatatakse ära, et on nagu sihuke hiiglaslik mobla saad seal süüa, seda ma ei tea, mitu nädalat siis on, kindlasti on seal Puu otsas, kasvab ka mingit tohutult mingeid asju, mida kindlasti eestikeelsed nimed puuduvad ja mis, mis veel huvitavad asjad, millega sa kokku puutusid, söögi poole pealt. Ise sa jahil ei käinud, nendega? Tuleb tunnistada, jahil sai käidud, aga vähemalt talvel kordadel me ühtegi ühtegi looma kätte saanud, et keda ta jahtima läksidki ja et me jahtisime näiteks arma tilli, mis on selline? Ta on selline mingi soomusloom soomusloom, jah, tal on niisugune nagu lõõtsapill peale niisugune kooring ja paka, mis on midagi sarnast, aga ilmusele koorikuta. Neid ma tol hetkel jah, kätte ei saanud, et küll ma olen teda erinevate metsaretkedel näinud, aga noh, alati ju sul ei ole vajadust tingimata kohe küttida ja mets annab ka ilma ilma jahti pidamata annab süüa, et söövad seal erinevaid puuvilju. No näiteks, kui sa läksid sinna külla, õhtul kõht tühi, pakuti midagi, said sa aru, mis asi see on, mis sulle pakuti? Tegelikult? Kui päris aus olla, siis kõige rohkem kõige rohkem külades ikkagi söövad kala. Et püüavad jõest kala jões, kala on kõvasti kuiva varem püüti nende ahinguta ja seal võib olla lõngadega, siis mis parata, jõuab sinnagi hiina kalavõrk mis ei maksa palju ja millega sa võid terve jõe ära sulgeda või terve järve kinni panna ja, ja siis üsna tühjaks isegi püüda selle. Ja see on nagu üsna probleem ka sellepärast et kui vanasti püüti nii palju, kui endal vaja läks siis nüüd püütakse nii palju, et saaks ka turule viia, müüa ja saadud raha eest osta neid samu eelpool nimetatud roosasid plätusid. Reisipalavik on täna siis Amazonase metsas, Amazonase jõel, meil on giidiks Ivo, kes on seal käinud nagu kuulsime ka jahil ringi käinud ka sellistes kohtades, kus tavaliselt turistid ei käi. Ja oleme aru saanud, et Amazonase mets ongi tamis väärsusena, selline tervik, aga räägiks natukene näiteks alustuseks piraajadest, noh, kõik teavad, kes on Pirajad. Suurem osa inimesi arvavad, piirajad elavad seal Amazonase vees. Kui sisse astud, läheb 30 sekundit ja järgi on luukere. Kuidas nende piraatidega tegelikult seal on? Esimene pool vastab tõele, nad tõepoolest seal elavad ja neid piraajasid on seal väga palju. Aga tegelikult nad nagu inimesele reeglina mitte mingisugust ohtu ei kujuta, et Neil on seal omalgi süüa piisavalt ja inimene nendele toidulauale ei kuulu, et küll on erandeid. Näiteks kui sul mingil põhjusel kehast verd välja voolab, siis ei tasuks nagu sellisesse piraajarikkasse järve siis ujuma minna või jõkke. Aga kuidas ma tean, et kas see siin on need piraajarikas järv, sõidan oma paadiga ringi. Pagan, palavam hüppaks vette. No näed, selleks jällegi, nagu ma ütlesin, on sul tarvis või vähemalt tuleb kõvasti kasuks, kui sa seal on kaasas keegi, kes seda metsa tunneb. Nagu me alguses rääkisime, vaata, see vesi tõuseb ja langeb seal, eks ole, päris mitu meetrit. Ja kui see vesi ujutab terve metsa üle ja nüüd hakkab langema, siis moodustab seal väga palju järvi, mis tegelikult ei ole looduslikud järved, et nad on tekkinud sellest v alanemisest ja mingi hetk nad siis võib-olla jäävad nagu päris kuivale. Aga kui see vesi kõrgel siis kõik metsaelanikud, delfiinid, kaimani, Pirajad, muud kalade tegelased, nad kõik ronivad kohe mööda metsa laiali ja kui see vesi nüüd langeb, siis jäävad nad sinna sellesse veelangemisest moodustatud järve lõksu. Ja seal neil võib küll nälg, nälg näpistama hakata, et, et kui sa sinna val mingi kehaliikme sisse paned, siis nad näpistad võib-olla sedagi. Et aga kui sa oled kuskil mingis siukses tavalises olles või nagu looduslikus järves jões seda Pirajad seal on küll kõvasti, mis näitab kasvõi see, et kui sa tahad seda sealt välja püüdes, piisab ükskõik millisest nüüd mingisugusest lihatükist, indiaanlased kasutavad küljel mitte mingit muuda esimest hakatist võtta ei ole, siis lõikavad Mochetega nagu tüki paksu tallanahka panevad selle nagu konksu otsa viskad ja hops kuskil ma ei tea, võib-olla 10 15 sekundit seal kindlasti hakkab juba kala otsa ja siis selle esimese kalade nagu väikesteks tükkideks ja siis püüad nagu edasi virajasid on nagu kindlasti kõige lihtsam üldse kätte saada sealt kõigist kaladest, seal, kus nad on, söödavad ka, aga vot selles ongi asi, et neist nagu süüa on üsna vähe, et on kuidagi sihuke mõnus priske poiss, siis sa sealt midagi ikkagi saada ka pisikesed ka ja ta on üsna hea lihas, mõnus valgliha. Aga pisikeste epilaiadelt nagu reeglina midagi süüa ei ole, et ega seda ikka süüakse parema puudusel, siis kui sa oled tõesti kuskil metsarännakul, seal, ma ei tea, mitmepäevasel kohalikud käivad ka, eks ole seal mingit ravimtaimi otsimas või katuse, mingit materjali või mis iganes, et lähevad samamoodi mitmeks päevaks metsad siis siis siis nad söövad. Aga see müüt sellest, et piraad ikkagi on kambas koos, ütleme, seal mingisugune, neil on kõht tühi ja siis nad ikka lähevad kambakesi kallale ja teevad ikkagi mingisugusest maid kapibarastada, kellelt, kes sinna vette läheb, on ju, teevad mingi poole minutiga. No vot, et selles mõttes see, see vastabki tõele ainult nendes kohtades ainult nendes nendes järvedes, kus nad mingil põhjusel on jäänud nagu toiduta. Et, et kui see kapibara sinna nagu sisse astub, siis siis tõepoolest Teised kalad, kellest Amazonases palju legende on, ma ei teagi nende nimed, aga nemad pidid siis kui sa lähed ujuma, siis nad pidid sulle kehaõõnsustest sisse ronima ja munema sinna munad. Oi jah, ja siis need kalalapsed pidid ennast lihtsalt munast kooruma ennast sealt välja sööma. Sellega tegelikult on niimoodi, et selle kala nimi on kandiiru ja temaga on selline paha lugu küll, et teda peetakse üldiselt jah, kordades ohtlikumaks, kui piraajad on niisugune, näeb välja umbes nagu kummikomm, sihukene ussikene, neid samuti seal on, aga sellega on selline lugu, et selleks, et tema sulle kallale tuleks, sa pead nagu pissima. Kui sa seal all alad. Et kui sa seda ei tee, siis ta reeglina kui ei tule. Ja kui sa vette pissid, siis tõepoolest võib siis tulla ja ütleme, meeste puhul siis tõeliselt tuledki peenise otsast sisse ajab mingit idad välja ja hakkab põhimõtteliselt verd imema ja välja saab teda ainult kirurgiliselt nagu päris kole asi ja et ma olen natuke uurinud selle kohta ja kusjuures ühe korraga meil hakkas õnge otsas kala kogemata oma silmaga isegi näinud, et on küll olemas selline kuri tegelane. Aga teistest ohtlikutest või noh, ütleme siis ebameeldivatest loomadest tegelasse rääkisid, et muneb. Need on näiteks ühed sellised sääsed. Et nad munevad sulle naha alla ja siis need munad arenevad välja sihukeseks, väikseks Russikesekse, see hakkab sul naha liikuma, nii et sa ise tõesti füüsiliselt näed seda tunne. Aga temaga on õnneks see, et ta tegelikult ei ole ohtlik nagu inimesena. Et isegi kui ta on seal kuskil näonaha all või kuskil käe peal, et nagu noh, seda tuleb ette, aga, aga selle vastu on kohe mingisugune lihtsalt mingi apteegist ostad umbes mingi kreemi määrid seda peale siis ta sureb ära kogu moos. Ma ei tea, siis ma seda ma olen ka oma oma silmaga kõrvalt näinud meil sellesama ekspeditsiooni rajal, millest ma ennist rääkisin, kus me seal harujõel päris kaugel käisime tsivilisatsioonist, et ühel meie saatemeeskonnas oli üks niisugune, eks 14 aastane kutt. Ja seda siis sääsk nagu temal oma munad munes naha alla kõige koledamat kombel veel see nahk koguda, need munad munes asus jälle selle omakorda selle väikse poisi munade peal. Meil kõigil üsna veider olla, kusjuures edasi nagu väga ei häirinudki. Ja siis lahti saadi sellest samuti väga lihtsalt šamaan, kes meil samuti kaasas oli tema lihtsalt puhusama seda džunglitubakat või siis noh, tegelikult mingit mingit otseselt mingeid maagilisi võimeid tal ei ole, aga, aga noh, see on sihuke kangelist kange tubakas puhus sedasi mitu korda peale hästi lähedalt ja ja kokkuvõttes nagu sellega tappis siis need ussid ära ja oligi lugu lahendatud. Siis kindlasti on inimestel pilt tänu Hollywoodile ette manatud tohututest. Ma ei tea mitmekümnemeetriste stanakondadest, kes siis tulevad ja sind neelavad siis tervelt alla või surnuks kägistavad, kuidas ametkondadega on seal? Arakondasid on, Neid nagu tihti õnnestub näha ka ja turistidel samuti ja isegi sa ei pea selleks teinekord väga kaugele sügavamale metsa minema, et piisab sellest, kui sa võtad nagu sihuke kõige lihtsama tripi, lähed nii-öelda metsa turistide jaoks spetsiaalselt valmis ehitatud kämpingusse seal, kus siis lähed sinna ümbruskonda, siis ka mingi paadiretkele väiksele jalutuskäigule ja näevad küll päevas ikka väga mitmemeetriseid, samuti sihukseid Riil mängillaraid on ka olemas. No vot mina näiteks ei ole näinud, aga samas olen rääkinud nagu kohalikega, kes on näinud küll mingeid seitsmemeetrist, näiteks niimoodi, et seitsmemeetrine juba neelab inimese alla küll. Aga aga nagu reaalselt jällegi ohtlikud on ikka sihukesed pisikesed väiksed ussid, kes, kes nagu tulevad ja Salvavad ja noh, kuna sa oled ikkagi nagu linnast võib olla mitme päevateekonna kaugusel siis lihtsalt mitte mingit varjanud ei ole mingit vastumürki saada ja nagu see on nagu see, mis seal tegelikult ohted, seal mürgiseid madusid on seal muidugi palju, aga on kaks liiki, kes nagu üldiselt ei karda inimest nagu inimene läheneb, et reeglina nad lähevad ära, kui sammude müra tuleb, eks ole, et, et nad on kaks, kaks tüüpi madusid, kes kes nagu inimese liginemist millekski ei pea ja siis, kui sa nagu neile pihta lähed või midagi, siis tühjad on ründavad. Üks on inglise keeles on ta nimi Pušmaster. Schub, aga ma ei tea, mis ta eesti keeles võiks olla minu meelest suur eesti keeles on ka minu arust, kus nimetatud võib-olla jah, annan nagu tõlgitud samamoodi äraja põgusa valitseja, põõsa valitseja ja ta on nagu selline üsna üsna suur suur tegelane ja teine ja teine on Inglise keeles on korrals näik, nad on põhimõtteliselt rästikuline sellise hästi punasekirju mustriga. Õnnestus minulgi teda mitu korda näha päris lähedalt, et ujus seal kalu alt läbi või niimoodi ja kui tema, aga ta on selline pisikene ja kui ta satub kuskil külade juurde, siis reeglina ta ikkagi tapetakse ära nagu sest lapsed mängivad ja lapsed nagu päris tihti saavad Salvata. Ja siis on tegelikult on üks veel, et kelle nime ma küll siinkohal praegu meelde ei tuleta, aga ta on selline noh, reeglina kõik sellised mürgisemad ussid tunneb ära selle järgi, et nad pea kolm pakse kujuga nagu ja, ja sellel konkreetsel on veel selline hea omadus, et on täpselt sama värvi nagu maapinnal olevat kõdulehes ja niimoodi, et teda nagu tõesti raske märgata, et et sellepärast ongi hea, kui sul, esiteks on jalas kummikud, kui sa seal metsas nagu käid noh, nüüd päris metsas mitte kuskil paadiga ei sõida, vaid nagu täitsa täitsa mööda metsa. Ja, ja teiseks on see, kui noh, abiks see, kui sul on ikkagi s keegi, kes, kes seda metsa sinust paremini tunneb, et pikapeale võib-olla hakkad ise ka taipama, ei oska ta ka noh, alguses tahad ikka rohkem üles vaadata, et kus saksal hüppab oksa peal ja nii et siis vaatad nagu jalgadel. Aga kindlasti on seal loomi tuhandeid ja tuhandeid, kellel siis rääkida, millised on veel mingisugused tähelepanuväärsemad, et liigid, kes Amazonase metsades jõgedes ringi liiguvad. Mul meenus praegu üks, kes on niinimetatud Amazonase elav roosa delfiin ja isegi tean, tema botox vist kutsutakse teda vä mingisugusesse slängis või rahvakeeli. Olen kuskilt lugenud. Sellepärast et legend pidi ütlema seda, et kui talle otsa vaadata, et siis pidi sinuga halvasti minema. Kui silmside tuleb. Ütleme jah, et selle delfiiniga on küll selline lugu, et üks väheseid selliseid legende, mida tõesti absoluutselt kõik külad omavahel jagavad ja mitte ka keegi jõhkram Kalamees ei ole veel suutnud nagu enda jaoks kummutada, on see, et see roosadelfiin nagu toob õnnetust ja öösel varastab naise ära küladest, nii et teda nagu ei püüta, et kui, siis ta jääb nagu kuskil juhtumisi sinna hiina kalavõrku kinni, aga, aga teda nagu ei jahita ei püüta ja temasse suhtutakse respektiga. Et neid on kahte tüüpi, neid delfiine, jah, on, on hall delfiin roosadel siin, et ta ei ole ka tegelikult loomu poolest roosa, et meil on nagu noh, sarnaselt lamingaudelgi. Neil sõltub sellest, mida nad söövad, et kui nad söövad teatud liiki taimi siis nende, see nahavärv nagu muutub roosaks, aga neid on seal ka tõepoolest näha, et üksjagu ikka nii Amazonase teha ju enda peal kui ka suurematel haru jõgedel. Neile meeldib olla sellistes nagu kahe jõe ristumiskohas, sest esiteks toob nagu kala välja ja teiseks on seal vist mingid sihukesed mõnusad pöörised, kus neile meeldib hullata. Ja teinekord õnnestubki seal päikseloojangul või kuskil mingi liiva paljandikul ronid vette ja nad tulevad uudishimulikult niimoodi vaatama kuskil paarina trikauguselt hüppavad välja ja ja niimoodi nendega koos ujuda, et väga-väga sünge kihvt Jaaguraid, kaanser. On aga ka kõige kogenumad teejuhid kellega mul seal õnnestus kokku puutuda, kes nagu on võib-olla aastakümneid käinud mööda metsi ringi otseselt näha on õnnestunud vähestel on ütleme olnud kuulda, on seal hommikul keegi seal näinud mingeid kraapimisjälgi, niimoodi olen minagi näinud tegelikult värsket jälge näiteks. Aga eks ta pelgab inimest kindlasti põhjusega. Jaa. Ühe jaaguari territoorium on seal, eks ole, ma ei tea, sadu kilomeetreid ruutkilomeetreid et nagu palja silmaga ikka näha, rasked kiitusel näiteks müüakse neid jaaguari nakkasid. Et sa võid tõesti minna mingi täiesti olematu raha eest, osta selle jaaguari naha, et õnneks on see asi nagu arenenud nii kaugele, et juba ei kiituse lennuväljal, siis kui sa noh, otsitakse inimeste asju nii palju läbi, et kui sul nagu leitakse sealt, siis sa saad nagu päris korraliku trahvi, et et on nagu vähenenud see nagu nende loomanahkade asjade väljavedu, aga ma olen kuskilt lugenud mingit teooriat, et peale narko ja relvakaubandust illegaalne looma äri olema, nagu ma ei tea maailmas käibelt umbes kolmandal kohal. Et selge on see, et seal kiita seal nagu toimub seda tegelikult väga palju. Aga mina olen nagu sellel seisukohal, et ei saa süüdistada seda ei, seda külameest, kes, selle ma ei tea, kas seal jaaguari laseb või ahvipuuri paneb, ei seda turutädi, kes seal seda parasjagu müüb, vaid ikkagi seda nagu valget turisti, kes tuledes ostab sealt. Kui ta seda ei peaks sealt ostma, siis pole neil põhjust sealt kedagi seal lasteaia ja müüa ka. Et, et see, kus on nõudlus, seal on alati pakkumine. Mis muusikat sa siin täna oled kaasa võtnud, mida me siin saate jooksul oleme kuulanud? Põhiline muusika, mida, mis kiita see inimestele südamelähedane on selline muusikastiil nagu kumbia. Ja see on selline rütmikas mõnus, palju pille on lava peal, palju inimesi on lava peale seda nagu nad nagu peavad ise hästi neil hästi südamelähedane nad kuulavad seda ööd ja päevad seal ütleme, üks bänd suudab teha Loota plaadi valmis, kus ta paneb mingisugune 200 lugu peale, nad ei erine üksteisest väga palju. Sul on 124, no vot ja see on üks kohalikke kiituse väga populaarne ansambel ja kontserte Nad teavad käsnaga kestes põnevates kohtades on niisugused nagu ütleme, kesklinnast päris kaugel, kuskil sellised suured suured hoovid, see nagu väljast ei saagi aru, et seal üldse mingisugune pidu võiks käia, aga ostad oma piletile, lastakse sind kuskilt betooni müüriaugust sisse ja sees siis oh kõik suur laava, palju seal tüdrukuid lava peal kõik pillid tasuna, trummid hüüavad. Ja rahvas nagu lõbutseb, et selles mõttes on see selline rütmikas lahe, aga samas minu jaoks kaks nagu tundide kaupa ma küll seda kuulata ei jaksa, et need on nagu minu jaoks need lood ei erine üksteisest, aga. Mulle on nagu südamelähedasem selline rahulikum loodus, muusika, selline šamaani, šamaani, muusikat, mida me rituaalse, mida me ka siin oleme lasknud, on just just just, et, et see on selline muusika, mida ma saan nagu kuulata õhtuti silmad kinni, kuskil niimoodi täitsa ka jälle teise maailma ära sõita, et see on see muusika, mis, mis mind isiklikult viib, ükskõik kus, ma olen sinna, metsa tagasi. Reisipalavik täna siis Amazonases, Amazonase metsades ja jõgedel, kui nii võib öelda, et sest seal jõgesid peal Amazonase veel päris palju ja Järvasid ja tiike ja kõike muud. Mul on see idee olnud juba. Ma arvan ikka üle 10 aasta, et ma tahan Amazonas minna, kuskohast ma pean alustama, millised ettevalmistused ma pean tegema ja kuhu ma minema pean? Kõigepealt. Eks sul ära raiskan liiga palju aega, sellepärast kui sul juba üle 10 aasta on see olnud, siis seda mets tegelikult nagu hävineb päris suure kiirusega võib-olla veel 10 20 aastat ja siis on juba tõesti raske nagu reaalselt looduses mingit looma, nagu näha, et see, nagu ma ütlesin, see naftatööstus, kulla kaevandamine, see on seal niivõrd intensiivne riik ise, väga palju ei tee seda seal peatada, riik on võtnud sellise Peruu Brasiilia kindlasti täpselt samamoodi võtnud sellise nagu seisukoha, et need loodusvarad on nagu kogu meie inimeste omad, mitte ainult nende indiaanlaste omad, kes seal juhtuvad seal nendes piirkondades elama, et kui me neid tahame. Ta on seal väliskorporatsioonidele ära jagada, need Amazonase, seal maalangid seal ekspluateerimiseks. Et siis me seda ka teeme ja need inimesed peavad siis kuidagi nagu väiksemal territooriumil hakkama saama nagu praegu ikkagi see territoorium on ikkagi nii suur. Jaa, seda küll. Aga samas on niimoodi, et näiteks näiteks nüüdsama juunikuus oli, oli seal päris suur mäsu seal Peruu Amazonases indiaanlased protestisid, riik lihtsalt võttis praktiliselt terve selle metsa, olid välja arvatud seal looduspargid, mis moodustavad ikkagi nagu kaduvväikse osa, eks ole, ametnikud, looduspark võttis terve selle metsa, jagas lihtsalt joonlauaga selle mingiteks ruutudeks ja kõik need ruudud noh, põhimõtteliselt Peruust moodustab see Amazonas juba ühe kolmandiku, Peruu on nagu üsna suur riik, eks ole. Et terve selle metsa jagas siis erinevate erinevate naftakorteril gaasikorporatsioonide vahel ära ja ütles, et vot, et võite minna ja hakata seal kõik need naftakorporatsioonid ka 100 protsenti tegelevad illegaalse puidukaubandusega sealt nagu päris palju voorib nagu kaupa välja, et et ega seda nagu selles mõttes väga paljuks enam ei jätku, et küll see mets ei kao nagu ära, ega sinna asfaltteed ei teki nagu ütleme siuke ehe, puutumata loodus, inimesed ja loomad, et hävinevad ka päris kiires tempos. Paarikümneaastane. Väga-väga negatiivne. Mõtlen, et, et kui ma olen seal nüüd olnud korraga paigal kõige rohkem järjest nüüd alates maikuust, eks ole, eelmisel aastal aga ka käinud ennem mitu korda erinevates kohtades. Tasapisi jääb küll selline mulje, et järjest järjest järjest vähemaks jääb neid loomi, metsikuid loomi, järjest taanduvad need asjad järjest tuleb inimene, tulevad need asjad seal. Et see pilk tegelikult ongi üsna selles mõttes kurb. Õnneks praegu veel mõtlen, on, on seda, loodust on piisavalt, on näha, aga Ma ei näe, et midagi võetaks selles suhtes kardinaalselt ette, et seda nagu konserveerida. Väga-väga rõõmustav, tõepoolest. No loodame, et paarikümne aasta jooksul, kus ikkagi suudetakse maailmas kuidagi läbi viia revolutsioon, et lõpetatakse igasuguse nafta tarbimine ära ja meil on ju teada-tuntud dokfilme, kus pakutakse väga palju väga võimsaid lahendusi, et siin mitmeid tuhandeid aastaid teiste jõududega ära elada. Aga mismoodi see kogu see Amazonase reis mulle ette näeks või kellelegi raadiokuulajal, kui keegi tahaks sinna minna? Selleks, et jõuda kiitusesse, peab alati reisima läbi kliima, ehk siis Peruu pealinna, eks ole, ehk perussoo ehk Peruusse, et loomulikult on võimalik Amazonasest külastada Ecuadoris, Boliivias, Brasiilias, Kolumbias. Mina nendest piirkondadest tean nagu vähem ja Peruus kindlasti on seda oma Soonast rohkem kui üks inimene jõuab teda ära vaadata, nagu päris pika aja jooksul, et Peruus on ka muud huvitavat, mis On küll teiste saadete teema, aga, aga lisaks veel sellele seid kiita sise, see lind, et kui sa lähed punasesse mõnest mõnest muust punktist, mis seal nagu näiteks väiksem küla või, või selline, siis, siis sul jääb see kiitus nagu nägemata. See kiitus minu meelest on nagu kindlasti vaatamist väärt, et on piisavalt hull, piisavalt eriline, piisavalt. Lahe koht, aga ennem kui me sinna Peruusse lähenete, millised need ettevalmistused on, et ma kindlasti teen endale kõik vähegi olevat mingisugused süstid ja asjad, aga mis asjad peavad raudselt kaasas olema, kui mul on eesmärk kindlasti minna, ütleme sinna metsaringi. Sama vot nendest süstidest isegi ka, et ega sa ei peagi tingimata neid kõikvõimalikke tegema, et tegelikult loodan kohalike šamaanide peale või piisab sellest, kui sul on tehtud kollapalaviku, sest et see on ainukene asi, mida seal nagu tõesti peetakse riskiks. Näiteks malaaria malaariaravimid on ju üsna nagu sellised kanged. Et kui sa võtad seda lari, Ammy seal mingi üks tablett nädalas, aga teatud inimestel on seal vastureaktsioonid, et see võib sulle mitmeks tunniks on katuse sõitma panna. Et malaaria, et seal tegelikult kohapeal mingiks ohuks ei peeta, et elavad, käivad nii seal, nii turistid kui kohalikud, keegi seal mingeid malaariaravimeid ei võta ja üldiselt on seal olnud epideemiaid küll varasemalt aga vähemalt seda kiitlase piirkonda tegelikult ei peeta nagu ohutsooniks ei ole nagu 100 protsenti vajalik. Sest kõige olulisem Jahandan On see kollapalaviku süsti, mis seal seal isegi kohustuslik tegelikult kuigi kuigi keegi seda seal küll ei kontrolli, kui sa ütleme, oled oled juba seal liimast ja tahad minna, kiita selle siis on sul kaks võimalust, kas minna lennukiga või siis minna mööda raadiomööda jõge, et nagu ma ütlesin, ühtegi teed sinna ei lähe. Võimalus on sul sõita bussiga mööda sellist võib-olla natukene kahtlase väärtusega teed, mis seal võib olla vihmaperioodidel on seal natukene võib-olla isegi muda all ja jõuda sellisesse linna nagu Pukalpa. Ja sealt sa siis võid minna selle jõelaeva peale ja allajõge sõitlejaid kiitlasele võtab see umbes neli-viis päeva seal. Siis oled kohal. Kuidas, kuidas seal see laevareis sinna on see laheva? Vot see on omaette elamus, et see laev on üsna räpane, aga selleks, et näiteks WC'sse minna, sa pead nagu inimeste, kes seal magavad nendes võrkiikedes, nende alt läbi roomama ja jõudma sinna WC'sse, mida tegelikult paljud üldse ei kasuta. Võib-olla põhjusega. Ma lihtsalt nagu ajavad oma asjad üle parda. Et, et see on nagu omaette seiklus omaette elamus, kui sul on aega ja, ja tahtmist siis, siis miks mitte seal jälle mõnus, mõnus, selline viis nagu elanikega kohtuda, tuttavaks saada ja näha nagu sellist suure jõe elu, kus sa laev, peatusi teed. Aga samas muidugi sa võid ka minna lihtsama vastupanu teed, lennata lennukiga kiitusele kohale ja siis sealt võtta neid, sealt jääb rohkem aega, võib-olla neid kohalikke trippe seal teha saab samamoodi nende laevadega edasi-tagasi, seal sõita. Kohalikega tripidega on, ütleme, maandun seal lennukiga või jõuan sinna laevaga, siis jookseb mulle tormi 10 erinevat meest, kes ütlevad, jou, gringo, et ma tulema veensin jõle lahedal tripile ja teine ütleb, et see on jama, ma võin sind paremale, on selline asi. On küll jah, et kuidas on kõige parem välja valida, et see on, selles mõttes ongi üsna raske, et kui sul on aeg piiratud ja sul ei ole võimalik ega tahtmist neid seal neid trippe võtta mitu tükki, et nagu lõpuks leida see õige siis sa pead ikkagi hoolega valima, sellepärast tõepoolest on selliseid tegelasi seal küll ei tehta sulle otseselt nagu külma, aga erinevus selle vahel, mida lubatakse ja mida nagu päriselt näidatakse, võib olla päris suur, et et ütleme, on seal erinevad astmelt, mugavuses, toidus, eks ole, ja nii edasi. Et sa pead hoolega valima ja kasutama soovitusi Lätist, mis iganes seal kohalike turistidega rääkima. Aga kui sa eestist tahad tulla, siis võid ka alati kirjutada minule emaili aadresse, Niva Amazonas kodulehekülg täpselt sama voodi www punkt Amazonas. Et kui keegi soovib Eestist otse selle metsaga tutvust teha, siis saab sulle kirjutada. Palju, ütleme sihuke Amazonase tripi eelarve võib-olla noh, ütleme sealt, ütleme, lennupiletid on üks osa ja kas seal kohapeal elu ütlema, et ma elan seal mingisuguses hotellis, võtan, lähen pikemaks ajaks, teen erinevaid trippe, et noh, ma arvan see kohapeal elu vist. Kallis, väga kallis, ei ole jah, et ta ei, nüüd ei ole ka üle mõistuse odav, ka seal on teatud kindlad asjad, mis selle hinna nagu dikteerivad, et ja kõige tähtsam nendest asjadest on transport, et kütus ei ole üle mõistuse odav seal ja vahel maad on suured, et igal juhul, kui sa oled seal kiita, seal juba kohal, tõepoolest seal ei ole hotellid, kallid nende teejuhtide, ütleme päevatasu või selline asi ei ole kallis, toitajale, kallis, aga kui sa lähed noh, põhiliselt siis dikteeribki selle hinnaaeg ja, ja siis kaugus nende kohtade vahel, kuhu sa tahad minna, et kui sul näiteks mingisugune küla asub seal kiituselt, võib-olla seal 120 130 kilomeetrit näiteks väljas siis sul on võimalik minna selle suure kollektiivoga, sa jõuad sinna kahe päeva pärast alles kohale, eks ole. Või siis sa võtad mingisuguse kiirpaadi, millega sa sõidad sinna võib-olla, ma ei tea, neli tundi, eks ole, maksad sellest rohkem sesse, kiirpaat võtab rohkem kütust. Nii et ma lähen kaheks nädalaks kiitosele ja olen plaaninud niimoodi, et ma käin ühel mingisugusel paaripäevasel tripil ja ühel nädalasel tripil, et. Ja et sõltuvalt korraldusest sul võib, ütleme, kõik asjad kokku, kui kohapeal ütleme, professionaalne teejuht, seal kerge abimeeskond odavamaks teeb kindlasti äsja, kui sa ei ole päris üksi, et kui see meeskond, paatiat, giid ei ole ainult sinu peale, vaid on sul kaasas mõni sõber või siis on sealt kohapealt, eks ole leitud reisikaaslased, kellega neid kulutusi jagada. Aga üldiselt nagu arvestades transporti, varust korraliku varustuse, rentis öösel ikkagi moskiitod võtavad kõvasti ja sul peab olema seal korralik moskiitovõrke ja nii edasi. Sa võid ikkagi arvestada lühematel tripidel kuskil 100 dollariga päevast kõik kokku pikemal tripidel siis võib-olla natuke vähemaga, isegi et nii ta kuskil tuleb, kui sa tahad nagu täiesti nagu professionaalset teenust saada. Mängi varustuse poole pealt kokku pole mõtet hoida, too ei, mul ei ole moskiitovõrku Mayamonov, kaasosalise, see, need asjad, need asjad seal ei toimi, siis läheb, läheb raskeks, elusel jah. Aga igatahes Ivo, suur tänu sulle, et sa viisid meie raadiokuulajad sellisesse kohta, kuhu no ilmselgelt väga tihti ei satu, kus on veel palju puutumata loodust, loodame väga-väga-väga, et seda jätkub mitmeteks-mitmeteks põlvedeks ja kes tahab siis minna Amazonases tutvuda sealse kultuuriga, sealset fauna ja floora, aga siis www Amazonas. Ise, täpselt nii. Ja kindlasti kirjutan sulle ise ka ükspäev. Kuule aitäh. Aitäh saatesse kutsumast. Et ma lõpetuseks tegelikult küsiksin sult ühe küsimuse, kas sa tead, mitu silda viibi laava soolas ei näe mitte ühtegi täpselt õige vastus. Tegin väikse eeltöö. Vot selline oli seekordne reisipalavikusaade ja järgmine laupäev, lähme siis juba uude kohta.